(DNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine Päriliku info ja edasikandmine realiseerimine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos · Maltoos Linnasesuhkur Oligosahhariidid Idanevad seemned · Fruktoos - Puuviljasuhkur Monosahhariid · Hemoglobiin Neljandat järku ehk kvanternaarstruktuurne valk · Tselluloos Polüsahhariid taimede rakkudes · Glükogeen Polüsahhariid Lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes · Vaha Lihtlipiid · Testosteroon Hormoon - Meessuguhormoon
A A anti-B B B anti-A AB A ja B - Grupinimetus sõltub sellest, millised aglutinogeenid on. Kui anti-A saab A-ga kokku või anti-B B-ga kokku, tekib aglutinatsioon ehk punaliblede omavaheline kokkukleepimine. Aglutinatsiooni teket tuleb vältida, et ei tekiks hemolüüsi. Veregrupi määramine toimub grupiseerumite abil. Seerum defibrineeritud vereplasma, plasmast on eemaldatud fibrinogeen, mis osaleb vere hüübimisel. Kui fibrinogeen on eemaldatud, ei teki vere hüübimist. Seerum on niimoodi kokkukleepumisvaba. Naatriumtsitraat- üks lahus, mis muudab vere hüübimatuks. Aitab kahest seerumist. Seerumid tilgutatakse klaasile, siis lisatakse igale seerumile tilk või kaks verd ja vaadatakse, kas tekib aglutinatsioon või mitte. Kui ei teki aglutinatsioone, pole aglutinogeene! Juhul kui aglutinatsioon on anti-A seerumiga, siis veres on A-aglutinogeen.
· Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid · Naatriumfluoriid plasma ( NaF) · Glükoos · Laktaat Seerum · Plasma, millest on eemaldatud fibrinogeen (plasmaproteiin). Hüübimisprotsessi käigus plasma lahustuv fibrinogeen konventeeritakse lahustamatuks fibriiniks. Koagulatsiooni aeg varieerub. Kauem kui plasma ettevalmistamine. Verekatsuti seisab toatemperatuuril kuni hüübib, siis tsentrifuugida, seerum seerumikatsutisse. Selleks, et määrata glükoosi on vaja seerum ning verhüüvis täielikult eraldada. Täisveri · Ei ole soovitatav transportida. · Hemolüüs. · Glükoosi ei saa määrata · Jätkub vererakkude metabolism.
Valgud - biopolümeerid, tähtsaim ehitusmaterjal, aminohapetest, 8 vajalikku mida rakud ei sünteesi, peptiidside. Omaduste erinevused tulenevad aminohapetejärjestusest *Ensümaatiline - amülaas, pepsiin *Ehituslik - karvad, suled jne keratiin kollageen *Transport - hemoglobiin *Regulatoorne - hormoonid - insuliin ja glükagoon suhkru sisaldus *Energeetiline *Kaitse - antikehad lümfotsüüdid, hüübimisvalgud - fibriin fibrinogeen Nukleiinhapped - biopolümeerid, monomeeriks nukleotiidid Adenosiinfosfaat, tümidiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, guanosiinfosfaat, uridiinfosfaat Avitaminoos - vitmaiinipuudusel tekkiv haiguslik seisundLuude tugevus Ca ja D, D piisavalt ei suuda ‚ Makro - C H N O P S Mikro- Ca Na K Mg Cl
Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tuum Vere hüübimine: - kaitse verekaotuse eest - tingim. K-vitamiin, Ca-soolad Vereliistakutest väljub ensüüm => Vereplasmas fibrinogeen (valk mis on vereplasmas lahustun. kujul) Fibriin on lahustumatu valk. Immuunsus: Immuunsüst on organismi kaitsesüst, hävitab organismi võõrvalgud ja võõrkehad. Immuunsüsteemi moodustavad: - lümfisõlmed- lümfisoote koondumiskohad (hävitatakse mikroobe, toodetakse lümfotsüüte) - põrn - harkelund Lümf on verekapillaaridest välja imbunud vereplasma, mis liigub lümfisoontesse. Lümfiringe: - lümf on lümfisoontes voolav vedelik
1. variant 1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub? Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel. Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on pluripotentsed tüvirakud, mis on võimelised moodustama ainult ühte tüüpi vererakke. Seda
püsivaid liigeskahjustusi · Kaasneb artriit Haavad veritsevad kaua Sisemine verejooks soolde või kuseteedesse põhjustab vere eritumist väljaheitega või uriiniga Eluohtlikud on ajusisesed verejooksud ja hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Diagnoosimine, uuringud Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen Eluiga on ravi saamise puhul umbes 10 aastat lühem kui terve inimese eluiga Ravi · Puuduva hüübimisfaktori asendamiseks verejooksu korral süstitakse veenisiseselt selle faktori kontsentraati · Toime on lühiaegne · Raskete vormide korral ja näiteks operatsioonide eelselt kasutatakse hüübimisfaktori asendamist profülaktiliselt Hemofiiliahaigel peab olema kaasas info oma haigusest: hemofiilia tüüp, vajalik ravi
omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine
osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. 4. Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levik. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Tähtsus:*Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena. *Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin* Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin* Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen *Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid.*Nukleoproteiinide vahendusel toimub pärilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad. Valkude lõhustamisel vabanevat lämmastikuvaba jääki kasutatakse ära energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hüübimist. Ainevahetus: Seedetraktis lõhustakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapetkes, mis imenduvad peensoolest verre.Veri kannab
10. Miks on veri punane? ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 11. Fibrinogeen on valk, mis osaleb vere hüübimisel 12. Mis juhtuks, kui organismis oleks vähe leukotsüüte? Me oleksime kogu aeg haiged ja ei suudaks haigustele vastu panna. 13. Kirjelda suurt ja väikest vereringet (kust lagab, millistes veresoontes voolab veri, milline veri see on, millised muutused toimuvad, kus lõpeb) ................................................................................................................................................. .....................................
Hemofiilia ehk veritsustõbi Tartu 2017 Mis on hemofiilia? Ühe või mitme hüübimisteguri kaasasündinud vaegusel või hüpofunktsioonil tuginev pärilik veritsushaiguste rühm Diagnoosi täpsustamiseks määratakse vere hüübimisnäitajad: faktor IX, faktor VII, trombotsüütide hulk, APTT (osaline tromboplastiini aeg), PT (protrombiini aeg), veritsusaeg, fibrinogeen. Klassifikatsioon A-hemofiilia e. klassikaline 1:10 000 B-hemofiilia 1:30 000 C-hemofiilia Sümptomid Kalduvus verejooksude tekeks, mis ei peatu Liigestesse, lihastesse (valu, paistetus) Peale kerget traumat Iseeneselikult (nt ninaverejooksud) Vererohked menstruatsioonid Eluohtlikud Ajusisene verejooks Hingamisteede sulgust põhjustavad verejooksud Raske vorm avaldub lapseeas, kergem täiskasvanueas http://kiku.hambaarst
a) transportfunktsiooni b) ehituslikku funktsiooni c) liikumisfunktsiooni d) kaitsefunktsiooni e) energeetilist funktsiooni. V Leia sobivad vasted ja ühenda joontega. juuste valk tertsiaarstruktuur küünte valk kvaternaarstruktuur ämblikuniidi valk sekundaarstruktuur siidi valk tertsiaarstruktuur hemoglobiini valk sekundaarstruktuur vereplasma globuliinid sekundaarstruktuur vereplasma fibrinogeen sekundaarstruktuur VI Milliste keemiliste sidemetega stabiliseeritakse: a) valgu primaarstruktuur: b) valgu sekundaarstruktuur: c) valgu tertsiaarstruktuur: d) valgu kvaternaarstruktuur: VII Leia sobivad vasted ja ühenda need joontega: ensümaatiline funktsioon organismile võõrad ained ehituslik funktsioon insuliin transportfunktsioon amööbi liikumine retseptorfunktsioon
➔ vereliistakud: • värvitu; korrapäratud; ei liigu; eluiga 7-10päeva • osalevad vere hüübimises hemoglobiin- valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Verele annab punase värvuse hemoglobiinis sisalduv raud. Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest punastel vererakkudel. 0 veri sobib kõigile. AB saab olla doonoriks ainut iseenda rühmale. Vere hüübimise vajalikud tingimused on: Ca soolade olemas olu; trombotsüütide purunemine; fibrinogeen- fibriin- haava sulgemine; K- vitamiin. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks haigusetekitajad. Immuunsussüsteemi moodustavad: 1)lümfisõlmed; 2)põrn; 3) harkelund; 4) valged vererakud Kiire reaktsioon; õgirakud hävitavad tõvestajad Lümfotsüüdid toodavad tõvestaja vastu antikehi (muudavad tõvestaja kahjutuks) Loomulik immuunsus: • kaasasündimisel; haiguse läbipõdemisel (leetrid; rõuged) Kunstlik immuunsus: • vaktsineerimisel
ebapiisavalt, asendatavad (9) - ise sünteesime. · Nimeta valkude neli struktuurivormi. Primaarstruktuur, Sekundaarstruktuur, Tertsiaarstruktuur, Kvaternaarstruktuur. · Nimeta kolm valkude põhifunktsiooni. Ensümaatiline, Struktuurne, Transport · Too näiteid valguliste struktuuride kohta inimorganismis. Primaarne - insuliin, Sekundaarne - juuksed, küüned. Tertsiaarne - globiliinid, fibrinogeen. Kvaternaarne - hemoglobiin · Nimeta kaks nukleiinhapet ja nende ülesanded. DNA - kannab geneetilist informatsiooni, RNA - kopeerib DNA infot ja viib selle rakus vajalikku kohta. · Mis on nukleotiid ja millest see koosneb? Nukleiinhapete monomeer: süsivesik, fosfaatrühm, lämmastikalus · Nimeta neli lämmastikalust, mis võivad olla nukleotiidi koostises. Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin(uratsiil)
regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valkudel on organismis mitmeid funktsioone vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, annavad toiduenergiat: 1 g = 4 kcal. Valkudega on soovitatav katta 1015% päevasest toiduenergiast. Verehüübimisvalk fibrinogeen Kokkuvõte Taimne toidusedel, mis sisaldab mitmekülgset ja tervislikku valikut teraviljatooteid, köögi- ja kaunvilju, pähkleid-seemneid ning puuvilju, tagab suure tõenäosusega piisava hulga valkude ja kõigi asendamatute aminohapete saamise. Seejuures on oluline, et toitu söödaks ka õiges koguses, st püsitaks tervislikus kehakaalus. Valgupuudus võib tekkida juhul, kui menüü koosneb arvestatavas osas suhkru- ja õlirohketest toitudest nagu kartulikrõpsud,
Liigne valk viib välja kaltsiumi. Valgurohke toit on varjatult rasvarikas. Varuaineline N1. Munavalge 10-12% valku N2. Piim 4-5 % (piima varuvalk on KASEIIN) N3. Seemnete varuvalgud (sojauba 40%) Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. Valkude kaitsefunktsioon a) AKTIIVNE *Antikehad (tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis) Seonduvad võõrmolekulidega ja tekitavad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine (fibrinogeen muutub fibriiniks) b)PASSIIVNE-kattevalgud (viirusosakesi kattev valguline kiht) N: nahk ja nahatekised (küüned, karvad,suled,soomused,sarved) Transpordifunktsioon N1. Vere hemoglobiin (hapnik) N2. Rakumembraanis oleva transapordivalgud Liigutusfunktsioon .Kontraktsioonvalgud. N1. lihasvalgud(aktiin,müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks Regulatoorne funktsioon. Insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust. *soodustab glükogeeni sünteesi lihastes ja maksas.
moodustab maks ligikaudu 1/50 kehamassist. Tema ülesandeks on osaleda süsivesikute, rasvade ja valkude, vitamiinide ja hormoonide ainevahetuses ning paljude organismis eneses toodetud ning väljastpoolt organismi sattunud toksiliste ainete kahjutustamine. Lisaks toodab maks ka veel sappi, mis on vajalik toidu seedimisel. Maksa funktsioonid Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen). Samuti lagundab loote punaseid vereliblesid. Talletab varuaineid: suhkruvarud (glükogeen). Maks lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone. Maksahaigused: maksapõletik võib olla A, B, C-tüüpi. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Maksatsirroos
Lagundav ensüüm Desoksüribonukleaas (DNA- Ribonukleaas (RNA-aas) aas) Ülesanne Päriliku info säilitamine ja Päriliku info realiseerimine edasikandmine valgusünteesi käigus Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos Maltoos – Linnasesuhkur – Oligosahhariidid – Idanevad seemned Fruktoos - Puuviljasuhkur – Monosahhariid Hemoglobiin – Neljandat järku ehk kvanternaarstruktuurne valk Tselluloos – Polüsahhariid – taimede rakkudes Glükogeen – Polüsahhariid – Lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes Vaha – Lihtlipiid
Stabiliseerivateks sidemeteks on: a) molekulisisesed H-sidemed; b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud) c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul. Tertsiaarne struktuur esineb: osa ensüüme, histoonvalgud, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen, sidekoelised valgud. Kõik aminovalgud omavad 3o struktuuri. 4) Kvaternaarstuktuur mitmest polüpeptiidahelast tekkiv valgu molekul, mis on struktuurselt ja funktsionaalselt terviklik. Ehitusüksusteks on: · Subühikud, s.o struktuurid, mis iseseisvalt bioloogilist aktiivsust ei oma; · Protomeeridest subühikud, millel on teatav iseseisev katalüütiline aktiivsus.
Ensümaatilineensüümid kiirendavad reaktsioone (amülaas, mis kiirendab tärklise lagundamist) Ehituslik küüned, juuksed, ämblikuniit, siidiniit, viirustel kapsiid Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku Retseptoorne raku pinnal pinnaretseptorid(vastuvõtjad) Regulatoorne hormoonid (kasvuhormoon, adrenaliin, östrogeen, insuliin, testosteroon) histoonid (DNA valgud) Kaitseline antikehad, vere hüübimisvalgud(fibrinogeen) Liikumisfun, kokkutõmbumine kokkutõmbevõimelised valgud, lihastes olevad valgud võimaldavad liikumist Varuaineline munavalgud(letsitiin), piimavalgud(kaseiin) Energeetiline vähetähtis e. Väga madal 1g-17,6 kJ Toksiline botuliin(kalas ja lihas), putukatemürgid, madude mürgid (rästik-hemolüütiline) 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. a) lämmastikalus adeniin, guaniin,tsütosiin, tümiin b)sahhariid(suhkur) desoksüriboos
omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valkudega seotud mõisted
Vereringe Südame tööd mõjutab: Hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk (kõrge vererõhu puhul südame löögisagedus väheneb) Adrenaliin - stressiseisundis olles suureneb neerupealiste poolt toodetava adrenaliini hulk. Noradrenaliin tekitab viha. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja sejaaju. Peaaju: suuraju, väikeaju, vaheaju, keskaju, piklikaju Suurajul on kaks poolkera, mille pindmine kiht on ajukoor. (Ajukoor koosneb hallainest, mille all on valgeaine) Väikeaju reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.
organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilimist 19. Lämmastikbilanss on positiivne, kui teatud ajavahemikul: tarbitud toiduga omastatud lämmastiku hulk on suurem kui uriini, higi ja fekaalidega eritatud lämmastiku hulk 21. Lipolüüsiks nimetatakse: rasvade lõhustumist rasvhapeteks ja glütserooliks 22. Vereplasma kolloidosmootne rõhk, mille tõttu veenidepoolses otsas vesi taas kapillaaridesse siseneb, on vereplasmas olevatest: Na-ioonidest 23. Vereplasma valgud albumiinid ja fibrinogeen sünteesitakse: maksas 24. Organismi immuunreaktsioonis osalevad järgmised vereplasma valgud: gamma-globuliinid 25. Lahust, mille osmootne rõhk on suurem koevedeliku ja vereplasma omast, nimetatakse: hüpertoonilseks 26. Hemoglobiini konsentratrsiooni normväärtused täiskasvanud inimese veres on umbes: 120-160 g/L 27. Trombotsüütide ülesanne on: osalemine vere hüübimises 28. Erütsotsüütide keskmine eluiga on tavaliselt umbes: 3-4 kuud 29. Hematokrit näitab:
biokatalüsaatoriteks e. osalevad kõikides ainevahetusprotsessides. 4. Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levik. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Tähtsus:*Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu – müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena. *Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin* Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin* Vere hüübimis teostab vereplasma valk -fibrinogeen *Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid.*Nukleoproteiinide vahendusel toimub pärilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad. Valkude lõhustamisel vabanevat lämmastikuvaba jääki kasutatakse ära energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hüübimist. Ainevahetus: Seedetraktis lõhustakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ning edasi aminohapetkes, mis imenduvad peensoolest verre.Veri
muutunud rakke) tervel inimesel 1000 1500 mm3 VALGED VERELIBLED EHK LEUKOTSÜÜDID Kõige tähtsamad valged verelibled, mis aitavad kaitsta keha viiruste, seente ja bakterite ja ka sisevaenlaste- vananenud või muteerunud rakkude eest: neutrofiilid eosinofiilid lümfotsüütid monotsüütid granulotsüütid VERELIISTAKUD EHK TROMBOTSÜÜDID Koostis: Sisaldavad fosfolipiide (fibrinogeen jt)- tähtsad hüübimisel, serotoniini (ahendab veresooni), adrenaliini, histamiini jt. Ülesanne: Osalevad vere hüübimisel ja "punase" trombi moodustamisel HEMOGLOBIIN Koosneb neljast globiini molekulist ja heemist, heemi keskel on üks raua aatom. Heemi ja raua kompleks annab verele punase värvuse. Hapnik seondub transpordiks raua aatomi süsihappegaas globiini külge. VERE PUHVERSÜSTEEMID Vere pH säilitamine konstantsena
Vesi veega Süsivesikud monosahhariiditena Valgud aminohapetena Vitamiinid ei lagune Maksa funktsioonid? Energia allikas, vere- ja veedepoo, inaktiveerib hormone, detoksikatsiooni fn, sünteesib aminohapetest plasmavalke. Milline hormoon reguleerib munarakkude arengut? Kooriongonadotropiin Millise hormooni toimel tõuseb vererõhk? Adrenaliin Koehormoonid: ained, mis difundeeruvad ilma vereringe vahenduseta. Verevalkude FN: (albumiin, globuliin, hemoglobiin, fibrinogeen) toitumisFN, transpordiFN, kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja, kaitseFN. Vere FN: toitainete transport, hapniku transport, valgu depoo. P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. Südame kestad: Endokard, Müokard, Epikard. Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse. Leukotsüütide FN: organismi kaitse. Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises. Aktiin, müosiin: valgud, mis toestavad lihaskontraktsiooni. Veresuhkur norm. : 3
p.m) 8 Norm: 0,16 0,4 üh. Kõrgenenud näitajad osutavad neeruhaigustele ning raseduse toksikoosidele. Rasvad Lipoproteiidid sisaldavad rasvu (lipiide), näiteks kolesteriin, mis moodustub maksas. Kolesteriini e kolesterooli näitajad sõltuvad maksa seisundist ning söömisel saadud rasva kogusest. Norm: 56 üh. Need näitajad vahelduvad sõltuvalt maksa töö häiretest ning toidu kvaliteedist. Fibrinogeen vastutab vere õigeaegse hüübimise eest. Norm: 36 g/l Bilirubiin on sapipigment, mis moodustub hemoglobiini lagunemisel maksas ning põrnas. 9 Norm: 3,4 22,2 üh. Bilirubiini kõrge tase on maksahaiguste (hepatiidi) ning aneemia signaaliks. Tõuseb ka ravimite: erütromütsiin,indometatsiin,diasepaam, oksasepaam) Glükoos "suhkru" näitajad veres peegeldavad energeetilist tasakaalu ema
(kondrotsüüdid) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid, kollageen, elastiin). Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil. Veresooni ja närve seal seega pole. Kollageenikiud paiknevad võrgustikuna. Veri ja lümfoidkude Ainus vedelkude! Põhiosa on rakud ja plasma (ehk vedel rakuvaheaine). Rakud: erütrotsüüdid (hapniku transport), leukotsüüdid (immuunsuse tagamine) ja trombotsüüdid (e vereliistakud, mis tagavad hüübimise; neis on fibrinogeen). Siis on veel lümfotsüüdid, though seal on veel teisi rakke ka, kuni 20 eri tüüpi. Närvikude Rakk on kõrgelt diferentseeritud, seega ei jagune enam. Närvikude on mitmekesine, sõltub paiknemisest ja funktsioonist. Koosneb neuronitest ja gliiarakkudest, kusjuures viimaseid on enamik, umbes 9/10. Q: Mis on gliiarakk? A: närvitoerakk. Need toidavad ja kaitsevad neuroneid, võivad ka harva ja veidi neuronite ülesandeid täita.
Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise Lihaskontraktsioon toimub nelja valgu müosiini, aktiini, trüposiini ja tropomüosiini koosmõju tulemusena Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin Lihastes on hapniku reservuaariks müoglobiin Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogeen Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid Pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel Valgud omavad mõningast tähtsust ka energiaallikana Lämmastikubilanss iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel (Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) 3. Valguvajadus, valgu füsioloogiline miinimum
25. Veresuhkrusisalduse regulatsioon organismis. Pankreas eritab glükagooni - maks lagundab glükogeeni veresuhkru sisalduse tõstmine. Pankreas eritab insuliini rakud kasutavad elutegevuseks glükoosi veresuhkru sisalduse langetamine maks talletab glükoosi. 26. Maksa ülesanded organismis: - toodab sappi, mis on vajalik rasvade lagundamiseks - toodab verevalke, mis on vajalik loote punaste vereliblede tootmiseks, osalevad vere hüübimises (fibrinogeen, albumiim) - talletab varuaineid (vitamiinid A ja B; suhkruvarud glükogeen) - lagundab kahjulikke aineid, nagu näiteks alkohol ja keemilised toidulisandid - lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone
Rakud on kompaktsed, puuduvad rakukehast väljuvad jätked.Suurus paarkümmend mikromeetritTuuma kuju meenutab raku enda kuju.Kromatiini on tuumades hõredalt.Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile 24. Veri ja verelibled-Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine) Vereplasma: veest (90%), lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne.Verevalgud reguleerivad (seovad) vee hulka.Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vererakud:Tuumadeta punaverelibled e. Erütrotsüüdid-hapniku ja süsihappeg kanda.Tuumadega valgelibled e. Leukotsüüdid-immuunsuse kandjad. LUMF-Läbipaistev värvuseta vedelik, lümfisoonte kaudu suundub venoossesse vereringesse, Rakud on peamiselt lümfotsüüdid,Lümf kõrvaldab
Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes. Ülesanne on kaitstaorganismi. Granulotsüüdid- elavad 4-5 päeva, veres vaid mõned tunnid. Monotsüüdid- arenevad makrofaagid, elavad aastaid. Lümfotsüüdid- võitlevad mikroobidega moodustades antikehi, elavad aastaid. Vereliistakud- Väikesed, tuumata. Sees palju põiekesi, kus ensüümid vere hüübimiseks. 40- 50 korda rohkem kui valgeliblesid. Vereplasma- sisaldub vesi, transportvalgud, antikehad, fibrinogeen(hüübimisvalk), toitained(glükoos, jääkained, hormoonid) 8) Milline on neuroni ehitus ja mis on sünaps? Neuroni ehitus- närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem. Sünaps- koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid. 9) Millisteks tegevusteks vajab inimene energiat puhkelolekus ja töö korral?
plasmarakk antikeha makrofaag tappurrakk Vere hüübimine: (Kastid, nooled lisada, vt.pdf 007) Välimine süsteem Sisemine süsteem Koefaktor Plasmafaktor tromboplastiin Antihemofiilne faktor Xa (Stuart-Proweri faktor) (valge tromb) protrombiin trombiin fibrinogeen lahustumatu fibriin lõhustunud fibriin (fibriini polümer) (punane tromb) Leia vale ja asenda õigega. 1. Südame paremast vatsakesest väljub kopsutüvi arteriaalse venoose verega kopsu, kus toimub gaaside vahetus ja venoosse arteriaalse verega suubub õõnesveenide kopsuveenide näol südame vasakusse kotta. 2. Südame paremast kojast vasakust vatsakesest väljub aort arteriaalse verega
Funktsioonid:Transport, kaitse, valgudepoo(kuna küsiti nelja funktsiooni, siis transport jaguneb gaasi ja toitainete transpordiks) Reesusfaktor Antigeen D omanik on rh. Pos. Organismis antikehad puuduvad aga vale vereülekande või rasedusega võivad tekkida. Albumiin transpordi, toitumis, onkootserõhu tekitaja roll Globuliinid kaitsevalgud ja transpordi, onkootse rõhu tekitaja Hemoglobiin hapniku ja süsihappegaasi transport, peab olema erütrotsüüdis, mitte plasmas Fibrinogeen osaleb vere hüübimisel Kollateraal- väiksem kõrval versoon. Peaveresoone sulgumisel saavad kollateraalid rohkem tööd. Anastomoos veresoon, millekaudu saab veri ühest soonest teise joosta. Süda: Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht.
lamamine, istumine), shoki puhul veri koguneb tsentraalsele, perifeerias isheemia, (DIK- dissemineeritud intravasaalne koagulatsioon), trombi puhul keerisvoolud jms - hüperkoagulatsioon kaasasündinud geenidefektidest või omandatud antikehad veresoonte seintel asuvate hepariinide jt. vere vedelolekut tagavate faktorite vastu, peale sünnitust, operatsioone, traumat, verekaotust seoses hüübimisfaktorite hulga suurenemisega veres (fibrinogeen, protrombiin), pahaloomuliste kasvajate puhul koe laguproduktide verehüübimist soodustava prokoagulantse toime tõttu, vananedes trombotsüütide suurenenud agregatsiooni kalduvus, suitsetamine, rasvumine ja östrogeensed kontratseptiivid on hüperkoagulatsiooni põhjuseks, põletiku haigel kalduvus trombide tekkele. Trombide lõpe: - pehmestus ja lõhustumine ja imendumine- septiline mikroobide ensüümide
5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes. Kopsu katva kopsukelme ehk pleura ja rindkere seesmise pinna vahele jääb kapillaarne ruum nn pleuraõõs, mis on täidetud üliõhukese vedeliku kihiga (10 20 ml). Pleuraõõnes on negatiivne rõhk, mis süveneb sissehingamisel ja vähened väljahingamisel. Maksa ülesanded: Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A; B), suhkruvarud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigseid aminohappeid ja hormoone! Maksahaigused: Maksapõletik ehk A-hepatiit Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks. Maksatsirroos ehk maksa sidekoestumine Alkoholi ja keemiliste toidulisandite liigsel
-keratiini leidub näiteks roomajate küüntes, soomustes ja kilpides (nt kilpkonn). Joonisel 4.4 on näha keratiini mikroskoopilisi kiude raku sees. Joonis 4.4. 12 4.5. Puhvrifunktsioon: tänu polüelektrolüütsusele võivad valgud funktsioneeruda puhvritena. See funktsioon tagab vere ph stabiilse väärtuse Hb ja vereplasma mõjul (Zilmer jt 2001). 4.6. Kaitsefunktsioon: a) aktiivkaitse (nt. valgulised verehüübimisfaktorid nagu fibrinogeen ja trombiin). B) passiivkaitse, samastub teatud määral struktuurse funktsiooniga (nt. nahavalgud, juuste, küüniste, villa valgud jt). Kaitsefunktsiooni omava raku näiteks võib tuua fibrinogeeni, mis ringleb veres ja on põhiaineks vereklombi tekkimiseks verehüübimisprotsessis. Joonisel 4.5. on näha fibrinogeeni struktuurimudelit. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.5. 13 4.7. Kontraktsioonifunktsioon: keemilise energia kasutamine valkude abil
seonduda klaaspindadele. See valk vahendab ka seondumist vitronektiinile, peremehe ekstratsellulaarse maatriksi komponendile. Bakteriraku pinnal on palju spetsiifilisi retseptoreid, adhesiine, mis soenduvad peremehe molekulidega. Paljud nendest kuuluvad MSCRAMMs (microbial surface components that recognize adhesive matrix molecules) valkude perekonda. Fibronektiiniga seonduvat adhesiini seostatakse kõige enam bakterite kinnitumisel pindadele. Fibronektiinile järgnevad fibrinogeen/fibriin, kollageen, laminiin ja vitronektiin. S. aureus'el on leitud kaks fibronektiini adhesiini FnBPA ja FnBPB. Bakterid moodustavad biofilme paranevates või põletikulistes haavades, kasutades peremehe valke ära. See viitab bakteriaalsete adhesiinide mehhanismile, mille puhul peremees koloniseeritakse elujõulistes kuid kahjustatud kudedes. Infektsioosne endokardiit Üle poole endokardiidi juhtumitest on põhjustatud streptokokkide poolt, veerand juhtumitest stafülokokkide poolt
( soojuse ühtlane jaotuvus, happe-aluse tasakaal, vedeliku bilanss) Kaitsefunktsioon (antikehad) Vere fraktsioonid : Plasma , valge vererakud ja vere liistakud , punased vererakud Plasma: valgud, H2O , muud(toitained, vere gaasid , elektrolüüdid) Valgud: Albumiin : moodustab suurema osa (60%) plasma valkudest .väike molekulmass ja suur aine math, oluline transportvalk (rasvhapped jpm) Globuliin: Hõlmab endas tervet rühma sarnaseid valke, Osaleb SV transpordis (glükoproteiinid) Fibrinogeen : Oluline faktor vere hüübimisel Valged vererakud ja liistakud Leukotsüüdid (valged vererakud) - Valkjad tuumaga vererakud - Võimelised amöboidselt liikuma - Fagotsütoosi võimelised Monotsüüdid Lümfotsüüdid Granulotsüüdid Vere liistakud e trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel ning veresoonte terviklikkuse tagamisel MONOTSÜÜDID (4-8%) Kõrge fagotsütoosi võimega difundeeruvad kudedesse moodustades makrofaage ERÜTROTSÜÜDID Punased vererakud
d) eksfoliatiivne toksiin -impetigo põhjustaja (väikesed mädavillid epidermisel) nii loomadel kui ka lastel 3) Stafülokokkide ekstratsellulaarsed ensüümid ja nende toime C.Ekstratsellulaarsed ensüümid a) koagulaas - traditsiooniliselt jaotatakse stafülokokid kaheks: koagulaaspositiivseteks (CPS) ja koagulaasnegatiivseteks stafülokokkideks (CNS). CPS peetakse patogeenseteks. Koagulaasi toimel muutub tabandunud piirkonnas vereplasma fibrinogeen fibriiniks, mis ladestub mikroobi välispinnale, nii saab mikroob kaetud organismi enda valguühenditega mida fagotsüüdid ei suuda eristada kui "võõrast",see aeglustab oluliselt fagotsütoosi. Fibriini ladestumine põhjustab ka suurte kämpude teket, mis omakorda on suureks takistuseks fagotsüütide toimele. b) hüaluronidaas - hüdrolüüsib sidekoe mukopolüsahhariide, mis soodustab invasiooni. Tuntud ka spreading factor nimetuse all.
Kui panna veri liikuma ja 4 ja seda ühtlaselt kiirendada, hakkavad rakkudevahelised tõmbejõud vähenema ja pinge tõttu, mis tekib suspensioonis, hakkavad erütrotsüütide agregatsioonid lagunema kuni lõpuks jõuavad täieliku dispersioonini. Samal ajal väheneb vere viskoossus umbes viiekordselt algsest väärtusest. Kõrgmolekulaarsed proteiinid nagu fibrinogeen ja mitmed immunoglobuliinid, olles passiivselt absorbeeritud punaliblede membraanile, aitavad kaasa makromolekulaarsete sildade tekkele rakkude vahel. Kui erütrotsüüdid suspendeerida valguvabas lahuses, ei moodusta nad komplekse ja voolavad suhteliselt hästi ka madalatel kiirustel. Teine oluline omadus on see, et reoskoobi või viskomeetri pöörleva kiiruse kasvades muutub punalible kaksiknõgus kuju. Seoses erütrotsüütide deformeerumisvõimega väheneb ka viskoossus.
Kui veres on glükoosi vähe oleme väsinud ja võime minestada. Kõhunääre ehk pankreas eritab: insuliini, mis annab maksale korralduse eraldada verest suhkur; glükagooni, mis aktiviseerib hormoonid, mis hakkavad glükageeni lagundama. Koos reguleerivad need vere glükoosi sisaldust. 8. Millised on maksa ülesanded organismis? Toodab sappi, mis lagundab rasvu väikesteks tilkadeks. Sapp koguneb sapipõide. Toodab verevalke, mis osalevad vere hüübimisel (albumiin; fibrinogeen), loote punaste vereliblede tootmine. Talletab varuaineid: vitamiinid (A;B), suhkruvalgud (glükogeen). Lagundab kahjulikke aineid nagu alkohol ja keemilised toidulisandid. Lagundab üleliigsed aminohappeid ja hormoone. 9. Kuidas on seotud organismi veesisaldus ja vanus? Mida noorem on organism, seda
- Pankreas o Alfa-rakud muudetakse glükagooniga glükogeeniks ja seejärel glükoosiks, tekib vere glükoostaseme tõus hakkatakse tootma beeta rakke o Beeta rakud insuliini abiga toodetakse maksas glükoosist glükogeen ja tekib ere glükoostaseme langus Maks - Veres sisalduvate ainete kontroll o Glükogeeni tootmine o Üleliigsete aminohapete lagundamien o Plasmavalkude süntees: fibrinogeen, albumiin o Erütrotsüütide tootmine lootel o Vanade punaliblede lagundamine - Kahjulike ainete lagundamine - Sapi tootmine easvade lagundamine väiksemateks osadeks, sapi tootmise häirimisel kehakaal tõuseb - Rasvade sisalduse kontoll - Vitamiinivarude säilitamine - Kolesterooli süntees Eritumine ja veebilanss - Veesisaldus 65 kg inimene o Rakkudes 28l o Koemahlas 9-10l o Vereplasmas 2-3l - Tagatakse
Mõlemad rektsioonid on alati tasakaalus ja toimuvad alati koos. Nende eesmärk: vabaneb energia ja efektiivseks toimimiseks uute rakkude tekkimisel. Valkude ainevahetus Valkude kaudu satub organismi lämmastik. Tähtsus: · Valgud on kudede peamiseks ehitusmaterjaliks · Valgud on ainevahetuse põhiliseks kandjaks. · Mõningad hormoonid on valgulise ehitusega · Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. · Vere hüübimis teostab vereplasma valk-fibrinogeen. · Hapnikku transpordib liitvalk hemoglobiin. · Lihaskontraktsioon timub nelja valgu koostöö mõjul. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped · Asendamatud valgud on need, mida ei saa maksas sünteesida e. Täisväärtuslikud. Nad sisaldavad asendamatuid aminohappeid, mis on vajalik ehtusainevahetuseks( peamiselt loomse päritoluga valgud) · Asendatavad on need, mida maks saab sünteesida e. Mittetäisväärtuslikud-
HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5. RINNALÜLI TASEMEL KAHEKS PEABRONHIKS. KÜSIMUSED- 1. MIS ON KUDE- RAKUD KOOS RAKUVAHEAINEGA NIM. SIDEKUDETUGIKOE LIIGID- TROOFILISED(VERI, LÜMF, RETIKULAARNE SIDEKUDE, KOHEV SIDEKUDE, RASVKUDE); TOETAVAD FUNKTSIOONIGA(TIHE SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE). 2. SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK 3. NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN, HEMOGLOBIIN, FIBRINOGEEN, GLOBULIIN 4. ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED 5. ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED 6. KATABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, PRODUKTIDE LAGUNEMINE JA JÄÄKPRODUKTIDE VÄLJAVIIMINE 7. AKTIIN,MÜOSIIN- LIHASVALGUD (nn KOKKUTÕMBEVALGUD). VALGUD, MIS TOESTAVAD LIHASKONTRAKTSIOONI 8. ALBUMIIN- PLASMA VALK, VERES OLEVAKS VALGU VARUKS. GLOBULIINID- PLASMA VALK. NEED ON ERINEVAD VALGUD, MIS KANNAVAD
lämmastikühenditest, lipiididest, glükoosist, laktaasist, püroviinamarihappest, vitamiinidest, hormoonidest ja gaasilistest ainetest. 18. Vereplasma valgud jagunevad: a) Albumiinid; ülesanne: olulised ainete transpordifunktsiooni täitjad, kannavad metalli-ioone. b) Alfa-, beeta-, gamma- globuliinid; ülesanne: ainete transportijad, veavad orgaanilisi aineid. c) Fibrinogeen; ülesanne: osaleb vere hüübimisel, kaitseb verest tühjaks jooksmise eest, hemofiilia puhul neist kasu pole. 19. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem c) vere valkude puhversüsteem 20. Atsidoos tähendab vere pH kiiret muutumist happelisuse poole. 21. Alkaloos tähendab vere pH kiiret muutumist aluselisuse poole. 22. Vere hüübimise põhietapid on: fibrinogeeni muutumine lahustumatuks
ehk vere voolavus soontes halveneb. Sellest võivad tekkida trombid, insult ja muud verevarustuse häired. 13. Mis vahe on antiagregandil ja antikoagulandil? Antiagregandid vähendavad trombotsüütide agregatsiooni(kokkukleepumine), antikoagulandid pärssivad fibriini teket. 14. Selgita vere hüübimise mehhanismi? Protsess, mille käigus vabanevad vigastusejärgselt vereliistakutest ained (kaltsiumi ioonid, ensüümid, fibrinogeen), mis ahendavad vigastuskohas veresooni. Vereliistakud kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. 15. Milline väide kehtib atsetüülsalitsüülhappe kohta? a) Tromboosi profülaktikaks kasutatakse aspiriini kuni 300 mg ööpäevas b) Antitrombootiline toime kestab 7...10 ööpäeva c) Eritub organismist muutumatul kujul d) Inhibeerib tromboksaan - A2 16. Kuidas jagunevad antiagregandid? Too välja esindaja
orbitaalid jne. Veri ja lümf -Sidekoe vedelad alaliigid,koosneb rakkudest ja vereplasmast. -Pärit mesenhüümist ehk siis mesenhümaalset päritolu. -Erinevad testest sidekoe alaliikidest sellega, et ei paljune kohapeal vaid vereloomeorganites. Elutsükkel: loomefaas, tsikulatoorne faas, koefaas,lõppfaas. Vereplasma – seerum e. Defibrineeritud veri; koosneb toitainetest, ainevahetuse jääkproduktidest; verevalgud – albumiinid,globuliinid,fibrinogeen ;verevedelik mikroelementidega. Vererakud *Erütrotsüüdid e. Punalibled *Leukotsüüdid e.valgelibled – Agranulotsüüdid(tsütoplasmas ei ole sõmeraid) (lümfotsüüdid,monotsüdid) ja Granulotsüüdid(tsütoplasmas on sõmerad) (neutrofiilsed,basofiilsed,eosinofiilsed või atsidofiilsed) *Trombotsüüdid e. Vereliistakud Erütrotsüüdid Tuumatud, hemoglobiiniga täidetud, varieeruva kujuga. Täidetud hemoglobiiniga(5%heem ja 95% globiin) Leukotsüüdid *Agranulotsüüdid
aktiivsus. 3. Streptokoki virulentsusfaktorid Virulentsus põhineb üldiselt sekreteeritavatel ja pinnaproteiinidel, toksiinidel, mis kaudselt ja otseselt tõkestavad fagotsütoosi. Faktorid on kaasatud adhesiooni, ergutavad tsütokiinide vabanemist (tsütokiinid, mis soodustavad süsteemset põletikku). Antifagotsüteerivad komponendid: * kapsli polüsahhariidid ja M-proteiinid (seovad immunoglobuliine) Eksoensüümid: *proteaasid, hüaluronidaas, fibrinogeen, laminiin Eksotoksiinid: * streptolüsiin A, O, S. S. pyogenes kuulub kõige agressiivsemate patogeenide hulka nn „lihasööja bakter“. Pürogeenne eksotoksiin A osaleb streptokoki toksilise šoki sündroomi patogeneesis, tekib hüpotensiivne šokk, isheemial põhinev nekroos. * leukotsidaalne toksiin beetahemolüütilised streptokokid on patogeensemad kui alfa. 4. Str. Equi iseloomustus Nõlg on väga nakkav ülemiste hingamisteede infektsioon, mida põhjustab S. equi var. equi
organism liikuda! 7. Liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku. Ilma selleta ei saaks organism hapnikku omastada! 8. Valk moglobiin on lihastes hapniku reservuaariks. Vimaldab kiireid lihaskontraktsioone! 9. Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades komplekshendeid. 10. Nukleoproteiinide vahendusel toimub prilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad. Valkude lhustamisel vabanevat lmmastikuvaba jki kasutatakse ra energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hbimist. 24. TRANSAMIINIMINE JA DESAMIINIMINE: TR: he aminohappe aminorhm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida just tol hetkel tarvis on. DES: lhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorhm ja aminohape muudetakse lmmastikuvabaks hendiks, mis eraldatakse organismist vi kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS, ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED: VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga
annaabi.ee 
