kaastunne. 3. Grupisuhted : Motiiv – koostöö (vastastikuste kohustuste, õigluse alalhoidmine, võrdsuse ja vastastikuste teenete tasakaalu alalhoidmine, käitumine- grupireeglite täitmine, vastastikku teenete osutamine, emotsioon - süü, kadedus, tänulikkus, moraalne viha. Emotsionaalne hinnang on reflektiivne protsess, mille vahendajaks on nt negatiivsete emotsioonide korral mandelkeha ja positiivsete korral juttkeha. Teisene hinnang kui kõrgem kognitiivne protsess. Inimesed konstrueerivad oma emotsioone sõltuvalt indiviidi varasematest kogemustest ja kontektist ja selle protsessi korral esineb aktivatsioon paljudes erinevates ajupiirkondades. Emotsionaalse reaktiivsuse areng- mingi emotsiooniga seotud närviringi tundlikustumine ebatabalise
ajukoorde · Hüpotalamus reguleerib toitumist, veetarbimist, kehatemperatuuri ja seksuaalkäitumist · Eesaju: ajukoor ja basaaltuumad Aju anatoomia: basaaltuumad ja limbiline süsteem · Basaaltuumad: · Hipokampus keskne osa õppimises ja mälu kujunemises ning ruumitajus · Mandelkeha emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine; ohusignaalide üle otsustamine (emotsionaalne õppimine) · Limbiline süsteem rühm omavahel ühendatud struktuure (sh hüpotalamus ja mandelkeha), mis on tihedalt seotud emotsioonide ja motiivide kujunemisega ning paljude
Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga · Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi Limbiline süsteem- töötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA EHK MANDELKEHA HIPPOKAMP US · Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemi- mandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse Amygdala ja hirm · http://dougsamu.wordpress.com/2007/03/29/the-amygdaloids/ · http://www.youtube.com/watch?v=6GdALwuYtG8 Suuraju e otsaju Suuraju ülesanded ·Juhib kõiki vaimseid tegevusi Suuraju ·Meeltekeskus ·Mõtlemine ·Mälu ·Eneseteadvus- MINA, isiksus ·Õppimisvõime
Uuringus osales 50 heteroseksuaalset meest ja naist ning 20 homoseksuaalset meest ja 20 lesbit. Uuringu teinute sõnul olid heteroseksuaalsete meeste ja lesbiliste naiste ajuehitus sarnane. Mõlemal grupil oli parempoolne ajupoolkera vasakust ajupoolkerast suurem. Homoseksuaalsetel meestel ja heteroseksuaalsetel naistel olid mõlemad ajupoolkerad enam-vähem ühesuurused. Uurijad keskendusid ka mandelkehale (corpus amygdaloideum) ja selle seosele teiste aju osadega. Mandelkeha juhib ajus emotsioonide tekkimist ja kulgu. Ajuskaneering näitas, et homoseksuaalsetel meestel oli ajutöö rohkem sarnane heteroseksuaalsete naiste kui heteroseksuaalsete meeste ajutööga. Heteroseksuaalsetel meestel ja lesbilistel naistel mõjutab mandelkeha eriti tugevalt ajupiirkondi, mis juhivad keha liigutusi. See tähelepanek kinnitas varasemat tähelepanekut, et võitle või põgene reaktsioon on tüüpiline maskuliinne omadus.
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis ...
emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt, siis vasak näopool on natuke rohkem hõivatud ka emotsioonide väljendamisega. 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu? Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega? Mandelkeha ehk amügdala kahjustus. Kõik muud ajuosad mandelkeha ümbruses või mujal ajus olid korras. Patsient S. ei suutnud ära tunda hirmu. Hirmu tunde puudumine seletab ka puudusi suhetes teiste inimestega. Ei tundnud hirmu ära ka teistel inimestel, ei osanud seda väljendada. 9. Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida? Tooge välja erinevaid emotsioonide reguleerimise viise/strateegiaid. Kuidas võib emotsioonide vale või mittereguleerimine inimestele probleeme tekitada? Miks on lastel enda emotsioone
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj.
Encephalon I Medulla oblongata - PIKLIKAJU fissura mediana ventralis- KÕHTMINE MEDIAAL VAGU sulcus mediana dorsalis - SELGMINE MEDIAAL VAHE pyramis - PÜRAMIID oliva - OLIIVID pedunculus cerebellaris inferior - tuberculum gracile - SIRETUUMA KÖBRUKE tuberculum cuneatum TALDTUUMA KÖBRUKE decussatio pyramidum PÜRAMIIDIDE RISTUMISE KOHT fossa rhomboidea - ROMBAUK ??? Pons - SILD sulcus basilaris - pedunculus cerebellaris medius Cerebellum - VÄIKEAJU hemisphaerium cerebelli - VÄIKEAJU POOLKERAD folia cerebelli - VÄIKE AJU LEHEKESED flocculus - TÄHTRAKE vermis - USS -toimuvad automaatsed liigutused nodulus - SÕLMEKE nucleus dentatus - HAMMASTUUMAD pedunculus cerebellaris inferior ALUMISED VÄIKEAJU JALAKESED pedunculus ce...
· Vastikus peetakse? · Viha · Milline on ümbritsevate · Üllatus inimeste reaktsioon juhul, kui neid reegleid rikutakse? Kummal pildil õnnestub teistest erinev nägu kiiremini üles leida? Emotsioonid ja aju · Erinevate emotsioonide avaldumist kontrollivad erinevad ajuringed · Ajukahjustuste uurimine · Mandelkeha kahjustusega naispatsient: vaimsed võimed normis, võimeline õppima ja uusi oskusi ning fakte meelde jätma; hea joonistaja; silmatorkavalt sõbralik; ei suuda ära tunda hirmu näoväljendust ega ise seda väljendada; sõnaliselt oskab kirjeldada Kumb nägu on kurvem, kumb rõõmsam? Emotsioonide kujutamine sõnades · Negatiivsed ja positiivsed emotsioonid on omavahel nõrgalt korreleeritud · Teades, milliseid negatiivseid tundmusi on inimene
Iga emotsiooni komponent valmistab meid erinevalt emotsiooni tundmiseks ette. 7. Olulisemad ajupiirkonnad emotsioonide kogemisel taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor. Emotsioonide lateralisatsioon: Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Vasakpoolne frontaalsagar on seotud positiivsete emotsioonidega, parem negatiivsetega. 8. Damasio Tal oli patsient mandelkeha ehk amügtala kahjustusega, aga kõik muud oli korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. See näitab, et inimene ei saa emotsioone teistel õppida ja omandada, vaid aju või keha tekitavad inimeses emotsioone. MOTIVATSIOON 1. Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Vajadus on keha või psüühika toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk
-koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju -kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus -virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus -kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha -emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem -amügdala, hipokampus(merihobu kujuga) Aju on lateraliseerunud: -Vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera kontrollib keha vasakut poolt. -Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades: nt. Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info)
tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel hüpofüüsil (Pinn, 1975, 11). Teadlased laiendasid uurimisala ning avastati, et hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid. Tehti kindlaks selliste struktuuride nagu hüpokampuse ja mandeltuuma osavõtt emotsionaalsetest reaktsioonidest (Lunge, 1980, 53). Mandelkeha on emotsionaalsete küsimuste spetsialist. Kui mandelkeha ülejäänud ajust eraldada, on tulemuseks jahmatav suutmatus hinnata sündmuste emotsionaalset tähtsust, seisund, mida mõnikord nimetatakse ''tundepimeduseks''. Üks noormees, kelle mandeltuum oli karmide haigushoogude raviks kirurgiliselt eemaldatud, kaotas täielikult huvi inimeste vastu ja eelistas olla omaette ning teistega võimalikult vähe kokku puutuda. Noormees suutis küll
mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks. Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia): Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja
limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest ninakõrvalurkepõletikust, Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile. Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda. Kui ajuverejooks satub haistmisega seotud ajupiirkondadesse (nt mandelkeha, oimusagar, otsmikusagar) > traumajärgne anosmia. Lõhnataju äkiline kadumine trauma korral > haistmisnärvi kahjustus. Nina ja -kõrvalurgete haigused Ninapolüübid, sinusiit ja allergiline riniit > enamasti anosmia Põhjuseks õhuvoolu takistatus Kirurgilised protseduurid (nt polüüpide eemaldamine) ja ravimid (lokaalse või süsteemse toimega kortikosteroidid) parandavad haistmisvõimet, kuid ei taasta seda sageli täies ulatuses.
Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine basaalganglionid Vaheaju kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija Taalamus virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused Limbiline süsteem Amügdala, hipokampus Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus
8. Kõrge püsisärevuse ja/või neurootilisusega inimesed kasutavad tõenäolisemalt? a) Probleemile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks b) Emotsioonile suunatud strateegiaid stressiga toime tulemiseks c) Alkoholi vms. uimasteid stressiga toime tulemiseks d) Põgenemisele/vältimisele suunatud streteegiaid stressiga toime tulemiseks e) Õiged on b-d 9. Milline neist on keha peamine ,,termomeeter"? a) Talamus b) Mandelkeha c) Hüpotalamus d) Käbikeha e) Hüpofüüs 10. Hans Selye üldise adaptsiooni sündroomi faasid on? a) Hüpotalamus, hüpofüüs, neerupealised b) Immuunsüsteemi nõrgenemine, eitamine, põgene-või-võitle reaktsioon c) Reaktsiooni faas, vastupanu faas, kurnatuse faas d) Vältimise fas, kohanemise fas, toimetuleku faas e) Stressiolukorra tingimine, õpitud abitus, pöördumatu kohanemiskahjustus 11
Keskaju ja talamus: nn ülekandejaam, mis suunab infot eesajju. Ka valu, meeleolu ja motivatsioon. Piklikaju: hingamine js vereringe, tasakaal. Sild: ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja uneärkveloleku rütm Limbiline süsteem: emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu Vöökäär e tsingulaarkäär: sarnaselt talamusele palju sisendeid-väljundeid; emotsionaalsed reaktsioonid valule. Hüpotalamus: homöostaas, sh söömine-joomine Amügdala e mandelkeha: kiired emotsionaalsed reaktsioonid. Hipokampus: õppimine, mälu, ruumitaju. Mis asjad on ajukoore projektsioonialad. piirkonnad, milles ajukude näib sensoorse info põhjal ,,kaardi" koostavat 1. Primaarsed projektsioonialad (tumedaimad) saavad sensoorset sisendit või saadavad käske motoorsesse süsteemi. 2. Sekundaarsed alad tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi. 3. Assotsiatsioonialad (värvimata, sekundaarsete vahel) moduleerivad ja seovad infot.
positiivseks paistab olevat universaalne nähtus, mis ei sõltu keele ja kultuuri iseärasustest. Emotsioonid ja aju Erinevate emotsioonide avaldumist kontrollivad erinevad ajuringed. Ajukahjustuste uurimine on üks viise teada saada, millised ajuosad milliseid emotsioonidega seotud funktsioone täidavad (Iowa Ülikooli professori Antonio Damasio kirjeldatud naispatsient, kel oli mandelkehakahjustus ning kes pealtnäha oli täiesti normaalne, kuid tal puudus võime tunda hirmu- mandelkeha ülesandeks näib olevat hirmuga seotud tunnete äratundmine). 3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete
Suuraju vaod jaotavad poolkerade selgmise- külgmise pinna neljaks sagaraks: otsmikusagar - asetseb tsentraalvaost eespool, kiirusagar - asub tsentraalvaost tagapool, oimusagar - asub poolkerade külgvaost allpool, kuklasagar - eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. 153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad: Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, nende hulka kuuluvad juttkha ja mandelkeha. a) Juttkeha - koosneb kahest tuumast: sabatuumast ja läätstuumast ning nende vahel olevast valgeainest. Juttkeha tuumad on koorealused ekstrapüramidaalsüsteemi motoorsed keskused, mis tagavad lihastoonuse ja liigutuste automaatsuse. b) Mandelkeha - asetseb allpool läätstuuma ja kuulub nn limbilise süsteemi koosseisu. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide kujunemisel. 154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed:
7. une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon; hüpotalamus osaleb organismi seisundi regulatsioonis une/ärkveloleku tsüklis koos retikulaarformatsiooniga. Limbiline süsteem, mida eespool on mainitud seoses talamuse tuumadega, moodustub suuraju süvapiirkonna ja vaheaju osadest, mis paiknevad ringselt ümber ajutüve. Limbilise süsteemi olulisemad komponendid on vöökäär (vahetult mõhnkeha peale jääv ajukäär), hipokamp, osa talamusest, epi- ja hüpotalamusest, mandelkeha, haistekorteks ning neid ühendavad juhteteed. Limbilise süsteemi põhilised funktsioonid on: üldise psüühilise aktiivsuse ja põhiliste kaasasündinud vajaduste (enesesäilitamine, toitumine, paljunemine) rahuldamisega seotud käitumise regulatsioon mälu regulatsioon, millega on peamiselt seotud hipokamp ja mandelkeha; mälu on tugevasti seotud enesealalhoiuga: näiteks loomadel on erakordselt tähtis mäletada, kust saab juua, süüa, kus on tõenäoline vaenlase asupaik
• Kui üldine neurogenees on lõppenud, algab rakkude diferentseerumine, 3 ja 5-põiekese staadium ja ajuosade moodustumine – neuroblastidest spetsiifilist tüüpi neuronid. Otsaju (telencephalon): ajukoor, basaalganglionid, haistesibulad hippokampus, mandelkeha, Vaheaju (diencephalon) Talamus, hüpotalamus, subtalamus, epitalamus Keskaju (mesencephalon) Keskaju (rhombencephalon) Tagaaju (metencephalon) Ajusild ja väikeaju Üdiaju (myelencephalon) Piklikaju (Peaaju koosneb järgmistest peamistest osadest: ) 15
natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit. Millise ajuosa kahjustusega oli tegemist ning milline defitsiit tekkis patsiendil kahjustuse tõttu? Kuidas see leid sobitub kokku bioloogiliste emotsiooniteooriatega? Mandelkeha ehk amügtala kahjustus, aga kõik muud on korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. 9. Mil viisil saame oma emotsioone reguleerida? Tooge välja erinevaid emotsioonide reguleerimise viise/strateegiaid. Kuidas võib emotsioonide vale või mittereguleerimine inimestele probleeme tekitada? Miks on lastel enda emotsioone raskem reguleerida? Kuidas saaksid täiskasvanud selle õppimist soodustada? Võimendada või tagasi hoida
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda koosneb tuumast ja teistest organellidest,mis on vajalikud raku elutegevuseks ja talitluseks. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on spetsialiseeritud gliiarakkude toodetav aine, mis isoleerib aksonid üksteisest. M...
- Klassikaline tingimine Mis on emotsionaalne mälu ja millised on emotsionaalse mäluga seotud ajupiirkonnad? Stiimulite või sündmuste afektiivsete aspektide mälu. - Sisaldab implitiitsetele ja eksplitsiitsele mälule omaseid elemente – võib karta situatsioone millel ei ole mälestusi ja nendele millel on - Paanikahäire seotud Implitsiitse emotsionaalse mäluga Seotud ajupiirkonnad: amügdala ehk mandelkeha – mõjutab emotsionaalset mälu, mõjutab vähe implitsiitset ja eksplitsiitset mälu. Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? Neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega.
Psühhopaatia ja psühhopaadid Siret Usar Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat. Käesolev referaat tutvustab psühhopaatia tunnuseid ja erinevaid vorme. Referaadi peamiseks eesmärgiks on selgitada psühhopaatia mõistet, psühhopaadi aju erinevusi, psühhopaadi antisotsiaalset käitumist ja selle põhjuseid ning psühhopaadi ravivõimalusi. Psühhopaatia mõiste Psühhopaatia (psychopathy) mõiste käsitleb endas antisotsiaalset isiksushäiret ja selle tunnuseid. Antisotsiaalne isiksushäire definee...
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
Regulatsioonimehhanismid: 132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus: Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess). 133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste: hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN nääre, mis toodab hormooni. 134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis: a) Epifüüs ehk käbikeha vaheaju põhjas b) Hüpofüüs ehk ajuripats hüpofüüsi augus c) Kilpnääre kaela eespinnal d) Harknääre rinnaku taga e) Kõhunääre e pankreas kõhunäärme piirkonnas f) Neerupealised neerude kohal rasvkoes g) Sugunäärmete osa nai...
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
hormonaalse regulatsiooni integratsiooni piirkonda. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbilisse susteemi kuuluvad struktuurid, mis asuvad suuraju poolkerade mediobasaalses osas. Seda piirkonda nim algselt limbus'eks e ääriseks, sest need moodustised ümbritsevad ajutüve, sellest ka nimetus limbiline süsteem. Sinna kuuluvad osa ajukoore frontaal- e otsmikusagarast, parahipokampaalkäär ja vöötme- e vöökäär ning vaheaju teatud piirkonnad: hipokamp ning mandelkeha. Vaheaju piirkondadest kuuluvad limbilisse süsteemi hüpotalamus, nibukeha ning osa talamusest. Limbilisse süsteemi kuuluvatel ajustruktuuridl on teiste ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelsied. Mandelkeha ja vöötmekääru erinevate piirkondade ärritamine elektriga võib katseloomadel põhjustada raevu- ja põgenemisreaktsioone ning muutusi vegetatiivses sfääris, nagu nt pupilli laienemine, vererõhu, südame
-) Vaheaju koosneb kahest osast taalamusest ja hüpotaalamusest: Taalamuse läbi liigub enamus informatsiooni, mis meie meeltelt tuleb. Hüpotaalamus reguleerib indiviidi ja liigi säilimiseks vajalikke tegevusi (söömine, paljunemine jne) -) Ajuripats ei ole närvisüsteemi osa, vaid hormonaalsüsteemi osa, kuid on siiski seotud ajuga hormoonid paisatakse verre ja seeläbi nad mõjutavad närvisüsteemi toimimist. -) Kooreall asuvad mandelkeha ja hüpokampus; mandelkeha emotsionaalne aju, mis kontrollib emotsioone; hüpokampus tähtis roll mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu. Seda nimetatakse loomaliseks ajuks, sest seal asuvad ka naudingukeskused. -) Ajukoor ehk uuskoor sellega on seotud enamik kõrgematest füüsilistest protsessidest kõne, mõtlemine. Väga õhuke on (2-4 mm) ja on väga korruline. On ka looduslikult sügavamad kurrud, mis eraldavad teatud piirkondi teistest piirkondadest ja neid
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus...
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja ...
Illusoorne suhtumine asjasse, ei saa aru, et reaalselt nad midagi ei tee jms, et resultaate pole. F4 Ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired 11 Ärevus loomulik. Ajus piirkond, mis selle eest vastutab ja annab meile informatsiooni, mis toimub (mandelkeha). Suudab ,,ette öelda" mingit situatsiooni, mis ei ole veel reaalselt juhtunud, mandelkeha ütleb, mis teha, see valmistab meid ette ootamatuteks situatsioonideks (jooksed ära või pöörad ümber ja kaitsed end). Ärevus on ellujäämiseks oluline tunne, sisemine rahutus, pinge seisund. Võimetus lõõgastuda, ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht.
siseelunditesse --Sümpaatiline-füüsiline pingutus --Parasümpaatiline-taastab organismi puhkeoleku, taastab energiat Aju anatoomia Ajutüvi-talamus,keskaju,sild,piklikaju,seljaaju Hüpotalamus-motivatsioonilise käitumise reguleerimine( toit,vesi,seks), emotsionaalne redigeerimine(võitle/põgene),hormoonide sekretsioon. Talamus sensoorse info kogumine, esialgne töötlus Mandelkeha (amügdala) kogub sisendi kõikidest meeltest, hindab selle emots.olulisust. emotsioonide teke. Hippokampus mälestuste pikaajaline säilitamine, õppimine, uue mälu teke. Väikeaju-koordineerib lihaste tegevust ja aitab tasakaalu hoida Otsmikusagar-roll mõtlemise ja käitumise reguleerimisel ja planeerimisel Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul Oimusagar-vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest
Üks osa talamuse tuumadest annavad ajukoorele informatsiooni aistingute allikate kohta. Teine osa tuumad osalevad ajukoore talitluse aktiviseerimises. Hüpotalamuse asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu ja näljatunnet. Need talitlused seonduvad tundeelu ja emotsioonidega. SUURAJU – soodustab verevarustust. Juttkeha tagab liigutuste automaatsuse. Mandelkeha tähtis emotsioonide kujunemisel. Paratsentraalkääru alumistes osades paikneb näo, kaela, ülajäsemete tahteliste liigutuste väljad. Paratsentraalsagarikus päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad. Laubasagaras liigutuste ja mälupiltide talletamine. Assotsiatsioonipiirkonnas toimub info talletamine ja ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. 153) Võrkmoodustise olemus, tähtsus Tihe närvirakkude moodustis ajutüves. Saab signaalid meeleelunditest, mis aktiveerib
löögisagedus. Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg. Amügdala e mandelkeha emotsionaalsed sündmused. Kukla e. oktsipitaalsagar nägemine Oimu e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine Kiirusagar info, mis tuleb seljaajust, selle vastuvõtmine Otsmiku e frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav
Motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 62. mis ülesanne on suuraju põhimiktuumadel 1. Sabatuum 2. punatuum 3. putamen 4. pallidum NS slaid 50-53; anat lk 202 (basaaltuumad) ?, nimeta 4 erinevat! Silva - mandelkeha, läätstuum, jne loe uuesti slaide ja lisa kirjeldused 63. mis närv on I peaajunärv ja mida ta teeb? Haistmisnärv sensoorne, tekib tunne-aisting NS slaid 97, 99, 100; anat lk 220 64. mis närv on II peaajunärv ja mida ta teeb? Nägemisnärv sensoorne, vastus ootamatule valgusärritusele, pupillirefleks NS slaid 101; anat lk 221
lastel ja tihti juhtub see pärast leetrid/mumps/punetised (LMP/MMR) vaktsiini manustamist. Selles vaktsiinis peetakse ohtlikuks nii elavhõbedat kui leetriviirust. Autismi ja elavhõbedamürgituse sümptomid langevad kokku peaaegu 100%liselt. (Tuletame meelde, et pooleteistaastase lapse organismis on juba enne kolmikvaktsiini ohtlik kogus elavhõbedat.) Elavhõbe kahjustab just neid ajupiirkondi, mis autistlikel lastel korralikult ei funktsioneeri, nimelt väikeaju, aju mandelkeha e amügdala ja hipokampus. Parimaid tulemusi autismi ravimisel on saavutanud need arstid, kes ravivaid autismi kui elavhõbedamürgitust, st kõigepealt puhastavad lapse organismi elavhõbedast. Arstid on leidnud, et tõenäosus autismi jääda suureneb, · kui perekonnas esineb autoimmuunhaigusi. Kui neid põeb ema, siis on lapsel 8,8 korda suurem tõenäosus jääda autismi, · kui lapse ema on reesusnegatiivne ning saab raseduse ajal Rho (D)
Piklikaju närvikeskuste kaudu toimuvad olulised reflektoorsed tegevused: 9 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo oksendamine, köhimine, imemine ja aevastamine. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga. Hippokampus on väga tähtis mälujälgede moodustamises, eriti ruumimälu osas. Mandelkeha e amügdala talitlusega on seotud emotsionaalne õppimine. Hippokampus, mandelkeha ja hüpotalamus moodustavad limbilise süsteemi, mille talitlust peetakse oluliseks emotsioonide ja motivatsioonide tekkes. Seega limbiline süsteem on ajukoore aluste struktuuride kogum, mis koondub ajutüve ümber. Silmatorkavaim inimaju osa on kääruline uuem ajukoor e neokorteks, mis laseb meil (enamasti) mõistuspäraselt käituda. Kesknärvisüsteemi reflektoorne tegevus.
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
Emotsioon omistati naisele. · Teaduse surve: tööstusrevolutsioon, alluta loodus. Loodusekroon. 73. Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal. Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida välised stiimulid ja füsioloogilise aktivatsiooni märgistamist, mis määrab emotsiooni 74. Kuus põhiemotsiooni. Õnnelikkus, viha, hirm, üllatumus, kurbus, põlgus. 75. Amygdala funktsioonid. Mandelkeha ülesandeks on emotsionaalne õppimine ja motiivid. 76. Kultuuri mõju emotsioonidele. Erinevates kultuurides väljendatakse emotsioone erinevalt. Nt hiinlased sügavad õnnetunde puhul kõrva ja põske, ameeriklastel tähendab see aga kimpusolekut. Kultuur mõjutab emotsioone kolmel viisil: 1) Määrab ära millised sündmused põhjustavad emotsioone.. 2) Määrab reeglid emotsioonide avaldumiseks. 3) Ütleb kuidas käituda emotsioonide puhul. 77
Tunnete mahasalgamine, hirmu või viha varjamine nõuab aktiivset pingutust. Evolutsiooniteooria kohaselt on võime tajuda, millal me peaksime olema kahtlustavad, olnud inimese ellujäämise seisukohast sama oluline, kui võime usaldada ja koostööd teha. Ebasiirust tuvastav närviradar avastati ühe uuringu käigus, kus vabatahtlike ajutegevust jälgiti ajal, kui nad vaatasid traagilist lugu jutustavaid näitlejaid. Kui näitleja nägu väljendas kurbust, aktiveerusid kuulaja mandelkeha ja kurbusega seotud närviringid. Aga kui näitleja kurva loo ajal naeratas, mis ei olnud kohane emotsioon, aktiveerus kuulaja ajus piirkond, mis on seotud valvsusega sotsiaalse ähvarduse või vastuolulise informatsiooni suhtes. Sellisel juhul tundsid kuulajad loo rääkija suhtes vastumeelsust. Uurinud aastaid, kuidas me väljendame emotsioone oma näoilmetes, hakkas Paul Ekmanile huvi pakkuma küsimus, kuidas me saaksime valesid tuvastada.
· Stressitelje modulaatorid 28 TCA Tritcyclic antidepressant 29 Gaukoloom - e roheline kae on silmahaigus, mille korral kahjustub silma & aju omavahel ühendav nägemisnärv. · Agomelatiin (Valdoxan, MT1- & MT2-retseptorite agonist & 5-HT2C-retseptorite antagonist) · Antipsühhootikumid depressiooni puhul · Ketamiin Antidepressantide seiremudelid : pigem ajalugu ! · Muritsiidi vähendamine · Johimbiiniletaalsuse vähendamine · Amfetamiini toime tugevdamine · Mandelkeha elektrilise tundlikustumise (kindling) vähendamine · Ööpäevaste rütmide kohanemise kiirendamine · Eraldatuse-hüperaktiivsuse vähendamine · Reserpiini toime antagoniseerimine · Varase klomipramiinimanustamise mõju antagoniseerimine · DRL-72 (käitumisimpulsi kontrolli suurendamine) : praegu (& tulevikus?) · Õpitud abituse test30 (depressioonimudel) · Sundujumise (Porsolti) test31 (antidepressantide seiremudel) · Sabasthoidmise (tail suspension) test
võimalik tugeva ärritaja toimel (näiteks külm du) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse nivood ja sellega inimest ärkvel hoida. Võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade, samuti mõnede hormoonide poolt. Limbiline süsteem Limbilise süsteemi all mõistetakse fülogeneetiliselt vanemat ja struktuurilt lihtsamat ajukoore osa ja koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne. OTSAJU
- kiilukujuline - globus pallidus + putamen Nucleus caudatus - Globus pallidus (AE2) kahkjaskeha koosneb mediaal- ja lasteraalosast - Putamen (ACE3) koorik kumerläätse kujuga kahkjaskehast lateraalsemalt - Nucleus caudatus (ABCD4) sabatuum komakujuline caput (CD5) + corpus (CD6) + cauda (C7) CLAUSTRUM (AE8) - tõkis - õhuke hallainekiht läätstuuma ja saaresagara vahel CORPUS AMYGDALOIDEUM (E9) - mandelkeha - paikneb oimusagaras hippocampus’e eemise paksenenud otsa ehk jala ees Kapslid - capsula extrema (ABE10) claustrum’i ja saaresagara vahel - capsula externa (ABE11) claustrum’i ja läätstuuma vahel - capsula interna V-tähe kujuline ala, mis avatud lateraalsuunas, 3 osa: 1. Pars thalamolenticularis (B15) – läätstuuma ja talamuse vahel 2. Pars sublenticularis (B16) – läätstuumaalune osa 3
35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Limbilise struktuuri moodustavad osad asuvad ajutüve ümber. Hõlmavad fronaalse, mediaalse ja parietaalse sagara mediaalsest osasid. Seotud motivatsioonide, emotsioonde ja mäluga. Limbilisel süsteemil on otsene ühendus hüpotalamusega ja selle kaudu toimub kontroll autonoomse NS ja vistseraalsete efektidele motivatsiooniliste seisundite põhjal. Samuti toimub konroll endokriinsüsteemidele limbilse süst poolt läbi hüpotalamuse. Mandelkeha – osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse kordineerimises ja omab otsest seost emotsioonidega. Hipokampus- on seotud mäluga. Mandelkeha ja hipokampus on vaheaju piirkonnad. Mandelkeha ärritus põhjustab raevu-,põgenemisreaktsioone,muutusi vegetatiivses sfääris- pupilli laienemine, vererõhu tõus, südame löögisageduse tõus,hingamissageduse tõus, süljeeritus,närimisliigutused.
vahendaja, ka ANS reguleerija. Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamus – virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus Hüpotaalamus 9 10 – kehatemperatuur, ainevahetus, nälg, janu, emotsioonid, seksuaalse käitumise olulised keskused Amügdala e mandelkeha – emotsionaalsed sündmused (emotsionaalne õppimine) Limbiline süsteem – Talamus, amügdala, hüpotalamus (emotsioonid, motivatsioon) Aju on lateraliseerunud Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades. Corpus Collosum- Kus info saadetakse ühest ajupoolest teise. Otsmiku ehk frontaalsagar: Analüüsimisvõime, järeldusvõime, planeerimisvõime. • Primaarne motoorne korteks- paikneb presentaarkääru väljas.
sarnasusi ja erinevusi; üldistamine ühendatakse mõtteliselt esemed, mälestused jm üldiste omaduste järgi; ......eraldatakse millestki olulised tunnused ja hakatakse neid tunnuseid iseseisvalt kasutama. Emotsioonid ..Psüühilised protsessid, inimese poolt läbielatud suhtumine. Erinev suhtumine annab erineva värvingu. Emotsioonide juures peetakse tähtsaks mandelkeha, sest kui see saab viga, siis inimene ei tunne enam huvi. Negatiivseid emotsioone on rohkem, sest neil on tähtis roll ellujäämises. Tänu emotsioonidele toodame energiat emotsiooni ajal muutub vererõhk jm füsioloogiline pool toodame energiat, saame midagi intensiivsemat teha. Kuidas tunneme emotsioone Ps. pool. Emotsioonidel on ka väljenduslik külg, tugevamad emotsioonid paistavad paremini välja (enim näo kaudu, sest näos kõige rohkem lihaseid)
1. Luu kui elundi ehitus Luukoe peamiseks ehitusmaterjaliks on osseiin (valk, kollageenvalgu erivariant). Seda tugevdavad kaltsium ja magneesiumi erinevad soolad. Uus luukude tekitatakse rakkude poolt luu kasvutsoonides (luude väljuvuste juures) ja luuümbrises (periostis). - põimikuline ja lamellaarne luukude Osseiinkiudude asetusest lähtudes eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukude. 1) Põimikuline luukude – osseiinkiud asetsevad ebakorrapäraselt; asub kõõluste kinnituskohtades, luude väljuvustes (köbrud, pöörised jne). 2) Lamellaarne luukude –Koosneb paralleelsetest lamellidest (õhukestest plaatidest), milles osseiinkiud paiknevad parallelsete kimpudena. Paikneb ülejäänud luus: üldlamellidele (ääres) järgnevad osteonid (luukoe üksused, mille kanalites paiknevad veresooned), mille vahel asuvad vahelamellid ning neist sisse poole jäävad siselamellid. - plink- ja käsnaine paiknemine, struktuur Lamellaarne luukude jaguneb väliseks p...
Kiirusagar asub tsentraalvaost tagapool Oimusagar asub poolkerade külgvaost allpool Kuklasagar eraldab kiirusagarat kiirukuklavagu. Mõhnkeha-ühendab suuraju 2te poolkera. 73 135) Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad? Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud suurte poolkerade tuumad e. basaaltuumad. Nende hulka kuuluvad juhtkeha ja mandelkeha. Juhtkeha tuumad tagavad liigutuste automaatsuse ja lihastoonuse, kuid eriosadel on oma ülesanne. Sabatuum ja koor aeglustavad keha liigutusi kahkjas kera suurendab liigutuste kiirust. 136) Ajukoore mõiste, mõõtmed? Suurajukoor kujutab endast neuronitest ja neurogliiarakkudest koosnevat 1-5mm paksust hallaine kihti suuraju poolkerade pinnal. Suuraju paikneb aju käärudel ja tungib ka vagudesse, pindala suhteliselt suur 2200cm2, koores on 10-14 miljardit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
