tähendab, et skeletilihased on kontraktiilsed vöötlihased. Struktuuriks on pikad ning niitjad rakud, millel on mitu tuuma. (liha morfoloogia). Lihasrakud on keeruka ehitusega ning need meenutavad silindri kuju. Skeletilihaskudet esineb näiteks suulae, neelu, söögitoru ülaosa ning keelelihases. (Rääsk, T). Skeletilihaseid on inimese organismis üle 400 ning need kaaluvad 40% kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise. Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas kiudude seondumine on vajalik, et organism suudaks nende kontraheerumisel avalduvat jõudu üle kanda kangide süsteemile ehk skeletile. Lihaseid jaotatakse ehitusest tulenevalt nelja rühma: 1)Mitmeosalised ja komplekslihased -omavad palju kinnituskohti luukangidel -seljalihased 2)Lamedad ehk laiad lihased
sünteesi aktiivsuse ja substraatide kättesaadavuse muutmise kaudu. Hormooni retseptorite môiste Mittesteroidhormoonide toimemehhanism - retseptorite paiknemine, signaali ülekanne raku sisse. Steroidhormoonide toimemehhanism - retseptorite paiknemine rakus, hormooni ja retseptori komplekside moodustumine. 2 12. Lihaskoe biokeemia. Skeletilihase keemiline koostis: vesi, valgud ja ülejäänud ained. Lihase müofibrillaarvalgud, sarkoplasma valgud, mitokondrite, membraanide valgud, nukleoproteiidid. Erinevate müofibrillaarvalkude paiknemine sarkomeeris, peente ja jämedate müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete -
Immuunsüsteemi moodustavad: - lümfisõlmed- lümfisoote koondumiskohad (hävitatakse mikroobe, toodetakse lümfotsüüte) - põrn - harkelund Lümf on verekapillaaridest välja imbunud vereplasma, mis liigub lümfisoontesse. Lümfiringe: - lümf on lümfisoontes voolav vedelik - haigustekitajad seal Sisaldab: - lümfotsüüte - koevedelikust pärinevaid aineid - rasvaosakesi - ei sisalda verepunaliblesid Lümfi paneb liikuma skeletilihase kokkutõmme. Tagasivoolu takistavad klapid. Põrn puhastab mürkainetest, hävitab haigustekitajad, lagundab vanad punalibled Leukotsüüdid: - õgirakud - lümfotsüüdid (toodavad antikehi) Antikeha on võõrvalgu vastu sünteesitud kaitsevalk Omadused: - jäävad kehasse kogu eluks - igale haigusetekitajale oma antikeha Antigeen- võõrkeha/võõrvalk Kaasasündinud immuunsus: - iseloomulik kõigile isenditele - pärandub järglastele
Lihaste töö : *Inimestele on omane võime kokku tõmbude ja lõtvude-nii panevad lihased luud liikuma *Paarilised lihased töötavad vastassuundade. Kui üks lihast tõmbub kokku, siis vastasasuv lihas lõtvub. *Lihased töötavad tänu ajust saadud käsklusele. Millised lihased on inimkehas? Iseloomustus *Skelieti ehks vöötlihas neid on inimkehas enam kui 600. Neid on inimese organismis kõige rohkem. Kõõlustega kinnituvad lihased luudele. Skeletilihase talitlus allub inimese tahtele, nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ja kiires *Silelihas- Silelihasrakud on väikesed ja kitsad, nad ei allu inimese tahtele, ning neis on vaid üks tuum. Silelihaskude tõmbub aeglaselt kokku kui vöötlihaskude. Silelihaskude leidub siseelundite näiteks mao, soolte ja veresoonte seintes. *Südamelihased- Südamelihaste töö ei allu meie tahtele. Selle rakud on harunenud ja ristvööndilised ning omavahel ühendatud võrgustikus
· I tüüp - aeglased (punased) lihakiud · IIa tüüp- kiirete lihaskiude alatüüp · IIb tüüp- kiirelt konrtahheeruvad (valged) lihaskiud Lihaskiudude tüübid · Enamus lihaseid on nende kolme lihakiudude tüübi segu · A- aeroobsed (punased) kiud · AN- anaeroobsed (valged) kiud · I intermediaarsed, vahepealse olemusega kiud Reaktsioon ATPaas'ile Kokkuvõte sündmustest, mis viivad skeletilihase kontraktsioonile 1 Motor axon action potential 2 Nerve ending impulse transmission to muscle cells 1 3 Muscle cell surface action potential 4 T-system transmission 3
treeningu ajal ja vahetult pärast seda (sõltuvalt tegevuse iseloomust) langeb valgusünteesi intensiivsus paljudes rakkudes. · Taastumisperioodil, st pärast treeningut aga valgusüntees intensiivistub. 20) Valgusüntees erinevat tüüpi lihaskiududes - Valgusünteesi intensiivsus taastub pärast kehalist treeningut kõige kiiremini eluliselt olulisemates kudedes. Lihaste seisukohalt lähtudes: SÜDAMELIHAS-> SILELIHAS-> SKELETILIHASE OKSÜDATIIVSED LIHASKIUD-> SKELETILIHASE GLÜKOLÜÜTILISED LIHASKIUD 21) Rakkude paljunemise viisid - Rakud jagunevad sel moel, et nende koostisosade hulk suureneb ning seejärel rakk jaguneb kaheks. Hulkraksed organismid on tekkinud üksikust viljastatud munarakust paljude jagunemiste teel. Hulkrakses organismis toimub pidevalt uute rakkude teke, et asendada vananenud ja hukkunud rakke ning et säilitada organismi status quo. Kui rakkude jagunemine mingil põhjusel lakkaks, siis inimene sureb lühikese
MOLEKULAARMOOTORID 1) Motoorsete valkude (=molekulaarmootorite) mõiste, funktsioneerimise põhimõte, esindajad ja molekuli ehitus. Motoorsed valgud e. mootorvalgud - valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koo...
orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone.Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP-Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA JA RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning C JA G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. KONTRAKTSIOONIVALK-liikumisfunktsiooni täitev valk, mis on võimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihase skeletis. LIPIIDID-Orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus(rasvad, õlid, vahad). LÄMMASTIKALUS-Nukleiinhapete monomeeride koostisesse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil, tsütotsiin. MAKROELEMENDID- Organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid: O, C, H, N, P,S. Tihti paigutatakse nende hulka ka K,Mg, Ca.
aine seostumisel postsünaptilise membraani vastavate retsoptoritega rakumembraani hüper- või hüpopolarisatsioon? Kas postsünaptilise rakumembraani polarisatsioon suureneb või väheneb? Vali üks: a. Hüperpolarisatsioon, polarisatsioon suureneb ÕIGE b. Hüporpolarisatsioon, polarisatsioon väheneb. c. Rakumembraani polarisatsioon ei muutu. 7. Mis on normaalselt skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks? Vastus: Skeletlihase kontsentratsioon vallandavaks faktoriks on monootse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse e närv-lihas sünapsini. 8. Aktsioonipotentsiaali levik lihaskiu membraanil põhjustab... Vali õige väide. Vali üks või enam: a. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni vähenemise lihasraku sees. b. Ca2+ ioonide kontsentratsiooni suurenemise lihasraku sees.ÕIGE 9. Lihase lõõgastumise algatab
1) Organellide asukoha muutused 2) Rakkude ümberpaikemine organismis 3) Rakkude kuju muutused Vastavalt valgusniitidele eristatakse: 1) Mikrofilamendid peened valguniidid 2) Fibrillid keskmise jämedusega valguniidid 3) Mikrotuubulid jämedad valguniidid *Mikrofilamendid- asuvad rakumembraani läheduses. ÜL: 1) moodustavad ruumilise võrgustiku rakus 3) Annavad tugevuse, jäikuse ja kuju 4) Jagunemisel võimaldab membraani sissenöördumise *Fibrillid (nt skeletilihase rakk) *mikrotuubulid seest õõnsad, toru kujulised ÜL: 1)organellide transport 2)kromosoomide liigutamine raku jagunemisel 3) rakuenda liikumine 4) määravad tsütoplasma võrgustiku ja Golgi kompleksi orientatsiooni rakus *Tentrosoom: asub rakutuuma läheduses, kompleks koosneb tsentrioolide paarist. Tsentriool koosneb 3*9 mikrotuubulist. ÜL: 1)moodustab rakujagunemisel kääviniite 2)tagab kromosoonide võrdse lahknemise *Tsentriool: 1)viberi ja ripsmete väljakasvukoht
Milline järgnevatest väidetest on vale? RNA polumeraas seostub geeni operaatorpiirkonnaga 22. Ribosomaalne RNA transkribeeritakse tuumakeses 23. Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 24. Tümosiini süstimine rakkudesse vähendab F aktiini hulka 25. Kui müosiin II hüdrolüüsib 5ATP molekuli liikudes piki aktiini ahelat, siis kui kaugele ta piki aktiini ahelat jõuab? 25-50 26. Skeletilihase rakkude põhiliseks kontraktiilseks üksuseks on sarkomeer 27. Milline nimetatud struktuuridest ei ole endomembraanide süsteemi osa? peroksüsoom 28. Milline järgnevalt loetletud variantidest on seotud sarkomeeri termineeriva Z kettaga müofibrillis? Aktiinfilamendi + ots 29. Millises rakutsükli faasis esinevad kahest kromatiidist koosnevad kromosoomid? G2 faasist metafaasi lõpuni 30
mõjusid organismile. See tagab kollaliku taastumise, tõstab psüühilist taluvustaset, aitab langetada stressi, vähendab depressiooni, aitab unehäire vastu, parandab vereringet ja peaaju verevarustust ning aitab ära hoida paljusi veenihaigusi, sapikive jm teket. Lisaks sellele tõstab see ka anaeroobse treeningu läve ja tõstab ka südame vastupidavust. (Fiile, 2015) Kokkuvõte Sain teada referaati koostades rohkem lihastest ning nende ehitusest ja skeletilihase eritüüpidest. Samuti sain rohkem teadmisi erinevatest treeningutest ja treeningu mõjust lihastele. Antud teema oli minu jaoks väga huvitav ja andis mulle palju teadmisi, mida saan kasutada oma edaspidistes treeningutes. 9 Kastutatud allikad Elundkonnad. http://elundkonnad.weebly.com/lihased.html (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=19 (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php
mõjusid organismile. See tagab kollaliku taastumise, tõstab psüühilist taluvustaset, aitab langetada stressi, vähendab depressiooni, aitab unehäire vastu, parandab vereringet ja peaaju verevarustust ning aitab ära hoida paljusi veenihaigusi, sapikive jm teket. Lisaks sellele tõstab see ka anaeroobse treeningu läve ja tõstab ka südame vastupidavust. (Fiile, 2015) Kokkuvõte Sain teada referaati koostades rohkem lihastest ning nende ehitusest ja skeletilihase eritüüpidest. Samuti sain rohkem teadmisi erinevatest treeningutest ja treeningu mõjust lihastele. Antud teema oli minu jaoks väga huvitav ja andis mulle palju teadmisi, mida saan kasutada oma edaspidistes treeningutes. 9 Kastutatud allikad Elundkonnad. http://elundkonnad.weebly.com/lihased.html (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=19 (22.03.2015) Fiile. http://www.fiile.ee/index.php
Referaat "Kehakultuuri ja spordiga tgelemise tähtsus tütarlastele kui tulevasele emadele." Nimi:Olga Mnkowska Klass: 11B Kool:Tallinna Laagna Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord Mis on sport.....................................................................................................lk.3 Mis on kehakultuur..........................................................................................lk.4 Spordi kasu......................................................................................................lk.5 Sport ja füüsiline tegevus raseduse ajal..........................................................lk.6 Sport tütarlastle kui tulevasele emadele.........................................................lk.7 Mõned harjutused..........................................................................................lk.8 Kasutatud kirjandus.........
tsentriooli basaalkehaks. Kuna mikrotuubuleid mööda toimub ainete ja organellide transport, siis läbi mikrotuubulite määravad tsentrioolid kaudselt raku kuju ja organellide paiknemist. ! ! 7. Miks konkreetne lihashaigus haarab ainult teatavaid lihaseid? Nimeta lihashaiguse põhitüübid ja nende sagedus. ! Erinevate lihaste arengu ja korrasoleku eest vastutavad erinevad geenid. Erinevate lihaste lihasrakud sisaldavad erinevaid skeletilihase müosiini raske ahela vorme. Olenevalt sellest, millises geenis on viga, kujuneb lihashaigus. Näiteks hüpokaleemiline perioodiline paralüüs. Sellele defektile on iseloomulik hootine lihasnõrkus ja K-ioonide taseme langus veres. Nendele haigetele on omane kilpnäärme ületalitlus. Haiguse põhjuseks peetakse signaali ülekande defekti lihasrakkude plasmamembraanis ja plasmamembraani Na-ioonpumba defektsust. Meestel avaldub defekt 100%, naistel väga harva. 8
(müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik. Müofibrillide sees on müofilamendid: jämedad müosiinifilamendid ja peened aktiinifilamendid. Müofilamentide asetus kattub osaliselt ja seetõttu näeme vöötlihaskiudu vöödilisena. 2 Z-vöödi vahel asuv piirkond on sarkomeer. Sarkomeer sisaldab A-vööti ja kaks poolikut I-vööti mõlemalt poolt otsast. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 14
pole harilikult päritav hämaras, üldine sobib laktaasi vaid juhuslikku laadi lihasnõrkus, alanenud määramine veres ja koormustaluvus, ülalaua liikvoris. Peamine ptoos. meetod on skeletilihase biopsia kuid ka skeletilihaste kiudude värvimine ensüümide aktiivsuse
· 100 µm diameetriga lihaskiududest (lihasrakkudest), mida katab sarkolemm (= plasma membraan) · Iga kiud sisaldab sadu 1-2 µm diameetriga müofibrille · Iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest · Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t-tuubuliga), mis on sarkolemmi (= plasmamembraani) pikendus · Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga Skeletilihase raku struktuur Pikk mitmetuumaline kiud (fiiber) Milleks on vajalikud t-tuubulid ja SR? Morfoloogia on kohandatud Ca2+ vabanemise ja sidumise hõlbustamiseks!
lähendamine ja eemaldamine jala pendeldamine - mediaalse serva tõstmine ja lateraalse serva tõstmine. 111. Jala pikivõlvid ja ristivõlv, nende tähtsus. Joonis 25. Jalg toetub üksikutele punktidele ja nende punktide vahele jäävad võlvid. Pikivõlv kannast kuni pöia lõpuni. Ristivõlv I, IV, V pöialuu osa. Tähtsus - Jalg toetub seismisel kandluule + pöialuudele (I, IV ja V) toetuspunktid, annab võimaluse amortiseeruda. Esimese pöialuu all on 2 seesamluud. 112. Skeletilihase kui elundi ehituse põhikomponendid. Joonis 3 Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kipmudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 113. Nimeta keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid. Joonis 26 ja tabel. 1- 4 seljalihased. 1. Lülisambasirgestaja - Kulgeb lülisamba kõrval mõlemal pool sirgestab selga. Algab ristluult ja niudeluu harjalt. Kahepoolselt sirutab, ühepoolselt kallutab lülisammast. 2
- Meioos - rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust (diploidsest somaatilisest rakust) tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. - Mitoos - on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt - Terminaalselt diferentseerunud rakud (näiteid) - terminaalselt e. lõplikult diferentseerunud rakud: erütrotsüüdid, epiteeli rakud, närvirakud, südamelihase- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud - Apoptoos - programmeeritud rakusurm - Kääv - jagunevas rakus moodustuv valguniidikeste kogum, mille abil kromosoomid lahknevad tütarrakkudesse - Multipolaarne mitoosikääv - kus kromosoomid lahknevad juhuslikult 3-4 tütarraku vahel - Tsütokinees - toimub raku lõplik jagunemine - Kohesiin - Kohesiini lagunemine võimaldab kromatiididel lahkneda. - Kinetohoor - Tsentromeeri külge moodustub jagunevas rakus spetsiaalne valguline
Anatoomia 4 Kt. LIIKUMISELUNDKOND 1.Liikumiselundkonna struktuur. Inimese kehaosad pea,kael,kere, ülajäsemed, alajäsemed. Kere jaotatakse rinnaks ja kõhuks, tagumist poolt seljaks. Jäsemed jaotuvad vöötmeks, vabaosaks. Ülajäseme moodustavad õlavööde, vabaosa, mille koosseisu kuuluvad õlavars, küünarvars, käsi. Alajäse koosneb vaagnavöötmest ja vabaosast, mis koosneb:reis, säär, jalg. Diafragma abil jaguneb kere 2 õõneks rindkere ja kõhuõõneks.-selle alumist osa nim.vaagnaõõneks. Inimese keha on bilateraalsümmeetriline: vasak ja parem pool on sarnased. Kehaehituse struktuuris on oluline,kuidas on elundite paigutus,omavaheline asetus,kuidas reageerivad keha pinnale.Keha üksikosade määramiseks kasut.orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu, telgi, spetsiaalseid anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orient...
väiksemateks rakkudeks. Standartne rakutsükkel, kus on esindatud kõik faasid, kestab märksa kauem. Kiiresti jagunevad krgemate eukarüootide rakud (näit. sooleepiteeli ja vereloome tüvirakud) läbivad tsükli 11-24 tunniga, sellest M-faas kestab 1-2 tundi. Täiskasvanud inimese maksarakud jagunevad keskmiselt 1 kord aastas, immuunmälu kandvad T-lümfotsüüdid vivad jagunemata olla palju aastaid. On ka selliseid rakutüüpe, mis ei jagune enam kunagi (närvirakud, südame- ja skeletilihase rakud, silma läätse rakud jt.) Rakke, mille jagunemistsükkel on peatunud G1 faasis, nim. ka G0-faasis olevaiks. Rakutsükli kontroll Kuidas on kontrollitud rakutsükli faaside vaheldumine? Mis initsieerib näiteks DNA sünteesi, et rakk alustaks S-faasi? Miks teatud hetkel G2 faasis DNA hakkab kondenseeruma ning algab M-faas? Need ja paljud teised küsimused on hakanud lahenema alles suhteliselt hiljuti, kuid lõplikust mõistmisest ollakse veel kaugel.
Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar Monosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas) Põlverefleks Polüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit Painutusrefleks Motoorsed spinaalrefelksid Venitusrefleksid – skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne kontrakstioon (põlverefleks) Painutusrefleks (kaitserefleks) – tekib jäsemete naharetseptorite (valu- ja puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest eemaldamises Motoorsed spinaalrefelksid Sirutusrefleksid Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub alajäsemete reflektoorses sirutuses.
*Keemiline- Atestüülkoliini reaktsioon kolinoretseptoritega. *Elektriline a)Postsünaptilise membraani ioonkanalite avanemine; b)Lihaskiu lõpp-plaadi potentsiaali teke; c)Sünaptilises piirkonnas paikneva lihaskiu membraani kriitiline depolarisatsioon; d)Lihaskiu aktsioonipotentsiaali teke ja levik. Erutuse ülekande iseärasused neuromuskulaarses sünapsis Kuraare indiaanlaste noolemürk, mis takistab erutuse levikut lihasesse ja põhjustab skeletilihase halvatuse LIHASKONTRAKTSIOONI FÜSIOLOOGIA Lihaskontraktsioonile eelneb lihaskoe erutumisega seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni
46. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus. RM jagunevad: Humoraalne ja neuraalne. Humoraalne mõjutajaks on hormoonid, aeglasem toime, pikemaajalisem mõju, möödub pikemaajalisemalt. Neuraalne neuronisõnast tulenev(neuron on närvirakk), põhimõjutaja on närviimpulss, kiirem toime, lühiajaline mõju. Hormoonisüsteem mõjutab närvisüsteemi ja vastupidi. Kaks süsteemi on omavahel tihedalt seotud(nt kilpnäärme tootmine stimuleerib närviimpulsse). 47. Sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste. Sisesekretoorsetel näärmetel(endokriinnäärmetel) puuduvad viimajuhad, produtseeritavad hormoonid saadetakse otse elundit ümbritsevatesse rohketesse verekapillaaridesse. Endokriinnäärmete ülesandeks on produtseerida hormoone, mis on bioloogiliselt aktiivsed ained. Näärmed reguleerivad elundite või elundkondade ainevahetust. 48. Nimeta sisesekretoosed näärmed, nende paiknemine kehas. Sisesekretoorsete näärmete hulka kuuluvad ajuripats ehk hüpof...
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täilikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüsi energia saagis: Ühe glükoosi molekuli kaheks püruvaadi molekuliks konverteerumise käigus sünteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks NADH molekuli. NADH molekulid transporditakse mitokondritesse, kus nad annavad oma elektronid hingamisahelasse, millega kaasneb ATP süntees oksüdatiivse fosforüleerimise teel. Kuna nii glükoos-6-fosfaadi sünteesimine glükoosist kui ka fruktoos-1,6-bisfosfaadi teke fruktoos-6-fosfaadist vajavad mõlemad reaktsioonid 1 ATP molekuli, siis glükoosi lagundamine algab hoopiski energia kulutamisega. Energiat annavad glükoloosis kahe 1,3- bisfosfoglütseraadi molekuli muutumine kaheks makroergilist sidet omavaks 3-fosfoglütseraadi molekuliks (2...
SISUKORD SISUKORD 1. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga 2.2. Murde- ja täiskasvanuiga 2.3. Vanurid 3. FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 3.1. Bioloogilised tegurid 3. 2. Pühholoogilised tegurid 3.3. Sotsiokultuurilised tegurid 3.4. Keskkonnategurid 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3. ÕENDUSE INDIVIDUALISEERIMINE FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUS 4. SUHTLEMINE 5. SUHTLEMISE ELAMISTOIMING 6.1. Elukaar: mõju suhtlemisele 6.2. Suhtlemisprotsess 6. SUHTLEMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID 7.1. Bioloogilised tegurid 7.2. Psühholoogilised tegurid 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid 7.4. Keskkonnategurid 7.5. Poliitilis majanduslikud tegurid 7. AKTUAALSETE JA POTENTSIAALSETE ...
glükoos · Ajukoes puuduvad energia varud, mistõttu aju vajab pidevat glükoosiga varustamist · Aju kasutab ca 120 g glükoosi ööpäevas (vastab 420 kcal energiale), mis on ca 60% kogu organismi glükoosi kasutamisest · Enamus energiat (60 70%) energiast kulub ajul Na+-K+ membraani potentsiaali hoidmiseks, mis on vajalik närvi impulsite ülekandeks · Biosünteetilisest protsessidest on ajus olulised neurotransmitterite süntees SKELETILIHAS · Skeletilihase olulised energia allikad on glükoos, rasvhapped ja ketokehad · Skeletilihas erineb ajukoest selle poolest, et lihases on suured glükogeeni varud (1200 kcal): · Ca 75% organismi glükogeenist säilitatakse skeletilihases · Aktiivselt töötavas skeletilihases on piiratud hapniku kontsentratsiooni tõttu glükolüüsi aktiivsus palju kõrgem kui tsitraaditsükli aktiivsus, mistõttu tekib palju püruvaati:
Koor: mineraalkortikoidid (aldosteroon), glükokortikoidid (kortisool), androkortikoidid. 6) Kõrvalkilpnäärmed Parathormoon 7) Kõhunääre ehk pankreas Insuliin, glükagoon. 32 Maris Kallus KKS 2010 Lihaskoe biokeemia 1. Skeletilihase keemiline koostis: vesi, valgud ja ülejäänud ained: 2. Lihase müofibrillaarvalgud, sarkoplasma valgud, mitokondrite, membraanide valgud, nukleoproteiidid: Lihase müofibrillaarvalgud – koosnevad veelgi peenematest niitjatest struktuuridest, mida nimetatakse müofilamentideks. Viimaseid on kahte liiki – ühtedes (jämedamates) on peamiseks valguks müosiin, teistes (peenemates) aga aktiin. Lihase kokkutõmme on
on eelmisest madalam. Ristivõlv paikneb talb-, kuup- ja pöialuude piirkonnas. Tähtsused: nad annavad jalale vetruvuse, võlvi alla jäävad närvid ja veresooned, raskus jagatud ratsionaalselt. 41. Vöötlihaskiu ehitus: vöötlihaskiudu katab sarkolemm, mille sees paikneb sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid. (TV joonis 3) 42. Skeletilihase kui organi ehitus, lihase abiseadeldised: esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped,
Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse efekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Niivisi reguleeritakse elundite talitlust pidevalt ja viiakse vastavusse konkreetsete vajadustega. Üldistusena võib öelda, et sümpaatikus aitab adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ning südame löögisagedus ja jõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus. Pasrasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole ja põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu. 4. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps. Lihasraku ehituslikud iseärasused. Lihaskoe põhitüübid. Membraani laeng on positiivne väljaspool (rohkem Na+ ) ja negatiivne lihasraku sees. Sellega on
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
diferentseerumisele viivat rada.Tüvirakku vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski determineeritud - ta saab diferentseeruda ainult teatud kindlates suundades (tema arengupotentsiaalid on piiratud). Neid tüvirakke, mis annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Tüüpiline pluripotentse tüviraku näide on vereloome tüvirakk. · Kas on looduses esineb erinevate diferentseerunud raku tüüpide vahelisi üleminekuid? Too näiteid. Üldiselt mitte, aga... · Mis on retinoolhape? Kuidas retinoolhape mõjutab rakku (retseptorid,
perifeersed närvid väljaspool pea- ja seljaaju. Närviimpulsi ülekanne sünapsides neuronilt neuronile või neuronilt innerveeritavale rakule toimub keemiliste vahendajate e neuromediaatorite abil. Erutuse ülekande peamised etapid: neuromediaatori süntees, depolariseerumine ja membraanipotentsiaali muutuse järgselt vabanemine sünapsipilusse; neuromediaatori seostumine postsünaptiliste retseptoritega ja retseptori aktivatsioon; raku funktsiooni muutus nt skeletilihase kontraktsioon, näärme sekretsioon jne; neuromediaatori lagunemine ja/või tagasihaare. Neuromediaatorid on: 1) biogeensed amiinid 2) aminohapped 3) peptiidid 4) Teised: NO, adenosiin jt. Soole närvisüsteem on mao ja sooletrakti spetsiaalne närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulenevate mõjutusteta. Mao- ja sooletrakt koosneb mitmesugustest efektorsüsteemidest, nagu silelihased, sektretoorne epiteel, vaskulaarne ja endokriinne süsteem
paigutuse poolest. Rakke suhteliselt vähe ja nad paiknevad üksnes kiudude vahel. 43. Lihaskoed Lihaskoed- sile-, südame- ja vöötlihaskude. Nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihasekiududest, mis kontraktsiooniga oma mahtu säilitades lühenevad ja jämenevad. Silelihaskude- kontraktsioonid on aeglased ja kestvad, ehituslikult koosneb silelihaskiududest. vöötlihaskude- tahtele alluv kude, mida kontrollib somaatiline närvisüsteem.. Skeletilihase moodustavad vöötlihaskiud, mis koosnevad müofibrillidest, mida moodustavad lihasvalgud aktiin ja müosiin. Aktiin ja müosiin omakorda moodustavad sarkomeere, mis on avajalikud kontraktsioonideks. Südamelihaskude- Südamelihaste talitlus ei allu inimese tahtele. Töötavad automaatselt, st tõmbuvad rütmiliselt kokku, välisärritustest sõltumata. 44. Närvikude Närvikude – esineb närvisüsteemis, pea – ja seljaajus, närvides ning närvirakkude koondistes.
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
Närvide ja veresoonte paiknemine lihases. Närvid ja veresooned asuvad lihases lihaskimpude ümber perimüüseumi sees. 8. Lihase retseptorid: lihaskäävi ja kõõlusorgani ehituse ja talituse kirjeldus - Lihaskääv: sidekoelise kapsliga ümbritsetud modifitseeritud lihaskiud, mis asub paralleelselt lihaskiudude vahel ja mille keskosa ümber on põimunud sensoorsed närvikiud. Registreerib lihase venitustaseme. - Kõõlusogan: paikneb skeletilihase kõõlustes lihaseks ülemineku kohtades. Selle moodustavad kollageenkiudude ümber põimunud vabad närvilõpmed. Reageerib nii lihase venitusele kui ka kontraktsioonile. -neuromotoorse sünapsi mõiste: Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Kontakt kahe neuroni vahel nimetatakse sünapsiks. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni neuriidilt/aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale.
kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. _____________________________________________________________________ KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus? Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid? 56) Lihaste abiseadeldised? 19 Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.
_____________________________________________________________________ 18 KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus? Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid? 56) Lihaste abiseadeldised? Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed – need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad – esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. 3)Sünoviaaltuped – täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki.
kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. _____________________________________________________________________ KONTROLLTÖÖ II 53) Vöötlihaskiu ehitus? Lihase koosseisu kuuluvad lihaskiudude kimbud, kimbud on kokkuseotud sidekoega. Lihaseid läbivad väga laiad veresoonte võrgustikud. Närvid (motoorne närv, sensoorsed, vegetatiivsed) Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). 54) Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid? 56) Lihaste abiseadeldised? 19 Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. 2)Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist.
refleksikaari kulgeb läbi seljaaju. Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Joonis: 29. Lihaste refleksid Motoorsed sopinaalrefleksid : -venitusrefleksid. Skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne põlverefleks. -Painutusrefleks- tekib jäsemete naharetseptorite ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusegaärrituskoldest eemaldamises. Sirutusrefleksid: -Tõukerefleks- tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga , väljendb alajäsemete reflektrooses sirutuses. -Ristsirutusrefleks- üla või alajäsemete painutusega kaasneb kontraletaarsete jäsemete sirutujalihaste toonuse tõus. 30
Bioelemendid vesinik, hapnik, lämmastik, süsinik, väävel, fosfor Bioloogilised makromolekulid valgud, RNA, DNA, polüsahhariidid, lipiidid omavad ,,suuna taju", kannavad informatsiooni, on ruumilise struktuuriga, bioloogilise struktuure hoiavad koos nõrgad jõud Molekulaarne hierarhia anorgaanilised eellased, metaboliidid, monomeersed ehituskivid, makromolekulid, supramolekulaarsed kompleksid, organellid Eluslooduse hierarhia molekul, makromolekul, organell, rakk, kude, organ, elundkond, hulkrakne organism, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär Keemiliste reaktisioonide põhitüübid rakkudes · funktsionaalsete rühmade ülekanne · oksüdeerimine ja redutseerimine · C-C sideme teke või katkemine · funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi ümber · molekulide kondenseerumine (kaasneb vee eraldumine) Sidemed biomolekulides · kovalentsed sidemed tugevus pöördvõrdeline seda moodustavate a...
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
rõhk kopsuarterist 8,siis avanevad poolkuuklapid,paiskab u 80ml(süstoolne rõhk 120 ja 25),vatsake lõdvestub,rõhk langeb,poolkuuklapid sulguvad(II südametoon),rõhk langeb madalamale kui kodades,avanevad atrioventikulaarklapid,algab uuesti vatsakeste täitumine. Südamelihas e müokard ühendab endas nii võõtlihase kui ka silelihase omadusi.Ehituselt sarnane vöötlihasele,kuid müosiini- ja aktiinfilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ja omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud.Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud.
suurem kui aordi 80 ja parema vatsakese rõhk kopsuarterist 8,siis avanevad poolkuuklapid,paiskab u 80ml(süstoolne rõhk 120 ja 25),vatsake lõdvestub,rõhk langeb,poolkuuklapid sulguvad(II südametoon),rõhk langeb madalamale kui kodades,avanevad atrioventikulaarklapid,algab uuesti vatsakeste täitumine. Südamelihas e müokard ühendab endas nii võõtlihase kui ka silelihase omadusi.Ehituselt sarnane vöötlihasele,kuid müosiini- ja aktiinfilamente sisaldavad lihaskiud on skeletilihase omadest lühemad ja omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud.Sarnasus silelihasega avaldub selles,et müokardi kokkutõmbed algatvad südames endas tekkivad impulssid. (automaatsus,töötab ka väljaspool organismi kui sobiv temp ja toitained,hapnik) Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi(koosneb atüüpilisest lihaskoest) kuuluvad sinuatriaal(parema koja seinas)- ja atrioventikulaarsõlm,His`i kimp,His`i kimbu sääred ning Purkyne kiud.
Skolioos (SCOLIOSIS) - lülisamba kõverdumine külje suunas Roideid (COSTAE) on inimesel arvuliselt 12 paari (24 tk) ja need jaotatakse vastavalt kinnituskohale: 1) Pärisroided - I-VII roidepaar, otseühenduses rinnakuga 2) Ebaroided - VIII-X roidepaar, moodustavad roietekaare (ARCUS COSTARUM) 3) Vallasroided - XI-XII roidepaar, eesmised otsad vabad, kinnituvad lihastes LIHASED (M. - MUSCULUS / MM. - MUSCULI) Inimese kehas on üle 400 skeletilihase, mis moodustavad ligi 40% kehakaalust. Algavad luu(de)lt, ületavad liigese(d) ja kinnituvad teis(t)ele luu(de)le teostades liikumist liigestes kangi töö printsiibil. Skeletilihased koosnevad mitmesuguse pikkusega paralleelsetest vöötlihaskiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaste süsteemis käsitletakse skeletilihaseid ja nahalihaseid. Nahalihaste funktsioon seisneb peapiirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine Skeletilihaste funktsioon seisneb skeleti osade liigutamises
3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
siseelundid on pidevalt nenede tegevust aktiveeriva kui pidurdava mõju all, mis on omavahel dünaamilises tasakaalus. Vastavalt vajadusele on võimalik suurendada sümpaatikuse effekti parasümpaatikuse mõju vähendamisega või sümpaatikuse tähtsuse suurendamisega. Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjutustele ja parasümpaatikus tasakaalustab. Sümpaatikuse toimel tõuseb vererõhk ja südame löögisagedus ja löögijõud, paraneb töötava skeletilihase varustamine verega, intensiivistub energiavahetus (silmaava laieneb, tekib limaainerikas sülg, laienevad pärgarterid, higamisteede silelihased laienevad, seedetrakti ja kusepõie toonuse langus, kusepõie sulgurlihase kontraktsioon). Parasümpaatikuse mõjul tõhustub seedimine, suurenevad energiavarud, toimub pärasoole, põie tühjendamine, väheneb organismi energiakulu.(Silmaava aheneb, pisaraid sekreteeritakse, tekib vedel sülg, eritub higi, südame löögisagedus langeb, pärgarterid
Uuenemine tüvirakkude abil - tüvirakke vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski determineeritud - ta saab diferentseeruda ainult teatud kindlates suundades (tema arengupotentsiaalid on piiratud). Neid tüvirakke, mis annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Tüüpiline pluripotentse tüviraku näide on vereloome tüvirakk. Rakkude programmeeritud surm e. apoptoos. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
