Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tagaosas" - 188 õppematerjali

tagaosas - eriti suur kolvikeste tunglemine on kollatähnis.
thumbnail
7
doc

Vähilaadsed

Vesikirbud on lahksugulised, sigivad sageli partenogeneetiliselt, seetõttu esinevad isased vähikesed episooditi. Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed. Tuntumad nendest on sõudikud. Tagakeha lõpeb ka neil hargiga. Aerjalaliste hulka kuulub palju merelisi liike, kes on üle läinud ektoparasiitsele eluviisile. Selle tulemusena on nende välimus tundmatuseni muutunud ning ainult munapakendid keha tagaosas viitavad sugulusele vabalt elavate aerjalalistega. Kalatäi on väike vähike, kes on arejalaliste sugulane, elab ajutise ektoparasiidina kalade kehal. Tema keha on väga lame ning alalõugadest on kujunenud kõhupoole kaks suurt, kala kehale kinnitumist võimaldavat iminappa. Vääneljalalised on lisaks vesikirbulistele ja aerjalalistele alamate vähkide rühma kuuluvad hermafrodiitsed loomad. Nendel vähkidel on vabalt liikuvad ainult vastsed. Metamorfoosi...

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Monitorist, graafikakaardist...

Elektronkiiretoru teises otsas on luminofooriga kaetud ekraan. Elektronkiire suunamiseks kasutatakse magnetvälja, ostsillograafides elektrivälja. Sobiva tugevuse ja suunaga magnetväli tekitatakse mähiste (ja magnetite) abil. See ekraani punkt, millele parajasti langeb elektronkiir, hakkab elektronide energia arvel kiirgama valgust. Pildi saamine Kineskoobi tagaosas paiknevast elektronkahurist kiiratakse välja pidevalt kolm elektronkiirt, mis läbivad maski ja seejärel tabavad mingi piksli värvuspunktikesi. Maski on tarvis selleks, et tagada kiire langemine ainult ühele pikslile. Maskid erinevad tavakineskoopidel ja trinitronidel. Maskid jaotuvad laias laastus kolmeks: shadow mask ­ augus on ringikujulised, nagu joonisel; slot mask ­ augud on piklikud; ja apaerture grill ­"augud" ulatuvad üle terve ekraani. Viimast tüüpi maske kasutatakse...

Informaatika
79 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tunnetusprotsessid

Inimene näeb valgusena elektromagnetlaineid pikkusega 380-770nm (nanomeeter so miljardik meetrit). Madalamad lainepikkused on nähtavad lilla-sinisena ja kõrgemad lainepikkused kollase-punasena. Silma ehitusest, valguse liikumisest ja kujutise moodustumisest: valgus pääseb silma vikerkesta keskel asuva pupilli kaudu. Pupilli taga paiknev lääts teravdab kujutist. Edasi liigub valgus silma tagaosas asetsevale võrkkestale, kus tekib vaadeldavast objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info kuklasagara nägemiskeskusse, kus võrkkestal tekkinud pööratud kujutist tõlgendatakse õigetpidi. · Vikerkest paikneb silmamuna soonkesta eesosas. Tema värvus sõltub pigmendi hulgast. Vikerkest neelab valgust ja mida vähem on pigmenti, seda rohkem pääseb valgus läbi, st seda halvemini kohanetakse ereda valgusega....

Psühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hüppeliiges

Referaat HÜPPELIIGES Kool Koostaja Klass Aasta Hüppeliiges Ülemine hüppeliiges * Sarniirliiges: kahvel, harud on pindluu ja sääreluu ja koos hoiab sündesmoos * Kontsluu liigestuv osa tagaosas kitsam kitsam * Tagumine liigesserv allpool eesmist 4 6 mm 6 mm Alumine hüppeliiges * Kera +ratasliiges, mille telg tagant alt lateraalselt ­ ette üles mediaalsele Hüppeliiges on koht, mida sageli vigastatakse. Luumurru korral pannakse jalg kipsi, mõnikord on ka operatsioon vajalik. Hüppeliigese sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest...

Kehaline kasvatus
81 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Õhulennukid

F-104G on täismetallist koorikkerega lennuk. Hermeetilises kabiinis on täielikult automatiseeritud katapultiste. Toob on õhukese profiiliga. Kaldtüüre saab tagatiibadena üheaegselt ka allapoole kallutada. Tüüride juhtimise kergendamiseks kasutatakse hüdrovõimendit. Teliku rattad on varustatud seadmega, mis väldib pidurite blokeerumist. Lendur võib õhus pidurdamiseks kasutada kere tagaosas asuvaid pidurdusklappe, maandumse ajal saab välja lasta pidurvarju. F-104G on varustatud automaatse sihiku ja navigeerimisseadmega. TEISE MAAILMASÕJA JÄRGSED TSIVIILLENNUKID REISILENNUK SE 210 ,,CARAVELLE" Prantsusmaa Esmalend 27. mai 1955 Tiivapindala 146,7 m² Tiivaulatus 34,3 m Pikkus 32,0 m Tühimass 24 075 . . .27 000 kg Stardimass 46 000 . . . 52 000 kg Maksimaalkiirus 850 km/h...

Riigikaitse
37 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

Sensoorsed keskused (valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus) asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal, pea - madalamal. Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed. Sensoorsete piirkondade vigastusel tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära. Nägemiskeskus asetseb kuklasagaras. Kiirusagara tagaosas - nurkkäärus - paikneb optiline kõnelemiskeskus e. lugemiskeskus, mille vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus paikneb ülemise oimukääru keskosas. Sellest tagapool asub akustiline kõnelemiskeskus, mille vigastuse korral kuuleb inimene küll sõnu, kuid ei mõista nende tähendust. Haistmis- ja maitsmiskeskused paiknevad oimusagara mediaalses osas (ajutüve kõrval parahipokampaalkäärus)....

Bioloogia
274 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kaanid

Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmaussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt, harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini....

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kapibaara ja ta käitume

Poegade ja emade vahel on omad häälitsused väljakujunenud ning kui poeg peaks mingil põhjusel isoleerima oma vanemast, siis hakkab ta urisema ja vilistama ning rändamise ajal kasutavad nad omalaadset vaikset heli. [], [] Lõhna eritavad nii emased kui ka isased kahest sektorist. Esimene lõhna eritus piirkond on neil koonu peal, mida kutsutakse morilloks ning tagaosas asub teine lõhnaeritus, mis on kestvam ja tugevam. Isased märgistavad alasid hõõrudes oma taguosa karvadega taimi ning tihti ka samal ajal urineerides, et lõhn oleks tugevam ja kestaks kauem. Emased märgistavad tunduvalt vähem ning ilma uriinita. Märgistatud alasid nuusutavad ja vahel maitsevad teised isendid. Isased märgistavad ka emaseid kapibaarasid. Siiski dominantne isane märgistab teistest isenditest rohkem. Arvatakse, et emane märgistab üldjuhul vanemliku käitumise...

Psüholoogia
43 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Skorpioni referaat

Niiviisi saavad nad teavet ohvri liikumise ja lähiümbruses asuvate võimalike vaenlaste kohta. Sabatipus asuvat mürgiastelt kasutab skorpion nii ohvri surmamiseks kui enese kaitsmiseks vaenlase eest. Jahipidamine Skorpion tegutseb öösel, jahtides putukaid ja ämblikke. Saagi kättesaamiseks on skorpionil kaks näpitsataolist sõrga. Saagi tapab skorpion mürgitades, tema keha tagaosas on tal astel, millest väljub mürk, mis võib tappa ka inimese. Tavaliselt kasutab ta seda ikkagi saagi, mitte vaenlase või inimese peal. Tema tagakeha on väga liikuv ja seda saab painutada üle selja ettepoole. Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska....

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mikro-, makroevolutsioon

Kolju Suur ja ümar ajukolju, lame, Väike ja pikk ajukolju, pikad, lühikeste lõualuude ja väikeste pikkade kihvadega lõualuud, hammastega nöokolju, ninaluud lamedad. Kuklamulk kolju esileküündivad ninaluud. Kuklamulk põhja tagaosas . kolju põhja keskosas Kehaluustik S-kujuline selgroog, laienenud Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv rinnakorv, madalam ja laiem vaagen kitsam, vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed Lühemad kui esijäsemed, pöial pikk Pikemad kui tagajäsemed. Pöial ja liikuv. Käed väga täpse lühem ja vähe vastanduv...

Bioloogia
173 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Esilaternate läätsede süsteemid

Kandilise laterna peegeldi erineb ümarast selle poolest, et tema ülemine ja alumine osa on asendatud lamedama pinnaga. Rõhttasapinnas on ka kandilise valgusavaga peegeldi lõikejoon parabool. Peegeldi stantsitakse valja poleeritud lehtterasest, lakitakse ja kaetakse siis vaakumis alumiiniumiga, mis peegeldab valgust 84 . . . 88 %. Peegelpind on pehme ja kardab kriimustusi. Peegeldi tagaosas asub pesa 5, millesse paigutatakse lamp. Selle mark võib olla märgitud peegeldi tagaküljele. Mitmesuguste laternamarkide erinev kvaliteet on suurel määral tingitud peegeldi valmistamise täpsusest ja lambi hõõgniidi asendist peegeldi suhtes. Peegeldile võib kinnituda sirm, mis varjab lampi ja väldib niiviisi peegeldumata valguse levimist juhuslikus suunas. Mõnedel peegelditel on lisaks põhilambi pesale veel pesa vaikese valgustugevusega gabariidilambi kinnitamiseks....

Auto õpetus
115 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Kompositsioon ja värviõpetus konspekt

Valgus läbib silmaläätse. Tillukesed lihased muudavad läätse kuju selliselt, et kujutis, mis langeb võrkkestalesilma tagaosas , oleks terav. Võrkestas pupilli vastas, paikneb fotoretseptoritest - kolvikestest - koosnev kollatähn. Seal on nägemisteravus suurim. Kohas kus nägemisnärv väljub silmamunast, asub pimetähn. Silmamuna tagaseina võrkkestal tekib selge, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Sündides...

Kunst
240 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Makroevolutsioonist

harva kahel Kolju Suur ja ümar ajukolju, Väike ja pikk ajukolju, lame, lühikeste lõualuude pikad, pikkade kihvadega ja väikeste hammastega lõualuud, ninaluud nöokolju, esileküündivad lamedad. Kuklamulk kolju ninaluud. Kuklamulk kolju põhja tagaosas . põhja keskosas Kehaluustik S-kujuline selgroog, Selgroog ühe kõverusega, laienenud rinnakorv, rinnakorv kitsam, vaagen madalam ja laiem vaagen kõrgem ja kitsam Eesjäsemed Lühemad kui esijäsemed, Pikemad kui tagajäsemed. pöial pikk ja liikuv. Käed Pöial lühem ja vähe...

Bioloogia
92 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas , paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad. Maomahl. (Joonis 11) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Mao osad:...

Anatoomia
296 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pesukarud ja pandad

Enamikul liikidel, välja arvatud kinkazu, on selgelt väljajoonistuva mustriga kasukas, milles leidub pruuni, punase, halli või valge värvi kombinatsioone. Kõigesööja hambad Enamik pesukarulasi on kõigesööjad ­ nad toituvad nii loomadest kui ka taimedest. Tavaliselt on neil tugevad lõikehambad toidu hammustamiseks ja tükkide lahtirebimiseks. Pikad silmahambad sobivad juurte väljakaevamiseks ja saakloomade keha lõhkumiseks. Lõualuu tagaosas asuvad puri- hambad on taimede ja putukate peenestamiseks. PandaPanda sööb bambusevõrseid nii nagu bambuskarugi. Tema käppadel leidub samuti ,,lisapöial'', mis pole siiski nõnda hästi välja arenenud kui bambuskarul. Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Nad on eraklikud ööloomad, kes asustavad metsi Nepaalis, Myanmaris ja Hiinas. Pandad on väga osavad ronijad, kes suudavad oma teravate küüniste abil puulatva turnida....

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Gooti arhitektuur

aastal taastanud esialgse, Napoleoni käsul lõhutud reljeefi eeskujul. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal (Sala del Maggior Consiglio), kus käis koos legistratuur. Tohutu saali ülaserva ääristavad doodzide portreed; otsaseina haarab enda alla Tintoretto "Paradiis", mida peetakse maailma suurimaks lõuendil teostatud maaliks. Palee tagaosas ühendab Ohete sild (Ponte dei Sospiri) lossi vanglaga. Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey'ks, on gooti kirik Westminsteris (London), asub Westminsteri paleest lääne pool. Seda ehitati vaheaegadega 1245­1745 aastatel. See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse...

Kunstiajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Dinosaurused

Too asetses sabajuure lähedal ning ületas suuruselt peaaju paarikümnekordselt. See oli midagi enneolematut. Stegosauruse kohta võib niisiis sõnasõnalt öelda: ta oli tark takkajärele... Piki stegosauruse selga kulges kuni sabani reapaar suuri, ligi meetrise läbimõõduga kolmnurkseid luuplaate. Saba tagaosas aga kandis stegosaurus otsekui nelja teravat mõõka - pikki ja teravaid luuogasid. See oli hirmuäratav relv. Sabalöögiga võis stegosaurus oma vaenlase kasvõi lõhestada või maasse naelutada. BRAHHIOSAURUS See on üks ammuste aegade hiiglastest: paraja maja suurune, küljelt küljele taaruv hiidsisalik ukerdas soomaal. Rohmakas kere neljal massiivsel jalasambal. Iga jalg kahe inimese kõrgune. Looklev ussikael vaevumärgatava peakesega pidevas liikumises. Et säärast elukat toita,...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kõnearendus

Renn tekib keele seljale valepidi ­ põiki. Keele servad jäävad lahti, õhk läheb hääldamisel põskedesse. Tekib l-i ja s-i vahepealne häälik. Sageli juhtub hammaste murdumise ajal. k ja g on häälikud, mille moodustamiskogad sõltuvad naaber vokaalist ehk täishäälikust, mis eelneb või järgneb k-le g-le. K ja tema heliline teisik g moodustatakse suulae ees- kui ka tagaosas ­ selline suur moodustamisala eeldab loomulikult normaalselt arenenud suulage. Hääliku seade koosneb kolmest etapist : · Hääliku hääldamine üksikult, · Õpitava hääliku eraldamine teistest häälikutest, · Hääliku kasutamine kõnes. (lk 27) K ja g hääldamisvigu nimetatakse kappatsismiks. K ja g vahetamine teise häälikuga parakapatsismiks K ja g puuduvad seaduspäraselt suulaelõhe puhul ­ seda viga tuleb tavida kliiniliselt...

Pedagoogika alused
117 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun