võnkumised ja lained Võnkumistel hälbeks nimetatakse võnkuva keha kaugust tasakaaluasendist. Võnkeperioodiks nimetatakseüheks täisvõnkeks kulunud aega. Sagedust tähistatakse f Hz Võngete arv ühes sekundis nimetatakse sageduseks. Välgu maasselöömise ja mürina vahel oli kolm sekundit.Välk lõi maasse umbes 1000 meetri kaugusel. Helisagedusest 23Hz , 230Hz , 2300Hz , 3200Hz, on inimkõrvale kuuldavad kõik neli helisagedust. Sundvõnkumise sageduse määrab välise jõu muutumise sagedus. Heli tugevus oleneb heliamplituudist. Võnke amplituudiks nimetatakse võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist. Ristlaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad risti laine levimissuunale. Pikilaine tunnuseks on, et aineosakesed võnkuvad pikki laine levimissuunale. Vaakumis heli ei levi.
docstxt/1303644627129213.txt
MAALRITÖÖDE OHUTUSTEHNIKA Juhendaja: Pärnu 2014 Maalrid ei tohi: · töötada seadmetel, mis pole korras, korrast ära tööriistadega, sisselülitamata ventilatsiooniga; · kasutada lahustina bensooli; · hoida lakke ja värve töökohal, mis ületab vahetuses vajaduse; · suitsetada töökohal ega läheneda lahtise tulega kergestisüttivatele vedelikele ja materjalidele; · hoida töökohal toiduaineid ja süüa töökohal; · hoida töökohal tühje laki- või värvipakendeid. Käte naha kaitsmiseks lakkide ja värvide eest tuleb määrida käenahka kaitsepastaga või panna kätte sõrmkindad. Maalritööd tehes tuleb puutuda kokku mitmesuguste värvidega, mis võivad avaldada toksilist või allergiat tekitavat toimet. Kindlasti ei
Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. ·Külm gaas neelab samasuguste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. ·Neeldumisspektri mood. neeldumisjooned. ··Iseloomu poolest jaotatakse spektreid pidev ja joonspektriteks. Pidevspekter: ·Esindatud kõik lainepikkused. ·Pidev kiirgus ja neeldumisspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada k õrge tempni.(ning tihedad hõõguvad gaasid) NT: Päikese v hõõglambi valgus Joonspekter: ·Koosneb eraldiseisvatest joontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. ·Joonspektri annavad ained gaasilises olekus, madalal rõhul. NT: Elavhõbeda auruga täidetud kvartslamp Spektraalanalüüs nim. ainete koostise kindlakstegemist nende spektrite järgi, kasutatakse joonspektril. Eelised: ·Tundlik meetod ·Ta ei muuda aine keem
Alkoholijoobes töötamine või alkoholi tarvitamine töökohas on keelatud! Panna selga ettenähtud riietus Seada valmis tööks vajalikud töövahendid ja isikukaitsevahendid (Kindad, kaitseprillid jne.) Maalrid ei või! Töötada seadmetel, mis pole korras või sisselülitamata ventilatsiooniga Kasutada lahustina bensooli Suitsetada töökohal ega läheneda lahtise tulega kergestisüttivatele vedelikele ja materjalidele Hoida töökohal toiduaineid ja süüa töökohal (v.a selleks ettenähtud kohas) Töö ajal kasutavad nõuded Tundmatu koostisega värve ja lahusteid ei tohi kasutada Üksteisega reageerivaid värvaineid tuleb hoida lahus Värve, lakke ja lahusteid tuleb hoida suletavas taaras Enne töö alustamist, kontrollida töö jaoks vajaminevate tööriistade olukorda( et need oleks ohutud, töökorras)
Tahkiste struktuur Tahkeid aineid, millel on kristallstruktuur nimetatakse tahkisteks. Tahkeid aineid, mille kristallstruktuur puudub nimetatakse amorfseteks. Amorfsetel ainetel on vedelikele sarnane omadus voolata. Esineb ka osaliselt tahkeid aineid. St. et mõni amorfne aine on osaliselt kristalliseerunud. Sellisel juhul on tegemist seguga, milles üks ja sama aine on osaliselt tahkes, osaliselt amorfses olekus. Kristallilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see süsteem säilib üle terve aine koguse, siis öeldakse, et tegemist on monokristalliga. Looduses aga esineb monokristalle harva
Ühtlane liikumine Liikumine loetakse ühtlaseks sellisel juhul kui keha kiirus ajas ei muutu, st. keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdse teepikkuse. Inerts Inerts on nähtus, kus keha välisjõudude lakkamisel või tasakaalustumisel säilitab oma liikumise. Inertsus Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise iseloomu. Mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha, st. seda rohkem tööd tuleb teha, et keha liikumise iseloomu muutmiseks. Pascali seadus Anumas olevatele vedelikele või gaasidele avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühesugusena. Archimedese seadus Jõuõlg Jõuõlg on pikkus toetuspunktist jõu mõjumissirgeni. Kang Lihtmehhanism, millega saab vähendada töö tegemisel kasutatavat jõudu, suurema teepikkuse läbimise tõttu. Kang jääb tasakaalu kui sellele mõjuvad jõud on põõrdvõrdelised enda jõuõlgadega. Kangi valem: F1*l1=F2*l2 põhikooli õpikutes ka F1*d1=F2*d2 või F1/F2=d2/d1
dt = M . Ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 2. Eneseiduktsiooni nähtus ja pooli induktiivsus . Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Juhi ehk pooli induktiivsus näitab kui suur eneseinduktsiooni emj. tekib selles juhis, kui voolutugevust temas vähendada 1A võrra sekundis. 3. Viskoosus Kõikidele reaalsetele gaasidele ja vedelikele (voolistele) on omane viskoossus ehk sisehõõrdumine. Viskoossus avaldub muuhulgas selles, et voolises tekkinud liikumine lakkab vähehaaval, kui liikumist tinginud põhjus kaob. Voolamine võib iseendast olla kahte põhiliiki. Laminaarse ehk kihilise voolamise puhul vedelik otsekui jaguneb kihtideks, mis ei segune omavahel ning libisevad üksteise suhtes. 4. Valguse peegelumise seadused Valguse peegeldumisel kehtib valguse peegeldumisseadus, mis ütleb, et valguse
http://www.abiks.pri.ee TAHKISED Tahkiseks nim sellist ainet, millel on kristallstruktuur Amfoteerseks nim selliseid tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur (neil on vedelikele sarnane omadus voolata, neil puudub sulamistemp) Monokristalliks nim ainet siis, kui tahkises aines paiknevad molekulid kindla korra järgi üle terve ainekoguse Polükristallil koosneb ainekogus paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest (metallid) Anisotroopiamolekulide korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast (iga molekul on järgmisest võrdsel kaugusel) Isotroopiamolekulide mittekorrapärase paigutuse korral aine omadused keskeltläbi suunast ei sõltu
keskmine.Edasi tstetakse termostaadi temperatuur ppeju poolt etteantud järgmisele väärtusele, hoitakse seda 10 -15 minuti vältel ja mdetakse uuesti kuuli langemise aeg. Korrektsete tulemuste saamiseks on vajalik, et langemise aeg ületaks 30 sekundi. Teoreetiline põhjendus, valemid: Höppleri viskosimeeter on kujutatud skeemil. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10° nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem: , kus -vedeliku viskoossus, r-kera raadius, v-kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu: on kera ruumala, -
Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks veel(H 2O) on 3 olekut: tahke (jää), vedel (vesi) ja gaasiline (veeaur). Tahke Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevaltgaasidest ja vedelikest vastupanu nihkedeformatsioonide: tahkiseid iseloomustavad suured nihkemooduli väärtused. Tahke oleku korral mõjuvad molekulide vahel tugevad seosejõud, nii et nad saavad
Vedelikud on voolavad – teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Selle asemel võivad osakesed libiseda kergesti üksteisest mööda. GAASID Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad – nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. SULAMISTEMPERATUUR Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine
Näiteks Maal kõige levinum vedelik on vesi ja kõige levinum gaas on lämmastik. Vett on maakeral erinevates olekutes (gaasina, vedelikuna, tahkena). Vesi on pidevas ringluses: tuleb allikatest maapinnale, liigub mööda ojasid ja jõgesid suurematesse veekogudesse, seejuures aurab osa veest ja sajab hiljem pilvedest maapinnale. Vee ja teiste vedelike omadused on sarnased ja sellepärast võib vee korral saadud katsetulemusi üldistada ka teistele vedelikele. Nii edaspidi teemegi. Samuti on veega seotud palju inimesele olulisi ja põnevaid asju, näiteks lainelauaga sõitmine või purjetamine. Vaatame lainelauaga sõitmist. Lainelaud on kindlast materjalist plaat, mis asetatakse vette ja inimene saab sellel olles trotsida ookeani tormiseid laineid. Pole mingit kartust vette kukkuda, kui püsite vilunult püsti vaatamata suurtele lainetele. Kuid kui te panete oma lainelaua serviti vette, võite üsna
4 Amorfsete ainete omadused · Tugevus · Elektrijuhtivus · Tulekindlus · Akustilised omadused · Vastupidavus survele/paindele Amorfsed ained on tahked, kuid muudavad raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Nad on tugevad, hea elektrijuhtivusega, tulekindlad, akustiliste omadustega, vastupidavad surveele/paindele. Amorfsel ainel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Voolamiskiirus on aga nii väike, et seda palja silmaga ei märka. Amorfsetel ainetel puudub kindel sulamistemperatuur, nad muutuvad järkjärgult voolavamateks, pehmemateks ja pole võimalik eristada vedelat olekut tahkest. Samuti ei olene amorfse aine omadused suunast- nad on isotroopsed. Nad võivad võtta suvalise kuju. Amorfsed polümeerid lagunevad paremini, kui kristalliinsed: tärklis, PVA (polüvinüülalkohol), PEG, tselluloosi derivaadid, polüestrid.
Kristallid on näide suure regulaarsusega võredest. Vedelikud on voolavad teiste sõnadega nad võivad muuta oma kuju. Gravitatsiooniväljas nagu see on Maal, kogunevad vedelikud nõu põhja nii, et nende ülemine pind on tasane. Vedelikes on osakestevahelised tõmbejõud liiga nõrgad, et hoida neid kindla kujuga. Gaasid Aine esineb gaasilisel kujul, kui tema osakeste kineetiline energia on piisavalt suur, et täielikult ületada neid kooshoidvaid tõmbejõude. Sarnaselt vedelikele on gaasid voolavad nad võtavad end ümbritseva nõu kuju. Erinevalt vedelikest on aga gaasi osakestel küllalt kineetilist energiat, et levida laiali ning täita täielikult teda ümbritsev nõu. Sulamistemperatuur Kui aineosakeste kineetiline energia muutub, siis võib aine muutuda tahkest vedelasse, vedelast gaasilisse olekusse jne. Kineetiline energia kasvab või kahaneb temperatuuri muutumisel. Aine sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures aine osakeste kineetiline
MÄÄRAMINE 15 K Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19,03 SKEEM Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu:
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrr...
seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. - Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, millest väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest, mis koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui ka vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Seenrakus esinevad ka mitmesugused
Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud
LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et voolukiirus oleks kambris ühesugune,
Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekuli...
seeneniidistiku ehk mütseeli. 3. Üherakulise pagaripärmi seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis ehituselt sarnaneb looma ja taimeraku omaga. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. See koosneb põhiliselt kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ning on nii gaasidele kui vedelikele mõlemas suunas läbitav. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Sellest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid, mis varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Paljuneb mitmesuguselt pungumise teel. Ta eraldab oma elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi
........ Soojuspumbad Kõige lihtsam on soojuspumba toimimise põhimõtte selgitamist alustada köögist täpsemini külmutuskapist. Nagu on teada, võetakse külmutuskapis olevatelt toiduainetelt ära soojusenergia ja antakse see edasi ümbritsevasse keskkonda. Soojuspumbad funktsioneerivad täpselt sama põhimõtte kohaselt, ainult vastupidises suunas. Ometi on ka siin määravaks põhimõtteks soojusenergia ülekanne. Kogu protsess toimub tänu väga madala keemistemperatuuriga vedelikele ehk jahutusainetele. · Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. · Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. · Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. · Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub:
MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi ja eesnimi: Jekaterina Milosedova Õpperühm: KATB-47 Töö teostamise kuupäev: Kontrollitud: Arvestatud: 17.03.2014 Teooria. Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel 19. Mdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 100 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mjuva takistava ju määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jud tasakaalustab gravitatsioonijõu:
töötamist suurel koormusel. Juhul kui vahetusse ei ole läinud piduriketas on sellel kindlasti juba märgatav kulumine. Paigaldatud uued klotsid pevad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale. Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada! Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse
töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid2. 1 S.k. Übertragung 2 S.k. Bremsen 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse
töökoht ja sõltuvalt auto otstarbest ka reisijatele mõeldud istmed. Üks olulisemaid auto detaile, mis aitab hoida auto ja autojuhi tervena on pidurid. Rico Kapsi 2 ÜLEVAADE PIDURITEST Pidur1 on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks. 2.1 Pidurivedelik Autojuhi soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse. Hüdroskoopsete omaduste tõttu imab pidurivedelik ümbritsevast keskkonnast endasse
BIOTSIID Tartu 2013 Biotsiidi definitsioon ning identifitseerimine Biotsiid (biotsiidne toode) on kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel. Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal. Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass. Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldis...
Blackboard Vista) kolloidkeemia neljanda loenguga (on praegu veel saadav ka Internetis http://www.hot.ee/kaljulott/ ). Samuti leiab viskoosuse kohta selgitust Internetis, näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Viscosity Höppleri viskosimeeter on kujutatud joonisel. Mōōdetakse kuuli langemise aega uuritava vedelikuga täidetud silindris, mis on 10 0 nurga all vertikaalsihi suhtes. Seda viskosimeetrit saab kasutada njuutoni vedelikele viskoossusega 3 ... 80000 mPas (cP). Kera küllalt aeglasel langemisel läbi vedeliku esineb kera pinnal laminaarne voolamine. Kerale mōjuva takistava jōu määrab Stokesi valem f = 6rv kus on vedeliku viskoossus, r - kera raadius, v - kera liikumise kiirus. Joonis. Höppleri viskosimeeter Kui kera langeb püsiva kiirusega läbi vedeliku, siis vedeliku poolt avaldatav takistav jōud
aatomite toimel. Kui aga muutub kaugus tuumast, muutub ka elektroni energia. Asja teeb veel keerulisemaks soojusliikumine: naaberaatomid lähenevad ja kaugenevad juhuslikult ja kogu aeg! Ja elektron võib ergastatud olekus minna üle hoopis teisele aatomile. Ja kuna aatomeid on metalli 1 cm 3 ca 10 23 tükki, siis kiirgub väga palju erineva lainepikkusega valguslaineid, mis annavad pideva spektri. Pidev spekter on omane hõõguvatele vedelikele ja tahkistele. 3
Joonisel on kujutatud valguse dispersiooni. 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38
veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veearu muutuks küllastunuks Ilmastikunähtused- sademed, udu, äike, rahe, härmatis, virmalised Vedelike omadused:voolavus ja pindpinevus- vedelikule on omane võimalus voolata, võtta anuma kuju, nad on tiheduselt sarnasemad tahketele kui gaasilistele ainetele, nad on raskesti kokku surutavad ning molekulid saavad liikuda vaid neile antud ruumalas, molekulid paiknevad korrapäratult ning vedelikele o omane pindpinevus. Pindpinevus on vedeliku omadus kokku tõmbuda ning omandada võimalikult väikest pindala, selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. Sisehõõre on vedeliku voolamisel tekkiv takistus. Difusioon- aine ülekandumine kõrge konstntratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Sojjusjuhtivus-soojusenergia kadnumine soojemalt külmemale kehale Märgamine ja kapillaarsus- joonised,seostuvad vee erilise omaduse pindpinevusega
Ja ülejääk põllule väetiseks kanda. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Kõige levinuim, mugavam ja otsesem päikesekiirgusest saadava energia kasutusviis on ruumide kütmine ja valgustamine ning vee soojendamine päikese toimel. Päikesepaneel on üldine termin päikest neelavate elementide kohta. Päikesekollektoriga saab koguda päikeseenergiat ja kanda seda üle vedelikele Päikesekiirgusest otse elektrienergia tootmiseks kasutatakse fotogalvaanilist elementi ka PV-elementi, mis on elektriline seade, mis suudab toota elektrivoolu ilma, et oleks ühendatud väliste toiteallikate külge. Plussid: Keskkonnasäästlik taastuvenergia: väheneb fossiilsete kütuste põletamine energia saamiseks, samuti maavarade kaevandamine ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud
juures muutub segu plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks. Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). Seadusandlusn vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni piiride määramine kinnistes mahutites (reservuaarides, tanklaevades jne) raskendatud. Sellistel juhtudel kasutatakse vedelike aurude plahvatusohtliku kontsentratsiooni hindamiseks vedeliku temperatuuri. 5.PÕLETUSE ESMAABI Ulatuslikud põletused kahjustavad kogu organismi elutegevust, eriti närvi- ja vereringesüsteemi
__________________________________________________________________________ 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad
__________________________________________________________________________ 35. Kuidas jaotatakse spektreid tekke põhjuste järgi? · Kiirgusspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. · Neeldumisspektrid näitavad, millise lainepikkuse ja intensiivsusega valgust keha neelab. 36. Kuidas jaotatakse spektreid iseloomu järgi? · Pidevspektrid esindatud kõik lainepikkused. Omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada. · Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad
gruppide lisandumisega. Viskoossuseks ehk sisehõõrdumiseks nimetatakse vedelike omadust avaldada vastupanu tema osakeste vastastikusele liikumisele välise jõu toimel. Vedelike kihtide takistamist liikumisele põhjustavad molekulaartõmbejõud. Andmed viskoossuse kohta on vajalikud vedeliku hoiustamise sobiva temperatuuri valikul, ümberpumpamisel või vedeliku sissepritsel mootorisse. Viskoossust määratakse vedelatel naftaproduktidel, nn njuutonilistele vedelikele, mille viskoossus ei sõltu libisemiskiirusest. Mittenjuutoniliste (setetega) vedelike puhul see nii ei ole. See fenomen põhjustab erineva läbimõõduga viskosimeetrite mõju määratud viskossuse tulemustele. Viskoosssuse väljendamine Viskoossuse suurust võib väljendada absoluutsena dünaamilise ja kinemaatilise viskoossuse ühikutes või suhtelistes ühikutes. Dünaamiline viskoossus on õli sisemine takistus voolamisele.
Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata. Nende voolavus on aga väike ning seda igapäevases elus ei märka. Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse. Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine. Temp tõustes amorfsed ained pehmenevad ning voolavus suureneb. Isotroopia ja anisotroopia Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks gaasid, vedelikud, amorfsed ained on isotroopsed.
Kokkuleppeliselt on retseptiraamatutes netokogused Kaalud peaksid olema 0 või 5 lõpulised (0,015; 0,020 kg) Toidunimetus on sinu valitud toidu korrektne nimi Valmistatavaid portsione tuleb sul 2 Retseptikaal on kogus ühele Valmistamisekaaluks tuleb leida kogus kahele Kaoprotsent tuleb leida kalkulatsioonitundide konspektist (tabelist) Siin on mõeldud külmtöötlemise kadu Kadu näidatakse ka hapukoorele, jogurtile, majoneesile- kuivainetele ja vedelikele külmkadusid ei arvestata Toidusse minev ja jääv vesi peab olema kirjas- kastmed, supid, puljongid jne. Ühikuteks on kalkulatsioonis kilogramm (eranditena tükkides- muna) Ühiku hind on tooraine 1 kg hind käibemaksuta Retseptihind = 1 bruto*ühiku hind , kõige lõpus korruta retseptihind kokku 1,18-ga (käibemaksuga). Nüüd oled saanud ühe portsu hinna Portsionikaal = 1 neto-(lahutatud) kuumtöötluskao %
hetkega kuni 800ºC. Selle temperatuurimuutuse peavad välja kannatama kõik pidurisüsteemi osad. Pidurdamisel muudetakse hõõrdeenergia soojuseks. Ühel pidurdusel toodab 1200 kg kaaluv auto 4 sekundi jooksul 257 600W energiat, ehk umbes 350 hobujõudu. Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse.
piduriketas on sellel kindlasti juba märgatav kulumine. Paigaldatud uued klotsid peavad sobituma vanadest klotsidest jäänud pinnale. Kuigi klotsid on väliselt täielikult identsed kuid erineva tehasetähisega ei tohi neid omavahel vahetada! 6 Pidurivedelik Teie soovi auto aeglustamiseks annab pedaalilt klotsideni edasi pidurivedelik. Pidurivedelikule nagu ka kõikidele teistele autos kasutatavatele vedelikele on kehtestatud standard. Pidurivedeliku puhul on selleks USA's esmaselt kasutusele võetud DOT. Pidurivedelik ei tohi lasta ennast kokku suruda, ta ei tohi rikkuda süsteemi metallist ja kummist detaile. Vedelikul peab olema kõrge keemistemperatuur ja viskoossus ei tohi muutuda temperatuuri kõikudes. Selleks, et vähendada detailide kulumist peab ta omama määrimisomadusi ja seoses hüdroskoopsete omadustega on soovitav, et pidurivedelik on pakitud metalltaarasse
kasvutsoonist ehk maatriksist ning lunulast. 4 millimeetrit küünest on naha all peidus. Uute rakkude moodustumine ja küüne kasvamine toimub küünejuures. Küüs tekib naha läikekihist. Nad on sarvjad nahamoodustised. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas. Pilt 1: küüne põhianatoomia Pilt 2: Sõrme ristlõige Küüneplaat- küüneplaat kinnitub tugevalt küüneloozile, ta on 0,5-1 mm paks, sileda pinnaga. Ning läbitav vedelikele. Küüneplaat koosneb keratiinist valgust, mida leidub ohtralt ka juustes ja nahas ning seal võib eristada umbes 25 tihedalt pakitud rakukihti, mis tagavad küünele tugevuse, teravuse, painduvuse ja elastsuse. Vee hulk küünes määrab ära küüne painduvuse. Normaalselt sisaldavad küüned vett 18%; kui vee hulk jääb alla 16%, muutuvad küüned hapraks. Vee hulka mõjutavad erinevad faktorid, sh. lipiidid. Normaalsed küüned sisaldavad 5% lipiide
Toodete märgistamine I Sirje Mets 2010.a. Tarbekeemia KEMIKAALISEADUS1 Vastu võetud 6.05.1998. a seadusega (RT I 1998, 47, 697), jõustunud 7.06.1998. a. Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord1 Vastu võetud sotsiaalministri 3.12.2004. a määrusega nr 122 (RTL 2004, 154, 2326), jõustunud 24.12.2004. Ohumärgid Mürgine ( T ) (T+)väga mürgine Ärritav (Xi), kahjulik ("Xn") Väga tuleohtlik ("F") (F+) eriti tuleohtlik Oksüdeeriv ("O") Sirje Mets 3 Keskkonnaohtlik ("N") Sööbiv ("C") ehk aine on söövitava toimega Plahvatusohtlik ("E") Sirje Mets 4 Säilitada ainult originaalpakendis Pesta ja kuivatada käed peale toote kasutamist. Õhutada ruumi peale toote kasutamist. Mitte segada teiste toodetega. Sirje Mets 5 Hoida laste ees...
organellid ja rakutuum teise rakku. Mõnel seeneliigi rakul need avad puuduvad, ja siis koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Seeneraku ehitus: · Seenerakk on ümbritsetud membraaniga (sarnaneb looma ja taimeraku omaga). · Membraanist väljapoole jääb rakukest koosneb kitiinist ja on tavaliselt õhem, kui taimeraku kest. Rakukest kaitseb, toestab rakku ja annab talle kindla kuju. Seejuures ei takista kest raku kasvamist ja on gaasidele ja vedelikele mõlemas suunas läbitav. Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. · Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad rakku energiaga · Tsütoplasmas esinevad veel tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja
Helmeri ja T. Gordoni poolt ja kannab Delfi meetodi või ka Delfi oraakli meetodi nime. sotsioloogiline meetod. Siin määratakse kvaliteedinäitajad sotsioloogilise uuringuga. Kasutatakse erinevaid turu-uuringute metoodikaid, et välja selgitada huvigrupi hinnang. Meetod on enamlevinud garderoobikaupade kvaliteedi hindamisel. 16. Pakendi funktsioonid. komplekteeriv, kooshoidev pakend on vajalik, et kaup vajalikus koguses koos seisaks ( kott, nõu, karp puisteainetele, pudel või tuub vedelikele ja pastadele, kast või karp naeltele, kompvekkidele jne.); kaitsev pakend on vajalik, et kaup säilitaks oma tarbeomadused (konservikarp, hermeeti-line kilepakend, õliga immutatud paber jne.); transporti hõlbustav pakend on vajalik, et kaupa saaks kas käsitsi või mehhanismidega mugavalt teisaldada, autole, vagunisse või laeva hästi ja ökonoomselt paigutada; ladustamist hõlbustav pakend on vajalik, et kaupa saaks ruumi optimaalselt kasutades ja tema
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse ...
erimahulised perioodid, mis hõlmasid erinevate keemiliste ainete omaduste ja perioodilisusseaduse omavahelisi suhteid. Mendelejev mainis Karlsruhe kongressi nagu kuningliku sündmust mis juhatas ta aatommasside ja keemiliste omaduste sarnasusteni. Mendelejevi kärjaari puhul on mitmekesisus üks tema silmapaistvam omadus tema tegevuste puhul. Keemiateaduse puhul, Mendelejev tegi mitmesuguseid panuseid. Füüsikalises keemias aga ta viis läbi erinevaid uuringuid, kus ta keskendus vedelikele ja gaasidele. Heidelbergis töötades 1860. aastal määratles ta ,,pulbitsemise kõige kõrgema tipu" ehk siis tipu, kus gaas kindlas anumas kondenseerub vedelikuks ainult rakendades gaasile survet.. 1871. aastal, mil ta väljastas lõppmahus oma esimese raamatu, kus ta juurdles gaaside elastsuse üle ja andis oma valemi Boyle'i seaduste kõrvalekaldumiseks. 1880. aastatel ta hakkas õppima vedeliku soojuspaisumise kohta.
Takistusjõud sõltub Keha kujust Keha kiirusest · Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks Vedelikud · Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule · Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. · Vedelik on raskesti kokku surutav · Molekulid saavad liikuda vaid molekulide mõõtmetega võrreldavates piirides · Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid) · Vedelikele on omane pindpinevus Pindpinevus · Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala. · Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. · Pindpinevusjõud F = l, kus l on pinna pikkus ja pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pinda · Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine >90°
seeläbi luua konkurentsieelise, pakend soodustab müüki, pakend töötab kommunikatsioonikanalina); · pakend loob tarbijakasu (ostja saab esteetilise naudingu, võib pakendit hiljem kasutada teistel eesmärkidel jms). Pakendi funktsioone võib aga ka pikemalt lahti seletada (Roose 2004: 39-40): 1) Komplekteeriv, kooshoidev et vajalikus koguses kaup koos püsiks (kott, nõu, karp puisteainetele, pudel või tuub vedelikele ja pastadele, kast või karp naeltele, kompvekkidele jne); 2) Kaitsev et kaup säilitaks oma tarbimisomadused (konservikarp, hermeetiline kilepakend, õliga immutatud paber jne); 3) Transporti hõlbustav et kaupa saaks kas käsitsi või mehhanismidega mugavalt teisaldada, paigutada autole, vagunisse või laeva hästi ja ökonoomselt; 4) Ladustamist hõlbustav et kaupa saaks ruumi optimaalselt kasutades ja tema
plahvatusohutuks; · kaitsegaaside kasutamisega (CO2, N2, CCl4). Lööklaine kiirus plahvatuse puhul on 10100 m/s, kui aga kiirus ulatub 100500 m/s, siis nimetatakse sellist plahvatust detonatsiooniks.Plahvatusohtlike segude puhul eristatavad ülemine ja alumine plahvatuspiir on vedelike puhul seotud temperatuuriga, sest vedelike kohal on alati aurufaas, mille koostis oleneb selle temperatuurist. Plahvatuspiirid antakse gaasidele ja vedelikele mahuprotsentides, tolmudele g/m3 (grammi ainet kuupmeetri õhu kohta). 7 Annika Luikjärv Põlemine 5. Tulekahjude tekkepõhjused Igasuguse põlemise tekke otsustab peamiselt süüteallika olemasolu. On loodud spetsiaalsed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
