Tagaväädi teed Üldtundlikkuse teed, seotud kraniaalnärvidega Eritundlikkuse teed, seotud meeleelunditega (vt kraniaalnärvid) ALANEVAD KORTIKAALSED MOTOORSED TEED Püramidaalsüsteem Motoorsed teed, seotud spinaalnärvidega Motoorsed teed, seotud kraniaalnärvidega Ekstrapüramidaalsüsteem TSEREBELLAARSED TEED Aferentsed Eferentsed 1 ÜLDTUNDLIKKUSE JUHTETEED Ülenevad ees‐ ja külgväädi traktid moodustavad lemniscus spinalis´e, mediaalselt lisanduvad tagaväädi traktid, moodustub lemniscus medialis;
7.loeng, 19.sept Piklikaju (medulla oblongata) piirneb seljaajuga altpoolt ja ülevalt sillaga. Piklikaju läbivad kõik pea-ja seljaaju ühendavad juhteteed, nii ülenevad kui alanevad. Piklikaju läbib suurt kuklamulku, mistõttu on eluliselt ohtlik piklikaju turse, sest piklikaju võib pitsuda, juhteteed pigistatakse kinni ja ühendaus ajuda vahel katkeb /on häiritud piklajus paikneb mitmed elutähtsad keskused hingasmis-, vasomotoorne (reguleerib veresoonte toonust, vas soon ld k) keskus. Hingamine hingamislihaste (diafragme ja roietevahelised lihased) osavõtul, mida innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm
õlavööndit ning nahka nendest piirkondades c) Nimmepõimik innerveerib kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, mundanditõsturit d) Ristluupõimik innerveerib reie tagumise rühma, vaagnapõhja, sääre- ja jalalihaseid ning nahka nendes piirkondades e) Õndrapõimik innerveerib õndraluu piirkonda 18. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine Ülenevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha
Sees tsentralkanal Kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks, kaduaalne ots asub L1-L2 kõrgusel. Lõpeb ajukoonustega, millest lähtub terminaal/lõppniit õndralülidele Seljaaju funktsioon: Vahendab juhtteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse Juhteteed Kulgevad kummalgi pool valgeolluses ja ühendavad omavahel nii pea- ja seljaaju ning üksikuid aju osi Ülenevad juhteteed sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osas ja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad juhteteed motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Seljaaju segment ehk spinaalsegment seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri Kokku 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärvid nervi spinales
informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad auurajukoore osad Meelesüsteemi talitlus Sensoris muudetakse ärritaja energia sensorimembraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks (SP) transduktsioon 1) SP tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2) muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3) levib mööda membraani elektrotooniliselt 4) summeerub nii ajaliselt kui ruumiliselt
9) Auditoorne assotsiatsiooni korteks tegeleb kuulmisinfo analüüsiga. 10) Wernicke ala tagab kõne mõistmise, mõtestamise keskus, kõne formuleerimine sisu mõttes 11) Brocka ala kõne formuleerimise keskus formuleerimine motoorses mõttes 12) Primaarne visuaalne korteks võtab vastu nägemisinfo 13) Visuaalne assotsiatsiooni korteks analüüsib nägemisinfot 14) Maitseala tegeleb maitsetega. 4.Suuraju valgeollus ja juhteteed Kommissuraalkiud ühendavad aju poolkeri Assotsiatsioonikiud erinevate struktuuride ühenduse tagamine ühe poolkera piires Projektsioonikiud ühendavad kõrgemad struktuurid madalamatega ( + peaaju seljaaju) 5.Seljaaju valge- ja hallaine Hallaine koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Eristatakse ees- ja tagasammast, seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammast Valgeaine ümbritseb hallainet ja koosneb valdavalt müeliniseeritud aksonitest
Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju. Alanevad destsendeeruvad juhteteed on motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätid mediaalses osas Seljaaju ehk spinaalsegment. seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri Inimesel on 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas 8 Rinnaosas 12 Nimmeosas 5 Ristluuosas 5 Õndraosas 1 Seljaajunärve e. spinaalnärve 31paari. F: on kõik seganärvid
Selliseid segmente on seljaajus 31 - kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. Seljaaju valgeollus jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks ehk -sambaks. Nendes väätides kulgevad närvikiud on nn. projektsioonikiud, mis ühendavad seljaaju peaajuga ja ka üksikuid seljaaju osi omavahel. Samasuunalisi närvikiudude kimpe nimetatakse juhteteedeks. Seljaaju juhteteed kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. * Ülenevad ehk astsendeeruvad juhteteed on sensoorsed ning paiknevad valgeolluse külgväätide välimises osas ja tagaväätides. Nende kaudu kantakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju nahast, lihastest jm. spinaalnärvide tundekiudude kaudu. Näiteks saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusena tekivad valu, sooja, külma jt. aistingud. Koostanud M. Kolga 5 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005
· Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt)
): * atoonia - lihastoonuse langus * asteenia - lihaste kiire väsimine * astaasia - pea ja käte värisemine * ataksia - liigutuste koordinatsiooni häire (liigutused muutuvad kohmakaks) Kui loomadel – koertel – on väikeaju kahjustatud, siis ta tõstab esikäppasid kõrgele, jalad on laiali – ebaloomulik vaatepilt. KESKAJU ehitus ja funktsioonid Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja
Külgmistes sarvedes asuvad sümpaatilise NS-i närvirakkude kehad. Valgeollus Koosneb närviraku jätketest, ümbritseb hallollust. Valgeollusest eritatakse sambaid, asukoha järigi eesmisi, tagumisi ja külgmisi sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste sarvede vahele, tagumised tagumiste sarvede vahele, külgmised eesmiste ja tagumiste vahele. Need, mis juhivad infot peaajust seljaaju suunas, on alanevad- destsentreeruvad.. Vastupidi on ülenevad astsenteeruvad. Ülenevad juhteteed juhivad tundlikkust seljaaju siseselt alumistelt segmentidelt kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes. Puutetundlikkus: nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse
sellelaadse info edasi närviimpulsina ajju. Ajus võetakse vastu otsus, et tegemist on tomatiga, kui varasemalt on see ajus teadvustatud juba korra. Tomati parim äratundmine on võimalik muidugi, kui seda maitsta kah. Protsess sama, kuid teiste retseptorite abil saadakse vastavad aistingud, mis ajus töötluse leiab ja tajutavaks seeläbi saab olema. 3. Miks tekivad tajuvead? Kirjeldage ühe illusiooni tekkemehhanismi. Info liikumine ajju saab toimuda 2 juhteteed pidi. Tavaliselt liigub info 1 juhteteed pidi. Stiimuli vastuvõtmisel ajus kohandatakse tegevus vastavalt sellele, mis õigem on teha ja kuidas toime tulla lähtuvalt sellest infost. Kui info liigub aga 2 teed pidi ajju, siis võibki tekkida olukord, kus aju hetkeks ei oska situatsioonis adekvaatsust hinnata ja olukorraga kohaneda, nn. tajuviga. 2 bussi kõrvuti näide, kõrvalolev bussi liikudes on tunne, et liikumine toimub, kui buss
Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid
on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. ● moodustab juhteteed: üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks NÄRVID ● sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud, perifeerse NS moodustised 1. valged närvikiud - müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises NS-s 2. hallid närvikiud - müeliintupeta närvid vegetatiivses NS-s Närvikiu põhiomadused: ● erutuvus ja erutuse juhtimine
ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond. 116. Ülenevad juhteteed, nende ülesanded: ülenevad juhteteed on sensoorsed ning nende kaudu antakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest. 117. Alanevad juhteteed, nende ülesanded: alanevad juhteteed on motoorsed ning nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust need motoorsete närvide kaudu antakse edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Tahtelisi liigutusi reguleerivad närviimpulsid kulgevad mööda kortikospinaalkulglaid koore tasandilt
Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid juhteteid. Aferentsed juhteteed edastavad infot siseelunditest, mingil määral võib info ka aistinguks muutuda, näiteks siseelundivaluks. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi
Valgeollus ümbritseb hallollust ja koosneb närvijätketest. Närvijätked moodustavad juhteteid, mis laiaslaastus jagunevad ülenevates ja alanevateks juhteteedeks. Paiknevad seljaajus tagumiste juurte vahel ja neid kutsutakse ka tagumisteks sammasteks. Osa ülenevaid juhteteid paiknevad ka külgmistes sammastes. Ülenevate kaudu juhitakse tundlikkust pikiselja aju üles poole. (joonisel rohelisega). Alumistel seljaaju segmentidel juhitakse ülemiste suunas. Alanevad juhteteed kulgevad hallolluse eesmiste juurte vahel, nad moodustavad eesmisi sambaid, osa alanevaid juhteteid on külgmistes sammastes. (Lad: destsendeeruvad juhteteed). Funktsioon on juhtida motoorikat. Alanevate juhteteede kaudu tulevad närviimpulsid ülemistest allapoole seljaajju ja seal need lõppevad erinevate segmentide eesmistes sarvedes. Alfamotoneuronite kehadel ja sealt edasi nende kaudu juhitakse lihastele. Juhivad motoorseid
Ganglionid – paiknevad elundite lähedal, sageli nende seina sees; (seega preganglionaarsed kiud pikad, postganglionaarsed lühikesed); Lõppsünapsi mediaator – atsetüülkoliin; Toimeid: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeleelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus jne. Juhteteed (tractus): I Nn. lühikesed juhteteed – paralleelsete närvikiudude kimbud aju sees ühest keskusest teiseni. Näiteks: a) komissuraalsed teed – ühe ajupoole keskusest teise ajupoole keskusesse; b)assotsiatiivsed teed – sama ajupoole keskuste vahel (tundekeskusest motoorsesse keskusesse, mälukeskusest motoorsesse jne., jne.) II nn. pikad juhteteed – järjestikuste närvirakkude read, mida mööda liiguvad impulsid PNS-ist KNS-i
31.MOTOORIKA KOORDINATSIOONI MÕISTE Motoorika koordinatsioon liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel. 32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON: Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning
M-tee jätk parietaalsagarasse * ,,Mis on" värvid, kuju, identifitseerimine, P-tee jätk temporaalsagarasse Sissejuhatus psühholoogiasse 17 Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Sissejuhatus psühholoogiasse 18 Kõrva ehitus Olulised kõrva anatoomia kuulmisega seotud mõisted: Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken, membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint)
(lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). 5). Piklikaju (medulla oblongata) ühendab peaaju seljaajuga , reg. elundite tegevust hingamine ja südametegevus (tahtele allumatud tegevused). Piklikaju on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese. Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks paarilisek osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju.
Ühe teooria põhjal saadab sügelev koht närvisüsteemi kaudu impulsse, mille tagajärjel närvivõrk selgroo üdis hakkab värisema. Kratsimine saadab oma signaali, mis peatab värisemise. Teise teooria põhjal kratsimine vaid asendab sügelus-aistingu. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid. Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Nägemismeelelundiks on silm, mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed- asuvad võrkkestas. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekiv vähendatud ümberpööratud kujutis. Sensorrakkudes valguse toimel tekkinud sensoripotensiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotensiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagaratesse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja taju
ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut. tingimustele; refleksid seot.: kogu organismi ja kõigi elundkondadega, juhib "infot" erinevate organite vahel, impulsid tervesse kehasse KNS: seljaaju -- kaela- ja nimmepaisumus - närvid üla- ja alajäsemetesse. Segmendid: C1-C8, T1- T12, L1-L5, S1-S5, Co1. Hallaine keskel, valgeaine ümber. Seljaajurefleksid (ei nõua töötl. peaajus). Ülenevad juhteteed -> peaajju, alanevad juhteteed ->perifeeriasse => impulsside "transport" peaaju ja perifeeria vahel peaaju -- piklikaju - südametegevus, veresoonkonna talitl., hingamine, seedetalitl., kaitserefleksid (köh., aevast., oksend.); ajusild - südametegevus, hingamine, seede- ja kaitserefleksid; väikeaju - automaat. motoor., tahtl. liigut. jõud ja ulatus, aegl. liig. koord., kiirete liig. progr., tasakaalu säil.; keskaju - painutajate (lihased) toonus, liigutusvõime,
160. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa. Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest 161. Pea-ja seljaajuu ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Ülenevad sensoorsed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast. 162. Alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad - motoorsete juhteteed, antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele. Alanevad juhteteed paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine ees-ja külgväätides. 163. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine
+ Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99.9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) ,,Akustiline refleks": trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju
puuteretsptorite) ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusega ärrituskoldest eemaldamises Motoorsed spinaalrefelksid Sirutusrefleksid Tõukerefleks (tallarefelks) tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga, väljendub alajäsemete reflektoorses sirutuses. Ristsirutusrefleks – üla- või alajäsemete painutusega kaasneb kontrlateraalsete jäsemete sirutajalihaste toonuse tõus Seljaaju juhtefunktsioonid: ülenevad juhteteed Juhivad erutust naha taktiilsetest reteseptoritsest talamusse Külgväädi kõhtmises osas Spinotalaamkulg-lad Juhivad erutust lihaste, kõõluste ja liigeskapslite proprioretseptoritsest piklikajju, sealt edasi väikeajju Külgväädi selgmises pindmises osas Spinotserebellaar-kulglad Tagaväädi külgmises osas Talbkimp Juhivad erutust lihaste proprioretseptoritsest ja naha taktiilsetest reteptoritest piklikaju vastavatesse tuumadesse Tagaväädi keskmises
Piklikaju on ca 3 cm ulatusega ala vahetult seljaaju järel. Väliselt on üleminek peaaegu märkamatu, funktsionaalselt morfoloogiliselt on piklikaju seljaajust aga selgesti erinev: · piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole · juhteteede struktuur on piklikaju tasandil seljaajust erinev. Piklikaju eesmisel pinnal kummalgi pool mediaanlõhet paiknevad väljaulatuvad moodustised püramiidid. Piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed suuraju poolkeradest seljaajju (kortikospinaalkulgla). Need juhteteed on seotud skeletilihaste talitluse tahtelise kontrolliga. Piklikaju eesmisel pinnal püramiidide ülemise otsa tasandil nendest lateraalselt paiknevad ümarad ovaalsed moodustised oliivid. Oliivides paiknevad tuumad, mis on seotud tasakaalureflekside ja koordinatsiooni reguleerimisega, samuti sisekõrvast saabuvate helidest tekitatud närviimpulsside töötlemisega. Piklikajus paiknevad rea kraniaalnärvide tuumad:
kuklakangestus(opistotoonus), Kernigi sümptom (ülestõstetud jalga ei saa põlvest sirutada reie tagumise rühma lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee
VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine) - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine 5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid seljaajust peaajju (nt valu- või külmaaisting) - alanevate e destsendeeruvate jt kaudu (motoorsed) viiakse käsklused peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid
Mida me näeme? Mida me ei näe – asju! Me näeme: *Liikumist *Suunda/ orientatsiooni *Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri *Värvi *Sügavust Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik:helilaine siseneb Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus),esikuaken (e. ovaalaken,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik ja labürint) * Kuulmisaistingu kujunemine Väliskõrv: Väline kuulmekäik parandab valikuliselt ~3500Hz helide kuuldavust; kõrvalest osaleb heli lokaliseerimisel ruumis Keskkõrv: Miks on vaja keskkõrva? (1) Heli ei kandu õhust vedelikku, 99
161. Pea- ja seljaaju ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom: Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevate ehk aferentsete juhteteede kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. Ülenevad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides ja külgmiste väätide välimistes osades. Need närvikiud on spinaalganglionide neuronite või seljaaju hallaine tagasammaste neuronite neuriidid. Tähtsamad ülenevad juhteteed on õrnkimp, talbkimp, tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee ning spinotalaamiline juhtetee. 162. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom: Projektsiooniteid nimetatakse pea- ja seljaaju juhteteedeks
· fotoretseptorid reageerivad valgusele · notsitseptorid reageerivad koekahjustusele Retseptorpotentsiaal (retseptoorse raku membraanipotentsiaali muutus) kutsub esile edasiste ioonkanalite avanemise /sulgumise: - Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut. Spetsiiflised on asenditundlikkuse juhteteed. Sensoorse info karakteristikud: · stiimuli modaalsus määratakse ära retseptori tüübiga · intensiivsus- Intensiivsem stiimul kutsub esile erutuse suuremas arvus retseptorites,
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
* Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust) Nähtav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 47 IV.2. Kuulmine Kuulmine on protsess, mille käigus muundatakse helilaine mõju närviimpulssideks. Kuulmine eelkõige järjestab sündmusi ajas, nägemine on rohkem ruumilisi suhteid peegeldav. Kõrva ehitus Kuulmisaistingu kujunemine Kuulmise juhteteed 48 Kõrva ehitus Väliskõrv: Kõrvalest ja väline kuulmekäik: helilaine siseneb; Keskkõrv: Trummikile, kuulmisluukesed (haamer, alasi, jalus), esikuaken (e. ovaalaken ,membraan), kuulmetõri (ühendus ninaõõnega) Sisekõrv: Tigu (+ esik
Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvoo, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus, sellest tagapool asub akustiline kõnekeskus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. - Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu komponendid: 1) Sensoorne komponent, erilise kvaliteediga aistingud ja tajud 2) Afektiivne komponent: negatiivseid emotsioone vallandav mõju
09.2008 käitumise regulatsioon Käitumine refleksi põhimõttel Närvisüsteemi ühendus kehaga { Sensoorne aparaat võtab { Kesknärvisüsteem on kehaga otseses ja väliskeskkonnast info vastu (meeled ja kaudses ühenduses aferentsed juhteteed ehk toomanärvid) { Otseselt piirdenärvisüsteemi vahendusel - { Väliskeskkonnast pärit info töödeldakse piirdenärvisüsteemi somaatilise ja kesknärvisüsteemi struktuurides vigaselt autonoomse alajaotuse aferentsete ja või autentselt eferentsete närvide kaudu
Esinduse pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas,seal suurem huultel,näol,sõrmedel, tagasihoidlikum kerel. Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus) 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem.Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid.Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ja ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks silm,mille valgustundlikud sensorid-kepikesed
Esinduse pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas,seal suurem huultel,näol,sõrmedel, tagasihoidlikum kerel. Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus) 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsitseptiivne süsteem.Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. 22. Nägemismeel. Silma ehitus. Nägemisteravus. Silma võrkkest ja tema retseptorid.Biokeemilised protsessid kolvikestes ja kepikestes. Nägemisinformatsiooni vahendavad juhteteed. Nägemiskeskused ajukoores. Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerimise võrkkestale, kus tekib vähendatud ja ümberpööratud kujutis.Nägemismeeleelundiks
istmikunärv on inimese keha kõige pikem ja jämedam närv, väljub vaagnast suure istmikumulgu kaudu reie tagumisele küljele, kus innerveerib kõiki reie tagakülje lihaseid. * Õndrapõimik moodustub viienda ristluunärvi ja õndranärvi kõhtmistest harudest, innerveerib õndraluu piirkonna nahka. 62. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom. Lk 210. Ülenevad juhteteed on sensoorsed. Alanevad juhteteed on motoorsed. Seljaaju ülesandeks on juhtida signaale ülenevas või alanevas suunas. Tunne, et vesi on külm, liigub mööda sensoorset teed pidi üles ja motoorset teed pidi alla. Projektsiooniteid nimetatakse pea-ja seljaaju juhteteedeks. Need on ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mis ühendavad omavahel madalamal ja kõrgemal asuvaid närvikeskusi. Ülenevad juhteteed on sensoorsed, nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast,
kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. Liigutustegevuste juhtimisel saadakse tagasiside järgmistest elunditest: Lihaskääv, kõõlusorgan nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat, naha- ja liigeseretseptorid 19. Pea- ja seljaaju roll liigutustegevuse juhtimisel. Motokorteks asub suuraju poolkerades...suurajukoores
*Kolvikesed - seotud nägemisega valges. Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta langeks tsentraallohu piirkonda. Võrkkestas on üks koht, kus üldse nägemisretseptoreid ei ole. See on nägemisvälja väljumiskoht ehk pimetähn. 2. Nägemismeele tsentraalsed juhteteed. Nägemisaistingu teke. Kujutis vaadeldavast esemest langeb normaalse nägemise korral silma võrkkestale ja on kõige teravam siis kui ta langeb tsentraallohu piirkonda. Erutuse võtavad vastu valges nägemise korral kolvikesed ja annavad selle edasi nägemisnärvi kiududele. Nägemisnärvi ja nägemisjuhteteede esimene ümberlülitus närvilt närvile on keskaju piirkonnas ülemises küngastikus. Sealt edasi läheb erutus vaheajus taalamusse, kus asub välimine/külgmine
- hoitavate esemete kaalu, kuju, mõõtmeid KORRIGEERIMISAPARAADID · Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) - väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed: - rubrospinaalkulgla - tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas
Koos keskajuga moodustab piklikaju ajutüve. Piklikus ajus paiknevad 9.-12. peaaju närvikeskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed elutähtsad regulatsioonikeskused (hingamiskeskus ja vasomotoorne (juhib veresoonte toonust) keskus) (vas - veresoon lad.k), kaitsereflekside keskused (oksekeskus, köhakeskus, aevastuskesus (tegelt need neuronid, mis võtavad aevastamisrefleksist osa)). Piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed. Piklikaju läbib suurt kuklamulku ja turse korral võib ta suhteliselt kergelt kitsuda. Ajuturse on kõige tüüpilisem ajutrauma. Piklikaju f-nid tulenevad anatoomilistest iseärasustest, temas paiknevatest närvistr-dest. Piklikaju kaudu juhitakse hingamist, veresoonte talitlust, kaitsereflekse, tundlikkust, tahtelisi liigutusi. Piklikust ajust juhitakse nende peaaju närvide talitlust, mille 9. on keele neelunärv, 10
erutuse juhtimine. Reflektoorse talitluse näiteks vôiks tuua lihaste talitluse keskuste töö, higierituse, veresoonevalendiku suuruse muutmise, urineerimise keskuste töö. (nt pôlverefleks) Erutuse juhtimine seisneb info (erutusimpulsside) vahendamises peaaju ja teiste elundite vahel. Seljaajunärvide tagumised juured toovad erutuse kesknärvisüsteemi poole (elunditelt) ja eesmised juured viivad seal kujunenud "vastuse" elunditeni. Peaajuga ühendavad seljaaju juhteteed, seljaaju on peaaju reguleeriva môju all. Seljaajunärvid on tegelikult seganärvid, s.t. eesmised ja tagumised juured ühinevad peagi pärast seljaajust väljumist. Peaaju (cerebrum) vôib jaotada suurajuks (ots- ja vaheaju ) ning ajutüveks (keskaju, ajusild ja väikeaju ning piklikaju ), täiskasvanud inimesel kaalub see umbes 1280 - 1380 grammi. · Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused;
Nende abil toimub silmaliigutamine ülemine ja alumine sirglihas, sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja ülemist põikilihast; alumist lihast innerveerib plokinärv, välist närvi 6. kraniaalnärv. silmaahendajat innerveerib parasümpaatiline mõju pupilli laiendajat innerveerib sümp NS-i närv ripslihast nervus ciliaris??) Nägemismeele tsentraalsed juhteteed ja nägemisaistingu teke Kujutis tekib silma võrkkesta retseptorites erutuse: valges-kolvikestes. Erutus antakse nägemisnärvi kiududele. Silma võrkkestalt lähtuvate närviimpulsside kulg ajju kulgeb võrkkesta seesmisest ja välimisest poolest erinevalt. Kummagi silma sisemiselt poolelt pärit närviimpulsid kulgevad mööda närvikiude, mis ristuvad ajus, ristumiskohta kutsutakse ristmikukohaks. Pärast ristmikku liiguvad ajju vasakul pool need närviimpulsid, mis
• Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi • Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu • NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse • Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele • Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi – alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt)
närvimehhanisimid on pärilikud. Tingitud refleks on kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne aktsioon. Ärritaja võib esile kutsuda mistahes reaktsiooni.Ei ole pärilikud, kujunevad eluea jooksul. Tingitud refleksid elutegevuse käigus individuaalselt omandatud refleksid, mis võimaldavad organismil ümbritseva keskkonnaga kohaneda. Imikurefleksid reflektoorsed reaktsioonid organismi varajasel etapil pärast sündi, mis hiljem kaovad. Piklikaju läbivad alanevad ja ülenevad juhteteed, selle kaudu reguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust. Reflektoorsed tegevused (imemine, neelamine, köha jne) Sild kolmik-, eemaldaja-, näo- ja esikuteonärv. Selles paikneb trapetskeha ja osa hingamisneuronite tegevust reguleerivaid rakke. Väikeaju pea, keha, jäsemete asend, automaatne motoorika , tahtlikud liigutused. Keskaju silmaliigutaja, plokinärv.Keskaju tuumadest liiguvad närviimpulssid piklikajju ja seljaaju motoorsete rakkudeni
ja kuulmise sensoorne organ-corti organ. Kuulmisnärv läheb ajju.(helilaine kandub ovaalaknasse-scala vesibuli-scala tympani-ümaraknani, mille liikumine summutab helilaine teos) Basilaarmembraani võnkumine- karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes- harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali Basilaarmembraani 1 ots (lõtv) vibreerib rohkem madalal sagedusel ja 2. ots (jäik) kõrgel sagedusel Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised. Kuulmise juhteteed:info seesmistest karvarakkudest lahkneb:1 rall kontakteerub umbes 20 kuulisnärvi kiuga;koondamist pole Info välistest karvarakkudest koondub:umbes 10 rakku-1 kiud ja lahkneb:1 rakk- umbes 4 kiudu Cordi organist lähtuvate kuulmisnärvide kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis.ganglion on närvirakkude väljaspool aju paiknev kogum. Info jaotus tonotoopiline, neutronite sagedusspetsiifilisus suureneb neuronite vastasmõjus. Nucleus
ka lõpused ja vahel terve keha pind Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid haistmis-, tugi- ja basaalrakud haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna. Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2, koeral 150 Lõhna tundmiseks on inimesel vajalik vähemalt miljon lõhnamolekuli.
Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral ilmneb Brown-Sequard'i sündroom. Kahjustuse poolel esineb lihase lõtv halvatus, tundlikkusest on välja langenud dorsaalväädisüsteemi kaudu edasiantav kinesteetiline ja asenditundlikkus, häiritud on kahe punkti eristamine. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu- ja temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 21. Valu ja analgeesia. Notsiseptorid. Sügelemine ja pruritseptorid. Esmasaferendid ja seljajaju tagasarv. Notsiseptsiooni edasikandvad juhteteed. Antinotsiseptiivne süsteem. Endogeensed opioidid. Temperatuuritundlikkus. Sügelemine. Valu määratlus: Valu on ebameeldiv meele- ja tundeelamus, mis on seotud kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustusega või kirjeldatav sellise kahjustuse mõistetega. Sügelust peetakse seonduvaks notsitseptsiooniga. Valu liigid: pindmine valu – saab alguse nahast või pindmistest limaskestadest. Esmavalule (terav, torkav või lõikav valu) järgneb ebamäärasem nüri, kibelev või põletav valu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
