1. Sceleton, , n. luukere, skelett 2. caput, apitis, n. pea 3. cranium, , n. kolju 4. frns, frntis, f. otsmik, laup 5. cavits, tis, f. õõnsus , , 6. orbitlis, e silmakoopa-, , , -,- silmakoobasmine 7. naslis, e nina- , -,- 8. orbita, ae, f. silmakoobas , 9. oculus, , m. silm 1 orbita ocul silmakoobas , 0. 1 mxilla, ae, f. ülalõug, ülalõualuu 1. 1 mandibula, ae, f. alalõug, alalõualuu 2. 1 vertebra, ae, f. selgroolüli 3. 1 cervclis, e kaela- , -,- 4. 1 clvicula, ae, f. võtmeke; rangluu ; 5. 1 articulatio, inis, f
Silm Meie nägemiselund Ehitus v Silma kaitsevad: · Sidekude, mis asub Click to edit Master text styles silmamuna taga Second level · Silmakoobas Third level Fourth level · Silmalaud Fifth level · Ripsmed ja kulmud · Sarvekesterefleks Lühinägevus Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer Täpselt nähakse ainult lähedal olevaid objekte Pilt tekib võrkkesta ette.
Kõht- abdomen Põlv- genu Kõrv – auris Suurvarvas - hallux Kaenal – axilla Kube - inguen Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus ...
proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli dens- hammas Patella- põlvekeder fissura- mulk Sutura- õmblus 1
Silma anatoomia küsimused 1. Nimeta nägemiselundi osad silmamuna, kaitseaparaat (silmakoobas ja silmalaud), kõrvalosad (lihased ja pisarorganid), nägemisteed- ja keskused. 2. Nimeta silmamuna sisu ning kestad välimine e. fibrooskest (skleera ja sarvkest), soonkest (vikerkest, ripskeha, soonkest), võrkkest. Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ri...
Meeleelundid 1. Inimese silmad on tähtsaimad meeleelundid, mille kaudu saame 90% infost. Mille poolt on inimese silmad kaitstud? (5) Kulmud, ripsmed, silmalaud, silmakoobas, pisaranääre 2. Kus paiknevad inimese nägemisretseptorid, millised 2 tüüpi nägemisretseptoreid tead? Asuvad võrkkestal. Kepikesed – töötavad hämaras, värve ei erista Kolvikesed – töötavad päevavalguses, eristavad värve 3. Nimeta kuulmist kahjustavad tegurid ja kuidas nendest hoiduda? (3) 1) Pidev müra (automüra, lärmamine jms) – kasutada kõrvaklappe, vältida mürarikkaid kohti
SILM Mis on silm ? Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Mis kaitseb silma ? Inimese silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need li...
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab
Silma kaitse: luudest moodustunud silmakoobas kaitseb külgedelt&tagant. Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosake...
OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM
oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, III kääne, f – ringlus – sg acc sanguis, inis, III kääne, m – vere – sg gen 8. ossa manus – käelabaluud, käelabaluid os, ossis, III kääne, n, - luu – pl nom, pl acc manus, IV kääne, f – labakäsi, käelaba – sg nom, sg gen, pl nom, pl acc 9.musculus sphincter pupillae – pupilli sulgurlihas musculus, II, m – lihas – sg nom sphincter, eris, III kääne, m – sulgur – sg nom
Vana Egiptuse kunst 1. Egiptuse Ühiskond oli rangelt hierarhiline. Kehtis absoluutne monarhia. Alumisel astmel olid orjad, ning tipus seisis jumalikustatud kuningas– Vaarao. Egiptus oli maaÜhiskond. Religioon oli polÜteistlik ehk austati paljusid jumalaid (nt Amon– Loomingu ja viljakuse jumal. Anubis– Surnute jumal. Anubiseks kehastusid enamasti preestrid) Jumalad võisid olla nii inimese– kui ka linnu või loomakujulised või veel ka poolinimesed, poolloomad/linnud (Sfinks on lõvi keha ja inimese peaga, tähistasid valitsejat või päikesejumalat). Egiptlased olid sÜgavalt usust mõjutatud ja kunst ning arhitektuur oli tugevalt põimunud jumalate austamisega. Usuti elu jätkumist peale surma. Haridust said vaid poisid. Naistest peeti lugu kui emast. Riietus peegeldas Ühiskonna hierarhiat, see pÜsis muutumatuna aastatuhandeid. Oluline lei...
(nimetus, tüüp, funktsioon ). 18. Jalg tervikuna, piki ja ristivõlv; võlvi tugevdavad sidemed ja lihaste osatähtsus. 19. Luude ühendite jaotus: liidused, liigesed. Liiduste olemus, jaotus. Liigeste kardinaalsed tunnused ja abiaparaadid; jaotus, liigesepindade kuju liikumistelgede arvu alusel. Liht-, liit-, kompleks-ja kombineeritud liiges. 20. Kolju areng, ealised soolised individuaalsed iseärasused. 21. Näokolju luud.Üla-ja alalõualuu. 22. Silmakoobas: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 23. Ninaõõs:seinad, käigud, kõrvalkoopad ja nende avanemiskohad. 24. Oimu ja kiilluu:osad, ehitus, avad, oimuluu kanalid trummiõõs. 25. Koljulagi: luud, õmblused, ealised iseärasused (lõgemed). 26. Sisemine ja välimine koljupõimik: jaotus (piirid), ühendused (mulke, kanaleid jm.läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E ...
randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales
randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares radiocarpea kopsuveenid vv. pulmonales
*Sünteesib erinevaid ühendeid *Säilitab kehatemperatuuri *Meeleelund *Eritusorgan 67) Nimeta nahakihid ja nende funktsioonid. Sarvkiht- eraldub päevas 10-15g surnud rakke Marraskiht- marrasknahasr moodustuvad mitmesugused nahatekised- karvad, küüned, juuksed Pärisnahk- rakud annavad nahale elastsuse rasu- ja higinäärmed- karvasibulad Nahaaluskude- annab kehale kuju ja kaitseb (põrutuste ja külma eest) 68) Millistest osadest koosneb silm? Silmamuna Silmakaitseaparaat Silmakoobas Silmalaud, ripsmed ja kulmud Manused Pisaraaparaat Lihasaparaat Juhteteed ja kekused 69) Nägemise definitsioon. Nägemine on valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena.
· Otsene reaktsioon valgusele - silma valgustamisel toimuv pupilli ahenemine · Konsensuaalne reaktsioon valgusele - teise silma pupill kitseneb samaaegselt Pilt: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eye_I.jpg SILMAMUNA LIIGUTUSED · Nägemisega kaasnevad silmamuna ja pea liigutused · Silmamuna liigutavad 6 silmaliigutajalihast http://prillidestpriiks.weebly.com/silm-ja-naumlgemine.html SILMA KAITSVAD STRUKTUURID · Silmamuna kaitsevad silmakoobas, silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat · Pisaranääre (glandula lacrimalis) paikneb silmakoopa ülemis-külgmises nurgas · Pisaranääre eritab pisaravedelikku niisutab ja puhastab silma sisaldab toitaineid sarvkesta välimistele rakkudele sisaldab haigusetekitajate kasvu pidurdavad bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I
Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7
siidturbaniteni, mis olid mõeldud kandmiseks ujumiskostüümiga. (Mulvey &Richards 1998) 8 2.3. Kosmeetika seitsmekümnendatel Meik oli tavaliselt loomulik, aga sagedamini siiski väga värvikas tugevasti rõhutatud näojoonte ja väga peenikeste kulmudega. Värvid olid dramaatilised, huuled tulipunased või tumedad, peaaegu mustad. Silmade meikimiseks kasutati uusi pliiatseid ja terve silmakoobas toonitati lauvärviga. California look oli teine kõige levinum imago. Hõõguv päevitunud nahk ja eredad huuled või karjäärinaisele värvitu huuleläige ja küünelakk. Diskovaimustus tõi valiku sillerdavais värve ja efekte Mdeleine Mono New Yprgis pakkus välja värvipaleti nimetusega Arabian Lights, kus olid dramaatilised juveelisarnased pigmentvärvid spetsiaalsete pimeduses sillerdavate litrikestega. (Mulvey & Richards 1998)
ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad, hiljem venisid need äärmuslikuks "metsinimese" frisuuriks. Ka pikad keskelt lahku kammitud juuksed olid moes, kuid rafineeritum oli pikk kohev soeng. Kosmeetika Meik oli tavaliselt loomulik, sagedamini siiski väga värvikas, tugevasti rõhutatud näojoonte ja väga peenikeste kulmudega. Värvid olid tihti dramaatilised, huuled tulipunased või tumedad, peaaegu mustad. Terve silmakoobas toonitati lauvärviga. 1970ndate lõpul kasutati kulmude all heledamat värvi, terve kümnendi oli ka populaarne huuleläige. Näomaalingud populariseerusid. Pierrot-look- maalitud nägudega modellid pompoonidega klouniriietuses ja tolamütsides. California look- hõõguv päevitunud nahk ja eredad huuled või karjäärinaistel värvitu huuleläige ja küünelakk. Küünelakki tehti paeaegu igas värvitoonis alates tumedatest dramaatilistest
koosneb silmamunast ja abiaparaadist, mille hulka kuuluvad silmalaud, silmalihased ja pisaraaparaat. Silmamuna võrkkest on nägemisnärvi abil ühenduses koorealuste nägemiskeskustega ja need aju suurte poolkerade kuklasagara koorega - kõik need koos moodustavad nägemisanalüsaatori. Silm annab kujutluse välisilmast kui tervikust. Umbes 80% infost saame silma kaudu. Nägemiselund asub silmakoopas, mis on silmamunale ka kaitseks. Silmakoopa sügavus on keskmiselt 5 cm. Silmakoobas on vooderdatud periostiga, mis koopa tipul ja välisservadel on tihedalt luuga ühenduses. Silmakoobas kaitseb silmamuna eest ja külgedelt. Silmamuna täidab silmakoopa eesmise osa, ülejäänud osa on täidetud rasvkoe, lihaste, närvide, veresoonte, kelmete ja sidekoega. Silmamuna katavad eest silmalaud mille vahele jääb silmapilu. Laugude nahk on õhuke, õrn, peaaegu ilma rasvkoeta. Naha all paikneb silmasõõrlihas, mida innerveerib VII peaajunärv - näonärv
Kollatähnilt algavalt ja vaadeldavale esemele suunatud mõttelist joont nimetatakse nägemisteljeks. Kahe silmaga väga kaugel olevate esemete vaatamise on silmade nägemisteljed paralleelsed. Kui seejärel tuuakse pilk lähedal asuvale esemele, siis teevad silmad konvergentsiliigutuse ja nägemisteljed koonduvad vaadeldava eseme suunas. Pilgu kaugusesse suunamisel sooritavad silmad divergentsiliigutuse, sel puhul nägemisteljed lahknevad. Ülalt, alt, külgedelt ja tagant kaitseb silma silmakoobas. Eespoolt ülemine ja alumine silmalaug, ripsmed ja pisaraaparaat. Pisaranääre produtseerib pisaravedelikku, mis hoiab ära silma kuivamine ja kaitseb seda nakkuse eest, sest sisaldab bakteritsiidseid aineid. Pisaratevool tekib silma sarv- ja limaskesta ärritamisel, aga ka emotsionaalsete seisundite puhul. Võrkkestal on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega sensorid: kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste abil nähakse hämaras ja värvusi ei eristata → skotoopiline nägemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
