füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete
KINESOLOOGIA 1. Organismi motoorses tegevuses eristatakse 2 põhifunktsiooni ja need on: 1.Liigutus tegevus ehk sihtmotoorika 2. Kehahoiak ehk tugimotoorika 2. Motoorika juhtimist keskastme tasandil teostavad (nimetada ajustruktuurid): 1. Basaaltuumad 2. Vaheaju 3. Talamus 4. Ajutüvi 3. Tugimotoorikat juhtivad kõrgemad keskused (ka asendireflektside keskused) asuvad põhiliselt (nimeta ajustruktuurid) ajutüves 4
Kui üksikute komponendidega saavutatakse esialgne liigutusoskus, võib proovida harjutust tervikuna. Et algul on jooksuliigutused kohmakad ja ehk isegi robotlikud, tuleks juhtida tähelepanu tüüpvigadele, mitte aga stiilile. Tegevust saab täpsustada sõnalise selgituste teel või ideaalis ka demonstratsiooniga. Trenni järel peaks õpilasel olema ettekujutus korrektsest jooksutehnikast ning aru saama miks see vajalik on. Motoorne staadium Motoorses staadiumis hakkab õpitav liigutustegevuse oskus harjutamise teel arenema. See periood võib kesta kuudest aastateni. Seni puise liigutuse kvaliteet hakkab paranema, ning treener juhendab aina rohkem suuliselt ja vähem visuaalselt. Liigutustegevus muutub stabiilsemaks ja tekib esialgne liigutusvilumus. Jooksu võib jagada komponentideks, mida saab mitmes osas õpetada. Selleks on ideaalsed erinevad jooksutehnika harjutused: pöiatõste, põlvetõste, sääretõste, ratasjooks, jt. Õpilane
" Need sümbolid on auditiivsed ja tekivad ,,kõneorganite" abil. Õigupoolest pole ,,kõneorganeid" kui sellised olemas, sest tegelikult on tegemist teisteks otstarveteks vajalike organitega, mis on kohanenud selleks, et tekiks kõne. Keel ei saa olla täpselt lokaliseeritud, sest ta koosneb omapärastest sümbolisuhetest kahe osapoole vahel: kõikvõimalikud teadvuse elemendid ühelt poolt ja teatud kindlad valikulised elemendid, mis asuvad auditiivses, motoorses ning teistes aju- ja närvikeskustes, teiselt poolt. Keel ja mõte on küll seotud, kuid keel ei ole mõte ei ole rangelt kattuvad. Keel võib olla mõtte tulemus, kuid tingimata ei pruugi. Keel on pigem mõtlemiseelne instrument. Mõte on keele sisu kõrgeim väljendus. Kõne on sümbolite auditiivne süsteem. Motoorne aspekt jääb tagaplaanile. Auditiivsete lähtekujundite ja lõplike tajude vastavus tagab eduka kommunikatsiooni. Selle protsessi
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete Eesmärgina (prefrontaalkoor) piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal Üksikliigutuste jadana (premotoorne piirkond) cortex), premotoorses(premotor Liigutatava kehaosa/objekti trajektoorina ja cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? lihasaktiivsuse mustrina (motoorne ajukoor ja korrigeerivad piirkonnad) 2. Milline on taju roll tegevuses? Taju kasutatakse liigutuste planeerimisel. Lisaks ÕO11 sellele ka liigutuse analüüsil ja korrigeerimisel. L11
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne: Planeerib liigutusi. (Seda aju ÕO11 liigutusi ajukoore motoorsete osa on seostatud planeerimisega, isiksuse piirkondade hierarhias - väljendamisega, otsuste tegemistega ja prefrontaalses (prefrontal sotsiaalse käitumisega. Selle ajukoore osa cortex), premotoorses(premoto põhilisim tegevus on mõtete koordineerimine r cortex) ja motoorses (primary ja tegevuste organiseerimine vastavalt motor cortex) piirkonnas? sisemistele eesmärkidele) Premotoorne: korraldab liikumise järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana. Motoorne: tekitab konkreetseid liigutusi. 2. Milline on taju roll Taju roll: Korralduse koostamine, kui ka ÕO11 tegevuses
(Karvonen, 2003). Olen sellega väga nõus. Läbisin ise liikumismängude koolituse ja korraldan lastele päeva jooksul kas siis õues või saalis mõned mängud. Lastele see väga meeldib. Vale oleks arvata, et kehaline tegevus mõjutab ainult lihaseid ja luustikku. Nende mõju inimorganismile on palju mitmekülgsem. Kehalise tegevuse tulemusel täiustub inimese organismis rida füsioloogilisi, biokeemilisi, psüühilisi jt. protsesse. Need omakorda kutsuvad esile vastavad muutused motoorses ja vegetatiivses sfääris. Reeglipärane füüsiline tegevus täiustab kõiki organeid ja süsteeme, arendab tahet, tundeid, intellekti, meeleorganite ja üldse kogu peaaju talitlust, kehalisi võimeid ja tugevdab tervist. (Isop, 1993). Liikumistarve on looduse poolt inimese sisse peidetud programm. Mis lapsest peale on varjamatu ja nähtav. Kasvatamise käigus õnnestub täiskasvanutel laste loomulik liikumistarve tihtipeale pöördumatult kahjustada. Tihti öeldakse lastele
Õpiküsimus Vastus Allikad 1. Kuidas representeeritakse Prefrontaalne piirkond: Planeerib meie ÕO12 liigutusi ajukoore motoorsete liigutusi. Seda aju osa on seostatud piirkondade hierarhias - planeerimisega, isiksuse väljendamisega, prefrontaalses (prefrontal otsuste tegemistega ja sotsiaalse käitumisega. cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary Selle ajukoore osa tegevuseks ontegevuste motor cortex) piirkonnas? organiseerimine vastavalt sisemistele eesmärkidele,peamine tegevus on mõtete koordineerimine. Premotoorne piirkond: korraldab liikumiste järjestust. Kodeeritakse liigutusi üksikliigutuse elementide jadana algusest
seda, kas laps vastab eakohastele normidele. Lasteaiaõpetaja peab teadma lapse motoorika kujunemise põhietappe, aga ka seda, kuidas teda erinevates etappides toetada. Liikumisõpetus on kvaliteetsem siis, kui lähtutakse laste individuaalsetest eesmärkidest ja vajadustest. Individualiseerimise üks eesmärke on võrdsete õppimisvõimaluste loomine kõikidele lastele. Liikumisõpetuse üheks väga tähtsaks eesmärgiks on positiivsete liikumiskogemuste loomine nii motoorses mõttes osavamatele, kui ka vähem osavamatele lastele. Laste liikumises on kesksel kohal koordinatsiooni ja liikumistaju arendamine. Koordinatsioon tuleb eriti hästi esile keha ja kehaosade liigutuste ühendamisel, näiteks palli viskamisel ja püüdmisel. 5 Uut liigutust õppides suunab laps kogu oma tähelepanu liigutuse sooritamisele. Mida tuttavamaks muutub liigutus, seda paremini suudab laps liigutustele lisada ka kõnet ja teisi
emotsioonidest lähtuvaid asju teha, motivatsioon, intuitsioon, võime planeerida 8) Primaarne auditoorne korteks võtab vastu kuulmisinfo 9) Auditoorne assotsiatsiooni korteks tegeleb kuulmisinfo analüüsiga. 10) Wernicke ala tagab kõne mõistmise, mõtestamise keskus, kõne formuleerimine sisu mõttes 11) Brocka ala kõne formuleerimise keskus formuleerimine motoorses mõttes 12) Primaarne visuaalne korteks võtab vastu nägemisinfo 13) Visuaalne assotsiatsiooni korteks analüüsib nägemisinfot 14) Maitseala tegeleb maitsetega. 4.Suuraju valgeollus ja juhteteed Kommissuraalkiud ühendavad aju poolkeri Assotsiatsioonikiud erinevate struktuuride ühenduse tagamine ühe poolkera piires Projektsioonikiud ühendavad kõrgemad struktuurid madalamatega ( + peaaju seljaaju) 5.Seljaaju valge- ja hallaine
Põhjuseks on see, et liigutus oleks maksimaalselt täpne ja motoneuron suudaks maksimaalselt kõikide kiudude tööd kontrollida Millised lihased koosnevad paljudest lihaskiududest? Need lihased, mis niivõrd täpsust ei nõua Need koosnevad sadadest, vahel isegi tuhandetest, kiududes Kuidas motoneutron sarkopeeniat põhjustab? Olles oma aja ära elanud, motoneuronid surevad See põhjustab lihaskiudude denervatsiooni motoorses ühikus Denervatsioon omakorda tähendab lihaskiudude atrofeerumist ja pikemas perspektiivis surma Üldkokkuvõttes väljendub see üldise lihasmassi vähenemises Kuidas põhjustab valgu sünteesi kiirus sarkopeeniat? Inimkehas olevate valkude kvaliteet ja kvantiteet säilitatakse läbi pideva paranemis/uuenemis protsessi Valkude lammutamise ja sünteesi tasakaalustatus määrab kehassisalduvate valkude hulga
5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi Mõnede refleksikaarte eripärasid: 1.Nn. venitusrefleksid - mille vallandajaks on kõõluse või lihase venitus (näiteks põlvekedra- e. patellaarrefleks) ja mõned vestibulaarrefleksid (keha tasakaalu hoidmisega seotud) koosnevad vaid 4-st osast: retseptor, aferentne neuron, eferentne neuron ja efektor – “keskus” on kiiruse huvides vahelt kadunud. 2.Vegetatiivsed refleksikaared on pikemad: neil on motoorses osas 2 neuronit – keskusest väljub pereganglionaarne neuron, mis annab impulsi vegetatiivses motoorses ganglionis üle järgmisele, postganglionaarsele neuronile ja alles see viib erutuse effektorelundile. Aju kelmed (meninges) ja nende vahelised ruumid: A. Kõvakelme (dura mater) – tugevast tihedast sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud!), sisemine leste on seljaaju ümber eraldi, peaaju ümber enamasti välimisega liitunud1. Kõvakelme- e
Samuti kasutati järske piano ja forte vaheldumisi. Kui varem esitati heliteosed enam-vähem ühtlase kõlategevusega , siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist ja kahandamist. Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Passioonides tõusis esikohale meloodia. Barokiajastul väljendab teose emotsionaalset poolt eelkõige tundeküllane ja pingeline, sageli lausa dramaatiline meloodia. Tähtsal kohal oli bassihääl, mis oli hästi eristatav ja kulges sageli motoorses ehk korduvas rütmis. Ajavahemikus 1750-1820 passioonides tõusis esikohale meloodia. Kaunistused olid vähemkasutusel ning kõlas selge meloodia ilma, et teda midagi segaks. Hakati vähem kasutama dissonantse ning meloodia muutus korrapäraseks. Passioone sellel ajal iseloomustas harmoonia dissonantside rohkus ning suuremad koosseisud. Ajavahemikus 1820-1880 hakati klassikalisi vorme käsitlema üsna vabalt. Passioonides muutus meloodia hästi väljendusrikkaks
oli peamiselt levinud polüfooniline stiil, kus kõik hääled olid võrdsed, nende meloodiad põimusid keerukalt ja ühte domineerivat meloodiahäält esile ei tõusnud. Barokiajastul väljendab teose emotsionaalset poolt eelkõige tundeküllane ja pingeline, sageli lausa dramaatiline meloodia. Loomulikult kuuluvad meloodia juurde ka saatehääled (harmoonia). (Tegemist ei ole ühehäälse muusikaga!) Tähtsal kohal oli ka bassihääl, mis oli hästi eristatav ja kulges sageli motoorses ehk korduvas rütmis. Barokiajastu tüüpilist bassi- ja harmooniasaadet kutsutakse basso countinuo`ks ehk generaalbassiks. (Mõiste basso countinuo – it.k. katkematu bass – tähistab barokkmuusika harmoonia saadet, kus vähemalt üks pill mängib bassipartiid ja teised harmooniat. Bassimeloodia kirjutas helilooja täpselt välja ja lisas nootidele numbrid. Need tähistasid vajalikku akordi, ent jätsid esitajale ka improvisatsioonivabaduse. Sellise kirjaviisi tõttu nimetatakse basso
osad mis järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine asendub nt kogu käega haaramisega. · Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. · Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26
peapõrutused. Kesknärvisüsteemi kahjustuse põhjustatud tsentraalse näonärvi halvatuse sümptomiks on vastassuunurga rippumine ning lamenenud nasolabiaalvolt. Näo ülapoolel seevastu aga erilisi kahjustuse sümptomeid ei avaldu. Sageli kaob patsientidel võime kontrollida näolihaseid tahteliselt, kuid säilub võime tekitada tahtmatuid ehk spontaannseid emotsionaalseid ilmeid. Tsentraalse kahjustuse puhul esineb kahjustus näonärvi tuumadest kõrgemal asuvas motoorses korteksis (Kauba 2007: 41). Näo motoorsele tuumale saabuvad kiud ka ajukoorest. Näo ülemise poole lihaseid innerveeriva nukleuse ajukoorelt tulevad kiud innerveerivad motoorset tuuma bilateraalselt, samas kui innervatsioon suu ümber olevatele lihastele tuleb tuumale kontralateraalselt. Kui haiguskolle hõlmab ainult ühte hemisfääri, siis on ainult halvatusele kontralateraaslet paiknevad näolihased halvatud. Seda nimetataksegi tsentraalseks näonärvi
motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele.
liigutuse asemel soojuseks ja seetõttu on lihasmass (40 % kehamassist) peamine soojatootja. Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores, motoorses keskuses. Peaajust liiguvad signaalid seljaajju ning sealt lihastesse. Ja seejärel kesknärvisüsteemi (seljaaju, peaaju) tagasi. Liigutuse täpsus sõltub lihaskiudude arvust, mida motoneuron mõjutab. Motoneuron - kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp ja innerveerivad mitmeid lihaseid. Innerveerima ehk närvidega v. närvierutustega varustama. 19) Tuleks normaalselt toituda, mitte pidada dieete. Tuleks süüa tasakaalustatud toitu (50-60% süsivesikud, 20-30% lipiide, 10-20% valku
Viimaks omandatava püstise kehaasendini viib mitu erinevat teed. Nagu paljude teiste oskuste puhul, nõuab tahtelise kontrolli saavutamine siingi lisaks füüsilisele tugevusele ka vastuvõtlikkust erinevat liiki tagasisidedele. Pea, kere ja jalgade üle kontrolli saavutamisel abistab last keha liigutustest tingitud visuaalne voo muster. Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt hetkedel aidata. Perioodid · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad)
Classroom Teachers, 1999). Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel(Harro, 2001). Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(Maiste, 1999). Vajame täiendavaid uuringuid, mis ütleks selgemalt, kuidas Eestis peatada kehalise aktiivsuse langust teismeeas, muuta aktiivset eluviisi noorte jaoks väärtuslikumaks ja teostatavaks, kujundada inimesi ümbritsevat keskkonda nii, et liikumine oleks kõigi jaoks lahe ja võimalik.
facialis, tagumisest osast n. glossopharyngeus ning neelu ja kõri piirkonnast n. vagus. · Nucleus tractus solitarius (2. neuron) ajutüves 10 · Lemniscus medialis · Talamuse nucleus posteromedialis (3. neuron) · Ajukoore piirkond gyrus postcentralises 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on organismi sihipärane automaatne kohastumusreaktsioon, mis toimub kesknärvisüsteemi vahendusel, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele ärritajatele. Refleks avaldub mingi elundi või kogu organismi talitluse muutuses. Refleksi toestumise anatoomiliseks substraadiks on reflekskaar, mille moodustavad sensor (retseptor), aferentne juhtetee (sensoorne neuron), refleksikeskus (kesknärvisüsteem), eferentne juhtetee (efektor). Refleks avaldub üksteisele
- psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte INIMESE MOTOORIKA JUHTIMISE ÜDPRINTSIIBID · Motoorika juhtimine on liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel TUGI- JA SIHTMOTOORIKA - Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni kehahoiakut ja liigutustegevust - Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA
ajukoorde. Teine, ventraalne juhtetee, mis saab alguse ajutüve monoamiinergilistet rakugruppidest, suurendab kortikaalsete neuronite reaktiivsust taalamusest tulevatele stiimulitele. Koos moodustavad need juhteteed üleneva ärgastussüsteemi. REM UNI REM uni ajal aktiivsus suureneb ajusillas, limbilises süsteemis, kiiru ja oimusagaras. Aktiivsus väheneb primaarses nägemisalas, prefrontaalkoores ning motoorses alas. PGO- lained : kindla mustriga kõrge amplituudiga elektilised potentsiaalid, mis detekteeritavad kõigepealt ajusillas (pons), kulgevad edasi hüpotaalamuse lateraalsesse põlvkehasse (corpus geniculatum) ja kuklakoorde (occipital cortex). REM deprivatsioonile järgneva une ajal oluliselt suurem PGO lainete sagedus. Lihastoonia : ajusillast alanevad signaalid seljaajju, mis pärsivad skeletilihaseid kontrollivaid motoneuroneid.
11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism. Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 6 2
Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks, tsütoplasmat sarkoplasmaks. Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist ja müosiinist. Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Motoorse lõpp-plaadi talitlus sarnaneb põhimõtteliselt sünapsiga. Ülekandeaine on atsetüülkoliin. Motoorses lõpp-plaadis tekitab iga närviimpulss lihasimpulsi. Lõpp-plaadi juurest alanud aktsioonipotentsiaal levib mööda lihaskiu membraani ja lihaskiu sees mööda transversaalset torude süsteemi. Kui depolarisatsioonilaine levib rakumembraanilt T-süsteemi, vabaneb sarkoplasmaatilisest retiikulumist Ca ioone, mis ühinevad troponiiniga, mis nihutab eemale tropomüosiini, vabastamaks aktiini aktiivseid kohti. Aktiin reageerib müosiiniga
ning selleks ettevalmistuda); 4)VÄLJENDUSLIK (väljendus – ei ole päris juhuslik. Kehaolek/näoväljenused näitab teatud emotsioone. Näiteks, kui kogetakse viha, siis seda on näha ka näoilmest. Kulmud lähevad kortsu). 1. Kuidas representeeritakse liigutusi ajukoore motoorsete piirkondade hierarhias - prefrontaalses (prefrontal cortex), premotoorses(premotor cortex) ja motoorses (primary motor cortex) piirkonnas? Prefrontaalne piirkond on piirkond, mis planeerib liigutusi ning paneb paika eesmärgi. Prefrontaalkorteksi struktuuridel põhineb inimese planeerimise, ettenägelikuse ja abstraheerimise võime. Näiteks, mis kelleajal ma hommikul tõusen? Premotoorne piirkond - prefrontaalne ajukoor saadab juhiseid premotoorsesse piirkonda, mis toodab liigutuste jada. Premotoorne piirkond on piirkond, mis tegeleb liigutuste järjestamisega
- Pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - Pole kõnehäired - Enamasti visuaalne Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltes saadud info – taalamus Neuro-proteesimine - Levinuim kohleaalne implantaat. Inimesed saavad imekombel liikuma Plastiline homunkulus …….. Liigutuste kategooriad korteksis - Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid - Kahe näpuga haaramine 3 kuuselt, 12 saab hakkama, 4a oskuslik - Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustad saanud, kaob ka kahe näpuga haaramine mis asnendub kogu käe haaramisega - Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust… Peegelneuronid - Kui vaatan kedagi kes ees harjutust teeb, proovin teda järgi imiteerida siis saan teha järgi ainult sellepärast et näen mida ta tegi. - Peegeneuronid kodeerivad tegevuse eesmärki ja võimaldavad liigutusi kujutled, teisi mõista ja tajuda (empaatia) Peamine peegelneuronite süsteem:
Sensoripotentsiaali registreerimine näitab, et sensori ärritamisel tekib aferentses närvis algul max impulsside vool, mis aja jooksul väheneb. Ageusia on maitsetaju puudumine, güpogeusia on maitsetaju nõrgenemise ja düsgeusia puhul tekivad ärritajale mittevastavad ebameeldivad maitseaistingud. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. Refleks on organismi automaatsete, alati reprodutseeritavate ja ärritajate suhtes sihipärane vastus. Refleksid on seletatavad kesknärvisüsteemi struktuuride talitlusega. Käitumisprogramm võib olla kaasasündinud (instinktiivne käitumine, tingimatud refleksid) või elu jooksul omandatud (tingitud refleksid). Lähtudes konkreetsest olukorrast, milles organism antud momendil viibib, on käitumisprogramm sensoorse informatsiooni analüüsil detailselt välja töötatud
faasilised muutused erutuvuses, s.o võimes vastata ärritussele erutusega. Lokaalse vastuse ajal esineb erutuvuse tõus. Alaläviste ärrituste puhul tekkivate lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab ktsioonipotentsiaali tekkimise. Aktsioonipotentsiaali depolarisatsiooni faasis koe erutuvus kaob (absoluutne refraktaarsusperiood), s.o kude kaotab mõneks ajaks täielikult võime vastata korduvatele ärritustele erutusega. Absoluutne refraktaarsusperiood (0,5 1 ms motoorses närvikius) ühtib praktiliselt tipp- potentsiaali vastusega. Refraktaarsus on seotud membraani naatriumkanalite inaktivatsiooniga. Negatiivse järelpotentsiaali esimese kolmandiku vältel toimub erutuvuse järk-järguline taastumine, mida nim suhteliseks refraktaarsusperioodiks (motoorses närvirakus 3 5 ms). Sellel perioodil võib erutuse esile kutsuda tugevate üleläviärritustega, kusjuures vastuseks saadud aktsioonipotentsiaali amplituud on normaalsest madalam. Negatiivne
Kõne kujunemisel on põhimõtteliselt 2 erinevat teed: 1) Kuuldud sõna 41,42 väli Wernicke ala kuulmine ja sõnast arusaamine. Kuuldud sõna tekitab erutuse kuulmiskeskuse väljades 41 ja 42 oimusagaras ja sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses ja sõnast saadakse aru alles siis, kui see on levinud Wernicke alasse. (KUULMINE JA SÕNAST ARUSAAMINE) Wernicke alas edastatakse info kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusesse Broca' alale. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiiline kuju. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale ehk kõne vokaliseerumispk-a. Kõne vokaliseerumispk-st juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulaelihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on närvid, mis viimase signaali viivad pärale. (ARUSAAMINE) 2) Kirjasõnast lähtuv 17 väli 18,19 väli 39 väli (Gyrus angularis) Wernicke Lugemine.
Oluline on see nii üsasiseses perioodis kui hiljem. Õiged liigutused on kogu psühhomotoorse arengu aluseks. Vastsündinu elutegevuses on tähtis koht ka peamiste eluprotsessidega kohanemisel. Kohanemist hõlbustavad kaasasündinud ehk kongenitaalsed refleksid. Enamus neist kaovad 3-4 kuu vanuses. Esimesed liigutused põhinevadki refleksidel. Seega kongenitaalsed refleksid on esmalt seotud lapse ellujäämisega ja need on tahteliste liigutuste eelkäijateks. Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Kaasasündinud refleksid. Tooniliste kaasasündinud reflekside mõjul püsivad vastsündinu keha ja jäsemed teatud staatilises asendis. Sümmeetrilised liigutused. Tahtelised, motiveeritud ja eristunud liigutused. Automatiseerunud liigutused so kui laps suudab harjutuste ajal lisaks ka rääkida või laulda nimetatakse antud liigutusi automatiseerunud. Teiste sõnadega - liigutusi tehes ei mõelda nende sooritusele.
piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: · toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) · kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on
lähedastes piirkondades olevates maitsmiskarikates (~100 rakku ühes karikas). Kokku on maitsmiskarikaid keeles mõned tuhanded. · Maitsmiskarikate ümbruses paiknevad näärmerakud, lahustunud ained jõuavad sensoriteni difusiooni teel. · Sensorrakkude äär moodustab mikrohattusid, mis suurendavad oluliselt kontaktipinda vesikeskkonnaga. · Maitsmisrakud uuenevad pidevalt. 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. 1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid. Vastsündinul on olemas: toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks, põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine) kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt) Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused. 2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on
kujundi ja asja määramisel, joonistamisel jne. Suurajukoore motoorsed alad- Koondunud otsmikusagara pretsentraalkääru ja paratsentraalsagariku piirkondadesse. Presentraalkääru ülemistes osades asub alajäsemete tahteliste liigutuste tegemine ning presentraalkääru alumistes osades paikneb ülemiste kehaosade liigutamine. Otsmikusagaras asuvad veel ka mälumislihaste tahteliste liigutuste väljad. Motoorne homunculus-Täpsetes liigutustes osalevad kehaosad on motoorses koorealas supraproportsionaalselt esindatud, keha suurte lihaste liigutused on esindatud subproportsionaalselt. Seljaaju ehitusprintsiip-Seljaaju on 40-45cm pikkune ja 1,5 cm laiune seljaajukanalis paiknev KNS osa, mis koosneb hall ja valgeainest. Seljaaju tuumi sisaldav hallaine jaotatakse ees,taga ja külgsammasteks ning neid ühendab kommisuur. Valgeaine koosneb astsendeeruvatest ja destsendeeruvatest närvikiududest, mis on koondunud ees, külg ja tagaväädiks.
Sellist ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nim aktsioonipotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaale on võimalik vastavate seadmetega registreerida ja graafiliselt kujutada. Aktsioonipotentsiaalis on eristatavad järgmised faasid: * depolarisatsioon * repolarisatsioon * tipp-potentsiaal * negatiivne järelpotentsiaal * positiivne järelpotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küünib kindla ulatuseni: motoorses närvirakus -45 mV-ni, lihaskius -55 mV-ni. Juhul, kui muutus selle läveni küünib (või seda ületab), tekib alati ühesuguse maksimaalse amplituudiga aktsioonipotentsiaal ("kõik või mitte midagi" seadus). Aktsioonipotentsiaal ei jää tekkekohale püsima, vaid levib lainena piki närvi(lihas)raku membraani, kusjuures aktsioonipotentsiaali amplituud selle käigus ei vähene. Aktsioonipotentsiaal võib tekkekohast levida põhimõtteliselt mõlemas suunas. Organismi kui terviku tingimustes
talidomiidi tragöödia 1970ndatel - talidomiiti kasutati iivelduse vastu, lastele mürgine, sündisid jäsemeteta lapsed looteline alkoholism - liigeste areng häiritud Vastsündinu (0.-10.elunädal) sündiv laps peaks kaaluma u 3,5 kg ja olema 0,5 m pikk hindamiseks Apgari (füüsiline pool) ja Brazeltoni (vaimne pool, maharahustamise kergus, imemisrefleks jms) skaala väga suur pea > raskusi motoorses tegevuses kehv nägemine - suudab eristada suuri objekte ja kõiki värve juba enne sündi kuuleb, seetõttu eristab ja eelistab ema häält tunneb ära oma ema piima lõhna, ei meeldi hapud maitsed, meeldivad magusad Imikuiga (0-2) saavutab kontrolli oma keha üle - imemisest kõndimiseni kõndima õppimisel oluline sotsiaalne toetus, nt orbudekodu lapsed ei osanud isegi 2-a kõndida pidev õpetamine aitab arengut kiirendada
kõikidest liigestest painutatud. Pea ja kehatüvi on alatoonuses. 2 esimest nädalat on beebi looteasendis. 4. nädalal sirutab ta vahelduvalt jalgu puusaliigesest, põlved pole enam tõmmatud vastu kõhtu. Selili asendis hoiab tavaliselt pead pööratult – lämbumisohu profülaktika. Ühekuune laps: On rohkem sirutatud, tema pea- ja kaelaosa on suurema liigutustegevusega. Pea liigutustel on oluline osa motoorses arengus – selle kaudu algab selja liigutustegevus. Kaelalordoos hakkab kujunema siis, kui laps hakkab pead pöörama ja tõstma ning kõhuli olles pead hoidma. Kahekuune beebi: Suudab hoida pead lühikest aega keskjoonel, painutusasend käe- ja jalaliigestes on vähenenud. Kõhuli asendis on ta suuteline lõuga aluselt tõstma ja mõne minuti pead hoidma.
arengu optimaalse suhte leidmine. Selle suhte rikkumine võib viia selleni, et ühe madal tase ei võimalda teist täiel määral realiseerida. Harjutustega on võimalik lihastasakaalu parandada. Struktuuriliste ja funktsionaalsete häirete varane väljaselgitamine võimaldab kavandada ja rakendada ennetavaid meetmeid, vältimaks tehnilisi vigu ja traumade teket. Lihaste düsbalansi all mõistetakse tasakaalutust motoorses lihasketis mille põhjustab lihaste nõrkus või lühenemine näiteks sirutajate ja painutajate vahel. 27 Närvi- ja lihasdüsbalansid tekvad enamasti ühekülgsest koormusest või kestvast staatilisest asendis istumisest (sekretärid, autojuhid), millega enamasti kaasneb kestev seljanõgususega, ettepainutatud õlgadega ning painutatud puusadega asend.
järjekorras signaali saadavad alates sensoorsest ajukoorest, kuhu sealt edasi signaal saadetakse (ka basaalganglionid) ja kuidas signaal käe lihastesse jõuab. Tuleb teada, et on olemas nn loomulike liigutuste kategooriad (mõned näited), mida saab ka korteksit stimuleerides esile kutsuda. Närvisüsteemil on liigutuste jaoks justkui alusmoodulid Kahe näpuga haaramine: 3 k proovima, 12 saab hakkama, 4 a oskuslik. Kui motoorses koores nt pöidla ala kahjustada saab, kaob ka kahenäpuga haaramine – asendub nt kogu käega haaramisega. • Premotoorse ala kahjustused ei tekita lihaste nõrkust, kuid keerukamate liigutuste tegemine on häiritud. • Uusaju koorel motoorikaga seotud ülesanne: siduda motoorsed refleksid õppimise teel sujuvateks osavateks liigutusteks. Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele, mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad, pärineb 26 närviteed ajutüve
tajumiseks kui ka enda liigutustegevuse juhtimiseks. Kui liikumiskiiruste eristamise võime tase on madal, siis nii palli lennu, inimese enda kui ka teiste liikumise ja liigutuste kiirusi (ka sälgu ja kirbu omavahelist liikumist laskmises jms) ei tajuta õigesti. Selle tagajärjeks on kesknärvisüsteemis tegelikkusele mittevastava informatsiooni alusel vale tegevusprogrammi moodustumine, mille tõttu on motoorses süsteemis innerveeritud motoorsete ühikute proportsioon samuti ebaadekvaatne ja valesti doseeritud kehaliste võimete poolt ajastatakse liigutused valesti. Tagajärjeks on ebatäpne sööt, serv, löök või lask, eksitakse palli püüdmisel või tõrjumisel, liigutakse valesse kohta või tulenevalt spordialast ajastatakse teatud liigutused ja liikumised taktikalistes kombinatsioonides valesti.
tekib hiljem – tavaliselt puuduvad “klassikalised krambihood” (öised partsiaalsed hood- 70%) Katse sissejuhatus – afaasia (simuleerib /või võib viia psühhoosi) • On leitud, et erinevate kehaosadega seotud tegu- või nimisõnade lugemisel aktiveeruvad – ravi: kortikosteroidid vastavad piirkonnad motoorses ja sensoorses koores – outcome 1/3 N, 33-40% raske kahjutus, relapsid • Tähenduse sensomotoorse organisatsiooni hüpotees • TMS stimulatsioon õiges piirkonnas võib lühendada reaktsiooniaega vastavale sõnale Kõne uurimise võimalused • 19.saj. uuriti kõnet ajukahjustusega patsientidelseostati lahanguleid+kliinik
- Info integratsiooni häire st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud - Jaotatakse – visuaalne, kuulmis, taktiline. - Pole kõnehäiret ega täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - On 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade kahjustus Sensoorne ja motoorne homonukulus – keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole tunnetus ja kontroll. - Motoorse koore stimulatsioon tingib vastavate kehaosade liigutused - Liigutused on esmases motoorses korteksis topograafiliselt organiseeritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. - Motoorne korteks (käsklused) - Basaalganglionid (jõud) - Väikeaju (täpsus) - Ajutüvi ja seljaaju (liigutused) - Motoneuronid - Tasakaal - Baasilised kehaasendid - Autonoomse NS kontroll - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused siis ajutüvest pärinevad kogu keha liigutused. Tuleb osata kirjeldada, kuidas näiteks õun vaagnalt kätte satub
Keele- neelunärv juhib keele tagumise osa maitsetundlikkust, ka siin lõppevad tsentraalsed jätked maitsmistuumas. Üksikkulgla tuumast liiguvad närvikiud mediaallingu kaudu talamuse kõhtmisseja posteriomediaalsesse tuuma ning sisekihnu läbi suurajukoore posttsentraalkääru piirkonda. Muud juttu tajumiste kohta võib lugeda sinine raamat lk 214 27. Refleksid: nende määratlus, võimalikud klassifitseerimise viisid. Reflekside osatähtsus organismi motoorses talitluses. · Tingimatu refleks organismi käitumisreaktsioonid, mis on määratud organismi geneetilise programmiga, ilma et ümbritsev keskkond nendele olulist mõju avaldaks. Neid reflekse kutsuvad esile tingimatud ärritajad. Inimesel näiteks imemise, haarde-, kõhimise, aevastamise, silmasulgemise jmt refleksid · Tingitud refleks selle väljakujundamisel on oluline meeles pidada, et: 1
39 nimetatakse nurk kääruks . Kõne formeerumine kõne kujunemisel on kaks erinevat teed. 1. Kuuldud sõnadega tekib erutus kuulmiskeskuse 41, 42 väljades oimusagaras, sealt edasi naabruses paiknevas Wernicke alas ehk sensoorses kõnekeskuses. Sõnas saadakse aru, aga alles siis kui ta Wernicke alale jõuab. Selle tekkinud närviärrituse tagajärjel edastakse informatsioon kaarkimbu neuronite abil motoorsesse kõnekeskusse Broca alal. Motoorses kõnekeskuses formeerub kõne neuroloogiline kujund. Kõne neuroloogiline kujund edastatakse sekundaarsele motoorsele alale, ehk kõne vokaliseerimise piirkonda. Ja kõne vokaliseerimise piirkonnast juba edastatakse kõrilihastele, häälepaeltele, keelele, suulae lihastele ja võimalik et ka miimilistele lihastele. Kraniaalnärvid on need närvid, mis viimase signaali viivad ära. 2
Aga tema põ- nevaid ideid ja ka matemaatilist andekust märkasid kõik kooli töötajad. Ta osales küll koolisisestes viktoriinides ja mälumängudes, kuid kooli esin- dama teda käitumise pärast ei tahetud lasta. Käitumisprobleemide tõttu ta teise kooli lahkuma pidigi. Andekusest tulenevad iseärasused, mis sarnanevad Aspergeri sündroomile omaste joontega, võivad avalduda näiteks väga kitsas erihuvis, suurepärases sündmuste ja faktide mälus, sotsiaalse lävimise raskuses, motoorses koh- makuses, verbaalses varaküpsuses või kõne voolavuses, pidevas küsimuste esitamises, ülitundlikkuses meeleliste stiimulite või õigluse suhtes (Webb jt, 2005). Selliseid jooni on ilmutanud paljud suurkujud. Vikipeediast leiab pika nimekirja, kelle puhul on spekuleeritud Aspergeri sündroomi esine- misega: Leonardo da Vinci, Newton, Beethoven, Mozart jpt. On oletatud, et ka Einsteinil võis olla Aspergeri sündroom, kuna tal oli raskusi suhtle-
Motoorset arengut saab hinnata lapse saavutuste järgi, mis näitavad, kui kaugele areng jõudnud on. Motoorse arengu etapid ja põhimõtted Inimesed õpivad varem kasutama keha kõrgemaid osi (suudavad kätega haarata asju enne, kui õpivad kõndima). Inimene omandab oskusi kergematelt tegevustelt üle minnes keerulisematele toimingutele Motoorses arengus on eristatavad neli etappi: Refleksid (kaasa sündinud on pupillirefleks, Babinsky refleks – jalatalla puudutamisel, imemisrefleks – kahte liiki, otsimisrefleks, ujumisrefleks) – enamus kaob 25 kuu vanuses. Tegemist on tingimatute refleksidega. Pupillirefleks ilmneb vahetult peale sündimist; Babinsky refleks st
Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral
Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral
Neuronid moodustavad väga sageli rakutuumi ehk rakukooslusi ja kagumeid ehk ganglione. Need on väga spetsialiseeritud ja kindla struktuuri ja funktsiooniga närvivõrgustikud. Neuroneid, mis asuvad ajukoores, iseloomustab nende moodul- struktuur. Sünapsite hulk on sama mitmekesine kui seda on ka neuronite mõõtmed, kuju ja funkt- sioonid. Kõik neuronid omavad sünapseid. Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral
annaabi.ee 
