· Puudub rakutuum · Värvusetud, sinised või punakad. · Paiknevad üksikult või ahelatena. · Keskmine pikkus mõni mikromeeter. · Ehituselt väga lihtsad. · Ümbritseb rakukest, mille ümber on omakorda limakest. · Üks või rohkem vibureid edasiliikumiseks. Paljunemine · Põhiliselt pooldumise teel. · Sobival temperatuuril võivad poolduda väga tihti. · Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunniga tekkida 140 triljonit uut bakterit. · Mõnel bakteril täheldatud ka sugulist paljunemist: ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid
on verine väljaheide. Kampylo bakteerit- Inimene võib saada kampylobakteri siis kui toit on halvasti kuumutatud või toores. Tavaliselt on toiduks linnuliha, piim või must vesi. Kui inimene saab toidumürgituse kampylo-bakterist, siis tal on kõhulahtisus, palavik ja kõhuvalud. Listeria- Listeria elab maas, vees ja taimedes. See on tavaline bakter. See võib olla piimas, piimatoodetes, toores lihas, kalas, toorjuustus, külmutatud köögiviljades ja looduslikkudes veekogudes. Seda bakterit saab hävitada, kui kuumutada toitu üle 70 kraadi. Salmonella- Võib leiduda inimese või loomade väljaheidetes. Salmonella võib veel olla toores lihas, linnulihas, pastoriseerimata piimas, idudes, majoneesis ja toiduainetes või vees mis on olnud mustades oludes. Sümptomid puuduvad. Liha peab kuumutama üle 70 kraadi ja linnnuliha üle 75 kraadi. Stafylokokki- Stafylokokki kasvab inimeste ja paljude loomade nahal ja limaskestadel. Mõned stafylokokki bakterid tekitavad toidumürgitust
BAKTERID 8. Klass Koostas E.Torv Suurus ja hulk • Väikesed - 0,5 -5 µm • Väikseim bakter (rakk) mükoplasma 0,2-0,3 µm suurim 0,75 µm Ühes piimatilgas u 100 000 bakterit Ühes magevee tilgas 1 mln bakterit Inimese nahal on rohkem baktereid kui kehas rakke – kokku inimesel u 3 kg Bakterid on eeltuumsed • Neil puudub selge tuum (pärilikkus aine on rõngana tsütoplasmas) • Väikseimad organismid • Vastupidavad • Neid on nii aeroobe kui anaeroobe • vajavad hapniku ei vaja hapniku Bakterid on üherakulised erineva kujuga A – kepikesed e. batsillid DBC – kokid e. kerabakterid (streptokokk, stafülokokk ja diplokokk)
1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel
Viirused ja bakterid Viirused viirus elus ja eluta piirimail paiknev bioloogiline objekt, mis koosneb nukleiinhapest ja valkudest Viirusel pole rakulist ehitust ega saa iseseisvalt paljuneda. Paljunemiseks kasutab ta peremeesrakku (taime/ looma/ bakterit), seetõttu nimetatakse teda vastavalt kas taime, looma viiruseks või bakteriofaagiks. bakteriofaag viiruse peremeesrakk Viirused sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot. Kuna viirused on väga väikesed, saab neid uurida vaid elektronmikroskoobiga, ning sedagi vaid paljunemise ajal. Viiruste kujud on keraja, silinderja või hulktahuka kujuga. Bakteriofaagid on aga eriskummalised oma kuju poolest.
Algloomad ja vetikad 1) Võrdle bakterit ja alglooma. Leia 2 sarnasust ja 3 erinevust. Erinevused Sarnasused Bakter Puudub tuum. rakukest Pärilikkusaine, Algloom Tuum. pelliikul tsütoplasma, liikumisvõimelised 2) Võrdle silmviburlast ja koppvetikat. Leia 2 sarn. Ja 3 erinevust. Er. Sar.
vastsed hiljem toituvad. Munade suurus on 1-2,5 mm. 2. Vaglad: Kooruvad munadest juba 12-24 tunni pärast. 3. Nukud: Vastne võib nukkuda juba 3. või 4. päeval pärast koorumist. Munast täiskasvanud isendini arenemine võtab umbes ühe nädala. Kasulikkus Lagundab jäänuseid. On osa toiduahelast. Kahjulikkus Kärbest peetakse suureks kahjuriks. Kärbes levitab palju haigusi tekitavaid baktereid. Üks kärbes võib oma kehal edasi kanda kuni kuus miljonit bakterit , soolestikus aga neli korda rohkem mikroorganisme, mis on niisuguste haiguste nagu tüüfus või tuberkuloos, tekitajaks.
leeprat (pidalitõbi). Leepra - nakkushaigus Nakkushaigused ⦿ Palju ohtlikumad kui pärilikud haigused ⦿ Õhu, vee, bakterite ja loomade poolt edasi kantud viiruseid on võimalik ennetada Levik ⦿ Sõltub piirkonnast ja elukeskkonnast ⦿ Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused – soodne keskkond ⦿ Arenenud maades on levikut piiratud – vaktsineerimine ja meditsiin Huvitavat ⦿ Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit ⦿ Aevastus liigub edasi kiiremini kui arvata oskad. Kiirusega kuni 160 km/h ⦿ Vanim elusorganism - 250 miljoni aastane Kasutatud materjal: ⦿ Lepik, I. (2017). Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. [WWW]https://annaabi.ee/Haiguste-levik-ja-sellega-seotud-probleemid-maailmas- m139689.html ⦿ Bakterite kasutamine ja tähtsus. (2014). [WWW]https://annaabi.ee/Bakterite-levik- kasutamine-ja-t%C3%A4htsus-m135080.html ⦿ Bakterid. (2017)
vormis ja lõppeda surmaga. Ennetamine ■ Ennetamiseks tuleb täita isikuhügieeni ja ohutu toidukäitlemise nõudeid. ■ Ennetamine algab looma- ja linnufarmis. Huvitavad faktid ■ AIDS-i haigete puhul võib antud haigus surmaga lõppeda. ■ Salmonelloos tehakse kindlaks väljaheite kaudu. ■ Salmonelloosi võib saada ka näiteks majoneesist ja teistest toorest muna sisaldavatest toodetest. ■ Haigestumiseks piisab 15-20 bakterist. ■ Salmonella bakterit sisaldavad ~0.01% munadest. AITÄH KUULAMAST! Kasutatud kirjandus ■ Inimene.ee ■ http:// www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/salmonel loos.pdf ■ http:// bioweb.uwlax.edu/bio203/s2009/meinhard_jaso/Fun%20Facts.htm
inimeste arv, kes põletab autokumme, see ju saastab õhku jubedalt, inimesed peaksid lõpetama enda jäätmete põletamise. Isegi prügimäed on kahjulikud, kuna sinna viiakse toidujäätmeid ja neis elutsevad putukad levitavad edasi baktereid. Vedelikud ja vihm aitavad bakteritel maasse imbuda, see soodustab ka põhjavee roiskumist. Et seda ära hoida tuleks enda prügi alati ära sorteerida ja tuleks valada välja anumatest toidud ja vedelikud, see kindlasti vähendaks bakterit levikut. Mina arvan, et mida rohkem jäätmeid sortida ja taaskasutusse saata, seda vähem jääb neid konteineritesse ja siis sattub ka prügimäele vähem jäätmeid.
Tekstiilitööstus (siidi tootmine) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks Metallurgia Puhta metalli saamiseks tuleb maagist omandatud metalliioonid eraldada bakterite rakkudes 1. Nimetage 3 biotehnoloogia põhivaldkonda. 2. Kuidas kasutatakse baktereid toiduainete tööstuses? 3. Kuidas teostada bakterite abil keskkonnakaitset? http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:3o3lwxfBFe8J:www.ebu.ee/esitlus/biotehnoloogia.ppt+Bakterit e+biotehnoloogiline+kasutamine&cd=3&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://docs.google.com/viewer?a=v&q=cache:dQ51uqOsQjQJ:www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/461/Biotehnoloogia%2520m %25C3%25B5iste%2520ja %2520areng.pdf+Bakterite+biotehnoloogiline+kasutamine&hl=et&gl=ee &pid=bl&srcid=ADGEESh9QiAx9KgZ- 1UFbQvpZd2AmhfnUI6JdluqQp3vIjPszk1L87zFow2IDkhPBv8qomSkuji NMRhOZK8g0vzH- mXYsenke4XHmDROFt9mUH7hJfzFi_1iGt5bCAP3vTr- yCOAAKFE&sig=AHIEtbTm3qamgpzgm-sDPnhPg6WL65sOrg http://et.wikipedia
PUUKBORRELIOOS Lyme'i tõbi ehk borrelioos on spiroheedi Borrelia burgdorferi nakkus, mida levitavad puugid ja mis avastati 1984. aastal ning mis esineb imetajate ja lindude veres ja mis levib puukide vahendusel, kuna bakterit leidub puukide seedekanalis. Eestis diagnoositi puukborrelioosi esimene juhtum 1985. aastal ning igal aastal haigestub üle 300 inimese. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks aega kauem, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Haigustunnused: Lyme'i tõbi võib avalduda kuid või isegi aasta pärast puugi hammustust. Esmalt tekib hammustuskohale
geneetiliselt samased lähterakuga. Pooldumisprotsessidega samaaegselt toimub kromosoomi ja plasmiidi replikatsioon nii, et tütarrakus on esialgse raku genoomi duplikaat. Enne jagunemist rakk toitub, rakuorganellide arvukus suureneb ning bakter varustab end ATP ja teiste makroergiliste ühenditega. Soodsatel tingimustel paljunevad bakterid ülikiiresti (iga 20-30 minuti järel). Nii võib lühikese aja, st ööpäeva jooksul ühest bakterist saada 16,5 miljonit uut bakterit. Seda vôime täheldada näiteks mahla vôi mône muu joogi käärimisel. Paljunemine toimub geomeetrilises progressioonis (2, 4, 8, 16 mikroobirakku) ja kui selline kasv toimuks pidevalt, saavutaksid paljunevad bakterid ühe aastaga Päikese massi! Loodus on õnneks ette seadnud piirid, mis piiravad geomeetrilises progressioonis toimuvat kasvu. Nendeks piiravateks faktoriteks on: ainevahetuseks vajalike ainete lõppemine; hapniku hulga vähenemine;
TUBERKULOOS on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. 10%-l juhtudest kaebused puuduvad ning tuberkuloos leitakse juhuslikult tervisekontrolli käigus tehtava röntgenpildi abil või positiivse tuberkuliintestiga. HAIGESTUMINE Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Et seda nakkust saada, peate haigega kaua koos viibima. See ei kandu edasi esemete, nagu näiteks voodipesu või riietega. Haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Ligi kaks miljonit inimest sureb aastas tuberkuloosi. SÜMPTOMID Tuberkuloosi on kahte tüüpi. Esimene, latentne tuberkuloosinakkus, mis kulgeb haigusnähtudeta
võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi. GMO-ga on tegeletud juba tuhandeid aastaid tagasi. Peaaegu kõik taimed ja loomad on tuhandete aastate jooksul muutunud ning esimene GMO tehti 8000 aastat tagasi kartuliga. Maguskartuli uurimise käigus avastati, et see on aretatud kartulist ning paar mulla bakterit muutsid selle maguskartuliks. GMO on muutnud taimed kahjuritele vastupidavamaks ning taime süües võib kahjur isegi surra. Tänu sellele on vähenenud taimemürkide kasutamine kuni 80% võrra. On tekkinud ka lisa probleem. Enne sai viljale pritsitud mürgi maha pesta, sest mürk oli vilja peal, kuid GMO viljadel on kahjurivastane mürk vilja sees, mida ei saa eemaldada. See paneb inimesi
võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. See teema on tekitanud palju vastakaid arvamusi. GMO-ga on tegeletud juba tuhandeid aastaid tagasi. Peaaegu kõik taimed ja loomad on tuhandete aastate jooksul muutunud ning esimene GMO tehti 8000 aastat tagasi kartuliga. Maguskartuli uurimise käigus avastati, et see on aretatud kartulist ning paar mulla bakterit muutsid selle maguskartuliks. GMO on muutnud taimed kahjuritele vastupidavamaks ning taime süües võib kahjur isegi surra. Tänu sellele on vähenenud taimemürkide kasutamine kuni 80% võrra. On tekkinud ka lisa probleem. Enne sai viljale pritsitud mürgi maha pesta, sest mürk oli vilja peal, kuid GMO viljadel on kahjurivastane mürk vilja sees, mida ei saa eemaldada. See paneb inimesi
· peensool on seest kurruline · seal algab rasvade seedimine <= on vaja E=lipaas (vaja alus. kk.) · jätkub kõigi ülejäänud toitainete seedimine Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide, sapp aitab seedida rasvu. VI Peensool · lõpeb seedimine · pind hatuline · Valkude/Süsivesikute lõhustumissaadused => hatud, kurrud VII Jämesool · kogunevad seedumata jäägid · ül: toimub vee tagasiimendumine · ül: bakterit toodavad K-Vitamiini Väljaheide= seedumata jäägid + vesi + hukka saanud bakterid Kõhulahtisus - vee tagasiimendumist ei toimu Kõhukinnisus - vee tagasiimendumine liigne VIII Pärak · väljutatakse tahked jäägid Seedenäärmete ja -Ensüümide talitlus · seedimine algab suuõõnes, kus hakkavad amülaasi toimel lõhustuma süsvesikud · maos algab valkude seedimine soolhappe ja pepsiini koostoimel · maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde
a) Grippi .................................................... b) AIDSi.......................................................... c) Marutõppe................................................... d) Leetritesse.................................................. 4. Nimeta bakteriraku osad:............................................................................................................. 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib?.......................................... ...................................................................................................................................................... Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks?.............................................................. .....................................................................................................................................................
Osad on õhuga töötavad ja teised on elektriga töötavad. Maalri töös kasutatakse suurem osa ajast suruõhuga töötavaid lihvmasinaid. Tolmueemaldussüsteeme on erinevaid. Valik on lai tuleb ainult vaadata millist täpselt sinu töökotta tarvis on. Värvipüstolite pesuseadmed Värvipüstolid ja suruõhufiltrid Filtreerimine Keskmiselt imeb kompressor iga välisõhu kuupmeetriga sisse kuni 190 miljon mustuse osakest, süsivesinikku, viirust ja bakterit. Kompressor ise suudab kõrvaldada ainult suuremad mustuseosakesed ning enamus saasteaineid jääb suruõhku. See tähendab, et enamiku süsteemide korral tuleb suruõhku hoolikalt puhastada: Puhas ja kvaliteetne suruõhk pikendab suruõhul töötava seadme tööiga, tagab pneumaatiliste seadmete ja juhtsüsteemide töö tippvõimsusel ning hoiab torud & klapid saastevabad. Seega ei vähenda see üksnes hooldus- ja remondikulusid, vaid võib vähendada ka algseid investeerimiskulusid.
Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakterid tekkisid ligi 3,5 miljardit aastat tagasi ning nad olid kõige esimesed eluvormid Maal. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab
soolatüükaid, käsnasid jt. Väga palju HPV alatüüpe - ~70. madala riskiga genotüübid põhjustavad silma konjuktiivi põletikku, ülemiste hingamisteede põletikke ja ärritust. Eristatakse kõrge riskiga genotüüpe, mis põhjustavad emakakaela vähki HPV-16 ja HPV-18. HPV on kõige levinum emakakaela vähi põhjus. tänapäeval võimalik vaktsineerida selle viiruse vastu 5. Joonista ja kirjelda bakteriofaagi T7 ehitust? T-faagid nakatavad bakterit E. Coli. T-faagid on virulentsed, lineaarse dsDNA genoomiga. terminaalsed kordusjärjestused on DNA molekulil üheahelalised, seepärast on faagi geneetiline kaart kujutatud rõngasmolekulina. Faagi T7 ehitus: Sabas toru, mille kaudu DNA pääseb rakku. Toru ümbritsetud spiraalse tupega, mille peapoolne ots ühendatud kaelusega, sabaots 6-nurkse basaalplaadiga, mille igas nurgas nõel.Basaalplaadilt algavad 6 sabakiudu, mis kinnituvad raku pinnaretseptoritele pöörduvalt
Ravi: antibiootikumid. Antibiootikumid (iseloomustus): ained, mis pidurdavad bakteri eluks möödapääsmatuid füsioloogilisi protsesse: rakukesta sünteesi, valkude sünteesi või nukleiinhapete sünteesi ja ainevahetust. ?Bakterid biotehnoloogias Biotehnoloogia - Rakendusbioloogia teadusharu, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Miks kasutatakse baktereid: 1) väga kiire paljunemine (24h jooksul 10^9 bakterit) 2) võtavad vähe ruumi 3) võimalik kasvatada erinevatel söötmetel. Bioreaktor - seade kus baktereid kasvatatakse. 4) väga lihtne geenitehnoloogiliste meetoditega muuta 5) plasmiidid - annavad lisaks mingi ainevahetusliku lisavõimaluse 6) soovitud ainet on lihtne kätte saada kas söötmesr või bakterist endast. Kasutatakse: 1) punane - meditsiin a) antibiootikumid b) insuliini tootmine 2) roheline - keskkond/toiduainetetööstus/põllumajandus a) toiduainetetööstus - piimatooted b)
paljunema ning eritamaenterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Koolera ravis on esmatähtis elektrolüütide vähesuse likvideerimine spetsiaalsete toitesegudega. Tuberkuloos Tuberkuloos on krooniline nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter. See on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. See võib kahjustada kõiki elundeid, kõige sagedamini kopse. Bakterit leidub kõikjal maailmas. Bakterid satuvad haige köhides või aevastades õhku ning kanduvad selle kaudu edasi. Haige peab läbima kuuekuulise ravikuuri. Oluline on ravikuur lõpuni teha, kuna tuberkuloos muutub ravimite suhtes resistentseks ja inimene haigestub uuesti. Kui haige on saanud ravi, ei nakata ta enam teisi. Leepra Leepra ehk pidalitõbi on kõiki elundeid ja elundisüsteeme tabav krooniline nakkushaigus. Eestisse tõid leepra sisserändajad 11
Ei ole vajalik transportvalk 11. Ainete neeldumine rakku Fagotsütoos Pinotsütoos Fagus õgima Pinos jooma Tahkete ainete neeldumine rakku Vees lahustunud molekulide (orgaanilised ained, bakterid) neeldumine rakku Ainuraksete toitumine (amööb neelab bakterit) 12. Tsütoplasmavõrgustik Ehitus/ülesanded 1) Põiekeste ja tsisternide kogum 2) Koosnevad fosfolipiididest ja valkudest 3) On seotud raku- ja tuumamembraaniga 4) Täidab kogu rakku 5) Osaleb ainete raku sisemisel liikumisel JAGUNEB Kare ER Sile ER
10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei põhjusta raku liikumist. Narmaste abil kleepub mikroorganism seente, taimede, loomsete rakkude külge, seedekulgla hingamisteede jne epiteelile. 11. Kapselist (kihn) Kapsel on limaaine, mida produtseerib ja kihistab rakk oma pinnale. Kapsel koosneb peamiselt lämmastikku sisaldavatest polüsahhariididest. Kapsel kaitseb bakterit kuivamise ja teiste kahjulike välismõjude eest. 12. Eosed ja sporogenees Osa baktereid moodustavad pärast vegetatsioonitsüklit eoseid. Et eosed paiknevad raku sees siis nim. neid endospoorideks. Eose kuju on kas ümar, ovaalne või veidi välja venitatud, peaaegu kepikujuline. Eos võib batsillis paikneda ekvatoriaalselt raku keskosas, terminaalselt raku otstes, subterminaalselt raku keskosa ja otste vahel. Bakterite kasv ja paljunemine
KORDAMINE 1.Millisel joonisel on kujutatud seent ja millisel bakterit? Seenerakk on joonisel A ja bakterirakk on joonisel D Missugune ühine tähtsus on seentel ja bakteritel looduses? Mõlemad seened ja bakterid on looduses lagundajad.Lagundatakse ka jääke, mida loomad ei suuda lagundada. 2.Joonise üks pool kujutab looma-,teine taimerakku.Kumb neist on tähistatud A- ga,kumb B-ga? A-ga on tähistatud taimerakk ja B-ga loomarakk Joonisel olevad numbrid tähistavad rakustruktuure.Tabelis on esitatud nende rakustruktuuride põhiülesanded
põhjustada veremürgitust, häireid siseorganite töös, meningiiti ehk ajukelme põletikku või seedetrakti häireid. Listerioos võib lõppeda ka surmaga. Saksamaal diagnoositakse igal aastal kuni 500 haigusjuhtu. Kus levib? Bakter pesitseb tooretes piima- ja lihatoodetes nagu toorjuust või vorstikesed, mida pole tootmises piisavalt kuumutatud. Bakter püsib elujõulisena ka vaakumpakendatud salatites ja suitsetatud kalas. Viimased teadaolevad toidud, kust listerioosi põhjustavat bakterit leiti, olid saastunud lõhe-tartar Hispaaniast, Belgia päritolu loomaliha ning toorjuust Prantsusmaalt. Kuidas ennetada? Inimesed, kel on nõrgenenud immuunsüsteem, kellel on mõni krooniline haigus, kes on kõrgemas eas või naised, kes on lapseootel, peaksid vältima tooreid piimatooteid, eriti toorjuustu ja toorest liha. Bakteri põhjustatud infektsiooni vältimiseks ei ole soovitav juua ka pastöriseerimata piima. Väga oluline on hoolikas toiduhügieen – see
Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid. Inimtegevuses : Söögiseened, toiduainetööstuses kasutavad seened, ravimitööstuses kasutatavad seened, hooneid ning kultuurtaimi kahjustavad seened, inimesel haigusi põhjustavad seened. 12. Kirjelda bakteriraku ehitust. Bakterirakk on kaetud rakumembraani, rakukesta ja limakapsliga. Limakapsel kaitseb bakterit kuivamise eest.Bakterirakus puudub rakutuum. Tuuma-piirkonnas asub 1 rõngaskromosoom.Lisaks rõngaskromosoomile on bakteritel veel väiksemaid DNA rõngasmolekule, neid nimetatakse plasmiidideks. Bakterirakus puuduvad membraanse ehitusega organellid (mitokonder, plastiid, tsentriool, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom), organellidest on ainult ribosoomid Bakteritel võivad olla liikumiselunditeks viburid või karvakesed 13. Millised on bakteri kromosoomid
mitokondrid, taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid) Bakterirakul ja loomarakul puuduvad vakuoolid. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust. Võibolla, maailmast on leitud veelgi vanemaid baktereid. Bakterid võivad säilida õigetes keskkondades sadu miljoneid aastaid, ei tea millises keskkonnas on Eesti esimesel laulupeol osalenud bakterit hoitud, seega ei saa kindel olla kas on elav või mitte. 13. Defineeri: Patogeensed bakterid- Patogeenseteks nimetatakse neid baktereid, mis on teistele organismidele ohtlikud. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürgistest bakteritoksiinidest Bakteritoksiinid- bakteris olevad mürkained Tuumapiirkond- koht kus asub tuum Plasmiidid- seal asub bakteril DNA Gaasivakuool-bakterirakus asuvad mahutid, mis sisaldavad gaase
(DNA rõngasmolekul, mis determineerib mitmesuguseid raku omadusi), tsütoplasma (on läbipaistev, poolvedel ja sisaldab vett, valke, rasvu, mineraalaineid), rakumembraan (tagab raku sisekeskkonna stabiilsuse), rakukest (annab rakule kuju ja kaitseb plasmamembraani), kapsel (kaitseb välismõjude eest), vibur (liikumine), piilid (bakteriraku kinnitumiseks ning vahel ka geneetilise informatsiooni vahetuseks). 5. Millistes tingimustes bakterid poolduvad, mitu bakterit ühest tekib? - Soodsates; 2 tütarrakku Nimeta 4 tegurit, mida vajavad bakterid paljunemiseks? - Toitainete olemasolu ja rohkus, sobiv temp ja pH (enamasti neutr.), teiste konkureerivate organismide puudumine Millistes tingimustes moodustavad spoore, mitu ühest bakterist tekib? - Ebasoodsate keskkonnatingimuste tekkimisel, ühes rakus üks (endo)spoor. 6. Täida lüngad: a) Bakterid, kes ise valmistavad anorgaanilisest ainest orgaanilist on autotroofid
4 Siret Püi Bakterid Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva temperatuuri juures, milleks enamiku bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 000 000 000 000 bakterit (140 triljonit). Tegelikkuses seda juhtuda ei saa, sest õige pea lõpeksid toiduvarud ja koguneksid mürgised jääkained, nii et teatud aja möödudes bakterite paljunemine pidurdub. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnedel tsüanobakteritel on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist
Ø Fosfaatioonid jõuavad mulda tagasi, orgaanilise aine lagunemisel. Ø Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitainks. Ø Fosfor ei sisene atmosfääri ,vaid jääb peamiselt maapinnale ja on mineraalseteks osadeks mullas ja kivides. Ø Kaevantatud fosfor läheb väetise tootmiseks ja lahjendatud fosforhapet kasutatakse karastusjookides. Ø Üleliigne fosfaatide sialdus võib viia selleni,et kalad hakkavad surema kuna pole enam piisavlt hapniku vees ,sest bakterit kasutavad hingamiseks hapniku ja nii väheneb hapniku sisaldus vees. Ø Looduses esineb tavaliselt fosfor fosfaatioonidena. Ø Fosfaatioon koosneb fosfori aatomist ja neljast hapniku aatomist. Ø Fosfaate on leitud enamist ookani setetest ja kividest. Ø Maismaale kanduvad nad edasi tuule või muude ilmastiku oludega.Taimed omandavad fosfaati maapinnalt.Edasi toituvad taimedest taimtoidulised loomad ,kes oma korda on toiduks lihasööjatele.Pärast looma või taime
kepikesed, roosa värvusega Sarcina sp. Gram positiivsed kooslusi moodustavad Bakterid või kokid violetse värvusega Etapp2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvuse uurimine 1. temperatuurist: · võetakse tardsöötmetel eelkasvatatud organisme ehk 2 bakterit ja pärmi · tehakse väljakülvid joonkülvi meetodil, jälgides järgmise skeemi Bakterid: 4 tassi PCA-söötmega Pärm: 4 tassi Malt agariga. · inkubeeritakse järgmistel temperatuuridel: külmutuskapis +5 ºC, toatemperatuuril +18 22 ºC; termostaadis +35 ºC ja
Echerihia coli Gram negatiivsed kepikesed Sarcina sp. Gram positiivsed kooslusi moodustavad bakterid või kokid Etapp2. Mikroorganismide kasvukiiruse sõltuvuse uurimine 1. Temperatuurist: · võetsime tardsöötmetel eelkasvatatud organisme ehk 2 bakterit ja pärmi · tegime väljakülvid joonkülvi meetodil Bakterid: 4 tassi PCA-söötmega Pärm: 4 tassi Malt agariga. · inkubeerisime järgmistel temperatuuridel: külmutuskapis +5 ºC, toatemperatuuril ~22ºC; termostaadis +35 ºC ja termostaadis +50 ºC. · umbes iga 48 järel märkisime üles tassidel toimunud muutused Saccharomyce Pseudomonas Bacillus sp Ps 42 s cerevisiae sp 105
see ainet, mis takistab vere hüübimist. Nakkuste saamiseks ei peagi puuk hammustama, piisab sellest, kui ta üle naha jalutab. Lapsel on ju alatihti kätel või jalgadel mõni kriimuke, mille kaudu puugi süljes olev haigustekitaja organismi satub. Missuguseid haigusi puugid levitavad? Puugid kannavad edasi mitmeid haigustekitajaid. Nende tekitatud haigustest on inimesele ohtlikemad puukentsefaliidiviirus ja puukborreioos. Loomulikult ei kanna kõik puugid viirust või bakterit, kuid kahjuks ei ole neile otsa ette kirjutatud, kas nad on nakkuskandjad või mitte. Seega tuleb alati arvestada võimaliku nakkusohuga. Rohkem haigestuvad need, kes viibivad sagedamini looduses. · Puukentsefaliit Puukentsefaliit ehk ajupõletik kulgeb enamasti kergelt ja paraneb ise. Puugid on viiruse vaheperemeesteks, saades nakkuse enamasti metsloomadelt ja lindudelt. Kui inimene on nakatunud puukentsefaliitviirusega, ilmnevad tal paari nädala jooksul
Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid lagundavad surnud org. ainet Biotroofid elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid) Kemosünteesijad kasutavad org
pooldumise teel. Erandina paljunevad mõned bakterid pungumise teel ja niitjate jätkete eraldumise teel. 17. Kirjelda bakteri pooldumist Esmalt kordistub kromosoom, seejärel pooldub rakk. 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Teoreetiliselt võib ühest bakterist 24 tunni jooksul tekkida ligikaudu 140 triljonit bakterit. 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. Kui bakterid satuvad elama ebasoodsatesse tingimustesse, siis moodustavad osa liike spoore. Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? Toitumine toimub kahel viisil: a) Heterotroofid kasutavad väliskeskkonnast valmis orgaanilist ainet (süsivesikudi, lipiide) a
Võib põhjustada ka zoonootilisi infektsioone, kui koduloom kriimustab või hammustab. Koertel ja kassidel, lindudel kuulub normaalse respiratoorse mikrobioomi hulka. 2. P. multocida virulentsusfaktorid adhesiinid – pilidega, pinna fibrillid, hemmaglutiniinid aitavad kinnituda limaskestale. kapsel – enamik tüvedel polüsahhariidi kapsel (hüaluroonhape või kondrooitiin). Kapsli komponendid on sarnased peremeesliikidel, seega peremeesorganism ei tunne hästi bakterit ära. PMT – P. multocida toksiin – toksiin väljub, kui bakter lüüsub. Tsütotoksiline proteiin. Takistab osteoblasti diferentseerumist ja seega luu teket. LPS – endotoksiin, väljub, kui bakter hukkub. 3. M. haemolytica virulentsusfaktorid adhesiinid – pilid, välismembraani proteiinid OmpA, Lpp1 kapsel LPS – otseselt toksiline veiste endoteeli rakkudele, muudab leukotsüütide fn. leukotoksiin - mõjutab leukotsüütide ja vereliistakute fn, võib põhjustada tsütolüüsi
võimalusi kasutada transgeenseid baktereid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Inimese rakkudest eraldatakse huvipakkuva geeni mRNA ja pöördtranskribteeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA(cDNA). See ühendatatkse plasmiidiga ning saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu(peamiseks bakteriks on inimese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale end avalkude ka soovitavat inimesevalku. Esimene inimese valku sünteesiv bakteritüvi saadi 1978. a Seleks valguks oli hormoon isnuliin, mille USA Toidu- ja Ravimiamet lubas ravimina kasutusele võtta 1982. a. Insenergeneetiliselt muundatud bakteritüvsid kasutatakse ka tööstuse vajalike esnüümide saamiseks. Nt juustutööstused laapensüümi. TRANSGEENSED LOOMAD - esimene selline imetaja saadi 1981. a. See oli hiir, kelle genoomi oli viidud roti kasvuhormooni geen. Geenivektorite ülekandeks kasutatakse
rõngasmolekule ning ribosoome kromoplast – sisaldab karotinoide (esineb viljades, lehtedes enne langemist) ; ainevahetuslik funktsioon, ligimeelitamise funktsioon leukoplast – varuaine talletamiseks ; värvitu Bakterid - üherakulised eeltuumsed organismid Jätked – vajalikud kinnitumiseks (ekstra pikad jätked on paljunemiseks) Kapsel – kaitseb bakterit antibiootikumide, immuunsüsteemi,loomse organismi kaitsemehhanismi eest. Spoorid – tugeva kestaga ümbritsetud struktuurid, mis võimaldavad baterirakul üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises ; väga vastupidavad, taluvad 30-40 minutit keetmist. Rakukest,membraan ja tsütoplasma – ainete liikumiseks, sisaldavad vett, valke, rasvu, mineraalaineid. Bakterite suurs:
populatsiooni isendid Ökosüsteem- isereguleeruv tervik,milles on omavahel seotud elus ja eluta loodus aineringi kaudu Ökosüsteemi struktuur: 1) BIOTSÖNOOS e elukooslus (elus osa ökosüsteemist)- taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid 2) ÖKOTOOP e eluta loodus- õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond Toiduahel 1) tootjad e produtsendid nt rohelised taimed, vetikad(protistid), autotroofsed bakterit 2) I astme tarbijad e konsumendid- rohusööjad e herbivoorid 3) II astme tarbijad e konsumendid- kõigesööjad e omnivoorid 4) III astme tarbijad e konsumendid- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduvõrk- nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit Õ lk 21 joonis, millest järeldub: peaks olema rohkem saakloomi; kui saakloomade arvukus tõuseb, siis tõuseb ka kiskjate arvukus Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus.
mõtesta, ümbritsevad bakterid meid igal sammul. Kui me puudutame ükskõik missugust eset või sööme või joome või magame, oleme seotud ikka ja alti bakteritega. Seda võib võrrelda näiteks hingamisega. Inimesed hingavad loomulikult ja pidevalt ning sellele mitte kunagi mõeldes, et ta peab nüüd just sisse või välja hingama. Nii on ka bakteritega nad lihtsalt on meiega igal pool kaasas, kuid me ei mõtle kunagi selle peale, et nüüd ma puudutasin bakterit. Kui me haigeks jääme, siis räägime, et meie sees on mingi haiguse pisik, aga tegelikult on seegi ju bakter, mis meie sees haiguse tekitas. Samuti ei mõtle me kurke või kapsaid hapendades, kuidas mingid bakterid seal purgis nende kapsaste ja kurkidega ,,tegelema hakkavad". See lihtsalt on nii, et paneme kurgid purki ja keedetud soolvee peale ning hapukurgid ongi valmis ilma, et me juurdleksime selle üle, kuidas bakterid neid kurke hapendavad
vallandavad organismi immunoloogilised kaitsemehhanismid. 7.Mis on pastöörimine? Spoor? Anaerobioos? Pastöörimine- toiduainete kuumutamine lühiajaliselt, et bakterid häviks. Spoor- on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul. Anaerobioos- bakter,kes elab ilma hapnikuta. 8.Nimeta (iseloomusta#) kaks anaeroobset bakterit. Batulismibakter kõige ohtlikum, Metaanibakterid 9.Mis on antibiootikum, miks ei mõju inimese rakkudele, viirushaiguste puhul? Millised organismid toodavad? Antibiootikum ained, mida toodavad ja eritvadad keskkonda paljud hallitusseened, bakterid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe.(Hävitavad neid, pärsivad paljunemist.)Viirushaigutruktuure haiguste puhul ei toimi, sest viirused on rakutud ja kasutavad paljunemiseks peremeesraku struktuure. 10
Bacillius ceriuse haigestumine Bacillius cerius võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles bacillius ceriuse bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. Kõhulahtisusega kulgev puhang esineb bacillius ceriusega arvukuses 105-108 bakterit/g saastunud toidu tarbimise tagajärjel. Toksiinid, mis olid toitu produtseeritud enne toidu tarbimist, üldjuhul kaotavad inimese organismis oma aktiivsuse seedeensüümide ja maohappe madala pH tõttu. Pärast peiteperioodi lõppu peamiseks sümptomiks on vesine kõhulahtisus koos kõhukrampidega ja iiveldusega, oksendamist esineb väga harva. Haiguse ilmnemisel kestab see 12-24 h ning on iselimiteeruv.
Seega ME-3 surub alla veresoonte vananemist ja vähendab ateroskleroosi riski. ME-3 omadused on välja selgitatud paljude laboratoorsete ja kliiniliste uuringutega ning oma ohutuse tõttu on seda sobiv kasutada toiduainetes. 2008. aasta maikuus allkirjastas Tartu Ülikool AS Terega litsentsilepingu muudatuse, millega saab peagi ülikooli teadlaste avastatud kasuliku bakteriga Helluse tooteid osta ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Austrias. Juba praegu võib sama bakteritüve sisaldavad funktsionaalseid piimatooteid Soome poelettidelt leida. Soome ettevõte Osuskuunta Maitokolmio oli esimene tootja välisriigis, mille toode "Namis" sisaldab bakterit Lactobacillus fermentum ME-3. Piimhappebakteritest Biopiimatoodete valmistamisel kasutatakse erilisi baktereid. Selliste bakterite toiduks on piima sees olev piimasuhkur, millest nad piimhapet valmistavad. Piimhappebakterid võivad olla kas kokid või kepikesed
ööpäevas Millest sõltub? Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest c) Organellide arv väheneb d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter Toitumine Heterotroofid – kasutavad valmis org. ainet Saprotroofid – lagundavad surnud org. ainet Biotroofid – elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid) Autotroofid – valmistavad ise org. ainest anorg. ainet Fotosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid)
Bacillius ceriuse haigestumine Bacillius cerius võib esile kustuda kahte tüüpi toidust tingitud haigestumist: Kõhulahtisusega kulgev puhang: Seda iseloomustab pikk peiteperiood, vahemikus 8-22 tundi pärast kontamineeritud toidu söömist. Sel ajal toimub inimese peensooles bacillius ceriuse bakterite kohanemine, paljunemine ja toksiinide produtseerimine. Kõhulahtisusega kulgev puhang esineb bacillius ceriusega arvukuses 105-108 bakterit/g saastunud toidu tarbimise tagajärjel. Toksiinid, mis olid toitu produtseeritud enne toidu tarbimist, üldjuhul kaotavad inimese organismis oma aktiivsuse seedeensüümide ja maohappe madala pH tõttu. Pärast peiteperioodi lõppu peamiseks sümptomiks on vesine kõhulahtisus koos kõhukrampidega ja iiveldusega, oksendamist esineb väga harva. Haiguse ilmnemisel kestab see 12-24 h ning on iselimiteeruv.
AIDS'i haigetel võib see lõpeda surmaga. Ravi protsessil ei tohi tekkida vedelikupuudust. Raviks kasutatakse antibiootikume. Ennetamiseks mitte süüa omletti ja vähekeedetud kanamune. TUBERKULOOS Nakkushaigus, mis on inimkonnas eksisteerinud juba 30 000 aastat. Enamasti kahjustab kopse, kuid on ohtlik kõikidele elunditele. Ainsad viisid tuberkuloosi tuvastada on röntgen või naha test. Ravimiseks peab haige läbima kuuekuulise ravikuuri, mis tuleb kindlasti lõpuni teha. Bakterit leidub kõikjal maailmas ning haigust võib saada ka lehmapiimatoodetest, mis pole pastöriseeritud. Aastas sureb ligi kaks miljonit inimest tuberkuloosi! PUUK BORRELIOOS Puuk borrelioos on nakkus, mida levitavad puugid. Borrelioosi esineb peamiselt imetajatel ja lindudel ning borrelia-bakter elab puukide seedekanalis. See haigus avastati aastal 1984 ning eestis diagnoositi esimene juhtum aasta hiljem. Igal aastal haigestub sellesse üle 300 inimese.
võimalikuks hapniku, süsinikdioksiidi jalämmastikuühendite varude korduva kasutamise. Kui bakterid ei põhjustaks surnud organismide kõdunemist, ei jätkuks mullas taimedele enam õige varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. 1 gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt
on omad. Omad bakterid võivad muutuda ohtlikuks vaid, siis kui nad satuvad suures koguses sinna kus nad olla ei tohiks. Inimese nahal ja seedekulglas on vähemalt 400 liiki baktereid. Kõiki pole üles leitud kuna nad ei taha söötme peal kasvada.Võib-olla on neid umbes 700. Oluline on see et kõik bakterid on omad ja vajalikud. Enamik inimese ihuomastest bakterites elab kas seedekulglas või nahal. Näiteks on naha pinnal keskeltläbi 1012, suuõõnes 1010 ja seedetraktis 1014 bakterit. Oleme nendega tihedalt seotud, kuna mikroobid osalevad otseselt meie ainevahetuses. Head ja halvad bakterid. Ent nagu looduses ikka, käib ka inimkeha sisemuses aktiivne konkurents. Kasulikud mikroorganismid peavad võitlema oma koha pärast mitmesuguste sissetungijatega ja ka omavahel. Immuunsüsteemi nõrgenedes (ka raseduse ajal) võivad mõned liigid ebasoovitavalt kiiresti paljuneda, sest tasakaal on häiritud. Vale oleks arvata, et halvad
annaabi.ee 
