sul läheb meelest ära hingata! Närvid (närvirakke on kehas 100 000 000 000, igaüks neist ühendub umbes tuhande teise neuroniga. Vau!) Närvid · Sisaldavad kahte tüüpi kiudusid Impulss kesknärvisüsteemist kehasse Impulss kehast kesknärvisüsteemi Närviimpulss · Lühiajaline ja väga nõrk ELEKTRILINE IMPULSS · Impulsi kiirus 100 m/s · Elektriimpulss liigub ühelt rakult teisele. · Närvirakud ei puutu omavahel kokku Vahepealset tühja kohta nimetatakse sünapsiks · Erilised keemilised ained viivad sõnumi ühelt rakult teisele. Piirdenärvisüsteem jaguneb · Kehaline e. · Vegetatiivne Somaatiline piirdenärvisüsteem piirdenärvisüsteem Tahtele allumatu Liikumis- ja siseelundite, silelihaste meeleelundite närvid ja näärmete talitus
taimedel. Kirjelda mittesugulist paljunemist loomadel. Mittesuguline paljunemine tähendab emasorganismi paljunemist viisil, mis ei vaja isasorganismi. Selline paljunemisviis on efektiivne, kuid selle tõttu võivad liigid väga tundlikuks muutuda ning haigustele vastuvõtlikud olla. Mittesugulist paljunemist taimedel nimetatakse vegetatiivseks paljunemiseks ning paljunetakse kas sibulate, mugulate, risoomide, pistikute või lehe tüki abil. See tähendab, et vanemalt rakult eemaldatakse mingi osa, nt juure tükk ning see on suuteline ise kasvama hakata. Mittesuguline paljunemine loomadel esineb pigem kergema ehitusega organismidel. Nendeks viisideks on jagunemine , pooldumine (üherakulised seened, bakterid) või pungumine (hüdra). See tähendab, et paljunemine toimub, kui emasorganismist vabaneb mingi organismi osa, millel on kõik eluks vajalikud tunnused, ning ta suudab iseseisvalt kasvama hakata.
Osaleb haavade paranemisel. Eritab nõresid (lima, higi, rasu, piim) NÄRVIKUDE Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. LIHASKUDE Reageerib erutusele, on võimeline kokkutõmbuma, võimaldab teha tahtele alluvaid ja allumatuid liigutusi. SIDEKUDE Palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob oraganismi üheks tervikuks. KUDE Sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum. SÜNAPS Närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse üleandmine ühelt rakult teisele. 1. Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe…………………. 2. Rakud paiknevad hajusalt ja rakuvaheainet on palju…………………………… 3. Rakud on pikad ja peenikesed………………………………………………………… 4. Kude koosneb pikkade jätketega neuronitest……………………………….
Aju ehitus Mälu Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Seljaaju ülesanne Ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse. Närviraku ehitus (osata joonistada) dendriit, neuriit-nende ül. Dendriit toodavad erutusi rakukehasse Neuriit juhivad edasi ( nt. lihastesse) Sünaps ja selle ülesanne. See on neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab infol liikuda ühelt rakult teisele. Refleksid See on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus ärritusele. Reageerimine toimub enne, kui info jõuab seljaajust peaajju. Osata nimetada tingitud ja tingimatuid reflekse Tingimatu kaasasündinud. Neelamis-ja imemisrefleks Tingitud omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid. Silmapupillide ahenemine, kõndimine, rääkimini. Refleksikaar See on erutuse kulgemise tee. 1.erutust vastuvõttev närvirakk 2
Keskaju lihase pingeseisundi säilitamine, juhib automaatseid liigutusi Väikeaju lihaste koostöö, tasakaal Piklikaju hingamiselundite, südametöö reguleerimine. Reflektoorsed tegevused: oksendamine, köhimine, imemine, aevastamine. X. Elektriline närviimpulss - signaal ühelt neuronilt teisele Sünaps neuronite vaheline (keemiline) ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele XI. Toime sünapsis: Valuvaigisti asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist Dopamiin ja serotoniin ülekandeained, mis mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. Kui nende eritumine on häiritud võivad tekkida haigused nt. Parkinson Atsetüülkoliin kui selle eritus on häiritud tekib lihasnõrkus (lihasrakud ei
Mäluhäired- info ei liigu lühiajalisest pikaajalisse mällu, uus info segab varasemat, alkoholism, mälu ~10-15minti. Mälukaotus-haiguslik, ehmatus, võimalik taastumine Seljaaju-paikneb lülisambakanalis, vahendab inffo peaaju ja keha vehel, juhib reflekse Piirdenärvisüsteem(PNS)-kehaline e. Somaatline(juhib tahtele alluvaid tegevusi) ja vegetatiivne(tahtele allumatud tegevused). Inff liigub elektriimpulsina närvikraku sees Sünaps-ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse Refleksid-tingimatud(kaasasündinud, neelamis-ja imemisrefleks) ja tingitud(omandatakse) Reflekikaar- Erutuse kulgemise tee: 1. erutust vastu võttev närvirakk 2.närvikiud juhivaderutuse kesknärvisüst. 3.kesknärvisüst. piirkonnad analüüsivad erutust 4. närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/elundisse 5. organ/elund reageerib eritusele Närvisüsteemi ülesanded: reg. Organismi eludite talitust, kooskõlastab elundite tööd,
Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust Akson annab infot teistele närvirakkudele edasi Müeliintupp kiirendab impulsside / erutuste edasiandmist ühelt rakult teisele Neurogliia Närvitoes, mis täidab ruumi neuronite, veresoonte ja sidekoeliste elementide vahel o Kaitseb haiguste eest (tapab neid) o Kiirendab info edasiandmist närvirakkude vahel o Toestab o Toob närvirakkudele toitu 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem?
Elektriline sünaps Elektrilises sünapsis on närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule. Näiteks kantakse niisuguste sünapside abil erutus kiiresti kalade keha tagaosa lihastesse, et oleks võimalik silmapilkselt põgeneda. Keemiline sünaps Sünapsid on enamasti keemilised. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaineks e. neurotransmitteriks. Piisava hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva retseptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi, kuid aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sellisel erutamisel ja pidurdamisel põhineb närvisüsteemis toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine.
Jagada infot eelnevates hepatiit C raviskeemides kasutatud ravimite kohta. Kirjutis sisaldab infot pegüleeritud interferoonravi, ribaviriin ravi, esimeste direct acting antiviral agents´ide (DAA) telaprevir-i ja bockoprevir-i kohta. Järgnevalt infot DAA ründepunktidest ja toimetest, samuti ravimi nimedest. Käsitletud on ka HCV sõeluuringute ja ennetuse teemat, mis on seotud HCV ravitulemuslikkusega. Puudutatud on ka HCV uudset rakult rakule kandumise tõkestamise võimalust niinimetatud lipoquad-e. Kõige enamkasutatavad ravimid on HCV ravis DAA-d. Kasutusel on kombinatsiooniravid koosnedes mitmest (eri)ründepunktiga DAA-st, kuna monoteraapia korral suureneb ravimresistentsuse tekke oht. HCV käsitlus nagu paljude teiste haiguste puhul liigub rohkem ennetuse ja sõelumise suunas eriti kuna väga head ravimid (DAA) on leitud ja HCV on välja ravitav haigus tänapäeval.
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regula...
Pärast seda jäi pere il ma sissetulekuta ja nii otsustas · Tolkieni ema oma vanemate juurde elama · minna. Pärast seda kolisid nad Birminghami kus John veetis oma aega uurides vanu veskeid ja rännates · nõlvadel, mis on samuti mõjutanud tema loomingut. Lapsepõlv · Alguses õpetas poisse nende ema, kes õpetas Ronaldile palju botaanika ko hta ja ärgitas teda joonistama. · Tolkieni lemmikalaks oli, aga keeled ja seega õpetas tema ema talle juba va rakult ladina keele algtõdesid. · Ta õppis lugema nelja aastaselt ja kirjutama natukene aega pärast seda. Ta lle meeldis lugeda · fantaasiaraamatuid üks tähtsamatest oli Andrew Langi "Haldjaraamat". Lapsepõlv · Tolkien läks õppima Kuningas Edwardi kooli, Birminghamis. Kui Tolkien oli kahe teistkümneaaastane suri · tema ema suhkrutõppe ja kuna Mabel oli olnud katoliiklane oli ta määranud, enne t a surma neile hooldajaks
BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni alguso...
9. Viiruse ehitus, nende ülesanded. a. Genoom (RNA või DNA) 3 tüüpi geene: info viiruse valkude kohta, millised 1. struktuurgeenid peavad olema 2. replikatsioongeenid viiruse RNA/DNA sünteesi info 3. regulaatorgeenid info raku mõjutamiseks b.Kapsiid valguline kate genoomi ümber, kaiseks c. Mõnedel on ümbris,,varastavad" rakult osa membraanist 10. Viiruse paljunemine rakus I Lüütiline tsükkel: kaasneb peremeesraku häving 1) viirus kinnitub rakule 2) viiruse valgud lagundavad rakukesta ja membraani 3) bakterirakku sisestatakse faagi DNA või RNA 4) sünteeritakse viiruse RNA või DNA alusel regulaatorvalke, pidurdavad raku aine vahetust 5) genoomi korduv replikatsioon (tehakse viiruse DNAd või RNAd) 6) kapsiidivalkude süntees
südamelihaskude südamelihases. kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Rakud on pikad ja peenikesed.Lihas koosneb kimpudesse koondunud rakkudest. Reageerib erutusele.Teeb tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. 10)Närvikude- Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ning mööda pikka jätket liigub närviraku kehasse. Sünapsid-närvir. kokkupuutekohad, kus ärritus antakse edasi ühelt rakult teisele. Tsütoplasmavõrgustik- reguleerib ainete liikumist, ümbritseb rakutuuma.Torukeste süsteem. Karedapinnaline- võrgustiku pinnale on kinnistunud ribosoomid. Valkude süntees riosoomides. Sünteesitud valkude kogumine ja transport. Siledapinnaline- süsivesikute ja lipiidide süntees.Sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja trans. Ribosoom- organell, kus sünteesitakse valke, membraan puudub. Koosneb rRNA-st ja valgu molekulist. Mitokonder- Varustab rakku energiaga
9. Kes/mis on viirus? Viirused on bioobjektid, mis paiknevad elus ja eluta looduse vahepeal. Viirused on rakust rakku rändavad parasiitgeenid. 10. Viiruse ehitus,osade ülesanded. Genoom- DNA või RNA. Kolm tüüpi geene: replikatsioonigeenid tagavad DNA või RNA paljunemise; regulaatorgeenid korraldavad ümber raku elutegevuse; struktuurgeenides moodustatakse viiruse valgud. Kapsiid ehk valguline kest. Mõndadel viirustel on ümbris, mille saavad rakult kus nad moodustati. 11. Kirjelda,kuidas toimub viiruse paljunemine rakus.(vihikus) 12. Võrdle lüütilist ja lüsogeenset tsüklit. Lüütiline- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viirue kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval
Kaasasündinud refleksid tingimatud, beebide esimestel eluaastatel esinevad refleksid, mis on olulised beebi ellu jäämiseks (otsimis-, imemisrefleks jms.) refleksikaared läbi seljaaju. Omandatud refleksid tingitud refleksid, peaaju eri piirkonnad ja seljaaju, silmapupillide ahanemine, kaitserefleksid. Närviimpulssi liikumine - närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele, kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet. Sünaps - kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga ja annab närviimpulsi edasi järgmisel rakule, enamik keemilised. Sisenõrenäärmed humoraalne regulatsioon, tagab organite/elundite vahelise koostöö ja stabiilse sisekeskkonna. Käbikeha, ajuripats, kilpnääre,
temperatuurireguleerivad keskused. PIKLIKAJU see ühendab peaaju seljaajuga. Ta juhib hingamist ja südametegevust. SELJAAJU vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib kaasasündinud käitumisi,mida kutsutakse tingimatuteks refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. REFLEKSID Närviimpulss on närvirakkudes tomuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus, mis antakse edasi ühelt rakult teisele. Kehalise ehk somaatilise närviüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldeb suhtlustvälismaailmaga.reguleerib meie tahtele alluvate lihaste tööd ja juhib ka tahtlikke liigutusi. Vegetatiivnenärvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust, reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Talitlus on automaatne. Eristatakse 2 osa üks osa võmendab siseelundites toimuvaid protsesse aga
(uppumise või lämbumise korral esinevad NS rikked) ning nt insult. Kindlasti üks levinuim PNSi mõjutavaid tegureid on alkoholism ning ka nt vitamiinipuudus või HIviirus. Ühendeid, mis põhjustavad loote väärarengut ning sellest tulenevalt võivad tekkida kaasasündinud NS haigused nim teratogeenideks. Veel reguleerivad organismi talitlust hormoonid (koos närvisüsteemiga). Hormoonid on põhimõtteliselt nagu signaalained (kannavad infot ühelt rakult teisele) ning neid eritavad sisenõrenäärmed. Hormoonide vahendatud regulatsioonmehhanismi nim humoraalseks regulatsiooniks. Hormoone, nagu ka paljusi teisi keemilisi aineid transporditakse vere ning ka lümfi kaudu. Peamisteks hormoonide tootjateks on hüpotalamus, käbikeha, ajuripats, neerupealised, kilpnääre, munandid ja munasarjad. Inimesi kaitseb viiruste, bakterite, põletike tekkimiste eest immuunsüsteem. Täpsemalt käitsevad nende eest veres olevad lümfotsüüdid
pole ka ühesuguse päritoluga. Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Bakterite puhul on vaadeldud analoogset nähtust, kus kromosoomi mingi osa eraldudes moodustab plasmiidi, mis võib ühelt rakult teisele üle kanduda. Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus transposonitega viib mõttele, et mõned viirused on end genoomist "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest. On avaldatud ka arvamust, nagu võiks mõned viirused endast parasiitse eluviisi tõttu äärmuslikult lihtsustunud baktereid, või oleks ürgookeanis tekkinud paralleelselt rakulise eluga
Närvirakud Dendriidid võtavad signaali vastu retseptorilt või *suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, teiselt närvirakult, neuriidid juhivad närviimpulsid tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. edasi teistesse rakkudesse.Sünapsidega antakse edasi närviimpulss järgmisele rakule.Närvirakkude vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. *müofibrillid võimaldab toimuda lihasrakkude kokkutõmbeid, koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele *Neuron närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest. * Dendriit närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse *neuriit e
· Mööda närve liigub info väliskeskonna ja keha seisundi kohta peajusse, kus se töödeldakse ning sealt liigub see uuesti mööda närve elunditesse tagasi · Enamik närve sisaldab kahesuguseid kiude Ühed juhivad närviimpulsse organitest pea- ja seljaajusse Teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse Närviimpulsid · Närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus · Need andakse edasi ühelt närvi rakult teisele · Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku, nende vahel on pisut tühja ruumi · Närviimpulsside edasikanne ühelt närvirakult teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega · Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku väga kiiresti (kini 100 m/s) ja täpselt edasi levib
varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust, ärrituse vastuvõtmine, analüüs, edastus ja salvestamine Sünaps- närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Rakutuum- membraaniga ümbritsetud ala rakus, kus asub pärilikkuaine, juhib raku elutegevust Tuumamembraan- tuuma ümbritsev kahekordne membraan, mis eraldab DNA tsütopplasmast tuuma, kaitseb geneertilist materjali, valikulised ained tuumast sisse ja välja Poorid- tuumamembraanis asuvad avad, mis reguleerivad materjali ja info liikumist tuuma ja tsütoplasma vahel Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi- RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustamine
Jõudis järeldusele, et ka loomad koosnevad rakkudest, üks rakuteooria rajajaks 14.Milles seisnes Robert Hooke tähtsus rakubioloogias? Võttis kasutusele mõiste ’’rakk’’ 15.Epiteelkoe ülesanded? Eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb välismõjude eest, eritab nõresid 16.Närvikoe ülesanded? Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine, salvestamine 17.Mis on sünaps? Närvirakkude kokkupuutekohad, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele 18.Kirjelda närviraku ehitust? Keha, pikk jätke, mitu mitmeharulist lühikset jätket 19.Kuidas liigitatakse lihaskoe rakke? Vöötlihaskude, siselihaskude, südamelihaskude 20.Lihaskoe ülesanded? Reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma 21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega
haavad ruttu, ül-eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb keha välismõjude eest, eritab nõresit(higi, rasu).Närvikude-koosneb pikkadest jätketega närvirakkudest e neuronitest, sellest on mood pea-ja seljaaju ning sealt saavad alguse närvid ja närvisõlmed, ül-reguleerida organismi eri osade elutegevust ja liita need ühtseks tervikuks.Närvirakkude kokkupuudekohti, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele nimet sünapsideks.Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Lihaskude-rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased.Eristatakse kolme liiki:vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases.Sidekude-rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet.Sidekude ühendab
Protistid – eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Mikromeeter – üks tuhandik millimeetrist Preparaat – laboratoorselt või tööstuslikult valmistatud või puhastatud eritotstarbeline aine. Kude – sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Sünaps – närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub ärrituse edasiandmine ühelt rakult teisele Osmoos - molekulide liikumine läbi membraani madalama kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Difusioon – gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsetratsiooniga lahusest kõrgema kontsetratsiooniga lahusesse Aktiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, vajab lisaenergiat Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat Fagotsütoos – tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel
algatamiseks: · Signaali amplituud ei sumbu kuna kogu läbitava tee jooksul toimub signaali pidev võimendamine · Närvirakk genereerib ühe aktsioonipotentsiaali ca iga 4 millisekundi tagant · Aktsioonipotentsiaal levib piki aksonit kiirusega kuni 100 m/s Aktipotenstsiaal levib vaid ühes suunas. SIGNAALI ÜLEKANNE ÜHELT NEURONILT TEISELE · Närvirakkude "suhtlemise" viis on aktsioonipotentsiaali ülekandmine ühelt rakult teisele: · Kui aktsioonipotentsiaal on jõudnud aksonit pidi närviraku lõppu, siis vabaneb rakust neurotransmitter, mis põhjustab teise närviraku, mis on eelneva närvirakuga kontaktis, membraani depolarisatsiooni ja aktsioonipotentsiaali indutseerimise: · Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline · Närvirakkude vahel edasikanduv signaal on keemiline · Kahe närviraku kontakti koht on sünaps
Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised. · Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses . Närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. · Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike pilu, mis takistab elektriimpulsi liikumist ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Kui eritatakse piisavalt palju mediaatorit, siis muutub teise närviraku seisund . Rahulolekus närvirakus tekitab mediator närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis. Närvisüsteem.
Keemiline sünaps- närvirakkude vahel on pilu ja signaal liigub ühest rakust teise teatud molekulide vahendusel. Selliseid vahendajamolekule nimetatakse ülekandeaineks ehk transmitteriks ehk mediaatoriks. ● presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; ● sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; ● postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Mediaatorid- Ülekandeained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja
membraani künnis - ehk lävend? - Sünaps - koht, kus ühe neuroni neuriit (e. akson) puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Enamasti keemilised. Sünapsid tagavad, et närviimpulss liiguks vaid ühes suunas. Aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse virgatsaineks ehk neurotransmitteriks. Keemiline sünaps: 1. AP saabumine sünapsi avab Ca-kanalid. 2. Ca-ioonid liiguvad sünapsi. 3. Suurenenud rakusisene Ca-ioonide kontsentratsioon põhjustab põiekeste seostumise membraaniga ja mediaatori (neurotransmitteri) vabanemise sünaptilisse pilusse. 4
Neuraalne ja humoraalne regulatsioon Neuraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Humoraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel Signaallainete abil (keemilised) Elektrilised närviimpulssid Sünaps – Neuronitevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele (Elektriline ja keemiline) Närviraku ehitus 2. Närvisüsteemi ehitus ja talitus Närvisüsteemi jagunemine Närvisüsteem jaguneb kaheks: kesk- ja piirdenärvisüsteem. KESKNÄRVISÜSTEEMI moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. PIIRDENÄRVISÜSTEEMI moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.
3 1. Ülevaade depressiooni olemusest, sümptomitest, raskusastmetest ja tagajärgedest Meditsiiniliselt on depressioon selline psüühikahäire, mis on põhjustatud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest (Inimene 2012). Neurotransmitter ehk virgatsaine, on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmetest ja tagab närviimpulsi informatsiooni ülekande närvirakkude vahel ühelt rakult teisele (Eesti Parkinsoni...2012). Häire tekkides on olulise tähtsusega psühholoogilised tegurid, milleks on s.h erinevad tunded nagu ärevus, viha, hirm, kurbus, sotsiaalne toetus, käitumine jne. Psühholoogiliste tegurite muutused väljenduvad hingeliste ja kehaliste sümptomitena (Ruus 2011: 13). Depressiooni häire võib esineda ka mitmeid kordi, sest juhul kui depressiooni häire kaob, võib see uuesti
pole ka ühesuguse päritoluga. Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonilperemeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Bakterite puhul on vaadeldud analoogset nähtust, kus kromosoomimingi osa eraldudes moodustub plasmiid, mis võib ühelt rakult teisele üle kanduda. Viiruste põhimõtteline (ja mõnikord ka struktuuriline) sarnasus transposonitega viib mõttele, et mõned viirused on end genoomist "lahti rebinud" transposonid. Samas võib olla asi ka vastupidi, ning transposonid tekkinud hoopis viirustest. On avaldatud ka arvamust, nagu võiks mõned viirused endast parasiitse eluviisi tõttu kujutada äärmuslikult lihtsustunud baktereid, või oleks ürgookeanistekkinud paralleelselt rakulise eluga.
närvisüsteemi. · Interaktsioon võib olla ka ruumiline reetina naaberpiirkondade vahel. Selline on näiteks heleduskontrast KATSE mille puhul erinevate heledustega alade kokkupuutekohas näivad heledused kontrastsematena Machi ribade heledusjaotus:Heleduskontrasti aluseks on füsioloogiline mehhanism, mida nimet. lateraalseks pidurduseks (retseptiivväljade uuringutes leitud, et naaberväljad reetinal mõjutavad üksteist; saates ühelt rakult erutuse ajju, saadetakse impulss ka naaberrakule, millele ta mõjub pidurdavalt (horisontaal- ja amakriinrakkude kaudu!) See mehhanism tagabki vormitaju, kuna võimaldab tajuda kontuure! Visuaalsete kontuurid ja tunnuste detektorid: ...väga olulised vormide äratundmisel. Kontuurid avastatakse vastavate detektorite (feature detectors) abil, mis paiknevad nii võrkkestas (ganglionrakud) kui ajus (on nt.servade, orientatsiooni, vormide, liikumise detektorid).
Peaajuga on seotud inimese teadvus, mõtlemine, meeleelundite tegevus, tajud, õppimine, mälu, sihtmotoorika. Seljaaju on KNS vanim osa. Funktsioonid: Reflektoorne ja juhte funktsioon. Kehaline PNS ehk somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) ja vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 42. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Sünaps on ühenduslüli rakkude vahel, mille kaudu impulsse ÜHELT RAKULT TEISELE edastatakse. dendriidid on lühikesed, elektrilisi signaale närviraku keha suunas Akson e. neuriit juhib elektrilisi impulsse raku kehast kaugemale 43. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? a) Tingimatud - Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks b) Tingitud - Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid 44. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? Lühimälu Püsimälu
Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid refklekse. Piirdenärvisüsteem juhib tahtele alluvaod tegevusi (skeletilihased) ja tahtele allumatuid tegevusi (siseelundkonna näärmed). 40. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 41. Reflekside jaotus? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 42. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1
rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla.
Peaaju juhib ja kontrollib organismi talitust. Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid refklekse. Piirdenärvisüsteem juhib tahtele alluvaod tegevusi (skeletilihased) ja tahtele allumatuid tegevusi (siseelundkonna näärmed). 41. Kuidas liigub info närviraku sees ja rakkude vahel? Rakkude vahel liigub info tänu SÜNAPSILE (ühenduslüli rakkude vahel), mille kaudu impulsse ühelt rakult teisele edastatakse. 42. Kuidas kujunevad refleksid? Milleks need vajalikud on? Mõned refleksid on kaasasündinud ehk tingimatud (nt. imemis- ja neelamisrefleks), teised refleksid on tingitud ehk need omandatakse elu jooksul. 43. Mille poolest erinevad mälu erinevad tasandid? 1. Lühiajaline mälu: 1.1 sensoorne mälu - väga lühiajaline, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks, väga kiire unustamine 1
mitmeharuline jätke. Võtab vastu siganaali retseptorilt või teiselt närvirakult. Neuriit ehk akson- pikad jätker, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriitidega või keharakuga j aannab närviimpulsi edasi järgmisel rakule. Enamik sünapse on keemilised. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorite ehk virgatsainet. Kui piisav hulk mediaatorit on difundeerunud teise raku retseptoritele, muutub selle raku seisund rahuoleku rakus genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu
a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud
a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud
ja aktsioonipotentsiaali indutseerimine. Närviraku sees edasikanduv signaal on elektriline, närvirakkudevaheline signaal on aga keemiline. Kahe närviraku kontakti kohta nim. sünapsiks. Elektrilised sünapsid vahendavad informatsiooni kahe neuroni vahel otsese elektrilise kontakti teel: post- ja presünaptilised membraanid on omavahel tihedalt ühendatud valguliste struktuuride vahendusel (tiheliidus). Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulss otse ühelt rakult teisele, signaali ülekandumine toimub otse ilma keemiliste vahendajateta. Sünaptiline närviimpulsi ülekanne on aga valdavalt keemiline ja toimub neurotransmitteri kaudu. Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas, kust ta sekreteeritakse sünaptilisse pilusse. Neurotransmitter seostub spetsiifiliste retseptoritega. 5
Depol. tekitab membraani piirkonnas paikseid elektrivoole, mis omakorda depolariseerivad naaberpiirkonna jne. Esialgses AP tekkekohas blokeeriv absoluurne refraktaalsus, signaal ei levi vasakule. Aeglasem. 3.10. Sünapsi mõiste ja struktuur. Sünapsid – neuronite signaali ülekandestruktuurid. Sünapsid on elektrilised, kus pre- ja postsünaptiline membraan on tihedas seoses tiheliiduste vahendusel. Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulss ühelt rakult teisele, Postsünaptilise raku membraan depolariseerub ja tekib AP. Signaali ülekanne on vahetu. Infovahetuse kiirus! Keemilised, kus signaali ülekandmiseks vajatakse mediaatoreid (neurotransmittereid). Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas. Saabub erutus, AP depolariseerib presünaptilise membraani. Depolariseeritud presünaptilise membraani suurenenud permeaablus Ca+2 ioonide suhtes võimaldab ioonide sissetungi. Suurenenud
· Enamike organismide puhul kaheahelaline DNA, osade DNA viiruste puhul on DNA üheahelaline ja on ka viirusi, kus RNA on päriliku info kandjaks. 42. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni. · Transformatsioon bakterites. Katse Streptococcus pneumoniae'ga, mis põhjustab kopsupõletikku. Virulentsed limakaspliga (S-tüüpi) ja avirulentsed limakapslita (R-tüüpi) bakterid. DNA võib ühelt rakult teisele üle kanduda (nt surnud rakult elusale). Hiirtega tehti katse, kus neid süstiti elusate S tüüpi rakkudega, elusate R tüüpi rakkudega ning surnud S ja elusate R rakkude seguga. Letaalseks osutusid esimene ja kolmas variant tõend transformatsioonist. Et teada saada, kas just DNA on virulentsete rakkude põhjustajaks, võeti DNA preparaat (mis sisaldas ka RNAd ja valke), mida töödeldi Rnaaside, Dnaaside ja proteaasidega
Raku erutuyse korral avanevad Na+ voolukanalid põhjustades teise raku depolarisatsiooni, mis võib teises rakus esile kutsuda aktsioonipotensiaali.Elektrivoolu kandvad ioonvoolud läbivadrakumembraane piirkondades, mida nimetatakse neksusteks e. (gap junctionns) mulkühendusteks. Mulkühendustes on talituslikult koos funktsioneerivad rakurühmad eriti südame-ja silelihases. Südamelihaskiud moodustavad funktsionaalse sünsüütsiumi, kus erutus levib rakult rakule ilma aktsioonipotensiaalide märgatava vähenemiseta. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis toimub aksoni moodustatud presünapsist ja mõjustust vastuvõtva raku postsünapsi vahendusel, mille vahele jääb valgulise geeliga täidetud sünapsipilu.Presünapsis asuvad transmitterit sisaldavaid põiekesi diameetriga 30- 50nanomeetrit ja neid eraldab sünapsipilust presünapsimembraan. Postaünapsisse jääb postsünapsimembraan, millel asuvad transmitteriga reageerivad retseptorid
jääb mulda pärast liigse vee äranõrgumist nimetatakse väliveemahutavuseks. Väliveemahutavuse korral on suuremad poorid täidetud õhuga ja taimekasvutingimused on head. Taimed saavad halvasti vett kätte kuni närbumisniiskuseni seda loetakse produktiivseks veevaruks. 13. Mullavee omastamine taimede poolt, süsteemi muld-taim-atmosfäär toimimine. Transpiratsiooni tõttu kaotab taim pidevalt vett. Vee väikene puudujääk põhjustab imamisjõu tekkimise taimerakkudes, mis kandub rakult rakule kuni taimejuurte karvakesteni välja - tekitades seal vee imendumiseks küllastamatuse seisundi. Kui eraldumine taimest lakkaks, siis küllastuksid juured varsti veega ja vee imamine mullast katkeks.Et maismaa taimed kasvuperioodil tavaliselt ei saavuta täielikku turgorit, siis jääb osa osmootsest rõhust rakukesta vasturõhu poolt tasakaalustamata. Taime normaalseks elutegevuseks peab olema piisavalt mullas vett, mis on talle kättesaadav
Teatud närvirakud meie ajus uuenevad. 1 pikk närvirakk (akson) 30100cm pikk. Selle üll on ärritusi edasi anda. Infot antakse edasi elektriimpulsside abil raku sees. Info liigub elektriliselt. Rakul on kas töö või puhkeseisund. Puhkeseisus on negatiivne laeng. Ärrituse saabudes hakkab membraan läbi laskma positiivseid ioone. Neuriidi lõpus on terminaalplaadid, mille üll on rakuvahelisse ruumi paisata kummilisi ühendeid. Nende kaudu liigub info ühelt rakult teisele. Ühes rakus on info edasiandmine elektriimpulsiivne, aga kahe raku vahel toimub info edasiandmine kummiliselt e sünapsiliselt. Keemilised ained e neurotransmitterid . keemiline aine ACK põhjustab lihaste kokkutõmbeid ja see on seotud mäluga. DA (doramiin) on ka seotud lihaste kokkutõmbamisega, doramiini puudus võib põhjustada Parkinsoni tõbe(lihaste kontrollimatu käitumine). Serotomiin e lõbuaine aitab organismile toonust lisada
1) Ankurühendused (adherence junctions) – nii rakk-rakk, kui rakk- ECM – seotud tsütoskeletiga. 2) Tiheliidused (tight juctions, occluding juctions) - epiteelis rakk-rakk – takistavad lekkeid epiteeli rakkude vahelt. 3) Kanal- e. auk liidused (channel or gap junctions) – loovad ühendusi kõrvuti asetsevate rakkude vahel 4) Signaliseerivad ühendused (communicating or signal-relaying junctions) – loovad eeldused signaali ülekandeks rakult rakule (plasmamembraani vahendusel). 115.Kadheriinid: spetsiifilised omadused ja funktsioonid. Kadheriinid: Rakk-rakk ühendused. Seonduvad kas aktiini filamentidele või intermediaarsetele filamentidele. Ca2+ sõltuvad.Moodustavad homofiilse takjas-tüüpi ühenduse. On selektiivsed ja sageli tagavad samatüübiliste rakkude adhesiooni. On kirjeldatud >100 erineva kadheriini. Kadheriinide abil toimub samatüübiliste rakkude
0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul. Kasutatakse immersiooniõli preparaadi ja objektiivi läätse vahele (optiliselt tihedam keskkond). 5. Kui suur on valgusmikroskoobi lahutusvõime piir...
Müeliniseeritud aksonis on impulsi liikumise kiirus suurem tänu pingetundlike ioonkanalite ebaühtlasele jaotusele ja nn saltatoorsetele ülehüpetele aksoni müeliniseeritud lõikudest. Närviimpulsi liikumise kiirus sõltub müeliinkesta olemasolust, aksoni läbimõõdust ja kehatemperatuurist. Sünapsi tasandil toimub info filtreerimine ja integratsioon. Sünapsi 2 tüüpi: 1. elektriline selles kulgeb närviimpulss ühelt rakult teisele otse läbi tunnelühenduse. See seisneb ioonide voolamises ühe raku tsütosoolist teise ning võimaldab kiiret rakkudevahelist kommunikatsiooni ja tervete rakurühmade või lihaskiudude üheaegsete aktiveerimist 2. keemiline selle närviülekande toimumispaigas on pre- ja postsünaptiline närvirakk lähestikku, kuid kokku ei puutu. Neid eraldab koevedelikuga täidetud sünaptiline pilu, mille
neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünaps edastab erutust närvirakkudest. Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii tihendalt seotud. Keemiline sünaps väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta. 6. Nägemismeel Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
