Relatiivsusteooria.Üldrel käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu e gravitatsiooni seoseid, erirel. käsitletaksesirgjoonelist liikumist.Relativistlik füüsika on kõikvõimalike kiiruste füüsika. Taustsüsteem väljendab vaatlejaid, mille suhtes me liikumist arvestame.Inertsiaalsust on taustsüsteem, kus ei ole kiirendusi.Kiirusega c liikuvad objektid liiguvad kõigis inertsiaalsetes tausrsüst ühe ja sama kiirusega c. Aegruumi kasutatakse punkti liikumise kirjeldamiseks(aeg-1mõõtmeline, ruum-3mõõtmeline). Lõpliku suurusega kiirus ei muutu taustsüst muutudes, sest need pole absoluutsed, st vaatlejast sõltuvad e relatiivsed.Dilatatsioon e aja aeglustumine e kellaparadoks e kaksikute paradoks näitab, et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kiirus c on mat.obj. aga ka info liikumise piirkiirus.Kontraktsiooni e tee lühenemise põhjus saab olla, et reisijaile, erinevalt Maal seisvaist vaatlejaist, reisi alg...
Relatiivsusteooria autor on A. Einstein. Jaguneb: 1) Erirelatiivsusteooria tugienb kahele postülaadile. 2) üldrelatiivsus teooria. Einsteini relatiivsusprintsiip: kõik füüsika seadused peavad toimuva kõikides inerstiatsioonisüsteemides ühte moodi. Kõik füüsika seadused pevad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valgus kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s.Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, l...
2) Eeldus v=c
t'=t/0 ->
Valguskiirusega liikudes jääb liikuja suhtes aeg seisma st kui sõita rongis valguskiirusega siis
sõitja jaoks jääb aeg seisma.
3) Eeldus - v>c
Sellised kiirused pole võimalikud
Aja dilatatsioon ajavahemiku pikkus sõltub keha liikumise kiirusest. Mida suurema
kiirusega liigud seda pikemaks muutuvad ajavahemikud. Valguskiirusega liikudes jääb aeg
seisma.
Järeldub: kaksikute paradoks. (Astronaudid vananevad aeglasemalt)
Pikkuse kontraktsioon ...
... seisneb selles, et suure kiirusega liikudes keha liikumissuunalised mõõtmed lühenevad
v - keha liikumise kiirus
l rongi pikkus liikuvas taustsüsteemis
l' rongi pikkus paigalseisvas taustsüsteemis
1) Eeldus v<
erinevaid lihasgruppe või isoleeritud lihast, täiustatakse kehalisi võimeid. Spetsiifilised harjutused- Valitakse vastavalt harjutuse toimeväärtusele (jõudu arendav, lõõgastav, liigeste liikuvust arendav, vastupidavust arendav, venitav). Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused. Võib mõjutada isoleeritud keha segmenti, lihast. Dünaamiline harjutus- Kontsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb, liigeses toimub painutus ja sirutus). Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid)
alkoholid on orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). eetrid on orgaanilised ühendid, kui kaks süsivesinikrühma on teineteisega seotud hapniku aatomi kaudu. ühealuseline alkohol ühte hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:etanool) mitmealuseline alkohol mitut hüdroksüülrühma sisaldav alkohol (n:glütserool) alkoholaat tekib alkoholi hüdroksüülrühma vesiniku aatomi asendumisel aktiivse metalliga. kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suuremate vahele ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. hüdrolüüsipiiritus on tselluloosi suhrkuks muutmisel taas suhkru kääritamisel saadav etanool. sünteetiline piiritus moodustub kõrgemal temperatuuril, rõhul ja katalüsaatorite manulusel toimuval hüdraatumisel. absoluutne alkohol veevaba ehk 100%line etanool. denatureerimine etanooli joomiskõlbmatuks muutmine tehnilisteks vajaduste...
kõõlus, algusosa (origo), kinnituskoht (insertio) ja lihaskõht. 15.LIHASE VENITUS, SELLE TÄHTSUS, VENITUSE OPTIMAALNE ULATUS Lihase optimaalne pikkus ületab rahuolekus lihase pikkuse 120%. Lihase optimaalse pikkuse korral on ta võimeline tekitama kõige suuremat kontraktsiooni jõudu. Ulatusliku venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime, sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. 16.KIIRETE (VALGETE) JA AEGLASTE (PUNASTE) LIHASKIUDUDE EHITUSLIK ERIPÄRA Valged lihaskiud on jämedad ja kiired. Sisaldavad rohkem müofibrille, seetõttu ka suurem kontraktsioonijõud. Sisaldavad suhteliselt vähe mitokondreid.Punased lihaskiud on peened ja aeglased. Lihaskiude ümbritseb tihe verekapillaaristik. Sisaldavad rohkelt müoglobiini kiirendab hapniku transporti lihaskiu mitokondritesse.
Kui üks keha liigub ühes taustsüsteemis sirgjooneliselt kiirusega v1 ja süsteem ise kiirusega v2, siis keha kiirus u juhul v1 = c on c. Knemaatiline tegur näitab aja aeglustumist. Kui kiirus kasvab, kasvab ka piiramatult. Aja aeglustumiseks e. dilatatsiooniks nimetatakse nähtust, mille tõttu igale vaatlejale tundub, et teistes süsteemides on aja kulg aeglustunud. Omaaeg t0 korrutatud kinemaatilise teguriga annab ajavahemiku t, mis suureneb. Pikkuse suhtelisus e. kontraktsioon e. lühenemine on tõestatav näitega, et 100 m pika rongi liikumisel kiirusega 100 km/h lüheneb ta 4*10-15 mm. Seisumass m0 on keha mass inertsiaalsüsteemis, kus keha seisab paigal. Kineetiline mass mkin on kehale lisandunud kineetiline energia Ekin keha liikumisel suurel kiirusel. Kui keha kineetiline energia kasvab, siis kasvab tema mass piiramatult, kuid kiirus läheneb c-le. Valguskiir levib kosmoses kiirusega 300 000 km/s
Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid palju müoglobiini aeroobne energiatootmine Iseloomusta valgeid lihaskiude Kiired väsivad kiiresti
· Kiired · Väsivad kiiresti · Toodavad energiat anaeroobsel teel 37. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid................................................... · Üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõusst · Kiudude hulgast lihases · Lihase lähtepikkusestnärvimõjutuste iseloomust · Mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele 38. Ligaskontraktsiooni reziimid on: · Üksikkontraktsioon · Summaarne kontraktsioon · MAKSIMAALNE kontraktsioon 8 39. Mis on isomeetrilin kontraktsioon? ....................................................... · ISOMEETRILINE lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge 40. Mis on isotooniline lihaskontraktsioon?................................................ ISOTOONILINE lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 41
z Toimib adekvaatselt 4 aastaselt GLUTEUS MAXIMUS : z Kontsentirline lihastöö toefaasi alguses keharaskuse siirdamisel ja lennufaasis puusa flektsiooni vähendamine algkontakti tasemele z Toimib adekvaatselt 3 aastaselt MEDIAALSED HAMSTRINGID : z Aitavad keharaskuse siirdamisel üle keharaskust kandva jala (kontsentriliselt) ja toimivad ekstsentriliselt jäseme lennufaasis valmistades ette algkontakti taset z Adekvaatne 2 aastaselt VASTUS MEDIALIS z Ekstentriline kontraktsioon toefaasi alguses ja valmistab ette jäset täistallatoetuseks lennu lõppfaasis z Adekvaatne 4 aastaselt GASTROGNEMIUS SOLEUS : z Ekstsentriline kontraktsioon toefaasi alguses z Pingestab dorsaalfleksoreid ja kontsentriline kontraktsioon esineb jala äratõukel lennueelse faasi lõpus z Adekvaatne 2 aastaselt TIBIALIS ANTERIOR : z algkontaktis ekstsentriline kontraktsioon ja kontsentriline lennufaasis z Adekvaatne 2 aastaselt KÕNNI HINDAMINE z Lateraalselt z Posterioorselt
o imetajad loomad, kes toidavad oma järglasi piimaga o inimlased (hominiidid) primaadiliigid, kes kuuluvad fülogeneesi harru, mis on eraldunud inimahvidega ühisest tüvest ja asunud nn inimlikule evolutsiooniteele ~5-6 mln aastat tagasi. Iseloomulik on püstikäimine, taandarenenud kihvad, vähenenud lõualuud ja hambad, järk-järgult suurenev peaaju. Esimesed tuntud hominiidid olid australopiteegid. o kollageen sidekeo elastseid kiudusid moodustav valk o kontraktsioon lihaste kokkutõmbumine o kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum koos rakuvaheainega o kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude o leukotsüüt (valgelible) eukarüootne rakk, mida leidub veres ja lümfis, tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt fagotsütoos ja antikehade moodustamine o loomariik päristuumsed, hulkraksed ning liikumisvõimelised organismid, kes on
Rasvkude- rasvaga täidetud rakud. Fibrillaarne sidekude- moodustab sidemed ja kõõlused. Kõhrkude- elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude. Luukude- jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure. Veri- hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. 3) Lihaskude- kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. Kontraktsioon. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Vöötlihaskude- koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: Skeletilihased- lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda. Südamelihas- on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele.
Beeta 1- Südame löögisageduse tõus, konktraktiilsuse tõus, lipolüüs, Beeta 2- bronhide laienemine, glükogenolüüs. 7. Beeta-mimeetilised toimed südamele? Löögisageduse tõus, kontraktiilsuse tõus, AV sõlme automaatsuse kiirendamine. 8. Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Silelihaste lõõgastus bronhides. 9. Peamised alfa1-mimeetilised toimed? Veresoonte konstriktsioon, seedetrakti silelihaste lõdvestus, sulgurlihaste kontraktsioon, müdriaas, kuseteede sulgurlihase kontraktsioon, isasloomadel ejakulatsioon, pankrease saarerakkude sekretsiooni vähenemine, norepinefriini vabanemise vähendamine. 10. Katehoolamiinide peamised toimed? Noradrenaliin: vikerkesta radiaallihase kontraktsioon, müdriaas, kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel). Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus,
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel.
Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Erutusi juhitakse närviimpulssidena elektriliste signaalidena. Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda)
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb
Keemia Etanool ehk piiritus- CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Metanool ehk puupiiritus- CH3OH on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb
Lihaste mehaaniliste omaduste määramine müotonomeetria meetodil · Müotomeetria on lihaste toonuse (lihaspinge) uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehaaniliste (elastsete ja viskoossete) omaduste määramisel Lihaskontraktsiooni biomehaanika Lihaskontraktsiooni liigid · Lihaskontraktsioon on lihase mehaaniline reaktsioon erutumisel · Sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge suhetest eristatakse kolme liiki lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega · Skeletilihased füsioloogilistes tingimustes isotooniliselt ei kontrahheeru · Isotooniliselt kontrahheeruvad isoleeritud ja koormusvabad skeletilihased, samuti keelelihased Isomeetriline kontraktsioon · Väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase lühenemist ei toimu
tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada
moodustav valk. Elundkonnad esinevad üle terve kere. Kõhrkude elastseid ja painduvaid Dendriit närviraku lühemad jätked, tugistruktuure moodustav sidekude. mis võitavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Lihaskude kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega Luukude jäik sidekude, mis ühenduses olevaid pindu. moodustab tugistruktuure. Erituselundkond elundkond, mis Meeleelund spetsiifiliste retseptorite eritab kehast mittevajalikud ained. kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulsiks. Fibrillaarne sidekude sidekoeliik,
pindu ning piiritleb organeid. • Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. • Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist. Lihaskude Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki:silelihaskude ja vöötlihaskude. • Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a.
- epiteel- ehk kattekude. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel ( rakkude välispinnal asuvad ripsmed; esineb hingamisteedes). Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid: nahk, veresoonte seinad. Ülesandeks on kaitsta väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, ainevahetus väliskeskkonnaga. Rakud paiknevad mitmekihiliselt, tihedasti ja üksteise kõrval. - lihaskude. Talitluseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: a.) silelihaskud - koosneb ühetuumalistest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskoest koosnevad kõik siseelundkonnalihased (v.a süda). Silelihaskoe kontraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. b.) vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke.
11B TSG ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol Etanool on üks tuntumaid alkohole Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava/kõrvetava maitsega vedelik. Sulamistemperatuuriks on -112 ºC ja keemistemperatuuriks 78 ºC. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. ETANOOLI TOOTMISVIISID: 1. Puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel.
parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. 5) Selgita mõisteid: alkoholid, kontraktsioon, hüdrolüüsipiiritus, sünteetiline piiritus, absoluutne alkohol, denatureerimine, antifriis. Alkoholid: orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool,
Südamelihas oma ehituse poolest on kahe eelneva vahepealne. Nende omapäraks on see, et nende lihaskiud on omavahel ühenduses sillakeste kaudu ja nendele sillakestele on eraldi termin – nexus. Nende kaudu erutus võib ühelt kiult teisele kõrvuti üle minna. Omadused. 1. Erutuvus – võime ise tekitada erutust ja vastata ärritusele. 2. Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime 3. Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poolele Kontraktsioon võib olla kas üksik kontraktsioon, kus toimub korraga üksainuke kokkutõmme või siis kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Üksikkontraktsioonil eristatakse perioode. Esimene periood on latentne – aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni. Teine on kokkutõmbe lühenemise periood. Kolmas on lõõgastumise ehk lõtvumise periood. Need faasid on erinevatel lihasliikidel eri pikkustega. Kõige kiirem on vöötlihas. Kogu tsükkel kestab alla poole sekundi. Südamelihas kestabki ühe sekundi
trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius' ed pea tahapoole; 5) ühepoolsel kontraktsioonil kallutab vastav M. trapezius pea kas vasakule või paremale. 2. M. latissimus dorsi algus: 5. - 6
· Sõnasta energia miinimumi printsiip! Väidab ,et iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. · Sõnasta atomistlik printsiip Atomistlik printsiip väidab ,et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. · Tõrjutusprintsiip Ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. · Absoluutkiiruse printsiip Välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega. · Aja dilatatsioon ja pikkuste kontraktsioon Aja aeglustamine ehk dilatatsioon tähendab aja aeglustamist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. Pikkuste lühenemine ehk kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes.
Kõik füüsika seadused peavad toimima inertsiaal süsteemides ühte moodi. 2) Valgue kiiruse konstantsuse printsiip valguse kiirus on kõikides inertsi süsteemides ühesugune. Osutub klassikaline kiiruste liitmisel valem kehtib ainult ligilähedaselt. Klassikaline: U=U+v, U'- keha kiirus ! taustsüsteemis, U'-=- 2 taustsüsteemis, v 1 taustsüsteemi kirus 2 suhtes. Rehtisistlik: U= U+ V/ 1+ UV/C2 C=3x10 ^8m/s. Kui U ja V on seest siis läheb realistlik valem klassikaliseks. Pikkuste kontraktsioon seisneb selles, et liikuvas taustsüsteemis mõõdetud pikkused ja vahemaad on lõhemad kui paigal seisvas taustsüstemides mõõdetud pikkused ja vahemaad. l= l0/1-V^2/C^2, l- koha pikkus kiirusega v liikudes, lo seisupikkus, V- keha kiiurs. NB! väikeste kiiruste korral n= lo Aja dilatsioon seisneb selles, et aeg liikuvad taustsüsteemis liigub aeg aeglasemini kui paigalseisvas taustsüsteemis. T= to/V1=v2/c2 t ajavahemik kiirusega V liikuvad taustsüsteemis, to seisuaeg.
ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel. Pidurdus kaitseb erutuvaid kudesid kurnatuse eest. Otsene pidurdus: seotud pidurdavate neuronite ja sünapsite talitlusega. Presünaptiline pidurdus selle puhul mood pidurdavad neuronid sünapse erutavate neuronite aksonite terminalidel. Nende
· 2.Sidekoe rakud asuvad hõredalt raku vaheaines. Ülesanne: organite sidumine. Sidekoe tüübid: kohev ehk elastne sidekude nahas, rasvkude nahas ja elundite vahel, luukude luudes, toes ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. · 3.Rasvkude-3 ülesannet--varuained sisaldavad koes,pehmendab lööke · 4.Närvikude-on närvirakkudest ehk neuronitest koosnev loomade kude. · Lihaskude kontraktsioon e müfibrillied NärviKude. sünapsid. -keemilised-mediaator. -elektrilises. Elundkonnad. 1.katteelundkond 2.tugielundkond-luud , kõõl,lihased kõhned. 3.seedeelundkond. 4.hingamiselundkond. 5.ringelundkond. veri , veresooned , süda. 6.erituselundkond. 7.närvisüsteem- kehanärvisüst( pea ja seljaaju) , piirdenärvisüst närvid. 8.sisenõresüsteem. 9.sigimiselundkond.
......................................................................................................18 3.8Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia.............................................................18 3.9Lihaskontraktsiooni füsioloogia.......................................................................................18 3.10Lihaskontraktsiooni füsioloogia.....................................................................................19 3.11Lihaste kontraktsioon.....................................................................................................20 4Närvisüsteem...........................................................................................................................21 4.1Üldmõisted.......................................................................................................................21 4.2Närvisüsteemi skeem......................................................................................
(moodustavad kõõluseid ja ligamente) Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kuid on pakitud elastse võrgustikuna.(ümbritseb nt luude otsi) Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumi- ja fosforsooladega. (luud tugevaks) Vere peamisteks ülesanneteks on hapniku, hormoonide, toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. Lihaskoe talituseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Need koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on täiskasvanud kehamassist 40-50%. Lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt.(kõik siseelundkonna lihased, v.a süda) Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke
3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
graafikud on saadud, kui on summeeritud palju registreeritud üksikkanalivoole, Na vool peatub teatud hetkel, K omadel kujuneb välja keskmiste avanemiste sagedus 1 3 Aktsioonipotentsiaalid erinevates erutuvates kudedes. Schmidti õpikus lk 23 joonis 2-4 Närvikoes kestus u 1 ms, skeletilihases 10 ms (lihase kontraktsioon 100 ms), südamelihases 200 ms. Skeletilihases 10 ms. AP toimimise ajal on koes refraktsiooniperiood. Südamelihases 200 ms. Südamelihases on TÜÜPILINE e TÖÖMÜOKARD (pumbafunktsioon) ATÜÜPILINE e ERUTUSTEKKE- ja JUHTESÜSTEEM (genereerib südamerütmi ning korraldab eri südame osade koostöö) Eri tüüpi müokardis on eri kujuga AP-d. Maali-Liina, jaanuar 2012
liikuvad objektid liiguvad kõigis inertiaalsetes taustsüsteemides ühe ja sama kiirusega c. 8. aegruum – on neljamõõtmeline, tema koordinaatideks on üks aja ja 3 ruumi koordinaati 9. aja dilatatsioon – aja aeglustumine suurtel kiirustel 10. kellaparadoks ehk kaksikute paradoks - ehk aja dilatatsioon Nt. Kui üks kaksikutest läheb kosmosesse pooleks aastaks ning maale naastes pole vennad enam ühe vanused, kosmoses olev vend on noorem kui maal olnud vend. 11. pikkuse kontraktsioon – pikkuse lühenemine kiirusel 12. erirelatiivsus postulaat- pole olemas absoluutset liikumist ega absoluutset paigalseisu. 13. massi olenevus kiirusest- mida suurem on kiirus seda suuremaks muutub mass 14. seisumass – vastab seisuenerga 15. kineetiline mass – lisandunud mass mis kiirusega seisumassile juurde tuleb 16. seisuenergia- vastab seisumass 17. koguenergia – keha energia ja seisuenergia summat 18. aine energia jäävuse seadus ehk koguenergia jäävusseadus
Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11. Mis on vajalik sportliku vormi saavutamiseks? Võimalikult võistluslähedased harjutused ja liigutuste struktuur, varieeruv intensiivsus. 12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13. Kirjelda lihase kasvu mehhanismi? Kasvab filamentide hulk, toimub lihaskoe hüpertroofia. 14. Mis on isotooniline kontraktsioon? Kui kokkutõmbe ajal muutub lihaskiudude pikkus. 15. Nimetage 3 enamlevinud traumat AV-ses? Selja-, õla- ja põlvetraumad. 16. Nimetage rahvusvahelises OM org. poolt keelatud aineid (3)? Anaboolsed steroidid, kasvu- ja suguhormoonid, kesknärvisüsteemi stimulaatorid.3 17. Nimetage kehaehituse tüübid? Mesomorfne, ektomorfne, endomorfne. 18. AV-se 2 intensiivsuse kriteeriumit? Ajaline, treeningu keskmine raskus. 19. Millal toimusid I Eestis esimesed võistlused AV-ses, kes võitis
Gaasiliste ainete lahustuvus vees väheneb, kui temp-i tõsta, suureneb, kui temp-i vähendada. Väheneb, kui rõhku alandada ja suureneb, kui rõhku tõsta. Tahkete ainete lahustuvus vees temp-i tõstmisel enamasti suureneb, temp-i vähendamisel väheneb, sest see on endotermiline- tahke aine kristallivõre lõhkumiseks on vaja kulutada energiat. Kõrgemal temp-il muutuvad osakestevahelised sidemed kristallis nõrgemaks, nende lõhkumine on kergem ja aine lahustuvus vees suurem. Kontraktsioon e lahuste kokkutõmbumine: erinevate lahuste kokkuvalamisel saadud lahuste V on alati väiksem kui kokkuvalatud lahuste V-de summa. Kokkuvalatud lahustes seostuvad lahusti ja lahustunud aine osakesed tugevasti 1teisega. Lahuse tihedus suureneb ja V väheneb.
ETANOOL ehk piiritus ehk etüülalkohol CH3CH2OH Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava. kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Etanooli saab toota mitmetel viisidel:
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum Organism - Algüksuseks on rakk või mitu rakku. Organismid toituvad, hingavad, liiguvad, paljunevad. Epiteelkude - Katab kehapinda, vooderdab kehaõõsi ja siseelundeid. Rakuvaheaine pe...
Aegruum-aegruum, füüsikaliste sündmuste neljamõõtmeline ruum, mille koordinaadid on aeg t (sel juhul pikkusühikutes) ja kolm ruumikoordinaati x, y ja z Kaksikute paradoks- Aja dilatatsioon aja aeglustumine suurtel kiirustel. Liikuvas süsteemis toimuvad protsessid, näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena. Kellakäigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab ka aja ja ruumi vahelisi seoseid (kell käib seda aeglasemalt, mida kiiremini ta ruumis liigub) pikkuse kontraktsioon e lühenemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaalsüs erinev ning seda väiksem, mida suurem kiirusega keha liigub. Lüheneb liikumissihiline mõõde. Keha pikkuse olenevus tema liikumise kiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab lihtsalt aja ja ruumi vahelisi seoseid (näib nii pikana). Väikeste liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väike. l omapikkus; l' näiv pikkus liikudes l' = l1 v²/c²; tuletame kiiruse v = c 1 l'²/l²
katteelundkond elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine kohev sidekude sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude lihaskude kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon luukude jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure meeleelund spetsiifiliste retseptorite kogum, mis muudab väliskeskkonnast saadud ärrituse närviimpulssideks neuriit e. akson närviraku pikem jätke, mis saadab närviimplusid edasi teistele rakkudele neuron närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada
segud. Atsetoon vedel värvitu vedelik. Kergesti aurustuv, vältida sissehingamist. Aurud võivad õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. Nahale sattudes põhjustab ärritust. Naatriumhüdroksiid ei ole süttimis- ega plahvatusohtlik, aga kokkupuutel teiste ainetega eralduvad ained (nt. H2) võivad olla plahvatusohtlikud. Etanool värvusetu, iseloomuliku lõhnaga ning põletava/kõrvetava maitsega vedelik. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon (kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine) Vajalikud aine hulgad Bensaldehüüd 8g Atsetoon 2,2 g Naatriumhüdroksiid 7,5 g Etanool 60 ml Enda reaktsioonil kasutasin kõigist ainetest poole vähem kui oli kirjanduses antud. Töö käik Valmistatakse naatriumhüdroksiidi lahus 37,5 ml vee ja 30 ml etanooli segus
kätel, jalgadel, seljal, peas. Silelihased neil ei ole kettaid, ei allu tahtele, paiknevad siseelundite ja veresoonte seintes. Südamelihas ehituse poolest on kahe eelneva vahepealne, sillakesed(nexused), nende kaudu eritus võib ühelt küljelt teisele üle minna. Omadused: Erutuvus võime ise tekitada erutust ja vastata ärritusele Kokkutõmbe ehk kontraktsioonivõime võib olla üksik, kus toimub korraga 1 kokkutõmme, või siis võib olla kestev ehk detaaniline kontraktsioon, üksikul eristatakse perioode. I periood - aeg ärrituse andmisest kuni järgmise ehk kokkutõmbefaasi alguseni II lõhenemiseperiood, lihas tõmbub kokku III lõõgastumise ehk lõtvumise periood Need faasid on erinevatel lihastel erineva pikkusega: silelihasel 5 sek, südamelihasel 1 sek Võime juhtida erutust piki kiudu ärrituskohast mõlemale poole Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon. Hambuline teetanus. Sile teetanus.
46. Lihastöö energia saadakse: a) ATP b) kreatiinifosfaat c) glükoos (glükogeen) d) triglütseriidid 47. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: Mida tugevam on ärritus, seda suurem on ka lihaskontraktsiooni amplituut. 48. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada, seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks. Tetaaniline kontraktsioon saavutatakse 40 Hz ärritussageduse korral. 49. Lihastoonus tähendab, et ka täieliku lõõgastumise korral säilitavad lihased pingeseisundi ja selle tekkepõhjus on pidev impulsside saatmine närvikeskusest. 50. Silelihaste talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: silelihaste tööd ei saa tahtlikult muuta, skeletilihased alluvad tahtele. 1)Toonuse pikaajaline säilitamine 2) silelihaskude on plastiline3) erutus ja kontraktsioon tekivad kuni
pikkuse optimaalne suurendamine; lihas on pinge all -Lihase optimaalne pikkus: ületab lihase rahuoleku pikkust (ca 120% rahuolukorra pikkusest). -Põhjenda: 1) Lihase optimaalne venitus suurendab järgnevat kontraktsiooni jõudu: sest ... 2) Lihase ülemäärase venituse korral (ca 175%) kaotab lihas kontraktsioonivõime: sest liiga tugeva väljavenituse korral aktiini ja müosiini kattumine oluliselt väheneb ja selle tulemusena järgnev kontraktsioon nõrgeneb. - Lõdvestus: Lihaskontraktsiooni vastand, kus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. Lõdvetus on lihastiku ja närvisüsteemi seisund, kus tahtele alluvad lihased on pingest võimalikult vabad. Lihaste kontraktsiooni ja lõdvestuse vaheldusest sõltub liigutuste dünaamilisus. Lõdvestumine on seotud kesknärvisüsteemi pidurdusprotsessidega. Lihaste lõõgastusseisundis saab kesknärvisüsteem (kn) minimaalselt signaale lihastest
sajandil. 1.2 Leidumine Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. Pilt 1 OMADUSED 2.1 Füüsikalised omadused Etanool on iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega ja värvitu. Keeb 78 C juures. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanool on ka narkootilise toimega. 2.2 Keemilised omadused Etanooli põlemisel nagu teisedki orgaanilised ained, moodustades süsinikdioksiidi ja veeauru
takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7. Liikumise ajalised karakteristikud: ... 8
kiirustel.Kell käib seda aeglasemalt,mida suurema kiirusega ta ruumis liigub.St. et liikuvas süsteemis toimuvad protsessid näivad paigalseisvale vaatlejale aeglustunutena.Kella käigu sõltuvus liikumise kiirusest peegeldab samuti aja ja ruumi omavahelisi seoseid. Kaksikute paradoks - on aja aeglustumise efekt.Kui nt üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja tuleb hiljem Maale tagasi, pole kaksikud enam ühevanused.Kosmoses olnu on noorem kui Maal olnu. Pikkuse kontraktsioon - pikkuse lühenemine suurtel kiirustel.Keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inerts.süsteemides erinev. See on seda väiksem,mida suurema kiirusega keha liigub.Keha pikkuse olenevus tema liikumiskiirusest ei tähenda keha kokkutõmbumist, vaid peegeldab aja ja ruumi vahelisi seoseid.Väikestel liikumiskiirustel on pikkuse erinevus väga väike. Mass ja kiirus - klassikalises füüsikas loetakse massi alati ühesuguseks,vaatamata sellele kas ta liigub või mitte.Rel
ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. 53. ................................................. 53. Silelihaste struktuur ja talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine * silelihaskude on plastiline * erutus ja kontraktsioon tekivad kuni 30 korda aeglasemalt kui skeletilihastes * Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis).
H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H Etanool on värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on 112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 > 2CO2 + 3H2O Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. Etanool lahustub veega igas vahekorras. Etanooli segunemisel veega esineb kontraktsioon. Kontraktsioon on nähtus, kus kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanooli leidub looduses nii vabalt (mõnedes taimedes, hapupiimas) kui ka seotult taimede eeterlikes õlides.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
