solvuma. Temalt sai Paul elunägemuse ja elu mõtte. Isalt sai materiaalse kindlustatuse kogu eluks Ema: Anne Elisabeth Honorine Aubert Isa: Louis-Auguste Cézanne Õed: Marie ja Rose Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul raskete inimfiguuride rühmad maastikul hiljem huvitus otsenatuurist maalimine ARENDAS VÄLJA KERGE, ÕHULISE MAALIMISSTIILI, MIS MÕJUTAS IMPRESSIONISTE TOHUTULT soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maali kompositsiooni kestvusega Cezanne “ Moodne Olympia” 1873-1874 Looming Variatsioonid sugupoolte vahelises võitluses: langus agrsiivsus erootika hirm naiste ees Maastikumaalid: õhustik täis pinevat viha naine kui ahvatleja Imprssionism: heledamad värvid reeglipärased pintslitõmbed teadis, mida väljendada soovis “Röövimine” ja “Mõrv” Impressionism
(dimensiooni) näiva suuruse ning kujumuutuse abil. Parallaks Parallaks tähendab vaatesuuna muutumist erinevatest ruumipunktidest vaatamisel. Kui inimene liigub (liigutab pead), muutub vaatesuund esmetele seda rohkem, mida lähemal on ese. Võrreldes vaateväljas olevate esemete omavahelist nihkumist, hindab inimene jällegi kogemustest lähtuvalt nende ruumilist paiknemist. Binokulaarne nägemine Binokulaarne nägemine tähendab eseme(te) vaatlemist üheaegselt kahest erinevast punktist, näiteks kahe silma abil. Asudes teineteisest 6 8 cm kaugusel, näevad silmad ümbritsevat maailma pisut erinevalt (esemed on parallaktilises nihkes). Inimese nägemismeel, tema aju "pilditöötluskeskus" muudab need kaks tasapinnalist pilti ühtseks ruumiliseks kujutiseks. Kuidas Hologrammi pildistatakse? Click to edit Master text styles Second level Third level
igakord mina ei uju õigesti krooli, täpsemalt ma unustan teinekord õigesti käsi liigutada õige käe kuju ja sõrmede hoiak. Lisaks kroolile ujun veel selili, mis lõõgastab vahelduseks peale mitme otsa ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Täpsemalt siis , ujumine toimub kõhuli asendis, nii jalad kui ka käed teevad paaristööd.
Too välja vastaste nõrkused, kolmas inimene peab kohtuniku jaoks paremaks rääkima, nendega ristküsitlust ei toimu. Turniiril hinnatakse kahte asja: võistkondlikust ja individuaalselt iga kõnelejat eraldi. Sellepärast,et kõnelejad on iseenesest head,aga kaotavad sisuliselt poolelt. Väitlejana peab üksteisest aru saama ja pead ka isiklikult ennast arendama. Kohtunikud kirjutavad terve väitluse ülesse ja alustavad vaatlemist puhtalt lehelt, tema usub kõike mis räägitakse, kui teine pool seda ümber ei lükka, peab olema neutraalne ja objektiivne, ta ei tohi ise juurde mõelda ja peab laskma puust ja punaseks ette teha. Individuaalselt hinnatakse skaalal 18-28, Kohtunik hindab sisu,stiili ja formaalsust. Kui head on argumendid kas on piisavalt tõestusmaterjali , kas materjal on asjakohane. Formaat on vähem olulisem, aga kohtunik hindab kas kõneleja
huvitama otse natuurist maalimine ja ta arendas pikkamööda välja kerge, õhulise maalimisstiili, mis mõjutas impressioniste tohutult. Sellegipoolest on Cézanne'i küpsetes töödes märgata areng kindla, peaaegu arhitektuurilise maalimisstiili suunas. Kogu elu jooksul püüdis ta välja töötada maailma kõige täpsema kujutamise meetodit maalikunstis. Lõpuks korraldas ta oma ajus kõik, mida ta tajus, ümber lihtsateks vormideks ja värvilisteks laikudeks. Ta soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maalikunsti kompositsiooni kestvusega. Cezanne'i loomingu tähtsus moodsale kunstile on määratu. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.). Nii inimese pea kui õun olid tagasi viidavad kerale, Aix' läheduses kõrguv Sainte-Victoire'i mägi oli tegelikult hiiglaslik lõunamaises päikeses helendav koonus jne
Reaalsuse Muutused on, nagu arvata võib, reaalsus, mida muudetakse teiseks reaalsuseks. Seda tehakse probleemide, näiteks narkomaania, lahendamiseks. Igavik on niiöelda ,,ühing", kus töötavad Igaviklased, kes arvutavad välja sobivaimad Reaalsuse Muutused. Tehnikuid ei sallita Muutuste tegemiste tõttu, kuna muutes reaalsust muudetakse ka isiksusi. Igavikus on trumlid, milles rännatakse ühest sajandist teise, et vaadelda erinevaid sajandeid. Vaatlemist on vaja, et teada saada, millised sajandid vajavad muutmist. Romaan on üpris keeruline, selle sisu täielikuks mõistmiseks tuleb raamat ise läbi lugeda. Teose nimi on ,,Igaviku lõpp", sest Harlan teab, kuidas Igavikku hävitada. Ta ei tohiks seda teada, kuid ta on leidlik ning sugugi mitte kehva mõistusega. Mängu tuleb ka naine, Noys, kellest Harlan hakkab hoolima. Noysi heaks on ta kõigeks valmis, mida ta ka raamatus tõestab.
3.2 Tuleb arvestada, et järjekorrateoorias põhineb suur osa juhuslikkusel ning seetõttu ei saa kunagi sajaprotsendiliselt olla kindel andmestikus ja tulemuslikkuses. Peab arvestama võimalike tehniliste viperustega, teenindajate/klientide tujude ja probleemidega jne. 3.3 Andmeid tuleks koguda kindlasti erinevate tööperioodide lõikes- esiteks tööpäevadel ja nädalavahetustel eraldi. Samuti pooldaksin ka tööpäevadel erinevatel lõikudel vaatlemist: 09.00-16.00 ehk enamuste inimeste tööpäev (mistõttu peaks teenindajate koormus olema väiksem) ning 16.00-19.00, kui tööpäev saab läbi ja eeldatavasti on sel ajal ka rohkem kliente. Edasi võib võtta veel 19.00-21.00, kui inimesi peaks jälle vähem käima. 4.1 = keskmiselt 25 klienti tunnis = kassapidaja teenindab keskmiselt 30 klienti tunnis S = 1 kanalite arv, mis töötavad < *S tingimus, et järjekord ei läheks lõpmatuks, st 25<30, tingimus on täidetud.
nokib, nokitab, vaatab targasti: sisse tihase viis on see -, kaela alt valge, kõht kollane! Vestab nokka, vaatab targalt ta: vaene linnuke, talve käes üksinda! Hädasti, hädasti seda sain mõtelda, lendab sääl lahtistel tiibadel lennuga teine ka! Vaatavad mind nad kui kahjurõõmuga, vaatavad, hüppavad, lendavad minema. Järele jään neid vaatama. Mõtlen ma: tuli ta lahtistel tiibadel lennuga teine ka. Analüüs: Minu arvates nautis Liiv nende tihaste vaatlemist. Midagi erilist siin öelda, ei saagi. ,,Sa oled kui salanaine" Juhan Liiv Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa; ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kui vahest nagu vargsi mõte su poole käis: siis panevad seda nad pahaks, kõik ilm sest siis kisa täis. Ma neidu armastasin, ei kostnud ta ,,ei", ei ,,ja" vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Ma isamaad armastasin. Ja see ei kostnud ka. Vist polnudki tal kosta, vist vaikis lootuseta. Analüüs:
valikul mudeliks. Järgmises vanuseastmes saab toetuda nii 1, kui ka juba 2 ja osalt ka 3 astmele. Jne! Iga järgmise vanuseastmega saab minna järgmisele keerulisemale mõtlemisastmele, mis ei välista kõiki eelmisi astmeid ja nende kasutamist. Igast astmest tuleb välja noppida see, mis antud eaga sobib. Nt 2 astme alla kuulub ka tõlkimine, millest ei saa küll kuidagi rääkida lasteaialaste puhul (enamasti) Allolev tabel pakub näite, kuidas käsitleda ilmastiku vaatlemist nt pikema aja vältel ja arvestades laste vanust. Bloomi taksonoomia põhimõtte kasutamine lihtsustab asjade planeerimist vastavalt laste arenguastmetele ja arenguprotsessile. Tabel. Ilma käsitlemine Bloomi taksonoomia põhjal 1. TEADMINE 2. MÕISTMINE Vajalikud andmed ja teave Küsimused, millele tuleb leida vastus Ilma definitsioonid, mis on ilm. Sõnad, mis Miks peab ilma tundma? Miks vajatakse
allikate kiirgusega, kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Tänapäeva astrofüüsika kasutab infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Astronoomidele annab kosmilise tehnika kasutamine selle, et lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes; Maad saab uurida kui planeeti, vaadates teda väljaspoolt. 36. Mingi taevaobjekti vaatlemist tuleb planeerida vastavalt sellele, kuidas taevapilt sõltub kuupäevast ja kellaajast. Taevakaardilt saab vastava aja tähtede seisu. Planeetide ja muude objektide tähekaardile kandmiseks on vaja tähetorni kalendrit või internetikatalooge, sealt saab vajalikud koordinaadid.
Laaduva plaadi tugevnev elektriväli paneb laengukandjad teisel plaadil liikuma, seda nim.nihkevooluks. Laengukandjate liikumise kaasneb magnetväli. Faraday katsetulemustele vastas jaatavalt soti füüsik. J.C.Maxwell. Faraday näitas,et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. See oletus tähendas elektri ja magnetvälja vaatlemist ühtsena.,seda nim Maxwell elektromagnetismiks. Maxwelli katse leidis kinnitust ,kuis elgus ,et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvavoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli,mille jõujooned parempoolsete pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda.Kuna elektrivälja jõujooned kondensaatoris on suunatud ühelt plaadilt teisele ,siis on nii suunatud elektrivälja tugevuse muut E.Tugeneva
Lõngad on väikse jämedusega ja päris tugevad. Foto 3. Miskoobi foto kolmandast kangast 1.2. Kangaste kiulise koostise uurimine I kangas Lõime- ja koelõngad on sarnase paksuse, tiheduse ja keerduvusega. Kui lõng lahti kiududeks harutada, on näha, et tegemist on staapelkiududest lõngaga. Lõngad koosnevad vaid ühest kiu liigist. See tuli välja ka mikroskoobi all kiude uurides. Kangas on üheliigilise kiukoostisega. Peale kanga vaatlemist ja kiulise koostise uurimist arvan, et tegu on villase kangaga. Lõngad koosnevad lambavilla kiududest (Foto 4). 6 Foto 4. Mikroskoobi pilt esimese kanga kiududest II kangas Tegemist võib olla keemiliste kiududega, kuna kiud on suhteliselt pikad. Valge niit on läikiv, mis on iseloomulik polüamiidi filamendile
,,Lend".Ma jäin seda pilti vaatama ja seal oli tahetud inimest panna tundma .nagu ta oleks taevas.Maal on jaotatud kaheks erinevaks osaks, ülemine ja alumine pool.Alumine pool oleks nagu taeva alumien kiht ,kus on pilved ja maali ülemine pool oleks siis , see taeva ülasfäär ,kus pilved olid juba piklikud aga kedagi teavas näha ei olnud.Tekkis selline tunne ,et kui pärast surma taevasse minna, siis see just ongi see sama koht ,kuhu satutakse.Pärast selle pildi pikka vaatlemist, sain ma teada ,et sellest on tehtud ka multifilm, mida näidati ka KUMUs. Aili abikaasa Toomase poolt jättis väga kahemõttelise mulje maal nimega ,,Liblikad lendavad lainesse."Maalitud on see siis mererannas.Autor on maalinud merd läbi rohukõrte ja sealt näeb küll merd ja liblikaid ,kuid silma ei jää torkamata ka naise jalgevahe, mille kohal lendavad liblikad. Jüri Arrak ,kes kuulus rühmitusse ANK.Temalt oli maal ,,Laudkond" kus ilmselgelt oli kujutatud pidu
Al Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, sest vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ning inimlik. Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. Järgnev artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena, ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid suguharulikke toimimismalle üleilmses mõõtkavas. Sõda, mida nad peavad, on rohkem mõjutatud traibalismist kui religioonist. Oleks vaja lisada võrgustiku ja teistele domineerivatele paradigmadele hõimu paradigma, et püüda leida parimat poliitikat ja strateegiat, kuidas hakata vastu sellele vägivaldsele nähtusele.
Kasvatuse ja hariduse ülesandeks on kultuuriväärtusi tulevaile põlvile edasi anda, neid kultuuriliste varanduste pärijateks teha. Käisi arvates lapsi tuleb õpetada mitte nii palju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma, õpilane selle juures ei jää pealtvaatajaks ja kuulajaks, vaid peab ise tegelikult, aktiivselt otsima teadmisi, uuesti üles leidma osalt tõsiasju, mis teadus kokku kogus omal pikal arenemisteel. Koolitöö edendaks siis kõige rohkem vaatlemist, katsumist, üldistamist, võrdlemist, otsimist ja kõige tegevuse väljendamist suusõnal, kirjalikult ja jooniste abil. Koolis õpitakse tööviise, meetodeid, koolis kasvatatakse isetegevusele, vaimsele iseseisvusele. Dogmaatiline õpetusviisi puhul iga õpilase samm pidi käima ettekirjutuste, enamasti keelavate järele: ära valeta, ole sõnakuulelik, ära suitseta, ole korralik jne. Käisi
Johansson (Karlstadi ülikool, Rootsi), SRC nõukogu liige, kes on välja töötanud Karlstadi keeleõppemudeli, mida kasutatakse kogu Skandinaavias. Mudeli aluseks on jõustamisfilosoofia, mille puhul keskkond aitab kaasa vanemate pädevuse suurenemisele, et nad saaksid teha otsuseid ja valikuid oma laste hariduskäigu ja õppimisviiside osas. Mudelit on mõjutanud ka "ökoloogilise süsteemi" teooriad, mille järgi lapse arengu jälgimine ei tähenda ainult lapse vaatlemist, vaid tähelepanu tuleb pöörata ka laste suhetele ümbritseva keskkonnaga. Mudeli kasutuselevõtust alates on SRC muutunud pädevamaks ning kasutab seda nüüd varajase sekkumise vahendina laste puhul, kellel on keelelised raskused või tõsised/komplekssed õpiraskused. Vanemad on alati oma lapse elu ja arenguga väga tihedalt seotud; samas on nad ka haavatavad. Neil on vaja kedagi, kellega jagada oma rõõme ja muresid, aga ka vastutust oma lapse arengu eest.
Vaatlus on esemete või nähtuste tunnetamise esmane viis. Õpetaja peab enne vaatlema asumist äratama laste huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või huvidega mänguline huvi või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, peab õpetaja vaatlust juhtima. Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval.Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks
GIS-i eesmärk metsanduses on anda kasutajale alati õige informatsioon, õigel ajal, õiges kohas (Dejonghe;Francois, 2006). See on taganud ka GIS-i sattumise välitöölise kätte. Mobiilse GIS kasutamine muutis andmete kogumise kiiremaks, võimalik reaal-ajas andmete kogumine, kõik see kombineerides pihuarvuteid, GPS-i ja mobiilset võrguühendus. 1.2 Kaugseire metsanduses Üldistatult tähendab kaugseire objekti vaatlemist, kasutades vahendeid mis on objektist eemal. Sellise määratluse järgi kuuluvad kaugseire mõõtevahendite hulka palju erinevaid mõõtmisvahendeid, näiteks satelliidid, mis vaatlevad objekti väga kaugelt, kui ka masinad mis jälgivad näiteks taimestikku maa lähedalt. Kaugseires on kaks peamist liiki: aktiivne ja passiivne kaugseire. Passiivsed püüavad looduslikku kiirgunud või peegeldunud kiirgust, seda kasutatakse näiteks fotograafias
PROTSESS JA JÄRELDUSED Grand Hotell Viljandi restoran Meie katseobjekt liikus tavalise möödakäijana akna keskele, siis pööras ennast nende poole ja jäi sisse vaatama. Kuna ruumis viibis umbes kolmkümmend inimest, tegi see nende jaoks asja tunduvalt lihtsamaks. Väline tähelepanu tekitas vaid kerget tähelepanu, pead pöördusid korraks ja inimesed läksid poolelijäänud tegevuste juurde tagasi. Vaatlemist võeti huumoriga. Üks mees pakkus läbi klaasi viina, aga seda mitte tõemeeli, vaid seltskonna tähelepanu endale tõmbamiseks ja kaotas seejärel huvi väljas toimuva vastu. Püsivamat tähelepanu saime vaid ühelt nooremas keskeas blondilt naiselt, kes paistis tundvat teatavat sorti empaatiat väljasseisja vastu ning ühelt vanemalt, umbes 70-aastaselt daamilt, kes oli meie poole küll seljaga, aga tema pearaputused andsid tunnistust sügavast rahulolematusest
elektromagnetlainete perekonda. Faraday katsetulemuste põhjal tõestas esimesena elektromagnetismi just Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri - ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks. Elektromagnetväli kujutab endast elektromagnetilist vastastikmõju vahendavat ühtset välja, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli levib ruumis elektromagnetlainetena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Vahelduvvoolu läbiminek kondensaatori plaatide vahel paiknevast
Sellisel töövahendil on kaks okulaaride ja objektiividega varustatud tuubust ning seda kasutatakse harilikult suuremate objektide uurimiseks. Stereomikroskoop võimaldab enamasti 5- kuni 60- kordset suurendust. Valgusmikroskoobiga ei õnnestu vaadelda väga väikesi rakustruktuure. Sellele seab piirid valguse lainepikkusest tulenev mikroskoobi lahutusvõime, millele vastab 1300 kordne suurendus. Kuid juba enne maksimaalse lahutusvõimeni jõudmist segab vaatlemist pisemate rakuosiste hägusus, mis tuleneb valguse inerferentsist. Valgusmikroskoop- kasuliku suurenduse määrab ära tal lahutusvõime (vähim kaugus 2 punti vahel, millal need puntkid on eraldi nähtavad). Valgusmikroskoobi puhul määrab ära lahutusvõime nähtav valgus (400-700 nm). Lahutusvõime on pool kasutatava valguse lainepikkusest see on 200.350 nm. Seetõttu saab näidata ainult suuremaid struktuure nagu plastiidid, mikokondrid, taimerakkude üldkuju.
Hegel. Hegeli esteetika objektiks olid kaunid kunstid. Ka kirik on pidanud määratlema esteetilise tähenduse. Näiteks mõistis 1947 aastal katolik kirik, et kunst tuleb ka kirikusse ning nende ees tekib dilemma lubada või mitte modernismi religioossesse maailma kujutamisse? Sellest murest tingituna sätestas Prantsusmaa kirik järgnevad normid: ,,Kunstnik peab kujutama nii, et see oleks publikule arusaadav. Kujutused ei pea olema mõistetavad kohe ning võivad nõuda täiendavat vaatlemist. Peab aga meeles pidama põhitõde see mida näeme peab meeldima". Selleks, et kujutada jumalikkust, võib natuuri moondada. Kuid selline deformatsioon võib tuua kaasa elitaarse kultuuri kujunemise, mis massidele ei ole arusaadav või kujuneb primitiivne, vulgaarne massikultuur, mis hävitab religioosse loomingu. On usk, et tänapäevane massikommunikatsioon ja suurte ,,religioossete" teoste reprodutseerimine hävitavad esteetilisi väärtusi
motivatsioon d) Vanemad sundisid Gerti lapsepõlves trenni minema ning ülekaalus on väline motivatsioon e) Kodupubliku toetus aitas Gerdil võimed realiseerida 19. Mida nimetatakse negatiivseks järelkujutiseks? a) ERP meetodil avastatud negatiivset N300 väljalööki elektroetsefalograagias b) Rohelise-punase värvipimedus c) Võimetust tunda ära tagurpidi pööratud nägusid d) Täiendvärvuse illusoorset taju peale tema täiendvärvuse vaatlemist e) Silmade koondumist lähedale vaatamisel 20. Liikumisparallaks on...? a) Binokulaare märk ruumitajus b) Stereonägemise esimene staadium c) Illusoorne efekt bioloogilise liikumise tajus d) Monokulaarne märk ruumitajus e) Illusoorne efekt nägude äratundmisel näoliigutuste analüüsis 21. Normaalsete ja tervete indiviidide käitumise ja psüühikaprotsesside uurimisega eksperimentaalsete manipulatsioonide tingimustes tegeleb ennekõike..?
(PILDISTADA, JOONISTADA, TABELEID KOOSTADA vms) Vaatlus on esemete või nähtuste tunnetamise esmane viis. Õpetaja peab enne vaatlema asumist äratama laste huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või huvidega – mänguline huvi või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, peab õpetaja vaatlust juhtima. Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda – huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval. Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks -
analüüsides? 34. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Lisaks optilistele teleskoopidele kasutatakse infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Kosmilise tehnikaga saab uurida lähemaid taevakehi vahetult, neist proove võttes ja neid 36. Kuidas planeerida mingi taevaobjekti vaatlemist? Milliseid abivahendeid kasutate? 37. Millised planeedid on praegu Eestist vaadeldavad? Kandke nad tähekaardile, valige vajalik vaatlusvahet ja vaatlusaeg. 38. Oletame, et seisate Kuu tasandikul. Kui kaugel on silmapiir? Kuu raadius on 1738km. Silmapiir on 1,8km kaugusel. 39. Milline on täheaeg Tartus Siiriuse loojumise momendil? Siiriuse koordinaadid on =6h43min, =-16kraadi39min, Tartu laiuskraad 58minutit23kraadi. Täheaeg on 10 tundi ja 43 minutit. 40
paistab ainult mingi hoone. Ma arvan, et see ehitis on võib-olla mõis, kus tüdruk elab, sest tüdruku riietuse põhjal on ta jõukast perest. Puude alt, aga paistab päikeseline niit. Mulle jätab maali koloriit sooja ning malbe mulje. Maali meeleolu on muinasjutuline ja poeetiline. Tüdruk jätab oma vastuoluliste lapseliku oleku ja edeva pilguga natuke 4 müstilise mulje. Teos on väga detailne ja nõuab pikemat vaatlemist, sest igal pilgul leiab mingi uue detaili. Portreedest jätsid mulle sügava mulje kunstniku „Ema portree“ ja „Isa portree“. Portreed on maalitud õlivärvidega 1863. aastal. Mõlemal teosel domineerivad tumedamad, pruunikad toonid. Koloriit on tagasihoidlik, aga rohkete varjunditega. Köleri looming oli enamasti stiililt akadeemiline, aga oma vanemate portreed maalis ta realistlikult. Need teosed on lihtsad, kuid ehedad ning ilmekad. Üldiselt jätavad portreed sünge ilme
25. Iseloomustage Merkuuri liikumist. pöörlemisperiood on tegelikult natuke vähem kui 59 päeva, st. moodustab täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. Ööpäev on sellel planeedil 176 korda maisest pikem, võrdudes kahe Merkuuri aastaga. 26. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? Teleskoobis suur, hele - pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur ei sega Päike tema vaatlemist. 27. Iseloomustage Veenuse liikumist. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, vastassuunaline pöörlemine, pöörlemisperioodiks neli ööpäeva 28. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Tahke, ülikuum (480°C) pind asub pilvekihist 60 km allpool. Atmosfäär ligi 100x tihedam Maa omast. rõhk 90 atm, koostises domin süsihappegaas (96.5%), ülejäänu lämmastik. 29. Mida teatakse Veenuse pinnaehitusest? "Maise" koostisega tardkivimite (graniit, basalt) olemasolu
ahistas keegi telefonikõnedega. Samuti tekitas segadust raamatu lõpp, milles paistis Tiiu ette kujutavat, et mõrvab Larsi, kuid hiljem selgub, et mitte. Kas see oli Tiiu ettekujutus? Varem mainitud sai ka see, et raske oli tegevustikku alguses mõista, sest mineviku ja oleviku segunemine tegi selle keeruliseks. Seepärast peaks raamatut teist korda lugema, et kõigest täpselt aru saada. Samas teose kasuks võib pidada sõnumi kohaletoimetamist ja räpasemate sündmuste puhul üldist vaatlemist, mitte iga detaili kirjeldamist. Huvitavaks teeb asjaolu, et peategelane pärast pääsemist lähedaste juurde ei lähe, vaid varjab end linnaosas, kus ei kehti mingisuguseid reegleid. Ka on huvipakkuv kokkupõrge mainitud linnaosa elanike ja peategelase vahel, mis hiljem areneb vastastikuseks sümpaatiaks. Põnevust on, kuid tähelepanelikuma lugeja jaoks võib mõningate küsimuste vastuste puudumine pahameelt tekitada. Kasutatud kirjandus http://www.runoajelu
metsaaladel (tavaliselt mägedes). Eestis on ta laialt levinud mandril, kuid puudub saartel. Veel leiab teda peale Ida-Euroopa Siberist ja Skandinaavia poolsaarelt ning Põhja-Ameerikast. Eestis mandriosas on ta üsna tavaline loom, kelle arvukus on ca sajandi lõikes tunduvalt suurenenud. Karu on tippkiskja, keda ohustab ainult inimene. Üldiselt domineerivad pruunkarud teisi karusid kellega neil elupaik kattub. Karu vanuse määramiseks kasutatakse tema tagakäpa suuruse vaatlemist. 9 kuni 18 kuu vanustel poegadel on jälje pikkus 13-14,5 cm. 2,5 aastastel 16 cm. 3,5 kuni 4,5 aastastel 18- 19,5 cm ja umbes 5-aastastel kuni 22 cm. Suurte ja vanade isakarude jäljed võivad olla kuni 30 cm pikad. Tagajalgadele tõustes võib olla suure karu pikkus ligi 3 meetrit. Tema käpad ei saa käies poriseks, sest karvutud tallaalused on isepuhastuvad. Karude nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine on väga hea, selle eesmärgiga nad
Veenus Veenus on Päikesest lugedes teine ja meile kõige lähemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt su...
oluline, et pakuksime neile erinevaid kogemusi, kuid kindlasti ei tohi unustada maitsmi- ja tunnetusmeeli. Looduse tundma õppimisel on laste oluline ka otsene kontakt ümbritsevaga. Kuna lapsi huvitab enam see, mis on nende igapäevaeluga seotud ning see, mida nad saavad soovi korral ise näha ja uurida, peab õpetaja oskama õpitavat igapäevaeluga seostada. V. Vienola peab tähtsaimaks meetodiks eelkooliealistel keskkonnakasvatuses vaatlemist ehk erinevate nähtuste leidmist looduses ning nende uurimist. J. Käisi teooria tähtsaimaks meetodiks sai vaatlemine ehk erinevate nähtuste leidmine looduses, nende uurimine ja imetlemine. Kasvatusmeetodina osutusid parimaks matkad looduses, sest matkad saavad olla ettearvamatud. J. Käisi järgi on kodulugu üldõpetuse tuumaks, see on lähtekohaks kogu lapse mõttetegevusele ja väljendusele. Väärtustades lapsepärasust ja elulähedust, käsitleb ta
2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa- päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta). 1. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? Päike Veenuse vaatlemist ei sega, kuid vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood on 584 päeva ehk 1,6 aastat. Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Pind on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga
Oluline on, et küsimus annaks uuritavale võimaluse lisada vastusele oma kujutlusi ja elamusi. (Laherand 2008: 88) Andmeid kogutakse peamiselt intervjuude või avatud küsimustega kirjalikult, mõlemal moodusel on oma plussid ja miinused. Intervjuu puhul võib olla oht, et uurija mõjutab oma kohalolekuga uuritava vastuseid. Küsimustike puhul aga ei ole uurijal võimalik vajadusel esitada täpsustavaid küsimusi. Veel kasutatakse vestlust, osaleja või tegevuse vaatlemist ja tekstide analüüsi. Põhiprintsiibiks on küsimuste minimaalne struktureeritus ja maksimaalne ,,sügavus". Kõikidel juhtudel esitatakse andmed kirjalikul kujul nii, et tekiks sõnasõnaline protokoll (va küsimustik puhul). (Gorden 1987: 7; Laherand 2008: 89) Uuritavate arv võib fenomenoloogilise uurimuses olla erinev. Samas tuleb uurijal meeles pidada, et sellises uuringuses järgitakse kvalitatiivset paradigmat, mille puhul uuritavate arv ei
Vaadeldav jõelõigu läbisin jalgsi mööda põhjapoolset kallast, kuna antud lõigu lõunapoolse kalda keskelt voolab Võru linna poole Koreli oja. Vaatlusi raskendas tihe pajuvõsa ja jõkke suubuvad väikesed ojad, mis olid mudased ja millesse oli kerge sisse vajuda. Samuti suured ja tihedad lõikheinaliste(liigini ei suutnud tuvastada) väljad, millest oli raske läbi pääseda teatud lõikudel. Samuti raskendas jõkke kukkunud puud vaatlemist jõe kaldalt. Lõikudel, mille ääres paiknesid elamud või kuhu ulatusid nende hooldatud alad, oli võimalik küll liikuda, kuid seal leidus vaid tavalisi maismaataimi ning enamik alasid olid ka niidetud ja täiesti hooldamatut keskkonda seal ei esinenud. Alad, mis ei piirnenud otsese asustusega, olid kaetud enamasti hügrofüütidega ehk niiskuslembeliste taimedega. Mitmes kohas leidus kalda äärtes ka veesiseseid ja ujulehtedega taimi, näteks kollast vesikuppu Nuphar lutea
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad,...
puudutavad väga suurt osa elanikkonnast, siis nõuavad muutused majanduslikult suuri ressursse. · Miks riigid on huvitatud haridusvaldkonna edendamises Mida haritumad on riigi kodanikud , seda turvalisem- tervem- huvitavam- parem on selles riigis elada. 4. Mis on süsteemne mõtlemine? Mõistmaks süsteemi, peame mõistma tema eesmärki, tema koostisosade omavahelise mõjutamise ja sõltuvuse mehhanisme. Analüüs tähendab üksikute osade uurimist, süntees tähendab terviku vaatlemist. Arusaamine erinevustest süsteemi ja teiste asjade vahel nagu struktuur ja poliitika. Oskus näha kontekste ja üleminekuid. Instinkt otsida süsteemseid lahendusi, mitte süüdlasi. (Scholtes, P.R. Juhi käsiraamat) 5. Nimeta poliitilise tsükli etapid. 6. Mis on elukestev õpe? kõik elu jooksul ette võetud õpitegevused (nii formaalsed, mitteformaalsed kui informaalsed) eesmärgiga parandada teadmisi ja oskusi ning suurendada kompetentse
TEGEVUSE KONSPEKT TEGEVUSE TEEMA: Linnud ja puud sügisel TEGEVUSE VALDKOND: Mina ja keskkond TEGEVUS: Vaatlemine ja uurimine ja käeline tegevus LASTE VANUS: 5 kuni 7 aastat KOOSTAJA: Jaak Timberg KUUPÄEV või KUU: 01.09 - ... (lähtuda kindlasti ka sellest, mis ilm väljas on). AEG: umbes 30 minutit EESMÄRK: Tutvustada õpilasele sügist, Eestis elavaid linde, puid ja vaatlemist, oma järjekorda oodata, käelist osavust. Natuke mainida ka teisi aastaaegu. EELDUSED: Laps peaks oskama plasteliinist voolida. MÄRKUSED: toimub rühma ruumis, ettevalmistusel veenduda, et oleks alused, kuhu saab pärast voolitud asjad panna ja natuke sügisega seotud värvidest lisaplasteliini (juhuks kui lastel mõni värv otsa saab ja nad tahavad just seda värvi kasutada). VAHENDID: plasteliin, pildimaterjali sügisest, suvest, sügisestest taimedest, lindudest TEGEVUSE KÄIK:
Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused 1. Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine? Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada
Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest. Selle tõestas Faraday katsetulemuste põhjal esimesena jaatavalt soti füüsik James Clerk Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri- ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks. Maxwelli järeldus leidis katselise kinnituse, kui selgus, et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate) pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda. 2.2
Katre Kikkas, Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Vaatlesin oma õe last Mattiast, kes on kolme aastane poiss. Vaatlus toimus lapse kodus, Valgas, 16. novembril. Leidsin internetist kriteeriumid, mida peaks oskama kolme aastane laps. Kuna neid lugedes ilmnes, et need tunduvad poisile liiga lihtsad, siis võtsin ka nelja aastaste kriteeriumid. Lasin lapse emal temaga tegeleda nö juhendi järgi, kus olid kirjas küsimused, mis vaatlemist vajaksid, samal ajal kirjutasin ise üles. Pärast seda vaatlesin last tund aega. Vastavalt koduleheküljel http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a välja toodud aspektidele, peaks kolme aastane laps kaaluma 13 20 kg (statistiline keskmine 15kg) ning olema 88 104 cm pikk (statistiline keskmine 97 cm). Nelja aastane laps peaks kaaluma 14 22 kg (statistiline keskmine 17kg) ning olema 95 112 cm pikk (statistiline keskmine 104 cm). Mattias kaalub 15 kg ja on 98 cm pikk.
2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil ebaühtlane, seetõttu on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Kui Merkuur läbib perikeeli, näib Päike tema taevs liikuvat vastassuunas (läänest itta). IX VEENUS 1. Millal ja kus võib vaadelda Veenust? Päike Veenuse vaatlemist ei sega, kuid vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood on 584 päeva ehk 1,6 aastat. Vaadelda saab hästi kui Veenus on Maale lähedases asendis. 2. Iseloomustage Veenuse liikumist. Orbiit on praktiliselt ringikujuline; pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. 3. Iseloomustage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
Selle põhjal saab juba suure osa tööst kokku panna. Demokraatliku riigi propaganda või vabamal tõlgendamisel agitatsioon, ei ole küll võrreldavad näiteks terrorismiga. Ometi on üsna häbiväärne korruptsioon, mida poliitika tekitab. Inimeste mõjutamine poliitikute omakasu eesmärgil ei tee au ühelegi riigile. Kasu peaks saama rahvas. 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT Poliitika ja propaganda on mõlemad teemad, mille analüüsimist ning vaatlemist tuleb alustada nende mõistete selgeks tegemisega. Seda eriti põhjusel, et tegemist pole üheti ning korrektselt tõlgendatavate mõistetega. Siin peatükis tuleb juttu poliitikast ja propagandast üldiselt. Käsitlusele tulevad nende liigid ja esinemise vormid. Ühtlasi ka see kuidas näevad inimesed poliitikat ning propagandat enda ümber ja milline on inimeste suhtumine neisse. Subjektiivset arvamust palusin ka
Elektri ja magnetväli on ühtsed nähtused, ning neid tuleb vaadelda sõltuvalt teineteisest. Selle tõestas Faraday katsetulemuste põhjal esimesena jaatavalt soti füüsik James Clerk Maxwell. Faraday oli näidanud, et magnetvälja muutumisel tekib pööriselektriväli sõltumatult muutuse päritolust. Maxwell oletas, et ka magnetväli võib tekkida elektrivälja muutumise tagajärjel sõltumatult muutuva elektrivälja päritolust. Niisugune oletus tähendab aga elektri- ja magnetvälja vaatlemist ühtsena, millegi üldisema piirjuhtudena. Seda üldist objekti, elektri- ja magnetnähtuste ühist alget, nimetas Maxwell elektromagnetväljaks. Maxwelli järeldus leidis katselise kinnituse, kui selgus, et muutuva elektrivälja levik toimub tõepoolest magnetvälja vahendusel. Vahelduvvoolu läbiminekul esineb kondensaatori mittejuhtivas vahemikus magnetväli, mille jõujooned parempoolsete (päripäeva kulgevate) pööristena ümbritsevad elektrivälja muutumise suunda. 2
Sellise probleemi lahendiks on toodud välja, et galaktikates esineb suures mahus nähtamatut tumedat ainet. Alates 1990. aastast kui saadeti orbiidile Hubble'i teleskoop, on teadmised tumeda aine ja kaugete galaktikate olemasolust ja ehitusest tunduvalt paranenud. Arenenud tehnika, mis suudab registreerida inimestele nähtamatuid spektrijooni ning aitab avastada ka selliseid galaktikaid, mida Hubble ei suuda. On suudetud leida ka uusi galaktikaid sellest piirkonnast, mille vaatlemist blokeerib Linnutee. Galaktikate jagunemine kuju järgi Galaktikate tüübid vastavalt Hubble järjestusele. E tähistab elliptilist , S spiraalset ja SB varbspiraalset galaktikat. Galaktikaid jagatakse kolmeks peatüübiks: elliptilised, spiraalsed ja korrapäratud. Edwin Hubble jagas need vaatluste tulemustena skeemi, Hubble'i järjestusse. [redigeeri]Elliptilised galaktikad Hubble liigitus jagab elliptilised galaktikad eraldi klassidesse sõltuvalt nende elliptilisusest
kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub õpetaja aines. Tööks materjalide kogumise meetodiks oli teemaga seonduvate autorite poolt koostatud erialase kirjanduse otsimine raamatute, ajalehtede artiklite ning veebimaterjalide näol Valitud kirjanduse põhjal teostati erinevate teemaga seonduvate nägemuste vaatlemist ja analüüsimist, millest lähtuti töös erinevate järelduste tegemistel ning isiklike seisukohtade välja toomisel. 3 1. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST Õpetaja amet on väga vastutusrikas töö. Õpetaja on see, kes kujundab noort inimest, juhib teda kohanemisel laia maailmaga, arendab õpilast tema isiksuse kujunemisel, avardab
vaatekoridoriga, so inimese vaatenurgast sõltuva mõttelise ruumiosaga, mis jääb vaataja ning fookuse vahele. Vaatekoridori ulatus lähtub inimese vaatenurgast ning sellest tulenevast vaatelaiusest. Vista, kujutab endast kitsast, sügavat vaatekoridori, kusjuures fookus asub reeglina vaatekohast lähtuvalt perspektiivi koondumispunktis so vaatepunktiga ühel sirgel. Vista koostamisel on oluline vaid fookus. Peamiste kompostitsioonitsentrite paigutamisel tuleb võimaldada nende vaatlemist mitmest erinevast kohast. Vaadete kujundamisel tekivad rohkem või vähem avatud alad, mida pole otstarbekas kasutada vaid ühe fookuse eksponeerimiseks. Üjest vaatekohast erinevatel suundadel võib olla avatud mitu erinevat vaadet. Panoraami e ülevaadet võib võrrelda maastikumaaliga - mõlemad luuakse andmaks edasi maastiku ilu. Panoraamvaadet saab avada järgmiselt: vaatepunkt kavandatakse reljeef kõrgemale kohale, kust on võimalik haarata kogu maastikku ümberrgingi või teatud
Meteoori lend kestab tavaliselt alla ühe sekundi. See eeldab vaatleja poolt eriti head kontsentreeritust ja reaktsioonikiirust. See on ka põhjus, miks vaatleja näeb vaid osa kõigist ilmuvatest meteooridest. Kui andmed meelde jäetud, tuleb nad salvestada. Kui teil on diktofon, käivitage see ja öelge näiteks: "geminiid, heledus +0.5, jälg 3 sekundit, valge". Pange diktofon seisma ja jääge ootama järgmist meteoori. Ükskõik kuidas te tulemusi ei salvesta, te ei tohiks katkestada vaatlemist muu tegevuse jälgimiseks. Peate oskama kasutada diktofoni või paberit pimesi. Diktofoniga on kerge hakkama saada, pimesi kirjutamine tahab mõningast harjutamist. 5.5 Kui kaua vaadelda? Vastus on lihtne: nii kaua kui võimalik! Mida kauem te vaatlete, seda rohkem meteoore näete, ja seda täpsem on järelikult teie tulemus. Mida edasi, seda suuremat hulka infot suudate salvestada. Liig varane lõpetamine jätab teid ilma parimatest meteooridest
tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele -- pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur (47°), ei sega Päike tema vaatlemist. Aga vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood (nn. sünoodiline aasta) on väga pikk -- 584 päeva e. 1,6 aastat. Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone -- seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri. Täiendav tekst: Millal vaadelda siseplaneete
..................9 Mida ma sellelt praktikalt omandasin?.................................................................................9 3 Praktika sisu: Praktika aeg ja koht: 16.04.2007- 27. 04.2007, Turba Lasteaed Praktika juhendaja.: Maie Joaveski Minu praktikal viibise ülesandeks oli jälgida lasteaia igapäevategevust vaadeldes lasteaias kolme rühma õppe- ja kasvatustegevust.Alustasin vaatlemist nooremast rühmast, kus on 2-4 aastased lapsed. Jälgisin nende käitumist ja iseloomu, mängu, õppetööd ja kõnet. Sama tegin ka keskmise rühma(4-6 aastaste lastega) ja vanema rühma(6-7 aastaste lastega). , Kuna ma tegelsin lasteaias kolme rühmaga, siis ei vaadelnud ma igat last eraldi, vaid rühma kui tervikut. Samas tõin välja aga silmapaistvama käitumisega ja probleemsemad lapsed. LASTEAIA KORD Laste hommikune vastuvõtt
piirangutega) - käitumise vaatlemine (tests of typical performance) teatud kontekstis (nt. vaadeldakse, kuidas laps suhtleb oma sõpradega; kuidas patsient reageerib raviviisile; kuidas töötaja töötab katseajal, jne.); puudub üheselt defineeritud ülesanne, mida vaatlusalune püüaks täita; ka isiksuse- v arvamusküsimustikud kuuluvad siia. - enesearuande-küsimustikud (self-reports) vs vaatleja hinnangud; (nt. kliiniline intervjuu sisaldab nii käitumise vaatlemist kui enesearuannet) Testid: - tegevusvaldkondade järgi - vanuse põhjal - numbrilise väljundi ehk skaala omaduste põhjal - ülesande struktuur (valikvastus vs vaba vastus; verbaalne vastus vs tegevuse tulemus) - individuaal- vs grupitestid - testiskooride interpreteerimise alusel - normipõhised ja/või kriteeriumipõhised testid! Küsimus on järeldustes, mis testide põhjal tehakse – kas kuulub teatud normi jaotusesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
