KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedeli...
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Peiteaeg 1-2 nädalat Vaktsiin olemas - Kollapalavik Levikuviis sääsehammustus Haigusnähud iiveldus, palavik, lihasvalud, maksarakkude kärbumine Peiteaeg 3-5 päeva Vaktsiin olemas - A hepatiit e kollatõbi Levikuviis saastunud vesi ja toit, kontakt Haigusnähud nahk ja silmavalged kollased, maksatalitushäired Peiteaeg 15-45 päeva Vaktsiin olemas - B ja C hepatiit Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta) Peiteaeg Vaktsiin olemas - AIDS Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusenähud immuunsüsteemi nõrgestamine Peiteaeg väga pikk Vaktsiin - puudub - Esimesena avastati tubaka mosaiikviirus, avastati täna elektronikroskoobi kasutuselevõtule 1941
Nad vajavad paljunemiseks teiste organismide rakke. Viirushaigused ning nakatumisviis Nakatumisviis Viirus Piisknakkus Gripp, viiruslik nohu, punetised, mumps Viirushaigega otsene kontakt Tuulerõuged, leetrid, punetised Saastunud toit; vesi Viiruslik kõhulahtisus, soolepõletikud Veri ning teised kehavedelikud HIV, mis põhjustab AIDSi, hepatiit Emalt lootele HIV, punetised Siirutajate vahendus Marutõbi (metsloomad), puukentsefaliit (puugid) Viiruste tungimist inimese organismi takistavad nahk ja limaskestad.
käitumist. Seksuaalvahekorra ajal ei tohi lasta partneri verel, spermal ega tupevedelikul oma kehasse sattuda. Selleks tuleb kasutada kondoomi või turvakilet. Rasestumisvastased vahendid nagu plaaster, tabletid või tuperõngas, aitavad ära hoida rasestumise, kuid nakkuste vastu need ei aita. Seksuaalsel teel levivad nakkused Suguhaigused ehk nakused levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal Nakkused levivad kui ühe inimese kehasse satuvad teise inimese kehavedelikud. Mõned nakkused võivad kulgeda ilma esialgsete sümptomiteta. Ükski seksuaalsel teel leviv nakkus ei kao iseenesest, aga suurem osa on ravitavad. Et vältida nakkuseid tuleks jääda turvalise vahekorra piiridesse. Seksuaalsel teel levivad nakkused SÜÜFILUS KLAMÜDIOOS GONORRÖA TRIHHOMONIAAS B-HEPATIIT HIV HERPES
Võimalus ruumi õhutamiseks ja ventilatsiooni 1) Printeri tolm olemasolu ning kasutada vaid vajadusel Keemiline 2)Puhastusvahendid võimalikult lahjasid keemilisi vahendeid. 1)Inimeste erinevad Kasutada käte desinfitseerijat ning kui kedagi kehavedelikud aidata haava puhul, siis kasutada kummikindaid. Bioloogiline 2) Mikroorganismid Isikukaitsevahendid võiksid olla samuti isiklikud. Puhata ja teha venitus harjutusi iga teatud aja tagant ning kasutada õigeid töövõtteid. Koolitada
Süüfilis Eneli Nilbe 8.Klass Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib? Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse
Süüfilis Eneli Nilbe 8.Klass Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem Süüfilis on organism, mis nakatab vere ja muud kehavedelikud. Kui haigust ei ravita varases staadiumis, võib see muutuda väga tõsiseks Kuidas levib? Raseduse ajal võib haigus emalt lapsele üle kanduda, põhjustades tihti tõsiseid arenguhäireid või isegi lapse surma Seksuaalsel teel edasikanduv haigus, mis võib kahjustada kogu keha Süüfilis kandub suguühte ajal üle koos bakteritega Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida Priionhaigused.Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad lii...
- diagnostika : antikehade leidmine verst ( IgM ) - kumbki hepatiidi variant ei lähe krooniliseks - vaktsiini ei ole NB! Reisimisel (A ja E hepatiidist ohustatud aladele) tuleb hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, merekarpoide ja termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade tarbimisest. B hepatiit - maailmas arvatakse olevat 300 miljonit viirusekandjat ( ning igal aastal 250 000 HBV seotud surma !) - nakkavad on kõik verd ja plasmat sisaldavad kehavedelikud (sama levik nagu HIV-il ) - peiteperiood 1-4 kuud - tunnused palavik, isutus, kõhuvalu, oksendamine kaovad 1-3 kuuga ja võib üle minna krooniliseks hepatiidiks- sel juhul raskustunne maksa piirkonnas, maksatsirroos jm., esineda võivad lööbed, artriit - rasedale ohtlik ei ole, kuid lapsel on oht 50 % saada viirus sünnituse käigus - HBV eritub ka rinnapiima - diagnostika: mitmete erinevate antikehade leidmine verest
dekompressioon, -vakaatne, -põletikuline. 48. Alteratsioon põletiku 1 etapp, põletikuline reaktsioon lokaalselt 49. Proliveratsioon põletiku 3 etapp, sidekoe teke, uute rakkude vohamine Kliiniline keemia 1. Analüüsi protsessi etapid preanalüütiline, analüütiline, postanalüütiline. 2. Millises analüüsi protsessi etapis tehakse enim vigu? preanalüütilises 3. Mis on uuritavad materjalid kliinilises laboris? uriin, veri, roe, kehavedelikud 4. Mis on antikoagulant? verehüübimist takistav aine 5. Mis teeb uriini proovi võtmise lihtsaks?- Ei põhjusta pt-le ebamugavust, pt saab ise seda teha, uriin on kergesti kättesaadav. 6. Millega alustatakse uriini uurimist? uriini värvuse ja läbipaistvuse hindamine 7. Millal tehakse sademe mikroskoopia? kui uriini testriba on positiivne 8. Mis on vereplasma valgus? albumiinid, globuliinid 9. RBC erütrotsüüdid, WBC leukotsüüdid, PLT trombotsüüdid. 10
Tunnikonspekt: sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid 1. Kehavedelikud, mis on ohtlikud sugulisel teel levivate haigustega nakatumise seisukohalt: sperma, tupeeritis veri (sh menstruatsiooniveri) rinnapiim 2. Sugulisel teel levivad haigused: HIV/AIDS hepatiidid B, C ja D süüfilis gonorröa klamüdioos trihhomonoos herpesviirusnakkus inimese papilloomiviiruse nakkus kubemetäid jne 3. Meetodidt HIVi ja STLH ennetamiseks: seksist loobumine
V: viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus mis tähendab mürki. 2) Võrdle viirust ja taimerakku. Leia erinevad ja ühised tunnuseid. V: neil on präilikkusaine olemas, võime muutuda ja ajajooksul areneda. 3) Kirjelda millistel viisidel saavad viirused peremeesrakuks paljuneda. V: nad kasutavad paljunemiseks teisi rakke ehk peremeesrakke. 4) Loetle viise kuidas inimene nakatub viirustega? V: piisknakkus, toit ja jook, kehavedelikud, veri 5) Nimeta inimese viirushaigus ja lisa milliseid organeid need kahjustavad? V: viiruslik maksapõletik-maks/ kõhulahtisus-kõht. 6) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? V: et anda neile immuunsus teatud haiguse vastu ja vähendada nende bakterite olemasolu organismis. 1) Nimeta bakterite omadusi mis tagavad nende laia leviku? V: kiire paljunemine ja väikesed mõõtmed tagavad nende laia leviku.
nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik- sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus) 21. Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu vaktsineeritakse Eestis plaaniliselt. B-hepatiit Lastehalvatus Leetrid Mumps Punetised 22. Kirjelda HIV levikut Eestis! 2009. a seisuga 18. september on Eestis diagnoositud 287 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 41. Kokku on aastate
HIV ja AIDS põhjustab suure kaalukaotuse, pideva väsimuse, palaviku, kõhulahtisuse, kuiva köha, muhud kaelal, kaenla all, kubemes. Nahal või suus sinikasarnased plekid. AIDS elab kõigis kehavedelikes, kuid levib ainult vere, sperma, tupevedeliku ja rinnapiima kaudu kas seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil või emalt-lapsele. Terve inimene nakatub HIV-viirusesse ainult siis, kui HIV-positiivse inimese eelnevalt nimetatud kehavedelikud satuvad tema vereringesse. AIDS-i ei saa täielikult välja ravida ja selle vastu ei ole ka vaktsiini. Selleks, et diagnoosida AIDS-i, peab olema lisaks AIDS-i tunnustele ka mingi nakkus, millesse terved inimesed ei haigestu. Ravimeid peab võtma regulaarselt ja ühtegi korda ei tohiks vahele jätta, muidu ei toimi ravimid vastavalt. HIV ja raseduse tagajärjed. Loode võib nakatuda raseduse ajal,samuti sünnitusel või sünnitusjärgsel perioodil rinnaga toitmisel
Väikestel lastel on ju tihti kergemaid vigastusi, mis näiteks mänguhoos saadud. Seega jääbki küsimus, kuidas nakatunutesse suhtuda tuleks. Ühelt poolt tuleks nendesse suhtuda kui tavalistesse inimestesse ja mõelda sellele, mida me ise tunneksime, kui meie nende asemel oleksime. Ent HIV ei levi näiteks suudeldes, kätt andes või lihtsalt nakatunuga samas ruumis viibides või samu töövaheneid kasutades. HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV- positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. Seega ei tasu neid vältida või neisse halvustavalt suhtuda, sest nakatumine on ebatõenäoline. Arvan, et oleks oluline teada, kas inimene on HIV-kandja või mitte. Aga ühtegi sobivat viisi selle teadasaamiseks ma ei näe. On ju igaühe sügavalt isiklik asi, kas ta räägib sulle
Vaktsiin: olemas KOLLAPALAVIK Levikuviis: sääsehammustus Haigusnähud: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine Peiteperiood: 3 – 5 päeva Vaktsiin: olemas A HEPATIIT ehk KOLLATÕBI Levikuviis: saastunud toit ja jook, kontaktnakkus Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitlushäired Peiteperiood: 15 – 45 päeva Vaktsiin: olemas B ja C HEPATIIT Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused (C hepatiit võib kulgeda ilma haigusnähtudeta. Peiteperiood: kuni pool aastat Vaktsiin: vaktsineeritakse plaaniliselt (B hepatiit) Haigus võib muutuda eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks, mis võib viia maksa sidekoestumise ehk tsirroosi või ka maksavähi tekkele. AIDS Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, rinnapiim
· vöötohatis · tugev öine higistamine · pikaaegne palavik · köha · tugev kaalu langus · pikaaegne piinav kõhulahtisus · tugev nõrkus.1 Kuidas levib HIV? AIDA elab kõigis kehavedelikes, kuid levib ainult vere, sperma, tupevedeliku ja rinnapiima kaudu kas seksuaalsel teel, otsesel verekontaktil või emalt-lapsele. Terve inimene nakatub HI- viirusesse ainult siis, kui HIV-positiivse inimese eelnevalt nimetatud kehavedelikud satuvad tema vereringesse.2 Kuidas ravida HI-viirust? AIDS-i ei saa täielikult välja ravida ja selle vastu ei ole ka vaktsiini.Selleks, et diagnoosida AIDS-i, peab olema lisaks AIDS-i tunnustele ka mingi nakkus, millesse terved inimesed ei haigestu. AIDS-i ravimiseks kasutatakse kombineeritud teraapiat, mida nimetatakse ka tri- teraapiaks või HAART-iks (High Activity Antiretrovirus Therapy = kõrgaktiivne antiviirusteraapia)
Motoorne üksus. Üks närvikiud innerveerib alati paljusid lihaskiudusid. Närvirakku koos tema poolt varustatavate lihaskiududega nim. motoorseks üksuseks. Täpseid liigutusi sooritavatel lihastel on närvikiudude ja lihaskiudude suhe 1/8 või 1/10, käsivarre 1/600, kehaasendit hoidvatel suurematel lihastel võib see suhe olla 1/1600. Kui lihase kontraktsioonist võtab osa suurem hulk motoorseid üksusi, suureneb lihase kontraktsiooni jõud. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. 4 (Vesi, lümf, veri) Inimese organismis on keskmiselt 57...65% vett. Nimetatud veekogus esineb rakusisese ehk intratsellulaarse ja rakuvälise ehk ekstratsellulaarse veena. Intratsellulaarne vesi kuulub rakkude koostisse. Ekstratsellulaarne vedelik ümblitseb rakke, selle kaudu toimub
I osa. KEEL ja KEELED 1. KEELE OLEMUS "Keel ja ühiskond" X klassile 1. ptk Mare Hallop KiNG 2.09.2013 30.10.2012 Polüfunktsionaalne suhtlemisvahend mõtlemisvahend näitab kõneleja vahendab identiteeti emotsioone võimaldab maagilisi reguleerib suhteid rituaale (needmine, loits) ,,Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega." (Hint 1995:3) Keel ja kommunikatsioon · Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul: VALU signaal ,,oht elule" · Organism püüab vältida hukkumist, valu hoia...
Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja...
Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi. Bakterite põhjustatud zoonooside näideteks on siberi katk, katk, tuberkuloos, salmonelloos. Viirushaigused, mis kuuluvad samasse gruppi on näiteks gripp, marutõbi. AIDS on inimese immuunpuudulikkuse viirus. Haige keha ja kehavedelikud sisaldavad jätkuvalt viirust, mis tõttu levib haigus ühelt inimeselt teisele, kui nad on vahekorras olnud ning naised võivad sünnituse ajal viiruse oma lapsele edasi anda. Aids on ka haigus, mida pole võimalik täielikult välja ravida. LINNUGRIPP on A tüüpi gripiviiruse põhjustatud lindude haigus. See haigus on ohtlik, kuna tapa noori, terveid ja hästi toimiva immuunsüsteemiga inimesi.
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
- eesnahk tuleb tagasi tõmmata, kondoom pannakse kõvastunud sugutile hoides kondoomi otsas olevast nibust nii, et sinna ei jääks õhku - hoides nibust tuleb kondoom lahti rullida sugutile - sugutit välja võttes kondoomi tuleks hoida nii, et see maha ei tuleks ja eemaldada enne suguti lõtvumist. - seejärel tuleb kondoomile sõlm peale teha ja visata prügikasti. Tunnikonspekt: sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid (õpilastele välja printimiseks) 1. Kehavedelikud, mis on ohtlikud sugulisel teel levivate haigustega nakatumise seisukohalt: - sperma, - tupeeritis - veri (sh menstruatsiooniveri) - rinnapiim 2. Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne 3. Meetodidt HIVi ja STLH ennetamiseks: - seksist loobumine - süstimine vaid meditsiiniasutuses - seksi edasilükkamine
Milliseid zoonoose on kõige tõenäolisem saada laboris töötades. Miks? Zoonoosid- A-tüüpi salmonelloosid. 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? HIV, hepatiidid(b, c, d), süüfilis. 4. Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat. 5. Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud? Veri, suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel). 6. Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV- infektsiooni korral? a. Haigus on ülinakkav, nakatumiseks piisab silmale nähtamatust vereosakesest b. Julgen pakkuda, et 50:50. 7. Millised on tööandja kohustused töötajate suhtes, kui töökeskkond sisaldab
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. ...
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada. Fenotüüp – organismi kõik tunnused ehksee, milline organism tegelikult kujunes. 7. Replikatsioon – DNA süntees, kõigis organismides toimuv universaalne molekilaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse 8. ...
5- aastaks 1) jäätmekäitluse hierarhia järgimise põhimõte: vältida jäätmeteket nii palju kui võimalik, korduvkasutus, jäätmed ringlusesse, taaskasutada 2) Põhimõte saastaja maksab 3) laiendada tootjavastutust 4) iseseisvuse ja läheduse põhimõte 5. Med. Jäätmed- jäätmed, mis tekivad inimeste, loomade haiguste diagnoosimisel, ravimisel,mikrobioloogilised preparaadid, patoloogilisd jäätmed, veri ja vere komponendid. Lahangu või med.protseduuride käigus kogutud kehavedelikud või nendega küllastunud materjalid, saastunud med. Terariistad( mitte süstalde korpused), ravimi jäägid, tsütostaatilised jäätmed(punane kott) Jäätmed puruststakse ja autoklaavitakse ühes anumas. 6. kodune prügi: 4 erinevat prügikasti- papp/paber; sega plast/ metall; biolagunev; prügi 7. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks või kõrvaldamiseks; ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab
- kasutatud pipetid desinfitseeri ja ladusta vastavalt nõuetele * Korduvkasutatavad esemed - puhasta desinfektandiga, pühi üle 70% EtOH-ga. 222 Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? HIV, hepatiidid(b, c, d), süüfilis. 222 Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat. 222 Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud? Veri, suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel). 222 Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV- infektsiooni korral? a) Haigus on ülinakkav, nakatumiseks piisab silmale nähtamatust vereosakesest b) Julgen pakkuda, et 50:50. 222 Mille alusel tuleks hinnata rakukultuuride ohutust/ohtlikkust? Too näide
külmetushaigusi, töövõime langust, optimaalne õhu liikumise kiirus 0,1 0,4 m/s), tagada ruumi varustatus värske õhuga. (konspekt) 9. Millised on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (konspekt) 10. Millised on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? Mikroorganismid (bakterid, seened, viirused), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid inimeste, loomade, lindude, putukate rakud, koed, kehavedelikud, eritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. (konspekt; A) 11. Milliseid haigusseisundeid võivad esile kutsuda bioloogilised ohutegurid? Nakkushaigused, allergiad, mürgistused. (A) 12. Millised on füsioloogilised ohutegurid? Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, raskuste teisaldamine. (konspekt; A) 13. Milline on katseaja maksimaalkestvus? Maksimaalkestvus on 4 kuud. (konspekt) 14
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP I Maris Pähn HI-VIIRUS ja AIDS EESTIS Iseseisev töö patoloogias Juhendaja: M.Kundla Tallinn 2008 2 SISUKORD 1. HI-VIIRUS.........................................................................................................................4 1.1.HI-viiruse struktuur ja paljumine.................................................................................4 1.2.HI-viiruse toime ja infektsiooni kulg........................................................................... 5 1.3.Nakatumine.................................................................................................................. 6 1.4.Testimine ja ravi...........................................................................................................7 2.HIV JA AIDS EESTIS.......................................
nt silmas. Suurem osa silelihaseid kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita. Nt sooleseinasilelihased kontraheeruvad rütmiliselt. Lihasväsimus Väsimus eelneb kurnatusele, vältides selle teket. Kestva või raske kehalise tää ajal hakkab lihase töövõime langema. Väsimuse põhjused võivad olla erinevad: lihases kuhjunud ainevahetuse produktid (piimhape), vähenenud energiarikaste ainete (glükogeeni) hulk ja halveneb hapnikuga varustamine. KEHAVEDELIKUD 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Kehavedelikud kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid. Kehavedeliku on päritolult näärmete sekreedid, mis sõltuvalt keemilisest koostisest täidavad mitmesuguseid ülesandeid. Organismi veri on kahes suures vedelikuruumis. Suurem osa on rakusisene, väiksem rakuväline.
Rh+ Rh+ Rh+, Rh- Rh- Rh+, Rh- Rh- Peatükk 9. Immuunsüsteem kaitseb organismi. Haigusetekitajaid hävitab kaitsesüsteem ehk immunsüsteem, mis teageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele. Organismi esmased kaitsetõkked: nahk, limaskestad, erinevad kehavedelikud (tupevedelik, pisarad) Teine kaitse on immuunsüsteem. Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigusetekitajaid ja nende mürke enne kui need haigust põhjustavad. Immuunsüsteemi moodustavad harkelund, lümfisõlmed, põrn ning valged vererakud. Valged vererakud jagunevad õgirakkudeks (moodustuvad luuüdis) ja lümfotsüütideks (moodustuvad harkelundis). Valged vererakud ringlevad kehas mööda vere- ja lümfisooni
inimesed võivad nakatada loomi. Katseloomadelt võib neid saada (tuleb kasutada kaitsevahendeid) 3. Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? (siin vastus: B-hepatiit, HIV-viirus) 4. Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna? 5. Äärmiselt resistentne välistingimustele: 30°C juures säilib 6 kuud, -20°C juures aga 15 aastat. 6. Millised kehavedelikud on B-hepatiidi viirust kandval patsiendil nakkusohtlikud? Veri, suguelundite piirkonnas olevad kehavedelikud (levib sugulisel teel). 7. Kui suur on nakatumise risk torkevigastusel a) B-hepatiidi korral ja b) HIV- infektsiooni korral? a)Haigus on ülinakkav, nakatumiseks piisab silmale nähtamatust vereosakesest, b)0,3 % 8. Millised on tööandja kohustused töötajate suhtes, kui töökeskkond sisaldab bioloogilisi ohutegureid?
esineb hootist külma. Mõnede konnade kehavedelike külmumispunkt on -0,6 °C juures, kuid nad võivad jahtuda kuni -8 °C ilma et kehas jää moodustuks. Teadaolevatest loomadest kõige külmumiskindlam on üks Alaskas elav putukas, Rhabdophaga strobiloides, kes elab üle isegi -60 °C pakase. Polaarsete alade kalad elavad aga vees, mille temperatuur on sageli -1,8 °C (st merevee külmumispunkt). Nimelt sisaldavad nende kalade koed ja kehavedelikud antifriise, aineid, mis alandavad vee külmumispunkti mõjutamata sulamistemperatuuri. Glütserool mõjutab külmataluvust kahel viisil: • alandab allajahtumispunkti ja suurendab tõenäosust, et looma kehas jääd ei teki, ning • kaitseb organismi külmumisest tekitatud kahjustuste eest Ektotermid kuumas kliimas: Pole teada ühtegi looma kes suudaks elada ja läbida oma täieliku elutsükli kõrgemal temperatuuril kui 50 °C. Kuid puhkeseisundis loomad
Enamik anorgaanilisi ühendeid organismis on lihtsa ehitusega. Kõige enam leidub neist organismis vett. Anorgaanilised ained on näiteks hapnik ja mineraalained. Ka süsinikdioksiid paigutatakse anorgaaniliste ühendite hulka, ehkki ta sisaldab süsinikku. Iooniline ühend ühend, mis sisaldab ioone. Näiteks keedusool söömisel keedusool lahustub ja naatriumi ning kloori ioonide vahelised keemilised sidemed katkevad. Kehavedelikud sisaldavad palju erinevaid ioone ja nende tase allub täpsele regulatsioonile. Oksüdeerumine keemiline reaktsioon, milles aine ühineb hapnikuga. Organism kasutab hapnikku energia saamise protsessis, mida nimetatakse aeroobne hingamine. Kofaktor tegur, mille toimel aine peab koos toimima teise teguriga. Ksenobiootikumid - inimorganismile kehavõõrad looduslikud (taimsed ja loomsed) ühendid; võõraine.
Tasakaalust välja lähevad väliste tegurite mõjul. Hippokrates räägib aastaaegade varieerumisest, avaldab inimesele esmajärjekorras mõju ilmastiku läbi. Kuum, külm, märg, kuiv. Lima talv (külm ja kuiv). Veri kevad (kuum ja märg). Must sapp sügis (külm ja märg). Kollane sap suvi (kuum ja kuiv). Seostas kehavedelike taset mitte ainult haigustega vaid ka kindla isiksusetüübiga. Kõige olulisem väline jõud oli toitumine. Võis kehavedelikud segamini ajada.... Platon. Tema arvates keha ja hing üksteist ei mõjuta. Hing saab olla igavene, see on püsiv. Keha on noorem, aga tekkiv ja kaduv. Galenos (129-199). Vana-Rooma arst ja anatoom. Võttis kokku antiikaegse teadmise ja panustas ka ise. Eelkõige anatoomi karjääriga seostuv. Põhineb Hippokratesel. Töötas gladiaatoritega ja sai sealt palju teadmisi kehast. Lisaks lahkas loomi. Laiendas loomade lahkamise teadmisi inimestele, näiteks lülisamba vigastuste osas
ja toimima. Seotud vorm on depoovorm, seondunud ravim terapeutilist toimet ei avalda. Vaba ja seondunud vormi vahel valitseb dünaamiline tasakaal (kui vaba vormina ringlev ravim difundeerub kudedesse, vabaneb uus kogus ravimit valguseosest). Veres püsib ravim lühikest aega ja difundeerub sealt kudedesse. Ravimi jaotumine kehavedelike ja kudede vahel võib toimuda ühtlaselt või valikuliselt. NB! KEHAVEDELIKUD ( % inimese kehamassist) eksatratsellulaarne vedelik 16% vereplasma 5% ülejäänud vesi 50% Farmakokineetikas on kasutusel jaotusruumala mõiste. Selle all mõeldakse tinglikku ruumala, milles toimub ravimi jaotumine. Ravimid võivad jaotuda kehavedelike ruumalade vahel erinevalt: Valikuliselt - ainult ekstratsellulaarses vedelikus (kloriidid)
tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ja tropomüosiin blokeerib jälle ristsillad. Lihaste kokkutõmbumisel peened ja paksud filamendid libisevad üksteise suhtes,nende eneste pikkus ei muutu, aga sarkomeer lüheneb. Libisemine filament mudel. ATP ja Ca juuresolekul müosiini pead pöörduvad, lükates aktiini filamendid sarkomeeri keskossa. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul inimesel 60% kehamassist vesi,sellest: 1)2/3intratsellulaarne vedelik:Na 12,K 150,Ca 0,0001,Cl 4,valke palju,pH 7,0-7,2 2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett.
tagasipumbatakse.Ca ioonide konsentratsioon müofibrille ümbritsevas keskkonnas langeb, aktiini ja müosiini vaheline ühendus katkeb ja tropomüosiin blokeerib jälle ristsillad. Lihaste kokkutõmbumisel peened ja paksud filamendid libisevad üksteise suhtes,nende eneste pikkus ei muutu, aga sarkomeer lüheneb. Libisemine filament mudel. ATP ja Ca juuresolekul müosiini pead pöörduvad, lükates aktiini filamendid sarkomeeri keskossa. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul inimesel 60% kehamassist vesi,sellest: 1)2/3intratsellulaarne vedelik:Na 12,K 150,Ca 0,0001,Cl 4,valke palju,pH 7,0-7,2 2)1/3ekstratsellulaarne vedelik:Na 145,K4,5,Ca 2,5,Cl 103,valke vähe pH 7,4: a)4/5 koevedelik b)1/5 vereplasma Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid,igal pool vees lahustunud ained,pole nö puhast vett.
Enamik anorgaanilisi ühendeid organismis on lihtsa ehitusega. Kõige enam leidub neist organismis vett. Anorgaanilised ained on näiteks hapnik ja mineraalained. Ka süsinikdioksiid paigutatakse anorgaaniliste ühendite hulka, ehkki ta sisaldab süsinikku. Iooniline ühend ühend, mis sisaldab ioone. Näiteks keedusool söömisel keedusool lahustub ja naatriumi ning kloori ioonide vahelised keemilised sidemed katkevad. Kehavedelikud sisaldavad palju erinevaid ioone ja nende tase allub täpsele regulatsioonile. Keemiline reaktsioon aine muutumine uuteks aineteks Keemilised reaktsioonid toimuvad kõigis elusorganismides. Paljusid neist kiirendavad erilised valgud, mida nimetatakse ensüümideks. Ühtedes keemilistes reaktsioonides ained lõhustuvad, teistes moodustuvad uued ained. Seda protsessi nimetatakse ainevahetus ehk metabolism. Oksüdeerumine keemiline reaktsioon, milles aine ühineb hapnikuga.
Samas ei väsi nii kiirelt. Suurem osa silelihastest kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita. Silelihast innerveerivad autonoomse NS närvikiud. Puuduvad tõelised närvi- lihase ühendused. Ülekandeaineks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Südamelihases innerveerib müokardi autonoomne NS. Müokard kontraheerub automaatselt, impulss algab stimulaatorrakkudest. Impulss levib ilma ülekandeaineta ühest rakust teise. Repolarisatsiooniaeg on pikk. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Kehavedelikud kujutavad endast paljukomponendilisi vesilahuseid. Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid. Nende koosseisus on harilikult mitmed komponendid ehk teisiti oeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. Inimese organismis on umbes 60% vett. Jaotuvad: 2/3 intratsellulaarne vedelik ja 1/3 ekstratsellulaarne vedelik
Kui lihas ei lühene kontraktsiooni ajal, nimetatakse kokkutõmmet isomeetriliseks. Isotoonilise kontraktsiooni ajal muutub lihase pikkus kuid pinge jääb samaks. Lihase efektiivus näitab, kui suure osa kasutatud energiast suudab ta muuta mehaaniliseks tööks, näiteks raskuse tõstmisel. Lihase töövõime paraneb harjutamisel. Põhjuseks on lihase vereringe paranemine. Lihasrakud paksenevad ja koos nendega kogu lihas, kuid uusi lihasrakke ilmselt ei teki. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Täiskasvanul moodustab vesi 60% kehamassist, s.o. 70 kg inimesel 42 l. Kehavedelikud jagatakse intratsellulaarseks ja ekstratsellulaarseks vedelikuks. Intratsellulaarset vedelikku on 2/3 ja ekstratsellulaarset vedelikku 1/3, mis täidavad vastavalt intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi. Nad kujutavad endast väga erinevatest komponentidest koosnevaid vesilahuseid.
17 Silelihastel puuduvad kõrgelt struktureeritud neuromuskulaarsed ühendused – innerveerivad närvikiud pärinevad autonoomsest närvisüsteemist. Innerveerivad närvikiud omavad paksemaid ümaraid piirkondi, mida nimetatakse laienemusteks. Laienemustest vabanevad virgatsained laia sünaptilisse pilusse, mida nimetatakse difuusseks ühenduseks. Hüperplaasia (loeng, lk 70) 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. Ekstratsellulaarne ja intratsellulaarne vedelik. Ööpäevane vedeliku tasakaal. Akvaporiinid. Vee omadused (L, lk 2) Sellest 2/3 (~28 l) moodustab intratsellulaarne vedelik ja 1/3 (~14 l ) ekstratsellulaarne vedelik. Intratsellulaarne: lümf Intratsellulaarne vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikuruumide summana
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
ioone. Soolade eritamine on suhteliselt palju energiat nõudev protsess.Arengulooliselt soolases vees kujunenud kõhrkalad (haid, raid) tasakaalustavad ookeanivee kõrget soolasisaldust kõrgendatud kusiaine (karbamiidi) ja soolade kontsentratsiooni kaudu nende lümfis ja veres ning soolanäärme abil, mis aitab liigsetel sooladel organismist eemaldada.! Füsioloogilised eripärad.! Kõhrkalade kehavedelikud sisaldavad rohkesti karbamiidi, mistõttu on merevee suhtes hüpertooniline. Vesi tungib seetõttu vabalt läbi väliste katete kõhrkalade kehasse, aktiivselt ei joo n ad kunagi. Vee ülejääk eritatakse neerude kaudu. ! ! Ainelise mateeriavormi väljaliseks üleminekul vabanevat energiat tunneme kui tuumaenergiat. ! Tuumareaktorites saadakse energiat just seetõttu, et uraanituumade lagunemisel muutub osa tuumade massist väljaliseks vormiks - energiaks.
Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristsildade kohal.( Kannavad ka adenosiintrifosfaati- kutsub esile ATP muutumise ADPks). Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini. Presünapsi vesiikulitest vabaneb atsetüülkoliin seondub postsünapsi membraani N-kolienergiliste retseptoritega, mille tagajärjel aktiveeruvad Na kanalid. 6. Kehavedelikud: jaotus, keemiline koostis ja ainete tsirkulatsioon. · Päritolult on nad näärmete sekreedid, filtraadid või ka mitme samaaegselt toimuva protsessi resultandid · Nende koosseisus harilikult mitmed komponendid ehk teisiti öeldes ei leidu organismis kusagil vett ilma lahustunud komponentideta. · Täidavad mitmekesiseid ülesandeid sõltuvalt kehavedeliku komponentidest. Vesi organismis · Täiskasvanul 60 % kehamassist, so 70 kg inimesel 42 l
· Liiga peen koresööt · Ratsiooni madal toorkiusisaldus · Mittestruktuursete süsivesikute liig Patogeenes · Vatsavedeliku pH kiire langus · Protozoade ja tsellololüütiliste bakterite arvu vähenemine · Suureneb tugevate hapete, eelkõige L- ja D- piimhappe süntees vatsas. · Eesmaod seiskuvad · Kulutatakse ära sülje ja vere fosfaat- ja karbonaatpuhvrid. · Kehavedelikud tõmmatakse vatsa, rakud dehüdreeruvad · Kaasneb südame- ja hingamisorganite tegevuse kiirenemine, et kompenseerida vedeliku puudusest tingitud toitainete transpordi vähenemist rakkudesse ja sealt välja. Vältimine · Efektiivse kiu osatähtsuse suurendamine ratsioonis · Vatsapuhvrite kasutamine · Pärmi eluskultuuri lisasöötmine · Eksamil küsitakse atsidoosi vältimist ja patogeene.
HIV elab kõikides inimese kehavedelikes, aga levib ainult vere, menstruatsioonivere, sperma, eelsperma, tupevedelike ja rinnapiima kaudu. Ning inimene nakatub HIV-i ainult sel juhul kui viirus satub tema veresüsteemi ehk vereringesse. Kui nakatumine on toimunud asub immuunsüsteem HI-viiruse vastu võitlema ja rakendab selleks mitmeid erinevaid ja võimsaid mehhanisme, jätkab viirus siiski paljunemist. HIV- nakkus levib ainult siis, kui HIV-positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. HIV ei levi olmeliste kontaktide ja tegevuste kaudu. AIDS-i ei saa välja ravida, selle vastu ei ole vaktsiini ja on surmaga lõppev haigus. Seda võivad saada kõik, kes ennast ei kaitse. HIV- positiivne ema võib nakkuse oma beebile edasi anda.HIV-nakkus tehakse
· diagnostika : antikehade leidmine verst ( IgM ) · kumbki hepatiidi variant ei lähe krooniliseks · vaktsiini ei ole NB! Reisimisel (A ja E hepatiidist ohustatud aladele) tuleb hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, merekarpoide ja termiliselt töötlemata puu ja juurviljade tarbimisest. B hepatiit · maailmas arvatakse olevat 300 miljonit viirusekandjat ( ning igal aastal 250 000 HBV seotud surma !) · nakkavad on kõik verd ja plasmat sisaldavad kehavedelikud (sama levik nagu HIVil ) · peiteperiood 14 kuud · tunnused palavik, isutus, kõhuvalu, oksendamine kaovad 13 kuuga ja võib üle minna krooniliseks hepatiidiks sel juhul raskustunne maksa piirkonnas, maksatsirroos jm., esineda võivad lööbed, artriit · rasedale ohtlik ei ole, kuid lapsel on oht 50 % saada viirus sünnituse käigus · HBV eritub ka rinnapiima · diagnostika: mitmete erinevate antikehade leidmine verest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
