) ja talbkimp (ülajäs.), spinotalaam- (nahk) ja spinoserebellaarkulgla (proprioretsept.) Alan. juhteteed - peaaju -> perifeeria: kortikospinaal- (mootorne info), rubrospinaal- (aktiv. painutajaid), vestibulospinaal- (aktiv. sirutajaid), retikulospinaal- (lihastoonus, kehaasendi püsivus), tektospinaalkulgla (orienteerumisrefleks - reakts. paugule, valgussähv.). 4. Meeleelundid meeled - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine, temp.-, tasakaalu-, lihasmeel retsept. - ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond
Seega, see basilaarmembraan paneb liikuma need karvarakud. Basilaarmembraani paneb võnkuma 50+ Hz Õige on tõesti nii, et basillaarmembraani alguses on kõrged sagedused ja lõpus madalad sagedused. Tõenäoliselt see, et membraan on alguses tihkem kui lõpus tekitaski mul vastupidise seose (see fakt on õige, kontrollisin üle) Spetsiifilisusteooria kehtib, kui helid 50+ Hz ja mustriteooria siis alla 50 Hz (membraan hakkab ühtlaselt vibreerima ja asukoha järgi enam ei saa) Lihasmeel- sisendiks on lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mida võtavad vastu retspeptorid lihaskäävis ja Golgi kõõlusorganis. Retseptorite tüübid on vabad närvilõpmed, mille kaudu saadavad signaali ajju Alfamotoneoronid. Nende alfarentsed närvikiud saadavad signaali kõigepealt seljaajju, selt edasi ajju, aga võib olla ka otse tagasi sisestus lihastesse (nt. reflekside korral). Maitsemeel- keele peal olevad näsad on maitsemeele toimimisel info vastuvõtjad.
ärritusi ja stiimuleid. 9. Kui suur hulk Ülimaitsetundlikkus on olukord, kus maitsenäsade inimestest on arv keelel on suurem kui teistel inimestel e nende ülimaitsetundlikud? Mida jaoks tunduvad maitsed intensiivsemad. Lausa 25% tähendab elanikkonnast võivav olla ülimaitsetundlikud. ülimaitsetundlikkus? 10. Mis on kinestees? Kinestees/propriotseptsioos (lihasmeel) – teadlikkus enda kehast. Saavad aru kus teatud jäsemed nt on, teiste lihaste suhtes. 11. Kirjelda välis-, kesk- Signaal siseneb väliskõrva kaudu keskkõrva ning ja sisekõrva ehitust ja siis sisekõrva. Alguses hakkab rõhumuutusest helilainete vibreerima kuulmekile, mis eristab keskkõrva ülekandemehhanisme. väliskõrvast. Siis liigub signaal edasi keskkõrvas ja
maitse- ja lõhnataju? 98. nimeta 6 erinevat tüüpi tundlikkuse taju retseptoreid 1. puute- 2. surve- 3. külma- 4. sooja- 5. valu- 6. kaitseretseptorid nahas! 99. millised retseptorid kuuluvad 1. termo (külm-soe) 2. valu 3. taktiilsed (puudutus, surve, vibratsioon puutemeele koosseisu? Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihasekääv ja Golgi 100. mida kujutab endast lihasmeel? kõõluseorgan. 101. kus asuvad lihase pikkuse Golgi kõõluseorganis muutust registreerivad retseptorid? 102. Millistest kihtidest koosneb 1. marrasnahk (epidermis) 2. pärisnahk (termis) 3. alusnahk (nahaaluskude) nahk? 103. Nimeta 3 erinevat naha 1. kaitseb naha sisemisi kudesid 2. termoregulatsioon 3. hingamine 4. eritus 5. D-vitamiini tootmine ülesannet
Kompimiselundeina talitlevad eelkõige need kehaosad, kus on rohkesti komperetseptoreid, näiteks inimesel on sellisteks piirkondadeks keel, sõrmeotsad, huuled, ka jalatallad. Messneri kehakeste abil , neid on eriti palju sõrmeotstes Temperatuurimeel - Ärritust võtavad vastu Ruffini lõpmed ja Krause kehakesed. Ei asu ainult nahas, vaid ka teistes kohtades, nt suuõõne limaskestas ja kõõlustes. Temperatuurimeele abil inimene palavuse korral higistab. Lihasmeel - Lihasmeele sensorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta, on lihasekääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraktiilsete kiudude vahel ja on nendega paralleelselt ühendatud. Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka puhkeolekus.
3. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Ülimaitsetundlikke on ligi 25% inimestest (25% maitsetundetud ja 50% keskmised). See sõltib keelenäsadest, maitsepungadest, genotüübist. Ülimaitsetundlikkus - kui inimesele maitsevad väga mõrud, teravad toidud (kohv, vein, tugevamaitselised toidud). 5. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinestees on lihasmeel retseptorid kõõlustes, lihastes ja liigestes annavad infot ajule selle kohta, kuidas paikneb keha ruumis ja kuidas toimub liikumine. Põlverefleks on automaatne venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? Lõhnataju e haistmismeele puhul puudub ühtne klassifikatsioon, see on äärmiselt
Ülimaitsetundlik on inimene, kes tunneb maitset palju intensiivsemalt kui tavaline inimene. 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitse-tundlikkus. Naised > Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja "mõru maitse geeni" TAS2R38"supermaitsja" haplotüüp Valged < Mustanahalised 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada) Kuidas ning miks? 11. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinestees/propriotseptsioon(lihasmeel) 2 12. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem kas toidu lõhn või toidu maitse? 13. Kirjelda välis-, kesk- ja sisekõrva ehitust ja helilainete ülekandemehhanisme. Kuidas toimub helikõrguste eristamine sisekõrvas? Mis mehhanismid aitavad heliallika asukohta tuvastada
karvafolliikulisensor karvadega kaetud piirkonnas PC-sensor Vateri-Pacini kehakesed 14. Temperatuurimeel Esineb kaks kvaliteeti külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid. Temperatuuritundlikkus osaleb lisaks temperatuuritajule ka kehatemperatuuri teadvustamatult kulgevas reguleerimises. Termiline ärritamine, kaasa arvatud nendega kaasnevad vegetatiivsed Reaktsioonid, on afektiivse mõjuga nad võivad olla meeldiva või ebameeldiva varjundiga. 15. Lihasmeel Lihasmeele sensorid mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta on lihase kääv ja kolgi kõõluseorgan ehk kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraltiilsete kiudude vahel ja on ühendtud nendega paralleelselt. Kolgikõõluseorgan asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal ning on ühendatud lihase ekstrafusaalsete kiududega järjestikku. Kuna kõõluseorgan on ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega
suure ja väikese vereringe vahel(ovaalmulk ja arterioosjuha). Vastsündinul ei ol enam platsentavereringet, Ovaalmulk on sulgunud ning vool arterioosjuhas on muutnud suunda, sest rõhk suures vereringes on väikese vereringe omast kõrgemaks. Mõne päeva/nädala pärast on ka arterioosjuha sulgunud. Arterioosjuha sulgub prostalglandiini toimel. 77.Meeled Meelte liigid-Nägemis,kuulmis,maitsmis,kompimise ja haistmismeel+tasakaalu ja temperatuuri lihasmeel Meelesüsteemi funktsionaalsed osad-sensor ehk retseptor, aferentsed juhteteed, KNS struktuurid ja suurajukoore osad Suuraju koore sensoorsed alad- Primaarne somatosoorne korteks ja sensoorne homunculus- Somatosoorne(vahendab nahast, limaskestast, kõõlustelt, liigesekihnudest tulevaid puute,rõhu,valu, temperatuuri ja propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundite talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meelelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava info vastuvõtmine, töötlemine ja edastamie kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund on valdavalt anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüteem funktsionaasest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1) sensorist e retseptorist 2) aferentsetst juhteteedest 3) kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Sensoris muudeatakse ärritaja energia sensormembraani permeaabluse muutuse kaudu sensoripotentsaaliks (SP)
tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides. Vereringesse jõudnud alkohol difundeerub sisekõrva poolringkanalitesse ning muudab seal oleva vedeliku viskoossust ja tihedust. Kinestees/propriotseptsioon (lihasmeel) Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel Haistmismeel- Puudub ühtne lõhnade klassifikatsioon! Lõhnataju on äärmiselt subjektiivne, osaliselt seetõttu, et on seotud mälestuste aktiveerumisega ja emotsioonidega. Mis on meelte töös erinevat? Ülevaade meelte tööst: Kuulmine - Siimul = heli; heli parameetrid ja omadused - Meeleelund, retseptorid, aistingu protsess - Sensoorse kodeerimise
soodustab luude mineraliseerumist), vitamiin-D-hormoon e kaltsitriool (aitab reguleerida Ca taset veres, suurendab Ca2+ resorptsiooni, vähendab Ca ja fosfaatide eritumist neerude kaudu). 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meelesüsteem koosneb kolmest osast: · Sensorist e retseptorist muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon. SP põhjustab närvikiududes aktsioonipot tekke, mis juhitakse KNS-i osadesse. SP-d iseloomustab: 1. Tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2. Muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3. Levib membraani mööda elektrotooniliselt
·Näiteks, mõlemad suurendavad sülje eritust, kuid sülg on erineva koostisega. ·Suguühtes põhjustab PS erektsiooni, SP ejakulatsiooni. ·Veresoonte vasomotoornetoonus on täielikult SP kontrolli all, PS veresoonteleei toimi. MEELED ·Klassikaliselteristatakse: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-ja kompimismeelt. ·Neile lisanduvad veel: temperatuuri-, tasakaalu-ja lihasmeel. Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1)sensoriste retseptorist, 2)aferentsetest juhteteedest, 3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi.
Kui t-on alla 15C, erutuvad külma suhtes tundlikud valusensorid, alates 30c alustavad impulsside väljasaatmist soojasensorid, 45c juures stimuleeritakse juba kuuma suhtes tundlikke valusensoreid. Mingi kindla t-juures sensorid adapteeruvad. Pidev jahedas ruumis viibimine vähendab nahat-i languse korral subjektiivse külmatunde teket. Täielikku adaptsiooni ei teki. Termosensorid annavad info edasi seljaaju tagasarvede kaudu, suundudes retikulaarformatsiooni ja talamuse tuumadesse. 15. Lihasmeel. Lihasmeele sensorid, mis annavad infot lihase pikkuse ja pinge kohta on lihaskääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kiudude vahel ja on ühendatud nendega paralleelselt. Kapslis paiknevaid kiude nim. intrafusaalseteks kiududeks. Neid ümbritsevad kannavad nime ekstrafusaalsed kiud. Erutus tekib lihasekäävis siis kui lihase ekstrafusaalsed kiud teda venitavad. Lihasekäävi keskosas asub primaarne lõpe, mida innerveerib 1
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meelelundite, õigemini meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine kesknärvisüsteemi. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüsteem koosneb 3 osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Meelesüsteemi talitlemise väljundid võivad olla teadvuslikud (aistingud ja tajud) või alateadvuslikud (teatud refleksid, kus teadvus pigem kaasneb KSN teatud funktsionaalse aktiivsuse tasemega)
annaabi.ee 
