· Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine- see toimub juba ninaõõnes tänu suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll · Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja. 4.Välise hingamise näitajad hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l Inspiratoorne reservmaht maht mida pärast normaalset sissehingamistt saab veel sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht- maht mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata Residuaalmaht-maht mis jääb kopsudesse pärast normaalset väljahingamist Vitaalkapatsiteet hingamismaht + irm +erm. On kopsude ja rindkereavardumisvõime mõõdukus. Minutiventilatsioon on ühe minuti jooksul sisse-ja väljahingatava õhu hulk.
Kestvus 5 – 7 päeva Üle poolte võib kaasneda köha, mis võib kesta 10 – 25 päeva. RAVI: Inhalatsioonid NaCl 0,9% Ninna pihustatavad soolalahused ÄGE LARÜNGIIT EHK AKUUTNE KÕRIPÕLETIK Larüngiit on äge viiruslik kõripõletik, mis on põhjustatud viirusinfektsiooni poolt, harilik haigestumisiga 6 kuud kuni 3 eluaastani. SÜMPTOMID Kerge: Kuiv, kähe, HAUKUV köha Kerge inspiratoorne düspnoe, vaevused suurenevad öösel Keskmise raskusega: Jätkuv kuiv, kähe, haukuv köha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis Hingamise abilihaste kasutamine Raske: Jätkuv kuiv, haukuv kõha Inspiratoorne düspnoe, vilinad lamavas asendis Rahutus ja väsimus Teadvuse taseme langus DIAGNOOS Diagnoositakse eespool nimetatud sümptomitel ja objektiivsel leiul
täiendav õhu hulk. Kuid ka sügavaima väljahingamisega pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada teatud kogus õhku jääb alati alveoolidesse ja õhku juhtivatesse hingamisteedesse. Nende vahekorra määramiseks kasutatakse järgnevaid mahte: A.Vahtramäe 2011 4 Inspiratoorne reservmaht Vitaal- kapatsiteet hingamismaht ekspiratoorne reservmaht
spirograafi abil. Spirograaf aparaat, kus suletud ninaga hingab inimene huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt hingamiskogustele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikumavel paberile. Maht väikseim võimalik muudetav suurus (volume) Mahtuvus kahe või enama mahu summa (kapatsiteet) 1. Hingamismaht (HM) on õhu hulk, mida inimene tavaliselt sisse ja välja hingab. Täiskasvanul on see keskmiselt 500 ml. 2. Sissehingamise varumaht ehk inspiratoorne reservmaht (IRM) õhuhulk, mida inimene tavalisele sissehingamisele lisaks on suuteline sisse hingama 3. Väljahingamise varumaht ekspiratoorne reservmaht (ERM) õhu hulk, mida inimene tavalisele väljahingemisele lisaks on veel võimaliku välja hingama. 4. Kopsude eluline mahtuvus vitaalkapatsiteet (VM) õhu hulk, mida inimene max sissehingamise korral on suuteline max välja hingama. Meestel 5L, naistel 3.5-4 L VM= HM + IRM+ERM
· VD= 150 ml · VD= 150 ml · 600 - 150 = 450 ml · 300 150 = 150 ml · VA = f x 450 = 4,5 · VA = f x 150= 3,0 l/min l/min http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/ba/LungCapacity.jpg/450px-LungCapacity.jpg KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS · SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) · INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) · VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) · JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) · KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: Hingamismaht Sissehingamise reservmaht Väljahingamise reservmaht · FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht · KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET
Hingamisekskursioonide sügavus, sümmeetrilisus on tervel lapsel on külgühtlane, see tähendab, et mõlemad rindkere pooled liiguvad hingamisel sünkroonselt. Hingamisfaaside vahekord Tähtsad on rütmilisuse ja sügavuse muutused. Vaatleme, kas esineb düspnoed ehk hingamishäireid. 3 Patoloogia Rõhutatud sissehingamine ehk inspiratoorne düspnoe või rõhutatud väljahingamine ehk ekspiratoorne düspnoe. Kussmauli hingamine on sage sügav hingamine koos abilihaste kasutamisega (roitevaheliste lihaste kasutamine või nn ninatiivahingamine), esineb näiteks metaboolse atsidoosi korral. Cheyne-Stokesi hingamine on periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine (ajukahjustuse
Funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC) pärast tavalise sügavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Koosneb: Väljahingamise reservmaht Jääkmaht Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. 5. Kopsude üldine ehk totaalne mahtuvus, millest koosneb (TLC) maksimaalse sissehingamise järel olev kopsude ruumala, koosneb: · Sissehingamise e hingamismaht (VT) · Inspiratoorne reservmaht(IRV) · Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht(ERV) · Jääk- ehk residuaalmaht (RV) 6. Mis põhjustab gaaside difusiooni kopsualveoolides? Gaaside partsiaalrõhkude erinevus alveolaarõhus ja venoosses veres. Gaasivahetus toimub difusiooni teel kõrgema osarõhu e partsiaalrõhu poolt madalamale rõhule. Dif. lõpeb, kui rõhud saavad võrdseteks. 7. Hapniku transport veres Hemoglobiin 100 ml veres 15 g O2 1 gr Hb seob 1,36 ml
Hingamisteede ülesanded: 1. Atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel 2. Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel-õhu kvaliteedi kontroll 3. Sissehingatava õhu puhastamine-ninaõõnes 4. Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine-ninaõõnes Hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20x`, meestel 12-15x´. Hingamismaht HM, õhe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu maht. (puhkeolekus 0,5l). (inspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset sissehinagmist veel sisse saab hingata) (ekspiratoorne reservmaht-maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab veel välja hingata) (residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist) Minutiventilatisoon- ühe minuti jooksul sisse ja välja hingatava õhu hulk. Hingamissageduse muutused: *Düspnoe-hingeldus *Apnoe-hingamisseiskus *Hüperventilatsioon-suurem sagedus ja maht kui tavaliselt
x Hingamiskahina asukoht x Hingamiskahina iseloom Üldseisundi hindamine? Valige üks x Põhineb arsti/õe tähelepanekute kõrval ka oluliselt patsiendi jutul Põhineb patsiendi jutul (kaebusel) Põhineb arsti/õe tähelepanekutel, mitte patsiendi jutul Alumiste hingamisteede osalise sulguse korral esineb tavaliselt... Valige üks või mitu lk 16 x Takistatud väljahingamine Takistatud sissehingamine x Ekspiratoorne düspnoe Inspiratoorne düspnoe Anamneesi kogumisel... valige üks Tuleb välja selgitada haiguse sümptomid ja patsiendi vaevused Tuleb välja selgitada perekonna probleem ehk miks patsiendil võib selline haigus esineda x Tuleb välja selgitada praegune probleem ehk miks patsient on tulnud vastuvõtule 4 Brudzinski ülemine sümptom on positiivne kui... valige üks või mitu lk 23
eritus <2 a. lastel esineb koos (välja)hingamisraskusega (bronhi silelihaste spasm) Kuidas aidata bronhiidiga last? rögalahtistid (v.a. < 1 a., raske obtruktsioon) antipüreetikumid inhalatsioon Esineb juhtivalt <1 (2) a. vanustel lastel. Tavaliselt äge viiruslik haigus Põletiku tõttu bronhioolid ummistuvad limaga ning laps hakkab hingeldama. Kuidas kopsutorukeste põletikku ära tunda? tahhüpnoe (60-80 x minutis) tahhükardia sageli segatüüpi (nii inspiratoorne kui ekspiratoorne) düspnoe tsüanoos vilistav hingamine Köha kuni 2 nädalat ja isegi kauem toitmisraskused (kinnise nina või hingamisraskuse tõttu) Imikul võib esimeseks haigustunnuseks olla lühiajaline apnoe Kopsupõletik Kopsupõletik on kopsude parenhüümi haigus. Viiruslik või bakteriaalne Enamasti eelneb äge ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon Tekib hingamisteede limaskesta turse ja sitke sekreet Hapniku juurdepääs kopsudesse on häiritud
See ärritab hingamiskeskust põhjustades hingeldust. Inspiratoorse iseloomuga hingelduse korral sissehingamisel negatiivne rõhk suureneb, soodustades südame süstoolset täitumist, tõstes sellega löögimahtu. Tulemusena tõuseb vererõhk, tekib tahhükardia. Asfüksia korral on igasugune gaasivahetus katkenud, kuhjub CO2 ja samaaegsel esineb O2 vaegus. Kesknärvisüsteemi talitlus saab häiritud nii reflektoorselt kui ka otseselt hapnikuvaegusest. Esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. Järgnevad kramplikud hingamisliigutused, mis lõpevad üksikute hingamisliigutustega (hingamist kui sellist ei toimu) ja hingamise seiskumisega. Vereringe organites samuti faasilised muutused verre kuhjunud CO2 põhjustab veresoonte ahenemist, vererõhu tõusu. Vasomotoorsete keskuste halvatuse tekkimisel veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Südametalitlus esmalt
Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Alveolaarõhu koefitsent on (VT VD)/(VHRM + JM) = (600-150)/(1400+1500) = 0,16
Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist. Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel. Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost.. 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb? Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV). 6. Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel. Alveolaarõhu koefitsent on (VT VD)/(VHRM + JM) = (600-150)/(1400+1500) = 0,16
hingab välja nii,et pole hapnikku ära andnud. Tähtsus: Sissehingatav õhk soojeneb; sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega; sissehingatav õhk puhastatakse 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Kopsude üldine mahtuvus e totaalkapatsiteet: - sissehingamine e hingamismaht(Vt) - inspiratoorne reservmaht(IRV) - väljahingamise e ekspiratoorne reservmaht(ERV) - jääk e residuaalmaht(RV) - kopsude eluline mahtuvus e vitaalkapatsiteet(VC). (hingamismaht, sissehingamise ja väljahingamise reservmaht) - funktsionaalne jääkmahtuvus (FRC). (Jääkmaht + väljahingamise reservmaht) 5. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb?
Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk-ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet.
ruum)*f.Saab leida ka gaasivahetuse kaudu,kuna äraantud üld-ja alveolaarventilatsiooni CO2 hulk võrdne. Ruumalad millel puuduvad tinglikud alajaotused nim mahtudeks,mitmest mahust koosnevaid ruumalasid aga mahtuvusteks e kapatsiteetideks. Hingamismaht-tavalise hingamisega ühe korraga sisse või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise reserv-ekspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tava väljahingamishulka maksimaalselt väljahingates. Sissehingamise reserv-inspiratoorne reservmaht-õhu hulk mis saadakse pärast tavalise sissehingamist maksimaalselt sissehingates. Pärast max sissehingamist max väljahingamisel saadud õhu hulk- ekspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist max sissehingatud õhu hulk-inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Pärast max väljahingamist jääb kopsu jääk e residualmaht. Max sissehingamisel kopsudes kopsude kogumahtuvus e totaalkapatsiteet. Pärast tavaväljahingamist kopsudesse jääb funktsionaalne
Kopsutuulutuse (ventilatio) all mõistetakse välisõhu ja hingamiselundite vahelist gaasivahetust. Selleks vajalik energia saadakse rindkerele kinnitunud hingamislihaste tööst. Hingamismaht on tavaliselt hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o. õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavusenivälja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC). Pärast maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nim.
roietevahelised lihased ja kõhulihased. 2. Hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon. 3. Surnud ruum ja selle tähtsus organismis *Anatoomiline surnud ruum - *Alveolaarne surnud ruum – õhk soojeneb, küllastatakse veeaurudega ja puhastatakse. 4. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) • SISSEHINGAMISE e. HINGAMISMAHT (VT) • INSPIRATOORNE RESERVMAHT(IRV) • VÄLJAHINGAMISE e. EKSPIRATOORNE RESERVMAHT (ERV) • JÄÄK- ehk RESIDUAALMAHT (RV) • KOPSUDE ELULINE MAHTUVUS e.VITAALKAPATSITEET (VC) Koosneb: – Hingamismaht – Sissehingamise reservmaht – Väljahingamise reservmaht • FUNKTSIONAALNE JÄÄKMAHTUVUS (FRC) Koosneb: – Väljahingamise reservmaht – Jääkmaht • KOPSUDE ÜLDINE MAHTUVUS e. TOTAALKAPATSITEET 5. Vitaalkapatsiteet e
"alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~1520 x´, meestel ~1215 x´ Hingamismaht HM On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmahtmaht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet kapatsiteet ehk mahtuvus
Hingamisteede ülesanded- atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel, "alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel, sissehingatava õhu puhastamine. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus, hingamisliigutuste arv minutis.Vastsündinu hingamissagedus on ~60 korda minutis. Täiskasvanud naistel ~15-20 x´, meestel ~12-15 x´ Hingamismaht HM- On ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk. Normaalselt on see puhkeolekus ~0,5 liitrit. Inspiratoorne reservmaht IRM- Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata. Ekspiratoorne reservmaht ERM- Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata. Residuaalmaht-maht, mis jääb kopsudese pärast maksimaalset väljahingamist. Residuaalmaht ja ERM koos moodustavad funktsionaalse residuaalkapatsiteedi e. funktsionaalse jääkmahtuvuse. Vitaalkapatsiteet- kapatsiteet ehk mahtuvus. kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks
fraktsiooni langus ja vastupidi. (vt. veel valemeid lk 85, 86) Kopsude mahud ja mahtuvused: Hingamismaht (VT) on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Väljahingamise suunas on reserviks ekspiratoorne reservmaht (ERV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates, ja sissehingamise suunas on reserviks inspiratoorne reservmaht (IRV), s.o õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingaryd ühu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimmaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC). Pärast
pinna ja rikkalikule verevarustusele; alveoolidesse jõudnult on see 37 kraadi celsiust ja täielikult küllastunud veeauruga Välise hingamisenäitajad: 1) Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv minutis; vastsündinu u 60x/min; täiskasvanud naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min 2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks; kapsiteet ehk mahtuvus Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist
● halb enesetunne ● põletikuline eksudaat tonsillides Ravi: Kurgumandlite kirurgiline eemaldamine. Millised on kõripõletikule iseloomulikud tunnused? Larüngiit ● häälekähedus ehk düsfoonia, ● kõri on valulik, ● valulik rääkimine ja köhimine, ● Palavik ● Haukuv-paukuv – kuiv köha ● Inspiratoorne düspnoe ● Larüngostenoos - Hingamispuudulikkuse tunnused Miks on kõriturse eluohtlik seisund Lämbumisoht Milline on esmaabi kõriturse korral? inhalatsioon (nt aur) Vabastada laps pitsitavatest riietest, avada võimalusel aken, helistada kiirabisse. Nimeta alumiste hingamisteede põletikke lapseeas. ● bonhiit ● bronhioliit ● kopsupõletik
Stress. Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas ,,võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides. Stressi esilekutsuvaid ärriteid nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi või psüühilisi pingutusi, seal hulgas: raske kehaline töö, külm ja kuum, inspiratoorne hapnikuvaegus, hüpoglükeemia, haigused, operatsioonid, vigastused, müra, ehmatus, hirm, valu ja viha. Stressorite kauakestev või sagedane mõju kutsub esile adaptatsioonsündroomi koos neerupealiste koore hüpertroofiaga. Eriti psüühilisele sfäärile mõju avaldavad stressorid põhjustavad ebaküllaldase puhkuse korral häireid. Tüüpilisteks sümptomiteks on unehäired, vereringe regulatsiooni häired, äkilised hingamishood, krooniline väsimus ja üldise töövõime langus.
Stress. Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskkonnale. Eelajaloolistel aegadel aitas ,,võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides. Stressi esilekutsuvaid ärriteid nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi või psüühilisi pingutusi, seal hulgas: raske kehaline töö, külm ja kuum, inspiratoorne hapnikuvaegus, hüpoglükeemia, haigused, operatsioonid, vigastused, müra, ehmatus, hirm, valu ja viha. Stressorite kauakestev või sagedane mõju kutsub esile adaptatsioonsündroomi koos neerupealiste koore hüpertroofiaga. Eriti psüühilisele sfäärile mõju avaldavad stressorid põhjustavad ebaküllaldase puhkuse korral häireid. Tüüpilisteks sümptomiteks on unehäired, vereringe regulatsiooni häired, äkilised hingamishood, krooniline väsimus ja üldise töövõime langus.
funktsionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alvolaarne surnud ruum väga väike ning anatoomiline surnud ruum võrdub funktsionaalse surund ruumiga. Gaasivahetustsoon- hingamisteede osa, kud toimub gaasivahetus. Hingamismaht (VT)- tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või väljahingatud õhu hulk. VT suurendamisekso n reservid nii välja- kui sissehingamisel. Ekspiratoorne reservmaht (ERV)- õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist väljahingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates. Inspiratoorne reservmaht (IRV)- õhu hulk, mis saadakse pärast tavalise sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingates. Ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC)- pärast maksimaalse sügavusega sissehingamist maksimaalse sügavuseni välja hingatud õhu hulk. Inspiratoorne vitaalkapatsiteet (IVC)- pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulk.
2) Sissehingatav õhk küllastatakse veeaurudega - termoregulatsioon 3) Sissehingatav õhk puhastatakse– seepärast vaja hingata nina kaudu Alveolaarne ventilatsioon VA=f*(VT – VD); VD – väljahingamismaht Harva ja sügavalt hingates omistatakse allveoolides rohkem hapnikku. 4.Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse-ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht) Spirogramm – hingamise protsessi jälgimine Sissehingamise/Inspiratoorne reservmaht (IRV) – õhuhulk, mille arvelt sissehingamist saame suurendada Väljahingamise/Ekspiratoorne reservmaht (ERV) – õhuhulk, mille arvelt väljahingamismahtu suurendada Jääkmaht (RV) – max väljahingamise järel kopsudesse jääv õhk Kopsude üldine mahtuvus /totaalkapatsiteet (TLC) – palju jõuavad kopsud õhku mahutada peale max sissehingamist (koosneb: vitaalkapatsiteet + jääkmaht) 5.Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus (VC), millest koosneb?
korrani minutis. Kopsude minutiventilatsioon on õhu hulk, mida inimese kopsud ühe minuti jooksul sisse- ja väljahingavad. (õhu hulk, mis käib 1min. jooksul kopsudest läbi). 21. Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad. Kopsude üldist mahtuvust iseloomustab õhu hulk, mida kopsud suudavad mahutada maksimaalsel sissehingamisel (4500-6500ml). Üldmahutavus koosneb kopsude elulisest mahutavusest (e. vitaalkapatsiteedist) ja jääkmahust. Sissehingamise e. inspiratoorne reservmaht (IRV) on õhu hulk, mida inimene suudab sisse hingata pärast tavalist sissehingamist (2500ml). Väljahingamise e. ekspiratoorne reservmaht (ERV) on õhu hulk, mida inimene suudab täiendavalt välja hingata pärast tavalist väljahingamist (1500ml). Jääk- e. residuaalmaht (RV) on õhu hulk, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist (1200- 1500ml). Kopsude eluline mahtuvus e. vitaalkapatsiteet (VC) on
vähendada püüdvat pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta. Mõjutavad looma suurus, vanus, tervislik seisund, füüsiline koormus, temperatuur, toodang. Hingamismaht- ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht Hingamissagedus- sisse- või väljahingamiste arv minutis Ekspiratoorne tipvool- õhuvoolu maksimum jõulisel väljahingamisel Inspiratoorne reservmaht- pärast tavalist sissehingamist täiendavalt sissehingatud maksimaalne õhu maht Ekspiratoorne reservmaht- pärast tavalist väljahingamist täiendavalt väljahingatud maksimaalne õhu maht Minutimaht- minutis kopse läbinud õhu maht Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil
Stress ·Stressi peetakse mõnikord igapäevaseks kaasaegseks haiguseks, kuid stress on olnud läbi aegade inimese ellujäämise põhiliseks vastureaktsiooniks keskonnale. ·Eelajaloolistel aegadel aitas "võitle või põgene" reaktsioon ellu jääda ohtlikes situatsioonides. ·Stressi esilekutsuvaid ärriteid nimetatakse stressoriteks. Nende hulka kuulub kõik, mis kutsub esile tugevaid füüsilisi või psüühilisi pingutusi, sealhulgas raske kehaline töö, külm ja kuum, inspiratoorne hapnikuvaegus, hüpoglükeemia, haigused, operatsioonid, vigastused, müra, ehmatus, hirm, valujaviha. ·Stressorite kauakestev või sagedane mõju kutsub esile adaptatsiooni sündroomi koos neerupealiste koore hüpertroofiaga. ·Eriti psüühilisele sfäärile mõju avaldavad stressorid põhjustavad ebaküllaldase puhkuse korral häireid. Tüüpilisteks sümptomiteks on unehäired, vereringe regulatsiooni häired, äkilised higistamishood, krooniline väsimus ja üldise töövõime langus.
pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta. Mõjutavad looma suurus, vanus, tervislik seisund, füüsiline koormus, temperatuur, toodang. Hingamismaht- ühekortselt sisse- või väljahingatava õhu maht Hingamissagedus- sisse- või väljahingamiste arv minutis Ekspiratoorne tipvool- õhuvoolu maksimum jõulisel väljahingamisel Inspiratoorne reservmaht- pärast tavalist sissehingamist täiendavalt sissehingatud maksimaalne õhu maht Ekspiratoorne reservmaht- pärast tavalist väljahingamist täiendavalt väljahingatud maksimaalne õhu maht Minutimaht- minutis kopse läbinud õhu maht Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil
häälikut, on sissehingamisel tavaliselt tugevam kui väljahingamisel. Bronhiaalne hingamiskahin – auskultatoorne normileid rinnaku ülaosas ja taga abaluude vahel. Bronhiaalne hingamiskahin meenutab H-häälikut, on karedam ja valjemalt kuuldav ekspiiriumis. Auskultatsioon- kuulatlusuuring. Düspnoe – raskendatud hingamistegevus koos subjektiivselt tajutava hingelduse ja hirmuga. Vilinad – vilisev hingamisheli, viitab sellele, et hingamisteed on ahenenud. 244 Inspiratoorne vilin (striidor) – viitab kõri, trahhea või peabronhi ahenemisele (kõriturse, võõrkeha). Ekspiratoorne vilin – viitab bronhide ja bronhioolide ahenemisele (astma, bronhiit). Kiuned – ekspiiriumi lõpus esinevad lühikesed vilinad tekivad peaaegu sulgunud bronhioolide võnkuvast liikumisest (astma). Urinad – auskultatsiooni ajal väljahingamisel pidevalt kostev urisev norisev või sisisev heli, tekib
enam kui 60 korrani min. Jõudeolekus on tavaliselt hingamistsüklite arv minutis 12 16x e. hingamise minutimaht. Vitaalkapatsiteet e. kopsumaht (VC). See on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk. Keskmiselt on see 3,5 5 l. pärast max sügavusega sissehingamist max sügavuseni välja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast max sügavusega väljahingamist max sügavuseni sissehingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel e. difusioon kopsudes. See gaasivahetus toimub diffusiooni teel kõrgema osarõhu e. partsiaalrõhu poolt madalama suunas. Kuna alveoaalrõhk pO2 on 102 mmHg, alveoole ümbritsevas veres ainult 40 mmHg, siis on loomulik O2 difundeerub alveoolidest neid ümbritsevasse verre ja toimub selle arteriseerimine (tekib arteriaalne veri). CO2 difusiooni verest alveoaalrõhku põhjustab suurem p CO2 veres
Jõudeolekus on tavaliselt hingamistsüklite arv minutis 12 16 korda e. hingamise minutimaht. Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus e. kopsumaht (VC). See on max sügavusega sissehingamise järel väljahingatud õhuhulk. Keskmiselt on see 3,5 5 l. pärast max sügavusega sissehingamist max sügavuseni välja hingatud õhu hulk on ekspiratoorne vitaalkapatsiteet (EVC) ja pärast max sügavusega väljahingamist max sügavuseni sissehingatud õhu hulk on inspiratoorne vitaalkapatsiteet. Gaasivahetus alveolaarõhu ja kopsude kapillaarvere vahel e. difusioon kopsudes. See gaasivahetus toimub diffusiooni teel kõrgema osarõhu e. partsiaalrõhu poolt madalama suunas. Partsiaalrõhu (p) all mõistetakse seda osa üldisest rõhust, mis vastab iga gaasi hulgale gaaside segus. Kuna alveoaalrõhk pO2 on 102 mmHg, alveoole ümbritsevas veres ainult 40 mmHg, siis on loomulik O2 difundeerub alveoolidest neid ümbritsevasse verre ja toimub selle arteriseerimine (tekib
annaabi.ee 
