elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu 11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb
VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus )
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni
vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht.
Veri, vereringe Kontrolltöö 1. Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides?
*) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni *) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta *) Kestvus 1) 0,1 sek 2) 0,3 sek 3) 0,4 sek Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse (Keha)veenid toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse Kopsuarter viivad hapnikuvaese vere südamest kopsudesse (Keha)arter pumpab hapnikurikast verd kehasse Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis
aineid. Arteriaalse vereringe veresooned – Aort, arterid, arterioolid, kapillaarid, kopsuveen. Mida? Kannab hapnikurikka ehk arteriaalset verd. Aort: südame vasakust vatsakeses arterisse Arter: südamest kudedesse. Arterioolid: algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse. Kapillaarid: arteriooli lõpust kudedesse Kopsuveen: kopsudest tagasi südame vasakusse kotta. Venoosse vereringe veresooned – Õõnesveev, veenid, veenulid, kopsuarter. Mida? Kannab hapnikuvaest ehk venoosset verd. Õõnesveen: veenidest südame paremasse kotta. Veenid: kudedest südamesse Veenulid: kudedest südame poole. Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse. Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12
Kops asub rindkereõõnes. Kopsu tipp, üla, kesk ja alasagar, südamesälk Rinnakelme ehk pleura (kopsupleura, ja põhimik seinapleura, pleuraõõs) Mediaalse pinna keskosa nõgusus kopsu värat Kopsujuure moodustavad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid, lümfisooned Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid Kopsusagarad jagunevad segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus
südamest eemale, rõhk väga madal, kiirus väga aeglane, ül gaasi ja toitainete vahetus kudede ja vere vahel. Suur e kehavereringe -ül kudede varustamine O2 ja toitainetega (vasaku vatsake kokkutõmme- aort-arter-kehakapillaar (O2 rikas-O2 vaene)-veen-ülemine/alumine õõnesveen-parem koda (algab vasakust vatsakesest, O2 rikas- O2 vaene, lõpeb parema kojaga). Väike e kopsuvereringe, ül vere rikastamine O2 (parema vatsakese kokkutõmme-kopsuarter- kopsukapillaar (O2 vaene-O2 rikas)-kopsuveen-vasak koda (algab paremast vatsakesest, O2 vaene- O2 rikas (kopsukapillaar),lõpeb vasakus kojas). Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele, kõrgem (115-130mm/Hg) näit kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet, madalam (70-80mm/Hg) pärast südamelihaste lõõgastumist, kõige parem õlavarrearteris, rõhk sõltub elueast vanadel veresooned ahanevad, emotsioon, verehulk, veresoonte läbimõõt ja elastsusest.
Klapid jagunevad kahte rühma: 1) Atrioventrikulaarklapid-neid on omakorda 2: a) Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel-KAHEHÕLMNE e. MITRAALKLAPP b) Parema koja ja parema vatsakese vahel-KOLMEHÕLMNE *klapid kinnituvad müokardilihaste külge, ei lase klappidel tagurpidi kodade alla minna, veri ei saa südames tagurpidi mitte kunagi liikuda. 2) Poolkuuklapid-paiknevad suurte veresoonte(aort ja kopsuarter) ja vatsakeste vahel Südame ealised iseärasused: *Looteeas on kodade vahel südamel ühendus-ovaalaken. On ühendus ka vatsakeste vahel(sulgub looteeas). Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo juhaks. See ühendus likvideerub pärast sündi. See võimaldab paremast vatsakesest juhtida verd kohe aorti. Looteea-vastsündinu süda on ümmargune. Vatsakeste läbimõõt on samavõrdne kodade läbimõõduga.
vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõnesveen ja alumine õõnesveen, pärgurge), mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni (2 paremat ja 2 vasakut kopsuveeni), mis toovad südamesse aretriaalset verd. · Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi (sealt edasi parem ja vasak kopsuarter) ning vasakust vatsakesest väljub aort (edasi aordikaar sealt väljuvad ülespoole vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter ja õlavarre-peatüvi. Allapoole läheb edasi alanev aort.) · Joonis lk 152 ja 156 + tv joonis 4 ja 5. 109. Südame klapid, klappide liigid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Südame klappe on kahte liiki: 1) kodade-vatsakeste klapid need ei lase verd vatsakestest kodadesse. 2) poolkuuklapid südamest väljuvate veresoonte alguses.
vasak pool ainult arteriaalset verd. Südame kui pumba tegevus põhineb tema vatsakeste lõõgastumise (diastoli) ja kontraktsiooni (süstoli) vaheldumisel. Diastolis vatsakesed täituvad verega. Süstolis paiskavad nad vere suurtesse arteritesse (a. pulmonalis, aorta). Kummagi vatsakese ees on koda, kuhu suubuvad suured veenid (vv. cavae, vv. pulmonales). Tagasivoolu takistavateks ventiilideks on südameklapid. Vere liikumine: vv. cavae → parem koda → parem vatsake → kopsuarter (pärast väljumist jaguneb paremaks ja vasakuks) → kopsud → kopsuveenid → vasak koda → vasak vatsake → aordi kaudu organismi laiali, v.a. kopsud. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju
müokard (lihaskest) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel südamepauna õõs. Pärgvereringe -- vasak ja parem pärgarter, südameveenid. talitlus -- südametsüklid (60-70x/min) 1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg. 2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats.), kopsuarter (p. vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus sinuatriaalsõlm p. koja vaheseinas (kodade kokkutõmme) -> atrioventrikulaarsõlm (koda-vatsake) -> His'i kimp ja sääred vatsakeste vaheseinas -> Purkinje kiud vatsakeste müokardis (võrgustik) 1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus 2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus
Jagunevad pea-, kere- ja jäsemete lihasteks. - Südamelihased- ei allu meie tahtele, automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku. - Silelihased- tahtest sõltumata, tõmbuvad kokku aeglaselt. Lihased vajavad energiat- glükoosi lagundamisel. Töövõime sõltub hapnikust ja toitainetest. Vereringe - Veenid- toovad hapnikuvaese vere kehast südamesse. - Arter- pumbatakse hapnikurikas veri kehasse - Kopsuarter- hapnikuvaene veri südamest kopsudesse - Kopsuveenid- hapnikurikas veri kopsudest südamesse - Südamepaun- ümbritseb süda. - Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakesse ja vatsakestest edasi arteritesse. Suur vereringe- veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid. Kehakapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetud vere ja kudede vahel. Arterite kaudu
Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Parem vatsake kopsuarteri tüvi parem ja vasak kopsuarter kopsukapillaarid vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte lk 168 joonis 123 21
Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ??Nimetage kopsude pinnad ja neil asuvad moodustised Roidmine pind( roided) vahelihasmeline, keskseinandmine. Funktsioon - peamine ülesanne gaasivahetus 14. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Stesiifilist hingamisfunktsiooni täidab kopsus väike vereringe. Koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest
Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie
treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse.
suunab vere paremasse vatsakesse. Vasak vatsake Klapid mis lasevad verel liikuda aint 1s suunas, südamest välja. Suunab hapnikuga vere kehasse. Parem vatsake Suunab hapnikuta vere kopsudesse, kopsuarter. Vasek koda Suubuvad kopsuveenid, suunab vere vasakusse vatsakesse. Hõlmased klapid Suunab vere 1s suunas ( koja ja vatsakeste vahel) Poolkuuklapid Lasevad verel liikuda aint 1s suunas, südamest välja. (vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel)
treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse.
- mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid - Vasak kops: ees ülal: pulmonaalarter ees all: ülemine ja alumine kopsuveen taga keskel: peabronh - Parem kops: kõige kõrgemal: ülasagara bronh selle all ülalpool: kopsuarter selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga) all: ülemine ja alumine kopsuveen Kopsujuur paiknen kopsusidemes – ligamentum pulmonale BRONHIAALPUU - peabronh – bronchus principalis - sagarabronh – bronchi lobares - segmendibronhid – bronchi segmentales - subsegmendibronhid – bronchi subsegmentales - sagarikubronhid – bronchi lobulares - bronhioolid – bronchioli - lõppbronhioolid – bronchioli terminales
Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus
Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederütotsüüdid , Valg(leukotsüüdid):1.õgirakud 2. Toodavad antikehasid(kaitseained), Liistrakudtagavad vere hüübimise Vererakud tekivad:punases luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes Lümfiringe-ül on hoida tasakaalus veesisaldust kudedes Erituselundkond: neer, kusejuha, kusepõis, kusiti neeruvaagenneeruliivneerukivid Neerude kaudu eraldatakse org üleliigne vesi, soolad,kusiaine, vitamiinid, antibiootikumid ja
vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda -veri -veresooned Inimese südames on 4 kambrit-kaks koda ja kaks vatsakest. 1.parem koda 2.vasak koda 3.ülemine õõnesveen 4.aort 5.kopsuarter 6.kopsuveenid 7.+12. hõlmased klapid 8.+13. poolkuuklapid 9.vasak vatsake 10.parem vatsake 11.alumine õõnesveen Kodade ja vatsakeste vahel on hõlmased südameklapid-veri kojast vatsakesse Vatsakeste ja veresoonte vahel on poolkuuklapid-veri liigub vatsakesest veresoontesse. Süda töötab rütmiliselt:1)Kodade kokkutõmme->2)Vatsakeste kokkutõmme ->3)Kogu südame lõtvumine Vereringe ülesanded: -Seob tervikuks kõik organismi osad
aort jaguneb alanevaks, ülenevaks, edasi arteriteks, arterioolideks ja kapillaarideks nende kaudu kulgeb veri mööda keha laiali. Arteriaalne veri annab kudedele hapniku ja võtab vastu a/v lõppproduktid ja süsihappegaasi- kudedest suundub venoosne veri mööda veene paremasse kotta. Südame kokkutõmbumise suunatakse veri paremasse vatsakesse. 12) Kirjelda väikest vereringet. Saab alguse paremast vatsakesest , liitub kopsuarteritüvega(vasak ja parem kopsuarter) mööda kopsuartereid liigub venoosne veri kopsudesse- kopsu alveoolides eraldub verest CO2 ja vere punalibled ehk erütrotsüüdid seovad endaga hapnikku (gaasivahetus). Kopsudest väljuv arteriaalne veri suubub kopsuveenide kaudu südame vasakusse kotta vasaku koja kontraktsiooni korral suundub veri vasakusse vatsakesse. 13) Kirjelda põhjalikult südame ehitust. ENDOKARD- südame sisekest, endokardist moodustavad ka südameklapid MÜOKARD- südamelihas
Peabronhid koosnevad kõrgelistest rõngastest, mida ühendavad sidemed ja limaskest. Parema bronhi pikkus on 1-3 cm, vasaku pikkus 4-6 cm. Parema bronhi kohal kulgeb paaritu veen, vasaku kohal aordikaar. KOPSUD pulmones Paiknevad rinnaõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust. Kopsu välimine (roidmine) pind on kumer, alumine(vahelihaseline) ja keskseinmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need sisenevad) ja kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure. Parem kops on vasakust suurem ja koosneb kolmest sagarast. Vasak kops koosneb kahest sagarast. Sagarte vahele jäävad lõhed. Kopsusagarad jagunevad segmentideks (paremas 10, vasakus 9) ja segmendid omakorda sagarikeks. Iga sagar ja ka iga segment on iseseisev kopsuosa, millel on oma bronh, arter ja veen.
! 4. Rinnakelme, pleura a. nim parietaalse pleura osad - pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - peabronh, kopsuarter, ülemine ja alumine kopsuveen c) nim. bronhiaalpuu elemendid bronchus principalis -> bronchi lobares -> bronchi segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales tl) nim. parema kopsu sagarad ja mis neid üksteisest eraldavad ülasagar, kesksagar, alasagar, lisasagar a) mis lõhe eraldab üla- ja alasagarat fissura obliqua b) kuidas nimetatakse parietaalse pleura osa, mis katab kopsutippu cupula pleura
Vasak selgmine pöiaarter Varbaarterid Õlavarre-peatüvi Aort Parem koda Aordikaar Parem vatsake Vasak koda Ülemine õõnesveen Vasak vatsake Alumine õõnesveen Vasak kopsuarter Kopsutüvi (Kopsutüvi jaguneb) Kopsuveenid Alanev aort? Parem kopsuarter Lünfisõlm Toomasooned Viimasooned Joonista lünfisõlm, tema osad ja sooned. Omandatud immuunsus (kastid, nooled lisada) Luuüdi Humoraalne immuunsus tsellulaarne immuunsus
- Kõri ülemise osa limaskest on väga tundlik erinevate ärrituste suhtes (tolm, keemilised ained, toidu osakesed), mille tagajärjel tekib reflektoorne köha. 7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist? - Trahheat hoiab kokkuvajumise eest trahhea skelett, mis koosneb 15-20st omavahel sidemetega ühendatud hobuserauakujulisest kõhrest. 8) Kuidas nimetatakse kopsusiseseid hingamisteid? - Bronhideks. 9) Mis kulgevad läbi kopsuvärati? - Läbi kopsuvärati kulgevad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisõlmed. 10) Too välja 3 erinevust parema ja vasaku kopsu vahel. - Parem kops on vasakust laiem ja lühem. Vasaku kopsu alumiseesmise serva piirkonnas südamega külgnev südamesälk. Sügavad vaod jaotavad vasaku kopsu kaheks ja parema kopsu kolmeks sagaraks. Mõlemas kopsus on klassifikaatori järgi 10 bronhiaalsegmenti. Kuna vasak kops aga väiksem on, siis eristub seal tihti vaid 9 segmenti
tekke o Diabeet insuliini tootmine häiritud Südame ehitus Asub roiete vahel otsaga kolmnurgas. - Arterid veresooned, mis viivad verd südamest välja - Veenid toovad verd südamesse - Paremale kotta tuleb hapnikuvaene, surutakse paremasse vatsakesse, viiakse kopsuarterisse, kopsudest pumbatakse hapnikurikkaks, kopsuveeni kaudu tuuakse arteriaalne veri e hapnikurikas veri viiakse vasakusse kotta. - Väike vereringe: parem vatsake-kopsuarter (hapnikuvaene e venoosne veri) kopsud (hapnikut juurde) kopsuveenide kaudu vasakusse kotta. - Suur veneringe vasak vatsake-aort-arter-kapillaarid-venoosne veri liigub südame paremasse kotta - Arterite vatsakeste vahel on poolkuu klapid, mis lasevad kõik läbi kuid tagasi ei lase - Südametööd mõjutab o CO2 tõus o Pulss arteri seina (veresoone seina) võnge o Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge
see langeb, ning püsib madalal tasemel kuni 4.aastani. Vere hüübimine on vastsündinuil aeglasem, sest hüübimisfaktorite tase on 30-60% täiskasvanu omast. 2.Vereringesüsteemi iseäarasused Loote hapnikuga varustamine toimub ema vereringest nabaväädi kaudu, iseseisvalt kopsu- ehk väike vereringe ei funktsioneeri. Süda ei ole jaotunud paremaks venoosseks ning vasakuks arteriaalseks pooleks, ning kodade vahel on ovaalakna vahel otseühendus.Aort ning kopsuarter on ühendatud Botallo juha kaudu. Süda on ümmargune, vatsakeste ja kodade paksus ühesugune. Südame kasv ja areng toimub 18-20 eluaastani. Pärast sündi algab iseseisev hingamine, ühendus ema vereringega kaob. Hakkab toimuma vere rikastamine O2-ga ning CO2 äraandmine. Ovaalakna ees olev klapp katab kodadevahelise ühendusava. Algab Botallo juha ahenemine ning 6-11 elunädalaks kasvab see lõplikult kinni.
Selleks et haihus ei saaks levida, peaks Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse järgi 2- aastastest lastest olema difteeria vastu vaktsineeritud vähemalt 95%. Difteeriavaktsiin ei pruugi anda kaitset kogu eluks ja seepärast tulbe iga kümne aasta tagant uuesti vaktsineerida. Vereliikumise teekond algusega vasakust vatsakesest 1. Vasak vatsake 2. Aort 3. Lihaskude 4. Ülemine õõnesveen 5. Parem koda 6. Parem vatsake 7. Kopsuarter 8. Kopsud 9. Kopsuveen 10. Vasak koda
KOPSUD pulmones Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa - põhimik - toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots - tipp - ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend - kopsuvärat ( hilus pulmonis ), mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need kõik sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed.
Südame-veresoonkond 81. Südame asend: (joonis 4) süda paikneb kahe kopsu vahel diafragma peal. Tema tipp on suunatud ette alla ning põhimik taha üles. 82. Südame osad, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned: (joonis 4) süda koosneb kokku neljast kambrist: 2 kojast (parem ja vasak koda) ja 2 vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Sisenevad veresooned on ülemine ja alumine õõnesveen ja kopsuveenid. Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter. 83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline: 1) kõige sisemine on õhuke sidekoeline endokard (sellest on tekkinud südameklapid); Tallinn 2) südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek); 3) sidekoeline epikard (katab müokardi) suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb
Sisaldavad palju ensüüme Osalevad vere hüübimises Vere hüübimatus ehk hemofiilia on pärilik suguliiteline puue Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri Suur vereringe tagab kõikide rakkude ja kudede ainevahetuse. Südame vasak vatsake aort arterid kapillaarid veenid südame parem koda Väike vereringe. Tagab vere rikastumise hapnikuga. Südame parem vatsake kopsuarter kops kopsuveen südame vasak koda Hingamiselundkond Ülesandeks tagada pidev hapniku juurdevool organismi ning süsihappegaasi eraldamine Ladustatud energia arvelt saab organism mitu päeva toiduta hakkama. Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid. Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel
· Organismi soojusregulatsioon. · Jõu edasikandmine mõne organi liikumisel. · Immuunsüsteem. · Veri, veresooned, süda; lümf; koevedelik · Veenid hapnikuvaene veri, sisaldab keharakkudest pärit olevat CO2-te ja jääkaineid (ainuke veen, kus hapnikurikas veri kopsuveen) · Arterid hapnikurikas veri (ainuke arter, kus hapnikuvaene veri kopsuarter) · Kapillaarid ühendavad artereid veenidega, O2 ja lahustunud toitained läbi kapillaaride seinte keharakkudesse, CO2 ja jääkained rakkudest verre. · Väike vereringe ehk kopsuvereringe algab paremast vatsakesest, liigub kopsu, kus toimub gaasivahetus ning suubub tagasi vasakusse kotta. · Suur vereringe ehk kehavereringe vasakust vatsakesest suubub veri kehasse, toimub gaasivahetus ja liigub tagasi paremasse kott
Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal. 88. Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus. · Kopsud asuvad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9
Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo- juhaks. See likvideerub pärast sündi.
Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda) Asend- söögitoru ees 88. kopsud Asend rindkeres- kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale Välisehitus-roidmine pind on kumer vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat 89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu
Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda) Asend- söögitoru ees 88. kopsud Asend rindkeres- kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale Välisehitus-roidmine pind on kumer vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat 89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu
Bronhid – 2/3 sagarabronhid – segmendibronhid – sagarikubronhid – bronhioolid 27. Kopsu asend rindkeres. Kopsud asetsevad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. 28. Kopsu ehitus: väliskuju, sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Kopsude roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks. Kopsude kõige väiksemad anatoomilis- funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 29
) SEGMENTIDEKS. 6. SELGITAGE MÕISTED: KOPSUALVEOOL – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.- FUNKTSIONAALSEKS ÜHIKUKS ON KOPSUALVEOOLID ehk SOMBUD, MIS TEOSTAVADKI KOPSUDE PEAMIST ÜLESANNET – GAASIVAHETUST. PLEURA ehk – KOPSUKELME, MILLEGA ON KOPS KAETUD. KOPSUVÄRAT, lad.k. – HILUS PULMONIS. ON KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSA SÜVEND, MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER, NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU. 7. KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI- 1) VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD 2) SUUR VERERINGE – VEREVARUSTUSEGA SEOTUD
roidmine pind, alumine e. vahelihaseline, mediaalne e. keskseinadmine. Moodustised on kopsuvärat ja kopsujuur. 14. Kopsude vereringesüsteemid Funktsioonid 1. VVR Varustab verd uue hapnikuga ja võtab verest ära süsihappegaasi 2. SVR Tagab vereringe kopsudes eneses, varustades kopsu hapniku ja toitainetega 15. Mõisted Kopsuvärat lad. k. HILUS PULMONIS süvend, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (väljuvad) Kopsujuur lad. k. RADIX PULMONIS Kopsuvärat koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure Kopsualveool Teostavad kopsude peamist ülesannet gaasivahetust, poolkerakujulised sopised läbimõõduga 0,25MM, Pleura Koosneb kahest lestmest ja moodustab pleurakoti
-> häälepilu eesosa sulgub - Parem kops: - Musculus arytenoideus transversus et obliquus kõige kõrgemal: ülasagara bronh lihaskiud risti- ja põikisuunas pilkkõhrede tagapinnal selle all ülalpool: kopsuarter F: lähendavad pilkkõhri -> sulgevad häälepilu tagaosa - Musculus cricothyroideus selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga) A: sõrmuskõhrekaar K: kilpkõhre alaserv all: ülemine ja alumine kopsuveen
veenulid,moodustavad mikroringeid,koealade varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned-verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks.Vasaku vatsakese väljutusfaasil
varustamine O2 ja toitainetega, CO2 ja teiste ainevahetusjääkide ärakanne kudedelt verele. 4. Mahtuvusfunktsioon,täidavad vereringe madalrõhu veresooned- verekapilaarid veenuliteks veenideks ülemise/alumisse õõnesveenidena paremasse kotta,seal,vereringe madalarõhuga osas,milleks peamiselt venossne süsteem ~60% ringlevast verest. 5. Elastsus e summutusfunktsioon,südamest väljuvad suured arterid(aort,kopsuarter),elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere liikumise diastoli ajal. 6. Suntfunktsioon,arterite-veenide vahelised ühendused,kui koepiirkonna verevajadus väheneb,sulguvad prekapilaarsed sfinkterid(sulgurlihas?) ja veri suunatakse ilma kapilaare läbimata veenidesse. Vererõhk on erinevates vereringeosades erinev.Kõige kõrgem rõhk aordis,madalaim suurtes õõnesveenides,nende diferents liikumapanevaks rõhuks
60 %, millepärast nimetatakse neid mahtuvusveresoonteks. Veenide suhteliselt õhukese seina tõttu muutub nenede maht oluliselt juba väikeste rõhumuutuste juures, seepärast on võimalik reguleerida veenides oleva ja samuti ka südamesse juurde voolava vere mahtu veenide seintes asuvate vegetatiivse närvisüsteemi poolt kontrollitavate silelihaskiudude kokkutõmbe ulatuse muutmisega. Elastsus- e summutusfunktsiooniga on seotud südamest väljuvad suured arterid (aort, kopsuarter), mille elastsus tagab vererõhu püsimise ja vere pideva liikumise ka diastooli ajal. Vatsakeste süstooli väljutusfaas paigutab osa verd südamest väljuvate suurte veresoonte algusossa, venitades välja nende seinte elastsed kiud, mis pärast poolkuuklappide sulgumist taas lühenevad ja suruvad verd veresoonkonda pidi edasi ka diastoolis. Suntfunktsiooni täidavad arterite ja veenide vahelised anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna
Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo-juhaks. See likvideerub pärast sündi.
Veresooni, mis algavad südamest ning viivad verd elunditesse ja kudedesse nimetatakse arteriteks (kopsuveenid, aort, alanev aort, ülakeha arterid, maoarter jne). Arterid, väljudes südamest, muutuvad järjest peenemaks - moodustuvad arterioolid, edasi kulgedes ahenevad veelgi, muutudes verekapillaarideks (kopsu verekapillaarid, ülakeha verekapillaarid, alakeha verekapillaarid jne.). Verekapillaarid kogunevad ja liituvad taas suuremateks soonteks - veenuliteks ja edasi veenideks.(kopsuarter(-tüvi), ülemine õõnesveen, alumine õõnesveen, maksaveenid jne.). 7.2. Veresooned jagunevad: arterid mööda artereid toimub vere transport elunditesse ja kudedesse, - tihke ehitusega; - elastsed ja paksud, veenid vere transport südamesse tagasi, - suurema läbimõõduga kui arterid; 32 - õhukesed, lõdva seinaga; - on varustatud klappidega. kapillaarid ainevahetus vere ja koerakkude vahel, - ülipeenikesed;
annaabi.ee 
