Organismi ainevahetus ja happe-leelise seisund Tartu Ülikool 2016 Happe-leelis seisund •• Arteriaalse vere (plasma) pH juures 7,37 – 7,43 • Keskmine : pH 7,4 • Happelised ainevahetusproduktid lähevad verre. • Happe- leelis tasakaalu hoiavad konstantsena vere puhversüsteemid, gaasivahetus kopsudes ja eritusmehhanismid neerudes. • Kõrvalekalle normaalsest pH-st pärsib vajalike ensüümide aktiivsust Neerude pH regulatsioon •• Väljutab mittelenduvaid happeid (nt väävelhapet). • Normaalse toitumise korral produtseerib inimene 24h jooksul 12-15 mooli CO2-e ja uriiniga väljutatakse 50 mmol hapet uriiniga. • Suure happe liia korral on terve neer võimeline eritama ka rohkem vesinik ioone. • Aluselise liia korral vesinikioonide sekretsioon väheneb. • väljutatakse põhiliselt seotuna ja külge Neerude pH regulatsioon • Normaalsetes tin...
4. Kaitsefunktsioon a) immuunsüsteemi osa - osa vereliblesid on võimelised kahjutuks tegema haiguse tekitajaid. b) Vere hüübimine - muidu jookseksime verest tühjaks. c) fagotsütoosi võime. 5. Kommunikatsiooni funktsioon seondub tema hormoonide vahendamise võimega. 6. Homöostaatiline funktsioon- vere ülesandeks on keskkonna püsivuse säilitamine: pH regulatsioon, temperatuur, osmootse rõhu tasakaalu säilitamine. VEREPLASMA KOOSTIS · Vesi (Lahustab aineid, annab verele voolavuse) · Erinevad valgud: Antikehad e. immuunglobuliinid (Antikehad bakteriaalsete antigeenide ja kehavõõra valgu vastu) Hormoonid ( Reguleerivad organismi kudede ja elundite talitlust; hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka; kannavad edasi infot. Insuliin võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja
teatud ainete suhtes küllalt stabiilne, mis võimaldab tekkida füsioloogiliselt olulistel gradientidel. Rakkude sees on membraanidega ümbritsetud ruumid, mille keemiline koostis võib tsütosooli omast oluliselt erineda. Et bioloogilised membraanid on poolläbilaskvad, siis osmoos on oluline protsess, mis mõjutab vee liikumist intra- ja ekstratsellulaarse vedelikuruumi vahel. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5 (~11 l) on interstitsiaalne ehk koevedelik ja 1/5 (~3 l ) vereplasma. Ekstratsellulaarse vedeliku hulka loetakse ka transtsellulaarne vedelik: tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt. Ainete liikumine vedelikuruumides e tsirkulatsioon: Vedelikuruumide sees difusioon, Vedelikuruumide vahel: Ekstratsellulaarne vedelik rakud: osmoos. Vereplasma interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon. 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri: Vedel sidekude, kogus 7% kehakaalust, ~5 l. Veri
SUUR VERERINGE · Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti · Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali varustab kudesid hapnikurikka verega · Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu- ülemine ja alumine õõnesveen VÄIKE VERETINGE · Algab paremast vatsakesest , mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse · Kapillaarides ja küllastub hapnikuga venoosne ehk hapnikuvaene veri muutub arteriaalseks ehk hapnikurikkaks · Hapnikurikas veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu VERI · Kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgeliblest ning vereliistakutest · Täiskasvanud inimeses on ~5-6 liitrit verd VERE PUNALIBLED EHK ERÜTROTRÜÜBID · Transpordivad hapnikku · Tekivad punases luuüdis · Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas · Ainsad tuumata rakud inimese kehas · ...
troponiiniga 17. Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus: võib levida edasi mõlemas suunas 18. Mõistega „homöostaas“ tähistatakse: organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilimist 19. Lämmastikbilanss on positiivne, kui teatud ajavahemikul: tarbitud toiduga omastatud lämmastiku hulk on suurem kui uriini, higi ja fekaalidega eritatud lämmastiku hulk 21. Lipolüüsiks nimetatakse: rasvade lõhustumist rasvhapeteks ja glütserooliks 22. Vereplasma kolloidosmootne rõhk, mille tõttu veenidepoolses otsas vesi taas kapillaaridesse siseneb, on vereplasmas olevatest: Na-ioonidest 23. Vereplasma valgud albumiinid ja fibrinogeen sünteesitakse: maksas 24. Organismi immuunreaktsioonis osalevad järgmised vereplasma valgud: gamma-globuliinid 25. Lahust, mille osmootne rõhk on suurem koevedeliku ja vereplasma omast, nimetatakse: hüpertoonilseks 26. Hemoglobiini konsentratrsiooni normväärtused täiskasvanud inimese veres on umbes:
KT1 1) Miks suureneb hematokriti väärtus, kui organism on kaotanud vett (eksikoosi seisund; Selline olukord võib tekkida näiteks tugeva higistamise tagajärjel, kui samaaegselt ei tarvitata piisavalt vedelikke.). Vereloome aktiivsus ei ole samas muutunud. V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse,
Vere hüübimine kaitseb organismi väikeste vigastuste puhul tekkida võiva verekaotuse eest. *Sisekeskkonna suhtelise püsivuse säilitamine Verel on oluline koht ainevahetuses tekkivate happeliste ja aluseliste ainete puhverdamisel, vere mahu kaudu reguleeritakse organismi soolade ja vee sisaldust ning verega ühtlustatakse organismis ainevahetuses tekkinud soojus. Vereplasma. Vereplasmas on 90...91% vett, 6,5...8% valke ja ligikaudu 2% madalmolekulaarseid aineid. Vereplasma on selge kollaka värvusega vedelik. pH on 7,35...7,4. Vereplasma tihedus on 1,025...1,029. Viskoossus võrreldes veega on 1,9...2,6. Osmootne rõhk 768...819 kPa Osmolaarsus ligikaudu 300mosm/l. Vereplasma valgud. Vereplasma valkusid on 65...80g/l ja need jaotatakse albumiinideks ja globuliinideks. Albumiine on 35...45g/l ja globuliine 24...37g/l ja globuliinide hulgas on 1,5...4,5g/l fibrinogeeni. Globuliinid jaotuvad 1-, 2-, - ja -globuliinideks ning fibrinogeeniks
Ioniseeritud osakesed lahustuvad lipiidides halvasti ja saavad membraane läbida spetsiaalse transpordimehhanismi abil. Imendumine seedetraktist Nõrgad happed imenduvad paremini happelisest keskkonnast aluselisse keskkonda ja vastupidi. Nõrgad happed esinevad mao happelises keskkonnas (pH = 1,4) mitteioniseeritud kujul ja vereplasmas (pH = 7,4) valdavalt ioniseeritud kujul. Kui uriin on aluselise reaktsiooniga, siis erituvad paremini nõrgad happed. Rinnapiim on happelisem kui vereplasma, seega erituvad sinna paremini aluselised ained. Imendumist mõjutavad faktorid Lahustamisviis (vesi, õli, suspensioon jne.). Tingimused lahustamiskohal (pH). Kontsentratsioon (kõrgema kontsentratsiooni puhul on kiirem). Manustamiskoha verevarustus, soojus, füüsiline töö, vasokonstriktorid. Manustamiskoha pindala (peensool, kopsud). Biosaadavus Retseptoriteni (või verre) jõudnud ja manustatud ravimi koguste suhe %-des. Praktiseerivat arsti huvitab see rohkem kui imendumine
· Suhteline stabiilsus rakkudele fagotsütoosivõimelised ja antikehi radioakt isotoobi lahuses, viiakse gradueeritud katseklaasil lugeda trombotsüütides olevad optimaalse moodustavad valgelibled ning tagasi organismi ja määratakse Hb sisalduse. Algul pannakse spetsiifilised valgud (ensüümid),> elukeskkonna tagamiseks vereplasma ensüümid; kaitse nende lahjendusaste klaasi veidi HCl-i lahust, sinna 20 · Ca-ioonid · Isotermia verekaotuse vastu vere 14. Erütrotsüütide loome ja lisatakse pipetiga 20 µl (mm 3 ) 27. Tsitraadi ja hepariini toime · Isotoonia hüübimismehhanismi kaudu. eluiga soonestikus
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Organismi vedelikuruumid on vesi, koevedelik, lümf ja vereplasma. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes suhtelist stabiilsust rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad kehatemperatuur 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid punalibled, valgelibled ja vereliistakud 6. Vere põhiülesanded on:1) homöostaas rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine
SÜDA 4-osaline, ümberitseb südamepaun (täidetud vedelikuga), lihaseline vahesei lahutab 2'ks, kummaski pooles on koda ja vatsake KODA hõlmaline vaheklapp VATSAKE VATSAKE poolkuuklapp VERESOONED ARTERID: suured veresooned, elastsed seinad süda koed vererõhk kõige kõrgem, vere liikumiskiirus suur VEENID: keskmised, pehmed seinad koed süda vererõhk kõige madalam, liikumiskiirus aeglasem kui arterites KAPILLAARID: peened, õhukesed seinad elundite ja kudede vahele liikumiskiirus väga aeglane, toimub gaasivahetus & toit- ning jääkainete vahetus VERERINGE: kindlustab pideva ainevahetuse kannab laiali toitained ja eemaldab jääkaineid aitab ühtlustada kehatemp., seob tervikuks kõik organismiosad. Vereinge jaguneb suureks(kehavereringe) ja väikeseks(kopsuvereringe) KEHAVERERINGE: vasak vatsake vs parem koda KOPSUVERERINGE: parem vatsake vs vasak koda VERI on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. 5-6 liitrit. koosneb vereplasmast ja s...
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse
1. Valkude struktuurne ja funktsionaalne klassifikatsioon Lihtvalkud koosnevad ainult AH jääkidest ja liitvalkud Ahjääkid + teised mittevalgulised rühmad.(glükoproteiinid, fosfoproteiinid,lipoproteiinid,metalloproteiinid) Lihtvalgud jagunevad veel fibrillaarseteks ja glonulaarseteks. Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. ...
käsn. See võib olla tohutu eelis kestvusalade sportlastele, sest raske soorituse ajal võib kaotada kuni 1,3-1,8 kg vedelikku. Asendades trenni ajal selle vedeliku, võime väsimust edasi lükata ja oluliselt suurendada soorituse tõhusust. Hiljutised uuringud näitavad ka, et glütserool võib takistada lihaste lagunemist läbi valgu säästmise. Olles korralikult hüdreeritud, saate ka ära hoida tõsisemaid olukordi nagu näiteks alajahtumist ja isegi insulti. Glütserool võib takistada ka vereplasma kontsentratsiooni langust. Piisav vereplasma tase on vajalik kandmaks lihasrakkudesse olulisi toitaineid ja hapnikku. Vereplasma taseme langus võib suurendada aega, mis kulub lihastel pärast treeningut taastumiseks ning see võib raskendada nahal kiiresti jahtuda. Uuringud näitavad, et sportlased kes treenivad rohkem kui üks tund saavad treenida kauem ja säilitada jahedama kehatemperatuuri, kui nad manustavad vee-glütserooli segu. Glütserooli
Tööleht: ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS I Kohviku menüüs on valida nelja prae vahel: kartulipuder singiga, friikartulid viineritega, seapraad ja makaronid hakklihaga. 1. Millist toitu nendest oleks sinu arvates kõige kasulikum süüa ja miks? 2. Millise koguse energiat saaksid neid toite tarbides, kui on teada järgmised andmed: Valk Lipiid Süsivesik Kartulipuder singiga 15,5 52,5 66,4 Friikartul viineritega 16,5 75,1 41,7 Seapraad 18,8 103,3 24,4 Makaronid hakklihaga 49,9 66,5 72,9 Valk Lipiid ...
Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on suht. konstantne, kuid vesi on selle sees liikumises. Veebilanss – sisendi ja väljundi suhe. Organismi lisanduva ja väljutatava vee hulk on tavaliselt võrdsed
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.1 Nimi:Tauri Tamm Rühm:LP I (rühm II) Kuupäev: 25.03.09 Organismi vedelikuruumid, vere füsioloogia 1. Organismi vedelikuruumid on rakud, rakuväline piirkond. 2. Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, lümf ja vereplasma. 3. Sisekeskkonna homöostaas tähendab kõige üldisemas mõttes rakkudele optimaalse elukeskonna tagamist. 4. Sisekeskkonna suhteliselt stabiilsete parameetrite hulka kuuluvad sisekeskkonna maht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisaldus. 5. Veri koosneb: 1)vereplasma 2)vormelemendid( erütrotsüüdid,leukotsüüdid, trombotsüüdid) 6. Vere põhiülesanded on: homöostaas s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna
(Vesi, lümf, veri) Inimese organismis on keskmiselt 57...65% vett. Nimetatud veekogus esineb rakusisese ehk intratsellulaarse ja rakuvälise ehk ekstratsellulaarse veena. Intratsellulaarne vesi kuulub rakkude koostisse. Ekstratsellulaarne vedelik ümblitseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusjääkise ja regulaatorainete viimine raku sisse ja rakust välja. Ekstratsellulaarne vesi jaotub interstitsiaalkoe, vereplasma ja nn transtsellulaarse ruumi vedelike vahel. Ilma veeta on elu võimalik ainult lühikest aega, sest organismist ei saa eemaldada ainevahetusjääke, häiritud on osmootse rõhu ja happe-leelise tasakaalu regulatsioon, vesilahustes toimuvate keemiliste reaktsioonide kulg jne. Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase tööreziimi juures 2,2...2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga ja endogeense veena, mis tekib toitainete oksüdatsioonil
Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, sa organismis endas, nt bioloogiline, osmootne ja mehaaniline hemolüüs ka. VERE REAKTSIOON Ph- tase vaata vihikust!!!!!!! 7,35-7,45 Ph taset tuleb hoida normi vahemikus, nihkeid aluselises suunas-alkaloos, happelises-atsidoos Kuidas ph-d püsivana hoida? 1)Kõige kiirem säilitamise mehhanism on hingamine
2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lahus hakkab liikuma rakkudesse, sest seal on kõrgem osmootne rõhk kui lahuses ning selle tulemusel rakkude maht suureneb kuni rakumembraanid ei pea enam tekkinud pingele vastu ja rakud lõhkevad. 3.Isotoonilise, hüpertoonilise ja hüpotoonilise lahuse mõiste? Isotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Inimese vereplasmaga isotooniline lahus on 0,9% NaCl. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasma osmootne rõhk. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk. 4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine.
nukeliinhapete AVses kusihape. Amoniaak transporditakse verega maksa ja neerudesse, maksas moodustub amoniaagist kusiaine e uurea. Väljutatakse kehast uriiniga, vähesel määral higiga. Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape
Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedesse moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud,
Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest, mis kokkutõmbudes paiskab kehast tulnud venoosse vere kopsuarteritesse. Siis jagunevad arterid peenikesteks kaplillaarideks. Läbi nende seinte toimub gaasivahetus ja rikastub hapnikuga. Venoosne veri muutub arteriaalseks. Siis koguneb see veri kopsuveenidesse ja suundub südame vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse ja siis suurde vereringesse. Veri koosneb vereplasmast ja selles hõljuvates vererakkudest. Vereplasma on vesilahus. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Punane vererakk ehk ERÜTROTSÜÜT on punast värvi,ta ülesandeks on hapniku transportimine kopsudest kudedesse ja ta liigub ka kõige peenemates veresoontes. Neil puudub tuum. Tema paljunemine toimub punases luuüdis, kus neid juurde toodetakse. Erütrotsüüdis on palju hemoglobiini, sest tal puudub tuum. Hemoglobiini tõttu on punane vererakk punast värvi.
Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide · Kolesteroolist sünteesib sapphappeid 3. Valkude ainevahetus · Sünteesitakse vereplasma valkusid · Asendatavate aminohapete süntees transamineerimine · Deamineerimine aminorühma (NH3) eraldamine · Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uureaks IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine. Disahhariidide lõhustavaid ensüüme nim. disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on
Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide · Kolesteroolist sünteesib sapphappeid 3. Valkude ainevahetus · Sünteesitakse vereplasma valkusid · Asendatavate aminohapete süntees transamineerimine · Deamineerimine aminorühma (NH3) eraldamine · Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uureaks IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine. Disahhariidide lõhustavaid ensüüme nim. disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on
erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk - lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva vaheseina. Lahjendatud lahuse osmootne rõhk ehk π on võrdeline lahustunud aine konstentratsiooniga c ja temperatuuriga T: π= cRT (R= universaalne gaasikonstant) Osmoosi kasutatakse laboritehnikas kõrgmolekulaarsete ainete puhastamisel ja meditsiinis kasutatakse nn füsioloogilist lahust, mis on vereplasma suhtes isotooniline (ehk isoosmootne - lahus, mille puhul sisaldub ühesugusel temperatuuril võrdsetes ruumalades ühesugune arv lahustunud aine molekule ja millel on seetõttu ühesugune osmootne rõhk. Süstimislahused peavad olema vereplasma suhtes isotoonilised, muidu võivad vererakud kahjustuda. 3. lahustuvuskorrutis. v: rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide
produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne) · Leukotsüüdid - Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid - Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin - Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV - Keskmine erütrotsüüdide näit MCH - Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC -Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW - Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid - Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse
Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus Allergia- immunoloogiliste mehhanismide poolt põhjustatud ülitundlikkus Ödeem- turse Eksikoos- dehüdratsioon Südame isheemia- äge/krooniline südamelihase kahjustus Hematoom- sinikas Süstol- südame kokkutõmme Diastol- südame lõdvestus Akromegaalia- väljaulatuvate kehaosade suurenemine Hüperplaasia- rakkude arvu suurenemine/vohamine Hüpertroofia- rakkude mahu suurenemine (taaspöörduv) Vertigo- peapõrutus
Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid kindlates piirides. Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab
Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid kindlates piirides. Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda
Veri on vedel sidekude mis ringleb veresoontes Vere koostis: vereplasma 55%(vesi,toiteained, hormoonid,mineraal-soolad, valgud, jääkained Vererakud 45% punalibled, valgelibled, vereliistakud Erütrotsüüt-punane vererak e punalible leutotsüüt-valge vererakk e valgelible Trombotsüüt- vereliistak punane verelible-värvus punane, tuum (+) või -, ülesanne O2 transport Valgelible-värvitu, tuum +, ülessanne võidelda haigustekitajatega vereliistak- värvitu, tuum- Ülesanne osaleda vere hüübimisel.hemoglobiin-valk mis seob ja transpordib O2, sisaldab rauda
need tähendavad ? Milleks võetakse vereproove ? Kert Taimla, Silver Puulmann 9c TTG Põhilised proovid vereanalüüsil (Kliiniline vereanalüüs) Leukotsüüdid Näitavad valgete vereliblede arvu organismis Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis Hemoglobiin Punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130) Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%) MCV Keskmine erütrotsüüdide näit MCH Keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis MCHC Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis RDW Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse Veel erinevaid vereanalüüsi variante Erütrotsüütide settekiiruse uuring Kasutatakse põletikuliste haiguste diagnoosimiseks ja haiguskulu jälgimiseks
Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. 2)sekundaarstruktuur- tekib aminohappeahela keerdumisel spiraaliks --heeliks- või kõrvalahelate kokkuvoltimisel- b struktuur. Seda struktuuri hoiab koos vesiniksidemed (O ja H vahel). (kõõluste, kõhrede, juuste, küünkarvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud ) 3)tertsiaalstruktuur- moodustub aminohappeahela edasisel kokkukeerdumisel. Seotud vesiniksidemetega.Sellise struktuuriga valgu nimetatakse gloobuliks. (ensüümid, antikehad, vereplasma valgud) 4)kvaternaalstruktuur- tekib mitme gloobuli on ühinemisel. On ühendatud vesiniksidemetega. (hemoglobiin) Valkude struktuur võib muutuda järgmiste protsdesside tulemusena: I. denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur, mille tulemusena aminohappeahel muutub sirgeks. See võib toimuda Mehaanilisel teel i. Kõrge temperatuuriga ii. Keemilisel teel iii
Osmootne rõhk vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja 7,4 7,6 atm. Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude puhversüsteem, hemoglobiini puhversüsteem. · Erütrotsüüdid, hemoglobiin. 1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport. Kliiniliselt väga olulised veregrupid. Hemoglobiin: Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l. Molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.
Peale vaktsineerimist on organism haiguse vastu immuunne. Oled vaktsineeritud b-hepatiidi vastu. Puuduliku immuunsüsteemiga inimene ei tohi haigestuda, sest isegi lihtlabane nohu võib talle surmavalt mõjuda. Inimene peab ennast hoidma ja teatud ravimeid võtma. Lümfiringe: Lümfisooni esneb kaelal, kaenlaalustes, kõhuõõne keskosas ning kubemepiirkonnas. Nad on veresoontest eraldi. Lümf on lümfisoontes olev vedelik. tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümfi koostises on lümfotsüüdid, koevedellikku ja rasva. Põrn asub keha vasakpoolses osas ja kuulub lümfisüsteemi. Phastab organismi, lagundab kasutuks muutuneid punaseid vererakke.
olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku (norm. 125-130). ·Trombotsüüdid Vere liistakud, mis tagavad vere hüübivuse. ·Vereliistakud ehk trombotsüüdid omavad vere hüübimisel olulist tähtsust ning nende põhiülesanne on veresoonte terviklikkuse tagamine. ·Trombokontsentraatide ülekannet tehakse vere- ja maksahaiguste, vähi, põletuste ja suure verekaotuse korral. Hematokritt Näitab erütrotsüüdide ja vereplasma suhet (norm. 41-45%). MCHC Keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis. RDW Erütrotsüüdide jaotuvus suuruse järgi.
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn
aglutiniiniga. Nt doonori A retsipiendi alfa-ga. 6) Lümfi ülesanded... ? ... on tagada immuunsuussüsteem (toodab antikehi, lümfotsüüte), puhastada organism (a la filtreeritakse lümfisõlmedes lümf), lümfotsüütide transport. 7) Vere puhversüsteemid... ja nende ülesanded... ? a) karbonaatpuhversüsteem (transpordib CO2'te vesinikdikarbonaadina) b) hemoglobiini puhversüsteem (võtab osa CO2 transpordist) c) fosfaatpuhversüsteem (seob erinevaid aineid) d) vereplasma valkude puhversüsteem 8) Südamelihase automatismiks nimetatakse... ? ... südamelihase võimet tekitada endas (siinussõlmes) erutus. 9) Südamelöögisagedus sõltub... ? ... vanusest, soost, eluviisidest, keskkonnast, kehalisest treenitusest, emotsionaalsest seisundist. 10) Vererõhk on... ? ... rõhk, mille all veri veresoonkonnas voolab. P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) veresoonte perifeersest vastupanust (R).
Meelde: 1. Makroelemendid e C H O N P S ; ligikaudu 98% organismi kogumassist. 2. Makroelemntide üldiseloomustus Süsinik org. keskne element Kõik organismid koosnevad neist. - annab püsivaid keemilisi sidemeid ( 4 ) Vesinik vesiniksidemed stabiliseerivad biomolekule ( nt DNA) Hapnik oksüdeerija. - Hapnik oksüdeerib rakkudes toitaineid ((vabaneb energia)) Lämmastik valkude aminohapetes, ATP's nukleiinhapetes ja os vitamiinides - osaleb vesiniksidemete tekkes eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed aga ka loomad orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad Leidub valgurikkas toidus membraani valk Fosfor esineb fosforlipiidides, nukleiinhapete, valkude, hormoodide koostises, luukoes mittelahustuvate sooladena - moodustab erilisi e makroergilisi keemilisi sidemeid - biomembraanide moodustamine (fosforlipiidid) Le...
Veri saabub glomerulis paiknevasse veresoonte päsmakesse nn. toomasoone (7, joon. 3) kaudu ja lahkub päsmakesest viimasoone(8) kaudu. Päsmakeses leiab aset ultrafiltratsioon läbi kihnu sisemise lestme kihnuõõnde. Kihnu sisemise lestme moodustavad päsmakese veresoonte seina rakud ja veel kaks rakukihti -- basaalmembraan ning podotsüüdid. Vere vormelemendid ei saa oma mõõtmete tõttu päsmakese kapillaaride seina läbida. Seetõttu saab filtreeruda ainult vereplasma, kuid seegi mittetäielikult. Nimelt ei saa spetsiifilised suuremolekulaarsed verevalgud, s.o. albumiinid ja globuliinid oma mõõtmete tõttu läbida kihnu sisemises lestmes paiknevat basaalmembraani. Ülejäänud vereplasma komponendid nagu vesi, mineraalsoolade ioonid (Na+, K+, Ca2+ Cl-, HCO3 -), glükoos ja aminohapped aga filtreeruvad vabalt kihnuõõnde ja moodustavad nn. esmasuriini. Ultrafiltratsiooni toimumiseks peab glomerulis olev filtratsioonirõhk ületama 18-20 mm Hg
a se d V a lg e d e v ra ku d ve ra ku d Vereplasma Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Vereliistakud ko ra p ä tu e ilg u ku jg a V e rlista ku d o sa le vd
väävlit) Essentsiaalsed makrobioelemendid (makromineraalid) - Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- Kaltsium Levinum mineraalaine inimorganismis. Esineb kahes vormis: · lahustumatu kaltsiumfosfaat (99%) luudes ja hammastes · ioonne kaltsium - osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, mitmete ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, hormoonide toime- mehhanismides, vere osmootse rõhu tagamises. Ioonsest kaltsiumist 50% on seotud vereplasma albumiiniga. Vaba iooniseeritud kaltsium hoitakse vereplasmas suhteliselt konstantsena. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 1 - 1,2 kg kaltsiumi). Naatrium ja kaalium Naatrium lokaliseerub valdavalt ekstratsellulaarselt (vereplasma, rakkudevaheline vedelik, lümf), kus teda on 8-20 korda rohkem kui rakus. Kaaliumi on rakus 30-50 korda rohkem kui rakuvälises vedelikus. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 100-110 g Na ja 130-170 g K).
· Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed. Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon. Uriini teke Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi. · Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis. · Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese) filtratsiooni teel läbi kapilaari seina ja läbi kihnu sisemise lestme kihnu õõnde. · Päsmakesse jõuab kogu veri, päsamakese sein on nii tihe, et vere vormelemendid ei saa filtreeruda, ei pääse läbi. Plasma läheb aga läbi. · Läbi ei pääse suuremolekuraarse molekulidega valgud- albumiinid ja globuliinid. · Esmasuriin on plasma miinus albumiinid/globuliinid.
· kapillaarid ( ainevahetus ) · arterid ( kannab verd kapillaaridesse ) · veenid 2)Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Veri voolab tugevama rõhuga soontest sinna , kus rõhk on madalam. 3)Vereringe jaguneb: · Suur ehk südamevereringe mis varustab kudesid hapnikurikka verega · Väike ehk kopsuvereringe mis varustab kopse hapnikuvaese verega · 8.VERI ON VEDEL KUDE 1)Veri on vedelsisekude , mis ringleb veresoontes. Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid. - hapniku trantsportimine, punase värvusega · Valged ehk leukotsüüdid. - võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega, liikuvad , värvusetud · Vereliistakud ehk trombotsüüdid - osalevad verehüübimises , värvusetud 3)Vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastatud kohta ja eraldavad fibriini, mille kiud moodustavad
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas.
Massi %=M1/M1+M2*100%; Mahu%=V1/V1+V2*100% ;V=mass/roo Pihus on segu, milles üksaine on suhteliselt ühtlaselt teises pihustunud. Pihus koosneb pihus keskkonnast ja pihustunud ainest. Tõelises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide või ioonides. Kuna osakesed on väikesed pole neid näha ja lahus on läbipaistev. Tõelised lahused soolvesi, suhkrusiirup, lauaäädikas Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest või molekulidest, kuid palja silmaga neid ei näe vereplasma , taimnemahl Tarded e geelid on kolloidlahused, mis on kaotanud oma elastsuse ja voolavust. Juust, hapupiim, sült Koagulatsioon on kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks. Vahud on gaasid pihustunud vedelikus. Nt: seebi vaht Poorsed materjalid ehk tahked vahud. Pimskivi, vahtplast Aerosool on see kui tahket ainet või vedelikku on pihustatud gaasikeskkonda. Emulsioonid vedelik on pihustatud teises vedelikus, piim- majonees
glükoneogenees( glükoosi tekkimine mittesüsivesikutest- piimhape, aminohapper, ka glütserool) iv. Glükoosi taseme langetamiseks veres- glükogenees( glükoos muudetakse glükogeeniks) ja lipogenees( glükoos muudetakse triglütseriinideks) -Lipiidide ainevahetus i. Lagundab rasvhappeid( beeta oksüdatsioon) ii. Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosvolipiide iii. Kolesteroolist sünteesib sapphappeid - Valkude ainevahetus i. Süpnteesitakse vereplasma rakkusid ii. Asendatavate a/h süntees( transmeerimine) iii. Deaimneerimine- aminorühma eraldamine iv. Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uuraks. 4. Detoksikatsioon -Alkohol -Ravimid- penitsilliin, erütromütsiin, suldoonamiid SÜSIVESIKUTE SEEDMINE JA IMENDUMINE Disahhariide lõhustavaid ensüüme( maltaas, sahharidaas, laktaas) nimetatakse disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on imendumisks liiga suured, kuid monosahhariidid imenduvad passivselt.
1. variant 1. Mida tähendab mõiste "sisekeskonna homöostaas"? Milles see avaldub? Organismi sisekeskkonna moodustavad koevedelik, veri ja lümf. Need võimaldavad hoida keskkonnatingimusi optimaalsel tasemel. Sisekeskkonna homöostaas on suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. 2.Kuidas eraldada vereplasmat ja vereseerumit? Vereplasma õrnkollakas vedelik, mis moodustab vere vedela osa. Fibrinogeen ei ole eraldatud Vereseerum vereplasmast on fibrinogeen eraldatud. Neid saab üksteisest eraldada tsentrifuugides vererakud sadestuvad põhja. 3.Kirjeldage lühidalt erütrotsüütide loomet ja selle regulatsiooni. Loome ehk erütropoees erütrotsüütide loome, toimub punases luuüdis. Nende eellasteks on
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, ...
VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises vale vererühma vereülekanne võib tekitada erütrotsüütide kokkukleepumist ning selle tagajärjel surma (rh-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
