M. levator 1.-4. kaelalüli pr. scapula angulus -kaela lülidevahe- dorsalis scapulae transversused superior ipsilateraalne liigesed scapulae rotatsioon + -kaela skapulo- lat.fleksioon kostaalne liiges -sirutab kaela +scapula elevatsioon +scapula allapoole rotatsioon M. rectus capitis axis linea nuchae -sirutab pead atlantooksi- subocci-
10 sekundit) kui ka sügavuselt. Vastsündinu hingamissagedus kiireneb ärkvelolekus, söömisel, nutmisel, erutusel ja kehatemperatuuri tõusul (Tunell 1998). Hingamissageduse normväärtus vastsündinueas on 30-50 x minutis, imikueas 20-40 x minutis, väikelapse- ja eelkoolieas 20-30 x minutis ja koolieas 15-20 x minutis. Tuleb meeles pidada, et ka lapse hingamine kiireneb nutu, erutuse korral, füüsilise koormuse ja palaviku korral. Hingamistüüp võib olla abdominaalne, kostaalne või segatüüpi. Kuni teise eluaastani prevaleerub abdominaalne ehk diafragmaalne, 2-8 eluaastal on segatüüpi ja 8-10 eluaastal prevaleerub poistel abdominaalne ja tütarlastel kostaalne hingamistüüp. Hingamisekskursioonide sügavus, sümmeetrilisus on tervel lapsel on külgühtlane, see tähendab, et mõlemad rindkere pooled liiguvad hingamisel sünkroonselt. Hingamisfaaside vahekord Tähtsad on rütmilisuse ja sügavuse muutused. Vaatleme, kas
● ninakõrvalkoopad arenemata Kirjelda hingamiselundkonna ealisi iseärasusi lapsel. ● kopsude ventilatsioon puudulik ● hingamine on pindmine, ebakorrapärane, kiire ● häälepilu kitsas ● häälepaelad lühikesed Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas? ● abdominaalne ● diafagmaalne-kostaalne ● kostaalne Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid? viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit?
roidekaari ja tekitavad kõhupressi aidates sügaval väljahingamisel (seetõttu on nad pärast pikaajalist naermist valusad). Vahelihas e. diafragma on väga oluline sissehingamislihas, sissehingamise käigus ta normaalne kuplisarnane võlvumus lameneb ja kopsud võivad avarduda avanenud sinii phrenicocostales'tesse (diafragma rakendub pingutuse või nt astma korral). Hingamistüüp sõltub sellest, kas inimene hingab peamiselt roiete tõstmise abil (kostaalne e. rinnahingamine) või diafragma langetamise abil (abdominaalne e. kõhuhingamine). Vähesel määral aitab hingamist ka autonoomne närvisüsteem, mille väärregulatsioon võib nt asthma bronchiale puhul parasümpaatikus-vahendatud bronhospasmi näol voolutakistust suurendada. ATPS (ambient temperature and pressure, saturated) tingimustel kehtivad ümbritsev õhutemperatuur ja -rõhk ning gaasisegu on veeauruga küllastatud.