elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu 11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb
VERESOONED JA VERERINGE Vereringeelundkonna moodustavad: Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
Vasakuspooles hapnikurikas ja paremas hapnikuvaene veri. · kopsuveenid - toovad hapnikurikka vere vasakusse kotta · vasak koda - veri liigub vasakusse vatsakusse · vasak vatsake - veri liigub aorti läbi kehasse · aort - pumpab vere kehasse · kehaveenid - toovad hapnikuvaese vere paremasse kotta · parem koda - veri liigub paremasse vatsakesse · parem vatsake - pumpab vere kopsuartrite kaudu kopsudesse · kopsuarter - viib vere südamest kopsu Südameklapid kindlustavad ühesuunalise liikumise südames, südamesse ja südamest välja. Südamelöögi sagedus sageneb vajadusel, kui organis vajab rohkem hapnikku , siis löögi sagedus suureneb. Kuid alati ei pruugi sellega hapnikusisaldus veres suureneda, see oleneb ka inimese treenitusest. 7. VERESOONED JA VERERINGE 1)Veresooned on torujad elundid , mida mööda veri ringleb. Versoone liigid : · kapillaarid ( ainevahetus )
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni
vererõhk kõige kõrgem, elastsete seintega. (ül. Viib vere südamest kudedesse) Veenid: keskmise suurusega, vererõhk kõige madalam, õhukeste seintega, seinte lihaskiht on õhuke. (ül. Toob vere kudedest südamesse) Kapillaarid: peened veresooned, õhukeste seintega, lihaskiht puudub, vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded
Veri, vereringe Kontrolltöö 1. Moodusta sobivad paarid. a) Arter f. varustabsüdant hapniku ja toitanietega b) Kopsuarter a. mööda seda pumbatakse hapnikurikas veri kehasse c) Veen b. viib hapnikuvaese vere südame paremast vatsakesest edasi d) Kopsuveen g. kokkutõmbel surutakse veri suurde vereringesse e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides?
1) Vereringeelundkond Osad: *) Veri *) Veresooned *) Süda (paneb vere liikuma; asub kopusde vahel ja kaitseb rinnakorv) Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu...
aineid. Arteriaalse vereringe veresooned – Aort, arterid, arterioolid, kapillaarid, kopsuveen. Mida? Kannab hapnikurikka ehk arteriaalset verd. Aort: südame vasakust vatsakeses arterisse Arter: südamest kudedesse. Arterioolid: algavad arteritest ja lähevad üle kapillaaridesse. Kapillaarid: arteriooli lõpust kudedesse Kopsuveen: kopsudest tagasi südame vasakusse kotta. Venoosse vereringe veresooned – Õõnesveev, veenid, veenulid, kopsuarter. Mida? Kannab hapnikuvaest ehk venoosset verd. Õõnesveen: veenidest südame paremasse kotta. Veenid: kudedest südamesse Veenulid: kudedest südame poole. Kopsuarter: südame paremast vatsakesesest kopsudesse. Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 1 parem koda 2 vasak koda 3 ülemine õõnesveen 4 aort 5 kopsuarter 6 kopsuveenid 7 12
Kops asub rindkereõõnes. Kopsu tipp, üla, kesk ja alasagar, südamesälk Rinnakelme ehk pleura (kopsupleura, ja põhimik seinapleura, pleuraõõs) Mediaalse pinna keskosa nõgusus kopsu värat Kopsujuure moodustavad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid, lümfisooned Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid Kopsusagarad jagunevad segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
*Kapillaarides toimub gaasivahetus. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse ja asemele tuleb CO2. Kapillaarid muutuvad vereringes veenuliteks. 2 suurt õõnesveeni-alumine toob kehast verd, ülemine peast ja kaelast. Need 2 õõnesveeni jõuavad paremasse südamekotta. Sellega lõpeb suur vereringe. *Kui lihased tööd ei tee, siis on suur osa kapillaare lahti. Paremast kojast liigub veri paremasse vatsakesse, kust lähtub kopsuvereringe(väike vereinge). Paremast vatsakesest väljub kopsuarter, mis hargneb vasakuks ja paremaks kopsuarteriks. Need arterid hargnevad omakorda peenemateks arteriooliks, need omakorda peenemateks kopsukapillaarideks. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus kapillaaride ja allveoolide vahel. Hapnik tuleb asemele. Kapillaarid kannavad edasi hapnikurikast verd, hakkavad moonduma veenideks ja südame vasakusse kotta suunduvad 4 kopsuveeni. Veenides voolab hapnikurikas veri. Vasaku kojaga lõpeb väike vereinge.
· Joonis lk 155 + tv joonis 4 115. Suur vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KEHAVERERINGE Vasak vatsake Aort (suundub kogu kehasse, andes ära hapniku ja võttes juurde CO2) (veri muutub venoosseks) kogunedes alumisse ja ülemisse õõnesveeni parem koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KOPSUVERERINGE Parem vatsake kopsutüvi parem ja vasak kopsuarter kopsu kapillaarid (-CO2 +O2) 2vasakut ja 2 paremat kopsuveeni vasak koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 117. Suure vereringe arterite üldskeem. (joonisel: sisemine unearter, välimine unearter, vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter, rinnaaort, õlavarrearter, süva õlavarrearter, põrnaarter, vasak kodarluuarter, vasak küüarluuarter, süva reiearter, reiearter, õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine
vasak pool ainult arteriaalset verd. Südame kui pumba tegevus põhineb tema vatsakeste lõõgastumise (diastoli) ja kontraktsiooni (süstoli) vaheldumisel. Diastolis vatsakesed täituvad verega. Süstolis paiskavad nad vere suurtesse arteritesse (a. pulmonalis, aorta). Kummagi vatsakese ees on koda, kuhu suubuvad suured veenid (vv. cavae, vv. pulmonales). Tagasivoolu takistavateks ventiilideks on südameklapid. Vere liikumine: vv. cavae → parem koda → parem vatsake → kopsuarter (pärast väljumist jaguneb paremaks ja vasakuks) → kopsud → kopsuveenid → vasak koda → vasak vatsake → aordi kaudu organismi laiali, v.a. kopsud. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju
müokard (lihaskest) - südamelihaskude, kodadel 2, vatsakestel 3 kihti; epikard (välim. kest) - põhimikul mood. südamepauna; epikardi ja südamepauna vahel südamepauna õõs. Pärgvereringe -- vasak ja parem pärgarter, südameveenid. talitlus -- südametsüklid (60-70x/min) 1. kodade kokkutõmme - veri -> vatsake=> kodade lõõg. 2. vatsakeste kokkutõmme - veri -> aort (v. vats.), kopsuarter (p. vats.) => vatsakeste lõõg. 3. paus sinuatriaalsõlm p. koja vaheseinas (kodade kokkutõmme) -> atrioventrikulaarsõlm (koda-vatsake) -> His'i kimp ja sääred vatsakeste vaheseinas -> Purkinje kiud vatsakeste müokardis (võrgustik) 1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus 2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Parem vatsake kopsuarteri tüvi parem ja vasak kopsuarter kopsukapillaarid vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16.Suure vereringe veenide üldskeem (õpik lk 167 joonis 122) 17.Ülajäsemed arterid ja veenid (õpik lk 162 joonis 119,124) 18.Alajäseme arterid ja veenid (õpik lk 166 joonis 121,125) 19.Kõhuõõne verevarustuse üldpõhimõte (õpik lk 164 joonis 120) 20.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte lk 168 joonis 123 21
Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalsemal pinnal on süvend kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid. Koosnevad sagaratest- segmendid- sagarikud.. Peabronh jaguneb puuoksa taoliselt peenemateks harudeks(bronhiaalpuu). Bronhioolid 1mm ??Nimetage kopsude pinnad ja neil asuvad moodustised Roidmine pind( roided) vahelihasmeline, keskseinandmine. Funktsioon - peamine ülesanne gaasivahetus 14. Kopsude vereringesüsteemid, nende funktsioon Stesiifilist hingamisfunktsiooni täidab kopsus väike vereringe. Koosneb kopsuarteritest ja kopsuveenidest
Maos on happeline keskkond. Maomahl- soolhape, lõppetab HCL sülje ensüüme toime 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Bilo tingitud refleksid i nado bilo napisat 3 primera Vasak kops ladina keeles i kus asub ( PULMO DEXTER),vasakus pooles rindkereõõnes Kopsuvärat-(HILUS PULMONIS)-see on süvend, mis asub kopsu mediaalse pinna keskosas, mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie
treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse.
suunab vere paremasse vatsakesse. Vasak vatsake Klapid mis lasevad verel liikuda aint 1s suunas, südamest välja. Suunab hapnikuga vere kehasse. Parem vatsake Suunab hapnikuta vere kopsudesse, kopsuarter. Vasek koda Suubuvad kopsuveenid, suunab vere vasakusse vatsakesse. Hõlmased klapid Suunab vere 1s suunas ( koja ja vatsakeste vahel) Poolkuuklapid Lasevad verel liikuda aint 1s suunas, südamest välja. (vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel)
treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse.
- mahtude vahekord vasaku kopsuga on 11:10 Kopsuvärat – hilum pulmonis - mediaalpinna keskosas - radix pulmonis – kopsujuur -> väratit läbivad selle elemendid: peabronh, pulmonaal- ja bronhiaalveresooned, lümfisooned ja närvid - Vasak kops: ees ülal: pulmonaalarter ees all: ülemine ja alumine kopsuveen taga keskel: peabronh - Parem kops: kõige kõrgemal: ülasagara bronh selle all ülalpool: kopsuarter selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga) all: ülemine ja alumine kopsuveen Kopsujuur paiknen kopsusidemes – ligamentum pulmonale BRONHIAALPUU - peabronh – bronchus principalis - sagarabronh – bronchi lobares - segmendibronhid – bronchi segmentales - subsegmendibronhid – bronchi subsegmentales - sagarikubronhid – bronchi lobulares - bronhioolid – bronchioli - lõppbronhioolid – bronchioli terminales
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederüt...
Bioloogia arvestus Rakud ja koed: Rakk on organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel esinevad kõik elu tunnused. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Koetüübid: -Närvikude -Sidekude -Lihaskude -Epiteelkude Nahk: Naha ülesanded: 1)Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) 2)Sünteesib erinevaid ühendeid 3)Säilitab kehatemperatuuri 4)Meeleelund 5)Eritusorgan Nahas sünteesitakse D-vitamiini. D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel. Nahk säilitab kehatemperatuuri-nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare. Kui õhutemperatuur langeb, siis veresooned ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb, siis veresooned laienevad. Läbi naha v...
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tä...
! 4. Rinnakelme, pleura a. nim parietaalse pleura osad - pleura diaphragmatica, pleura costalis, pleura mediastinalis, cupula pleura b. mis moodustub vistseraalse pleura üleminekul parietaalseks pleuraks - cavitas pleuralis c. nim pleura sopised – recessus costodiaphragmatica, recessus costomediastinalis ! 2. Kopsud a) nim. kopsu pinnad kopsude pinnad: facies costalis, medialis et diaphragmatica b) mis sisenevad ja mis väljuvad kopsust kopsuvärati kaudu - peabronh, kopsuarter, ülemine ja alumine kopsuveen c) nim. bronhiaalpuu elemendid bronchus principalis -> bronchi lobares -> bronchi segmentales -> bronchi subsegmentales -> bronchi lobulares -> bronchioli terminales tl) nim. parema kopsu sagarad ja mis neid üksteisest eraldavad ülasagar, kesksagar, alasagar, lisasagar a) mis lõhe eraldab üla- ja alasagarat fissura obliqua b) kuidas nimetatakse parietaalse pleura osa, mis katab kopsutippu cupula pleura
Vasak selgmine pöiaarter Varbaarterid Õlavarre-peatüvi Aort Parem koda Aordikaar Parem vatsake Vasak koda Ülemine õõnesveen Vasak vatsake Alumine õõnesveen Vasak kopsuarter Kopsutüvi (Kopsutüvi jaguneb) Kopsuveenid Alanev aort? Parem kopsuarter Lünfisõlm Toomasooned Viimasooned Joonista lünfisõlm, tema osad ja sooned. Omandatud immuunsus (kastid, nooled lisada) Luuüdi Humoraalne immuunsus tsellulaarne immuunsus
- Kõri ülemise osa limaskest on väga tundlik erinevate ärrituste suhtes (tolm, keemilised ained, toidu osakesed), mille tagajärjel tekib reflektoorne köha. 7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist? - Trahheat hoiab kokkuvajumise eest trahhea skelett, mis koosneb 15-20st omavahel sidemetega ühendatud hobuserauakujulisest kõhrest. 8) Kuidas nimetatakse kopsusiseseid hingamisteid? - Bronhideks. 9) Mis kulgevad läbi kopsuvärati? - Läbi kopsuvärati kulgevad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisõlmed. 10) Too välja 3 erinevust parema ja vasaku kopsu vahel. - Parem kops on vasakust laiem ja lühem. Vasaku kopsu alumiseesmise serva piirkonnas südamega külgnev südamesälk. Sügavad vaod jaotavad vasaku kopsu kaheks ja parema kopsu kolmeks sagaraks. Mõlemas kopsus on klassifikaatori järgi 10 bronhiaalsegmenti. Kuna vasak kops aga väiksem on, siis eristub seal tihti vaid 9 segmenti
Inimese evolutsioon Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng Karl von Linne homo sapiens imetajate klass, esiklooaliste selts Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu Tundlikkuse teravnemine asjad sündmused mis võivad olla ohtlikud ja nende suhtes onvaja tähelepanu teravdada Klassikaline tingimine õpitakse stiimuli ja sündmuste vahel Operantne tingimine seos oma käitumise ja tagajärje vahel Inimese võrdlus primaatidega - Ühised suunad o Küünised on asendunud küüntega o ...
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
Selleks et haihus ei saaks levida, peaks Maailma Terviseorganisatsiooni soovituse järgi 2- aastastest lastest olema difteeria vastu vaktsineeritud vähemalt 95%. Difteeriavaktsiin ei pruugi anda kaitset kogu eluks ja seepärast tulbe iga kümne aasta tagant uuesti vaktsineerida. Vereliikumise teekond algusega vasakust vatsakesest 1. Vasak vatsake 2. Aort 3. Lihaskude 4. Ülemine õõnesveen 5. Parem koda 6. Parem vatsake 7. Kopsuarter 8. Kopsud 9. Kopsuveen 10. Vasak koda
KOPSUD pulmones Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides. Kujult meenutavad koonust, mille alumine laiem osa - põhimik - toetub vahelihasele ja ümardunud ülemine ots - tipp - ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsu välimine e. roidmine pind on kumer, alumine e. vahelihasmine ja mediaalne ehk keskseinandmine pind on nõgusad. Kopsu mediaalse pinna keskosas on süvend - kopsuvärat ( hilus pulmonis ), mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed arterid (need kõik sisenevad), kaks kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (need väljuvad). Kõik need koos moodustavad koos ümbritseva sidekoe ja pleuraga kopsujuure ( radix pulmonis ). Kopse on 2 - parem kops ( pulmo dexter ) ja vasak kops ( pulmo sinister ). Parem kops on mahult veidi suurem ja koosneb 3 sagarast : üla-, kesk- ja alasagar. Vasak kops on väiksema mahuga ja sellel on üla- ja alasagar. Sagarate vahele jäävad lõhed.
Südame-veresoonkond 81. Südame asend: (joonis 4) süda paikneb kahe kopsu vahel diafragma peal. Tema tipp on suunatud ette alla ning põhimik taha üles. 82. Südame osad, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned: (joonis 4) süda koosneb kokku neljast kambrist: 2 kojast (parem ja vasak koda) ja 2 vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Sisenevad veresooned on ülemine ja alumine õõnesveen ja kopsuveenid. Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter. 83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline: 1) kõige sisemine on õhuke sidekoeline endokard (sellest on tekkinud südameklapid); Tallinn 2) südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek); 3) sidekoeline epikard (katab müokardi) suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb
Sisaldavad palju ensüüme Osalevad vere hüübimises Vere hüübimatus ehk hemofiilia on pärilik suguliiteline puue Pole liikumisvõimelised, neid kannab veri Suur vereringe tagab kõikide rakkude ja kudede ainevahetuse. Südame vasak vatsake aort arterid kapillaarid veenid südame parem koda Väike vereringe. Tagab vere rikastumise hapnikuga. Südame parem vatsake kopsuarter kops kopsuveen südame vasak koda Hingamiselundkond Ülesandeks tagada pidev hapniku juurdevool organismi ning süsihappegaasi eraldamine Ladustatud energia arvelt saab organism mitu päeva toiduta hakkama. Ilma hapnikuta on võimalik olla mõned minutid. Pidev hapnkuvajadus on seotud energia moodustumisega rakkudes. Glükoosi lõhustumisel vabanev energia salvestub ATP-sse Rakuhingamine Hapnik + glükoos veri transpordib rakkudesse rakkudes glükoos hapniku toimel
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine ka...
Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal. 88. Kopsu asend rindkeres, kopsu välisehitus. · Kopsud asuvad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. · Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. · Joonis lk 124 + tv joonis 13. 89. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9
Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo- juhaks. See likvideerub pärast sündi.
Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda) Asend- söögitoru ees 88. kopsud Asend rindkeres- kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale Välisehitus-roidmine pind on kumer vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat 89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu
Tagumises osas on kilesein(aitab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda) Asend- söögitoru ees 88. kopsud Asend rindkeres- kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale,põhimik toetub diafragmale Välisehitus-roidmine pind on kumer vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad mediaalse pinna keskosas on nõgusus ehk kopsuvärat 89. kopsu sisestruktuur Kops: vasak- sagar(2)-segmendid(9)(bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Parem- sagar(3)-segmendid(10)( bronhid, kopsuarter, kopsuveeni haru)-sagarikud-alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus) Kopsusagarad jagunevad(sidekoeliste vaheseinte varal) püramiidjateks segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kõige väiksemad anatoomilis-funkt-sed üksused on alveoolid e sombud(toimub gaasivahetus). 90. Bronhiaalpuu ehitus Bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu
Bronhid – 2/3 sagarabronhid – segmendibronhid – sagarikubronhid – bronhioolid 27. Kopsu asend rindkeres. Kopsud asetsevad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale. 28. Kopsu ehitus: väliskuju, sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud, alveoolid). Kopsude roidmine pind on kumer, vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk. Parem kops liigendub üle-, kesk- ja alasagaraks, vasakkops üle- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseintega segmentideks. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja -veeni haru. Segmendid omakorda jagunevad sagarikeks. Kopsude kõige väiksemad anatoomilis- funktsioonilised üksused on alveoolid, kus toimub gaasivahetus. 29
) SEGMENTIDEKS. 6. SELGITAGE MÕISTED: KOPSUALVEOOL – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.- FUNKTSIONAALSEKS ÜHIKUKS ON KOPSUALVEOOLID ehk SOMBUD, MIS TEOSTAVADKI KOPSUDE PEAMIST ÜLESANNET – GAASIVAHETUST. PLEURA ehk – KOPSUKELME, MILLEGA ON KOPS KAETUD. KOPSUVÄRAT, lad.k. – HILUS PULMONIS. ON KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSA SÜVEND, MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER, NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD). BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU. 7. KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI- 1) VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD 2) SUUR VERERINGE – VEREVARUSTUSEGA SEOTUD
ANATOOMIA: SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab elunditest südame suunas 3. Mõisted Kollateraal Väiksemad ehk kõrvalveresooned Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all 4. Arteri ja veeni seina erinevused Veeni seintel on vähem elastseid kiude ja lihaskiude, mistõttu pole nad nii vetruvad ja langevad kiiresti kokku Veenid on varustatud klappidega, mis avanevad verevoolu suunas ja soodustavad vere liikumist südame suunas Veenide arv ja summaarne maht ületab arterite oma umbes kaks korda 5. Süda lad. k. COR Asend Rindkereõõnes kopsude vahel, keskseinandi eesmises alumises osas...
-> häälepilu eesosa sulgub - Parem kops: - Musculus arytenoideus transversus et obliquus kõige kõrgemal: ülasagara bronh lihaskiud risti- ja põikisuunas pilkkõhrede tagapinnal selle all ülalpool: kopsuarter F: lähendavad pilkkõhri -> sulgevad häälepilu tagaosa - Musculus cricothyroideus selle all allpool: peabronh (ühenduses ülasagara bronhiga) A: sõrmuskõhrekaar K: kilpkõhre alaserv all: ülemine ja alumine kopsuveen
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) ...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju) · Eferentn...
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON Referaat Koostaja: Helen Vinkel TÜ/TTÜ AVATUD ÜLIKOOL II semester 2009&2010 INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND: VERERÕHU REGULATSIOON. 1. Närvisüsteemi reguleeritavad mehhanismid vererõhu homeostaasil. 2. Vere ja vereringesüsteemi normaalväärtused. 3. Kuidas organism säilitab normaalset vererõhku. 4. Süda ja liikumine. 1. NÄRVISÜSTEEMI POOLT REGULEERITAVAD MEHHANISMID VERERÕHU HOMEOSTAASIS. Kesknärvisüsteemi (KNS) pea-ja seljaaju toimivad minimaalse kulutuse ja maksimaalse paendlikkuse printsiibil, kus oluline on funktsionaalne hierarhia. Ilma ,,kõrgemate ajuosade"osavõtuta on teatud ulatuses võimlaik elutähtsate funktsioonide säilimine. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhitakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe-, ja soo jätkamise funktsioone, kuid need ei pruugi olla p...
Südame kambreid eraldavad üksteisest peale vaheseina ka klapid. Klapid jagunevad kahte rühma: atrioventrikulaarklapid kodade ja vatsakeste vahel, neid on omakorda 2. Klappide funkt on takistada tagasivoolu o Vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel kahehõlmne ehk mitraalklapp o Parema koja ja parema vatsakese vahel kolmehõlmne - Need ei lase klappidel tagurpidi minna (kodade poole). poolkuuklapp suurte veresoonte ja vatsakeste vahel. Aort ja kopsuarter. Juhtida verd vatsakestest vasakusse aorti Mille poolest looteeas ja esimestele elukuudel südame ehitus erineb juba lapseeas ja täiskasvanueas? Looteeas on kodade vahel südamel ühendus. See ühendus on ovaalakna kaudu. Sulgub pärast sundi. Päris esimestel lootekuudel on ka vatsakeste vahel ühendus, see sulgub looteeas. Looteeas on kopsuarteri ja aordi vahel ühendus, seda ühendust kutsutakse botallo-juhaks. See likvideerub pärast sündi.
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED 1. Sissejuhatus anatoomiasse ja füsioloogiasse Anatoomia on teadus organismide kujust ja ehitusest. Vastavalt elusa looduse jagunemisele taimedeks ja loomadeks tehakse vahet taimeanatoomial (fütotoomia) ja loomaanatoomial (zootoomia). Inimese anatoomiat ehk antropotoomiaks nim. seda zootoomia osa, mis tegeleb inimkeha ehituse ja selle tundmaõppimisega. Seega kuulub anatoomia bioloogia valdkonda. Käsitletavate objektide erinevuse alusel jaguneb bioloogia botaanikaks ja zooloogiaks . See zooloogia osa mis, käsitleb inimest, moodustab antropoloogia selle sõna kitsamas mõttes. Ühesõnaga on inimese anatoomia üks antropoloogia teadusi. Sõna "anatoomia" tuleneb kreekakeelsest sõnast anatome , mis tähendab lahti-, väljalõikamine. See viitab meetodile, mida vanasti anatoomilistel uurimistel väliste vaatluste kõrval peaaegu ainsana rakendati. Nüüdisteadusete poolt kogutud rikkalik meetodite ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
