kaastunne. 3. Grupisuhted : Motiiv – koostöö (vastastikuste kohustuste, õigluse alalhoidmine, võrdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu alalhoidmine, käitumine- grupireeglite täitmine, vastastikku teenete osutamine, emotsioon - süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha. Emotsionaalne hinnang on reflektiivne protsess, mille vahendajaks on nt negatiivsete emotsioonide korral mandelkeha ja positiivsete korral juttkeha. Teisene hinnang kui kõrgem kognitiivne protsess. Inimesed konstrueerivad oma emotsioone sõltuvalt indiviidi varasematest kogemustest ja kontektist ja selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise
ajukoorde · Hüpotalamus reguleerib toitumist, veetarbimist, kehatemperatuuri ja seksuaalkäitumist · Eesaju: ajukoor ja basaaltuumad Aju anatoomia: basaaltuumad ja limbiline süsteem · Basaaltuumad: · Hipokampus keskne osa õppimises ja mälu kujunemises ning ruumitajus · Mandelkeha emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine; ohusignaalide üle otsustamine (emotsionaalne õppimine) · Limbiline süsteem rühm omavahel ühendatud struktuure (sh hüpotalamus ja mandelkeha), mis on tihedalt seotud emotsioonide ja motiivide kujunemisega ning paljude
Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga · Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi Limbiline süsteem- töötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA EHK MANDELKEHA HIPPOKAMP US · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Amygdala ja hirm · http://dougsamu.wordpress.com/2007/03/29/the-amygdaloids/ · http://www.youtube.com/watch?v=6GdALwuYtG8 Suuraju e otsaju Suuraju ülesanded ·Juhib kõiki vaimseid tegevusi Suuraju ·Meeltekeskus ·Mõtlemine ·Mälu ·Eneseteadvus- MINA, isiksus ·Õppimisvõime
Uuringus osales 50 heteroseksuaalset meest ja naist ning 20 homoseksuaalset meest ja 20 lesbit. Uuringu teinute sõnul olid heteroseksuaalsete meeste ja lesbiliste naiste ajuehitus sarnane. Mõlemal grupil oli parempoolne ajupoolkera vasakust ajupoolkerast suurem. Homoseksuaalsetel meestel ja heteroseksuaalsetel naistel olid mõlemad ajupoolkerad enam-vähem ühesuurused. Uurijad keskendusid ka mandelkehale (corpus amygdaloideum) ja selle seosele teiste aju osadega. Mandelkeha juhib ajus emotsioonide tekkimist ja kulgu. Ajuskaneering näitas, et homoseksuaalsetel meestel oli ajutöö rohkem sarnane heteroseksuaalsete naiste kui heteroseksuaalsete meeste ajutööga. Heteroseksuaalsetel meestel ja lesbilistel naistel mõjutab mandelkeha eriti tugevalt ajupiirkondi, mis juhivad keha liigutusi. See tähelepanek kinnitas varasemat tähelepanekut, et võitle või põgene reaktsioon on tüüpiline maskuliinne omadus.
.....Hüpotalamuses.... on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on ....eesaju.... Ajukoore all paiknevad siin massiivsed ....basaaltuumad..., mis võimaldavad meil sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hippokampus... on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Emotsionaalne õppimine on tihedasti seotud ...mandelkeha....... ehk ....amügdala.... talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline ..uuem ajukoor....ehk.....neokorteks...., mis laseb meil mõistusepäraselt käituda. Närviraku ehitus ja talitlus Täitke lüngad. Närvikude on erutuv kude. .....Dendriidid... on jätked, mis kannavad närvierutust....rakukeha.. poole. Neuronil on üks ...akson....-jätke, mis kannab erutust teiste närvirakkudeni. .....Akson....võib hargneda ja ulatub teiste närvirakkudeni oma...närvilõpmetega... .....
emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt, siis vasak näopool on natuke rohkem hõivatud ka emotsioonide väljendamisega. 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu? Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega? Mandelkeha ehk amügdala kahjustus. Kõik muud ajuosad mandelkeha ümbruses või mujal ajus olid korras. Patsient S. ei suutnud ära tunda hirmu. Hirmu tunde puudumine seletab ka puudusi suhetes teiste inimestega. Ei tundnud hirmu ära ka teistel inimestel, ei osanud seda väljendada. 9. Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida? Tooge välja erinevaid emotsioonide reguleerimise viise/strateegiaid. Kuidas võib emotsioonide vale või mittereguleerimine inimestele probleeme tekitada? Miks on lastel enda emotsioone
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj.
NINA) lamina terminalis - commissura anterior - EESNIGE commissura fornicis (fornix SUURAJUVÕLV (crus, corpus, columna) septum pellucidum (lamina septi pellucidi) Nuclei basales: corpus striatum -JUTTKEHA (nucleus lentiformis- LÄÄTSTUUM (globus pallidus -KAHVAKERAD+putamen) (nucleus caudatus) claustrum nucleus amygdaloideum MANDELKEHA Valgainest kihnud tuumade vahel: capsula interna, SISEKIHNUD capsula externa, VÄLIKIHNUD capsula extrema Projektsioonikeskused ja assotsiatsioonikeskused a) motoorne d) maitsmiskeskus b) üldtundlikkus e) haistmiskeskus c) kuulmiskeskus f) nägemiskeskus 2. ühendavad erinevaid koorepiirkondi Ventriculi laterales cornu frontale, occipitale et temporale pars centralis Ajukestad dura mater:- KÕVAKEST
· Vastikus peetakse? · Viha · Milline on ümbritsevate · Üllatus inimeste reaktsioon juhul, kui neid reegleid rikutakse? Kummal pildil õnnestub teistest erinev nägu kiiremini üles leida? Emotsioonid ja aju · Erinevate emotsioonide avaldumist kontrollivad erinevad ajuringed · Ajukahjustuste uurimine · Mandelkeha kahjustusega naispatsient: vaimsed võimed normis, võimeline õppima ja uusi oskusi ning fakte meelde jätma; hea joonistaja; silmatorkavalt sõbralik; ei suuda ära tunda hirmu näoväljendust ega ise seda väljendada; sõnaliselt oskab kirjeldada Kumb nägu on kurvem, kumb rõõmsam? Emotsioonide kujutamine sõnades · Negatiivsed ja positiivsed emotsioonid on omavahel nõrgalt korreleeritud · Teades, milliseid negatiivseid tundmusi on inimene
Iga emotsiooni komponent valmistab meid erinevalt emotsiooni tundmiseks ette. 7. Olulisemad ajupiirkonnad emotsioonide kogemisel taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor. Emotsioonide lateralisatsioon: Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Vasakpoolne frontaalsagar on seotud positiivsete emotsioonidega, parem negatiivsetega. 8. Damasio Tal oli patsient mandelkeha ehk amügtala kahjustusega, aga kõik muud oli korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. See näitab, et inimene ei saa emotsioone teistel õppida ja omandada, vaid aju või keha tekitavad inimeses emotsioone. MOTIVATSIOON 1. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk
-koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju -kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info)
tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel hüpofüüsil (Pinn, 1975, 11). Teadlased laiendasid uurimisala ning avastati, et hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid. Tehti kindlaks selliste struktuuride nagu hüpokampuse ja mandeltuuma osavõtt emotsionaalsetest reaktsioonidest (Lunge, 1980, 53). Mandelkeha on emotsionaalsete küsimuste spetsialist. Kui mandelkeha ülejäänud ajust eraldada, on tulemuseks jahmatav suutmatus hinnata sündmuste emotsionaalset tähtsust, seisund, mida mõnikord nimetatakse ''tundepimeduseks''. Üks noormees, kelle mandeltuum oli karmide haigushoogude raviks kirurgiliselt eemaldatud, kaotas täielikult huvi inimeste vastu ja eelistas olla omaette ning teistega võimalikult vähe kokku puutuda. Noormees suutis küll
siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa. Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad, mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega. Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e
limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest ninakõrvalurkepõletikust, Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile. Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda. Kui ajuverejooks satub haistmisega seotud ajupiirkondadesse (nt mandelkeha, oimusagar, otsmikusagar) > traumajärgne anosmia. Lõhnataju äkiline kadumine trauma korral > haistmisnärvi kahjustus. Nina ja -kõrvalurgete haigused Ninapolüübid, sinusiit ja allergiline riniit > enamasti anosmia Põhjuseks õhuvoolu takistatus Kirurgilised protseduurid (nt polüüpide eemaldamine) ja ravimid (lokaalse või süsteemse toimega kortikosteroidid) parandavad haistmisvõimet, kuid ei taasta seda sageli täies ulatuses.
Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus
8. Kõrge püsisärevuse ja/või neurootilisusega inimesed kasutavad tõenäolisemalt? a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms. uimasteid stressiga toime tulemiseks d) Põgenemisele/vältimisele suunatud streteegiaid stressiga toime tulemiseks e) Õiged on b-d 9. Milline neist on keha peamine ,,termomeeter"? a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11
Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot.
positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis ei sõltu keele ja kultuuri iseärasustest. Emotsioonid ja aju Erinevate emotsioonide avaldumist kontrollivad erinevad ajuringed. Ajukahjustuste uurimine on üks viise teada saada, millised ajuosad milliseid emotsioonidega seotud funktsioone täidavad (Iowa Ülikooli professori Antonio Damasio kirjeldatud naispatsient, kel oli mandelkehakahjustus ning kes pealtnäha oli täiesti normaalne, kuid tal puudus võime tunda hirmu- mandelkeha ülesandeks näib olevat hirmuga seotud tunnete äratundmine). 3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete
Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise- külgmise pinna neljaks sagaraks: otsmikusagar - asetseb tsentraalvaost eespool, kiirusagar - asub tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse. b) Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed:
7. une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon; hüpotalamus osaleb organismi seisundi regulatsioonis une/ärkveloleku tsüklis koos retikulaarformatsiooniga. Limbiline süsteem, mida eespool on mainitud seoses talamuse tuumadega, moodustub suuraju süvapiirkonna ja vaheaju osadest, mis paiknevad ringselt ümber ajutüve. Limbilise süsteemi olulisemad komponendid on vöökäär (vahetult mõhnkeha peale jääv ajukäär), hipokamp, osa talamusest, epi- ja hüpotalamusest, mandelkeha, haistekorteks ning neid ühendavad juhteteed. Limbilise süsteemi põhilised funktsioonid on: üldise psüühilise aktiivsuse ja põhiliste kaasasündinud vajaduste (enesesäilitamine, toitumine, paljunemine) rahuldamisega seotud käitumise regulatsioon mälu regulatsioon, millega on peamiselt seotud hipokamp ja mandelkeha; mälu on tugevasti seotud enesealalhoiuga: näiteks loomadel on erakordselt tähtis mäletada, kust saab juua, süüa, kus on tõenäoline vaenlase asupaik
Vaheajuamneesia?? Kui ta kolis uude kohta elama peale op—i. Ta ei osanud enam koju minna eg majaplaani. Aga mäletas hästi seda kodu, kus ta enne elas. Kui isa suri, ei mäletanud, et ta surnud oleks, EESAJUPÕHIMIK ja AJUTÜVI AGA midagi ähmaselt, et midagi on isaga valesti. Alzheimeri põhjused – 10 % aint geenide tõenäosus. Mutatsiooni valkudes. Oksüdatiivne Mandelkeha ja riniaalkorteks ja hippokampus – mälujäle tekke eest vastutavad. stress. HM paranes soorituselt, kuigi ei m’letanud, et seda oli kunagi teinud. (implitsiitse ja Basaaltuumad – koguvad kogu info, mis tulevad uusajukoorets. Töötlevad seda ja saavad eksiplkitse mälu vahe!!!! Otsi nende vahet netist. premotoorsesse ajukoorde.Premotoorne juhib kavatsusi ja motoorset programmi. Ekplitsiitne mälu - nõuab pingutust
natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu? Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega? Mandelkeha ehk amügtala kahjustus, aga kõik muud on korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. 9. Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida? Tooge välja erinevaid emotsioonide reguleerimise viise/strateegiaid. Kuidas võib emotsioonide vale või mittereguleerimine inimestele probleeme tekitada? Miks on lastel enda emotsioone raskem reguleerida? Kuidas saaksid täiskasvanud selle õppimist soodustada? Võimendada või tagasi hoida
teabe edastamisel ajukoorde. Talamuse all hüpotalamuses on toitumise, vedelikutarbimise, kehatemperatuuri säilitamise ja seksuaalse käitumise olulised keskused. Imetajate kõige suurem ajuosa on eesaju. Ajukoore all paiknevad siin massiivsed basaaltuumad, mid võimaldavad meil tahtmis mööda ja sujuvalt liikuda ning osalevad mäluprotsessides. Hipokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas, ning emotsionaalse õppimine on tihedalt seotud mandelkeha talitlusega. Silmatorkavaim inimaju osa on siiski kääruline uuem ajukoor, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda. 31. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid? See on teadus ravimitest, mis muudavad haiget ja tervet psüühikat. Meie praeguse arusaamise kohaselt ennekõike neuronivahelist sünaptilist ülekannet muutes. Psühhofarmakonid võivad
- Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem. Aju olulisemad struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Amügdala (mandelkeha) – hirm - Prefrontaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Suuraju poolkerade koor ehk korteks: - Otsmiku e frontaalsagar – tahtealased liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon ja lõhnad - Kiiru e parietaalsagar – sensoorse ifno vastuvõtt ja töötlemine v
ajupiirkondade, sealhulgas mandeltuuma vahel nõrgemad. Mandeltuum on oimusagaras asuv närvirakkude kogumik, mis vastutab emotsioonide, mälu ja hirmu eest. Mandeltuuma ja ventromediaalse prefrontaalse ajukoore vahelisest koostoimest sõltuvad teatud emotsioonide kontrollimise, agressiivsuse ja stiimulite mõjul tekkinud assotsiatsioonidega seotud aspektid.(Sutt, 2011). Psühhiaatriadoktor Michael Craig`i uuringus selgus, et psühhopaatide aju valgaine kanalis on suured anomaaliad. Kanali ja mandelkeha vahel peab olema side, mis tegeleb emotsioonidega ja nende ohjamisega,psühhopaatidel see sageli aga ei funktsioneeri.(Psühhopaate toodab...2009) Psühhopaatide ajukoor on kahjustunud , silmade kohalt, silma koobastes ja samuti oimusagara sisemises osas. Ajukahjustused on aga erinevad, see sõltub vägivallageenide mõjust, nagu MAO-A geen, mis on seotud sooga. MAO-A geeni sisaldub X- kromosoomis. Selle võib saada vaid emalt. See seletabki, miks on enamjaolt mehed psühhopaadid
Väikeaju-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine, basaalganglionid,Liigutuste täpsus. Vaheaju-kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija.Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus- kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem -Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud-Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.Premotoorne korteks- hõlmab suurajust suure laia osa
Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad. (lk 202) Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha(emotsioonid). 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203) Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul, et oleks hästi verega varustatud. 155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht. Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht.
Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal Põhimiktuumade hulka kuuluvad: Juttkeha (sabatuum ja läätstuum) Kahvakera Mustaine Talamisealune tuum Põhimiktuumade funktsioonid Moodustavad motokorteksi aferentse süsteemi Eriline tähendus korrapäraste, aeglaste, sujuvate kaasnevate liigutuste sooritamisel Sabatuum ja läätstuuma korik aeglustavad liigutusi, kahvakera ja talamuse mediaaltuumad suurendavad liigutuste kiirust Mandelkeha kuulub limbilisse süsteemi, omades tähtsat osa emotsioonide kujunemisel Suuraju koor Kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa, mille funktsiooniga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika Ühtlane hallaine kiht (paksus 2 – 5 mm, pindala keskmiselt 2200 cm 2 ), sisaldab umbes 10 – 14 miljardit neuronit Suuraju koore tsütoarhitektoniline skeem Brodmanni järgi Eristatakse 11 piirkonda, mis koosnevad 52 väljast
Hüpotalamusel on oluline koht organismi sisekeskkonna püsivuse e homöostaasi säilitamisel, sest see piirkond on neurohormoonide vahendusel tihedalt seotud hüpofüüsga. Hüpotalamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone, mis soodustavad või pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. Seetõttu võib hüpotalamust vaadelda kui neuraalse ja hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbilisse susteemi kuuluvad struktuurid, mis asuvad suuraju poolkerade mediobasaalses osas. Seda piirkonda nim algselt limbus'eks e ääriseks, sest need moodustised ümbritsevad ajutüve, sellest ka nimetus limbiline süsteem. Sinna kuuluvad osa ajukoore frontaal- e otsmikusagarast, parahipokampaalkäär ja vöötme- e vöökäär ning vaheaju teatud piirkonnad: hipokamp ning mandelkeha. Vaheaju piirkondadest kuuluvad limbilisse
-) Vaheaju koosneb kahest osast taalamusest ja hüpotaalamusest: Taalamuse läbi liigub enamus informatsiooni, mis meie meeltelt tuleb. Hüpotaalamus reguleerib indiviidi ja liigi säilimiseks vajalikke tegevusi (söömine, paljunemine jne) -) Ajuripats ei ole närvisüsteemi osa, vaid hormonaalsüsteemi osa, kuid on siiski seotud ajuga hormoonid paisatakse verre ja seeläbi nad mõjutavad närvisüsteemi toimimist. -) Kooreall asuvad mandelkeha ja hüpokampus; mandelkeha emotsionaalne aju, mis kontrollib emotsioone; hüpokampus tähtis roll mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu. Seda nimetatakse loomaliseks ajuks, sest seal asuvad ka naudingukeskused. -) Ajukoor ehk uuskoor sellega on seotud enamik kõrgematest füüsilistest protsessidest kõne, mõtlemine. Väga õhuke on (2-4 mm) ja on väga korruline. On ka looduslikult sügavamad kurrud, mis eraldavad teatud piirkondi teistest piirkondadest ja neid
liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus; Hüpotaalamus - kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, Amügdala e mandelkeha- emotsionaalsed sündmused, Limbiline süsteem -Amügdala, hipokampus Väikeaju- asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid;. Suuraju - koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine. SA sagarate funktsioonid- Kukla e oktsipitaalsagar- nägemisinfo töötlus, Oimu e temporaalsagar – kuulmisinfo, mälu,
mõõtmete( nt üldised positiivsed ja negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt kurbus, rõõm, viha) kaudu. 2. Milliseid füsioloogilisi reaktsioone kutsub esile hirmu kogemine? Külmatunne, higistamine ja lihaste pingulolek. 3. Nimeta seitse emotsiooni, mis P. Ekmani arvates kuuluvad põhiemotsioonide hulka. hirm, kurbus, rõõm, viha vastiku, üllatus, põlgus. 4. Milline ajuosa on eriti seotud hirmu äratundmisega? Mandelkeha 5. Milles seisneb parema ajupoolkera hüpotees? Parem ajupoolkera omab erilist rolli emotsioonide kogemisel ja reguleerimisel 6. Kui inimene väidab, et ta on viimase nädala jooksul sageli kurbust kogenud, kas ja kuivõrd see ütleb meile, kui rõõmus ta nimetatud ajavahemikul olnud on? Selle info põhjal ei saa me väga hästi hinnata kui rõõmus ta olnud on. Isiksus 1. Jaak sai kohusetundlikuse skaalal 18 palli. Mida oleks vaja teada ja
õigusi antud, kui teistele. Päevane aktiivsus väga ei erine, suurem muutus pikemal perioodil. Illusoorne suhtumine asjasse, ei saa aru, et reaalselt nad midagi ei tee jms, et resultaate pole. F4 Ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired 11 Ärevus loomulik. Ajus piirkond, mis selle eest vastutab ja annab meile informatsiooni, mis toimub (mandelkeha). Suudab ,,ette öelda" mingit situatsiooni, mis ei ole veel reaalselt juhtunud, mandelkeha ütleb, mis teha, see valmistab meid ette ootamatuteks situatsioonideks (jooksed ära või pöörad ümber ja kaitsed end). Ärevus on ellujäämiseks oluline tunne, sisemine rahutus, pinge seisund. Võimetus lõõgastuda, ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine,
siseelunditesse --Sümpaatiline-füüsiline pingutus --Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul Oimusagar-vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest
Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 153) Võrkmoodustise olemus, tähtsus Tihe närvirakkude moodustis ajutüves. Saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib
löögisagedus. Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav
Motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 62. mis ülesanne on suuraju põhimiktuumadel 1. Sabatuum 2. punatuum 3. putamen 4. pallidum NS slaid 50-53; anat lk 202 (basaaltuumad) ?, nimeta 4 erinevat! Silva - mandelkeha, läätstuum, jne loe uuesti slaide ja lisa kirjeldused 63. mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb? Haistmisnärv sensoorne, tekib tunne-aisting NS slaid 97, 99, 100; anat lk 220 64. mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb? Nägemisnärv sensoorne, vastus ootamatule valgusärritusele, pupillirefleks NS slaid 101; anat lk 221
lastel ja tihti juhtub see pärast leetrid/mumps/punetised (LMP/MMR) vaktsiini manustamist. Selles vaktsiinis peetakse ohtlikuks nii elavhõbedat kui leetriviirust. Autismi ja elavhõbedamürgituse sümptomid langevad kokku peaaegu 100%liselt. (Tuletame meelde, et pooleteistaastase lapse organismis on juba enne kolmikvaktsiini ohtlik kogus elavhõbedat.) Elavhõbe kahjustab just neid ajupiirkondi, mis autistlikel lastel korralikult ei funktsioneeri, nimelt väikeaju, aju mandelkeha e amügdala ja hipokampus. Parimaid tulemusi autismi ravimisel on saavutanud need arstid, kes ravivaid autismi kui elavhõbedamürgitust, st kõigepealt puhastavad lapse organismi elavhõbedast. Arstid on leidnud, et tõenäosus autismi jääda suureneb, · kui perekonnas esineb autoimmuunhaigusi. Kui neid põeb ema, siis on lapsel 8,8 korda suurem tõenäosus jääda autismi, · kui lapse ema on reesusnegatiivne ning saab raseduse ajal Rho (D)
Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad olulised reflektoorsed tegevused: 9 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo oksendamine, köhimine, imemine ja aevastamine. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Hippokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Mandelkeha e amügdala talitlusega on seotud emotsionaalne õppimine. Hippokampus, mandelkeha ja hüpotalamus moodustavad limbilise süsteemi, mille talitlust peetakse oluliseks emotsioonide ja motivatsioonide tekkes. Seega limbiline süsteem on ajukoore aluste struktuuride kogum, mis koondub ajutüve ümber. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline uuem ajukoor e neokorteks, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus.
Hüpotalamus asub talamusest allpool, on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri,toitekäitumist. Siin asuvad osmootse rõhu sensorid, mis hoiavad tasakaalus vee ja soolade sisaldus. Oluline roll homöostaasi säilitamisel,kuna on neurohormoonide vahendusel seotud hüpofüüsiga. Hüpotalamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone, mis soodustavad/pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Mandelkeha ja hipokampus on vaheaju piirkonnad. Mandelkeha ärritus põhjustab raevu-,põgenemisreaktsioone,muutusi vegetatiivses sfääris- pupilli laienemine, vererõhu tõus, südame löögisageduse tõus,hingamissageduse tõus, süljeeritus,närimisliigutused. Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega.
Emotsioon omistati naisele. · Teaduse surve: tööstusrevolutsioon, alluta loodus. Loodusekroon. 73. Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal. Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid ja füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni 74. Kuus põhiemotsiooni. Õnnelikkus, viha, hirm, üllatumus, kurbus, põlgus. 75. Amygdala funktsioonid. Mandelkeha ülesandeks on emotsionaalne õppimine ja motiivid. 76. Kultuuri mõju emotsioonidele. Erinevates kultuurides väljendatakse emotsioone erinevalt. Nt hiinlased sügavad õnnetunde puhul kõrva ja põske, ameeriklastel tähendab see aga kimpusolekut. Kultuur mõjutab emotsioone kolmel viisil: 1) Määrab ära millised sündmused põhjustavad emotsioone.. 2) Määrab reeglid emotsioonide avaldumiseks. 3) Ütleb kuidas käituda emotsioonide puhul. 77
Tunnete mahasalgamine, hirmu või viha varjamine nõuab aktiivset pingutust. Evolutsiooniteooria kohaselt on võime tajuda, millal me peaksime olema kahtlustavad, olnud inimese ellujäämise seisukohast sama oluline, kui võime usaldada ja koostööd teha. Ebasiirust tuvastav närviradar avastati ühe uuringu käigus, kus vabatahtlike ajutegevust jälgiti ajal, kui nad vaatasid traagilist lugu jutustavaid näitlejaid. Kui näitleja nägu väljendas kurbust, aktiveerusid kuulaja mandelkeha ja kurbusega seotud närviringid. Aga kui näitleja kurva loo ajal naeratas, mis ei olnud kohane emotsioon, aktiveerus kuulaja ajus piirkond, mis on seotud valvsusega sotsiaalse ähvarduse või vastuolulise informatsiooni suhtes. Sellisel juhul tundsid kuulajad loo rääkija suhtes vastumeelsust. Uurinud aastaid, kuidas me väljendame emotsioone oma näoilmetes, hakkas Paul Ekmanile huvi pakkuma küsimus, kuidas me saaksime valesid tuvastada.
· Stressitelje modulaatorid 28 TCA Tritcyclic antidepressant 29 Gaukoloom - e roheline kae on silmahaigus, mille korral kahjustub silma & aju omavahel ühendav nägemisnärv. · Agomelatiin (Valdoxan, MT1- & MT2-retseptorite agonist & 5-HT2C-retseptorite antagonist) · Antipsühhootikumid depressiooni puhul · Ketamiin Antidepressantide seiremudelid : pigem ajalugu ! · Muritsiidi vähendamine · Johimbiiniletaalsuse vähendamine · Amfetamiini toime tugevdamine · Mandelkeha elektrilise tundlikustumise (kindling) vähendamine · Ööpäevaste rütmide kohanemise kiirendamine · Eraldatuse-hüperaktiivsuse vähendamine · Reserpiini toime antagoniseerimine · Varase klomipramiinimanustamise mõju antagoniseerimine · DRL-72 (käitumisimpulsi kontrolli suurendamine) : praegu (& tulevikus?) · Õpitud abituse test30 (depressioonimudel) · Sundujumise (Porsolti) test31 (antidepressantide seiremudel) · Sabasthoidmise (tail suspension) test
võimalik tugeva ärritaja toimel (näiteks külm du) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse nivood ja sellega inimest ärkvel hoida. Võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade, samuti mõnede hormoonide poolt. Limbiline süsteem Limbilise süsteemi all mõistetakse fülogeneetiliselt vanemat ja struktuurilt lihtsamat ajukoore osa ja koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU
- globus pallidus + putamen Nucleus caudatus - Globus pallidus (AE2) kahkjaskeha koosneb mediaal- ja lasteraalosast - Putamen (ACE3) koorik kumerläätse kujuga kahkjaskehast lateraalsemalt - Nucleus caudatus (ABCD4) sabatuum komakujuline caput (CD5) + corpus (CD6) + cauda (C7) CLAUSTRUM (AE8) - tõkis - õhuke hallainekiht läätstuuma ja saaresagara vahel CORPUS AMYGDALOIDEUM (E9) - mandelkeha - paikneb oimusagaras hippocampus’e eemise paksenenud otsa ehk jala ees Kapslid - capsula extrema (ABE10) claustrum’i ja saaresagara vahel - capsula externa (ABE11) claustrum’i ja läätstuuma vahel - capsula interna V-tähe kujuline ala, mis avatud lateraalsuunas, 3 osa: 1. Pars thalamolenticularis (B15) – läätstuuma ja talamuse vahel 2. Pars sublenticularis (B16) – läätstuumaalune osa 3
Hüpotalamus asub talamusest allpool, on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri,toitekäitumist. Siin asuvad osmootse rõhu sensorid, mis hoiavad tasakaalus vee ja soolade sisaldus. Oluline roll homöostaasi säilitamisel,kuna on neurohormoonide vahendusel seotud hüpofüüsiga. Hüpotalamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone, mis soodustavad/pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbilise struktuuri moodustavad osad asuvad ajutüve ümber. Hõlmavad fronaalse, mediaalse ja parietaalse sagara mediaalsest osasid. Seotud motivatsioonide, emotsioonde ja mäluga. Limbilisel süsteemil on otsene ühendus hüpotalamusega ja selle kaudu toimub kontroll autonoomse NS ja vistseraalsete efektidele motivatsiooniliste seisundite põhjal. Samuti toimub konroll endokriinsüsteemidele limbilse süst poolt läbi hüpotalamuse
vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. • Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.
sarnasusi ja erinevusi; üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed, mälestused jm üldiste omaduste järgi; ......eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid tunnuseid iseseisvalt kasutama. Emotsioonid ..Psüühilised protsessid, inimese poolt läbielatud suhtumine. Erinev suhtumine annab erineva värvingu. Emotsioonide juures peetakse tähtsaks mandelkeha, sest kui see saab viga, siis inimene ei tunne enam huvi. Negatiivseid emotsioone on rohkem, sest neil on tähtis roll ellujäämises. Tänu emotsioonidele toodame energiat emotsiooni ajal muutub vererõhk jm füsioloogiline pool toodame energiat, saame midagi intensiivsemat teha. Kuidas tunneme emotsioone Ps. pool. Emotsioonidel on ka väljenduslik külg, tugevamad emotsioonid paistavad paremini välja (enim näo kaudu, sest näos kõige rohkem lihaseid)
Avaldab aktiveeruvat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemile (uni ja ärkamine). Sihtmotoorika Juhtroll: 1) Suurajukoor – neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnev hallaine kiht ajupoolkerade pinnal Motokorteks – suurajukoore piirkond, mis koordineerib liigutustegevust 2) Basaaltuumad – suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees olevad hallaine kogumikud. Nende hulgas: Juttkeha – koosneb sabatuumast ja läätstuumast. Tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse. Mandelkeha- emotsioonide kujunemine 3) Väikeaju – asub tagumises koljuaugus, koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja tasakaalu säilitamist Tahtele alluva liigutustegevuse puhul rakendatakse tööle pretsentraalkäärus olevad püramidaalrakud. Nendest lähtuvad püramidaaljuhteteed. Need juhteteed jõuavad seljaaju motoorsete rakkudeni, sealt lähtuvad seljaaju motoorsed närvid. Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi.
VAHEAJU talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus. Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 133) Võrkmoodustise olemus, tähtsus? Võrkmoodustis on eriline närvirakkude kogum, mis paikneb ajutüves. Närvirakud on
annaabi.ee 
