Vöötlihaskiu ehitus Lihas, lihaskiud, müofibrillid, neid katab sarkolemm ja laigud peal on tuumad, kaht liiki müofilamendid ehk valgud, müosiin ja aktiin Lihase ehitus, endo-, peri- ja epimüüsium Lihas on vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Endomüüsium-õhuke sidekoeline kest ümber lihaskiu Perimüüsium-Sidekoeline kest ümber lihaskimbu Nimeta lihaste abiseadeldised Epimüüsium-sidekoeline kest ümber kogu lihase Selja lihased Sidekirmed, sünovi...
NIMETUS Rindkere- Rinnaku tagumine 2.-6. Roide sisepind Roiete langetamine ristilihas alumine serv väljahingamisel Sisemised Roide ülemine serv Naaberroide alumine Roiete langetamine roietevahelised serv lihased Välimised Roide alumine serv Naaberroide ülemine Roiete tõstmine roietevahelised serv lihased Eesmine saaglihas Kaheksa/üheksa ülemist Abaluu alumine Abaluude ette küljele roiet mediaalne serv tõmbamine haarde pikendamine Väike rinnalihas 3.-5.roie Abaluu kaarnajätk Õlavööde ette alla Suur rinnalihas Rangluu, rinnak Õlavarreluu Ülestõstetud käe
vastastaja Quadratus plantaris- talla ruutlihas flexor digitorum brevis - Lühike varvastepainutaja interossei - Taldmised luudevahelised lihased Musculus lumbricales - Vihmauss e. limuklihased Selja lihased Pindmised trapezius - Trapetslihas latissimus dorsi - Seljalailihas rhomboideus - Romblihas levator scapulae - Abaluutõstur Serratus posterior superior Tagumine ülemine saaglihas Serratus posterior inferior Tagumine alumine saaglihas Selja lihased Süvad Erector spinae Seljasirgestaja - m. iliocostalis Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised
Kinnitub: niudeluuharja väliservale Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 63. RINNA LIHASED ROIETEVAHELIHASED SISEMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: iga roide ülemiselt servalt Kinnitub: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid VÄLIMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: roiete almuiselt servalt Kinnitub: roiete ülemisele servale Funkts: tõstab roidid EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8-9. ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette VÄIKE RINNALIHAS Algab: 3.-5. roidelt Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED
Suur rinnalihas* ogajätked Rangluu, Õlavarreluu suure Langetab tõstetud ülajäset, pectoralis major rinnakupide, 5-6 köbrukese hari lähendab rinnakule, jäseme ülemised roided sissepoole pööramine Väike rinnalihas* III – V roie Abaluu kaarnajätk Langetab õlavöödet pectoralis minor Eesmine saaglihas Üheksa ülemist Abaluu mediaalne Pöörab abaluu alumist nurka roiet serv ette, tõstab ülajäset Välimised/sisemised Roide alumine Madalama roide Roiete rõstmine/langetamine roietevahelised lihased serv/eelmiste all serv/kõrgema roide serv Vahelihas* Alumised roided, Kõõlustsenter Hingamislihas
dorsi) nimmelülide ogajätked, väikeköbrukese hari õlavart hoogsalt alla ja taha; lähendab rindkere-nimme sidekirme, eemaleviidud õlavart rindkerele; niudeluuhari, IX-XII roie fikseeritud käe korral tõstab keret Alumis-tagumine saaglihas Lailihase all Viimaste rinnalülide ja Langetab viimaseid roideid ning laiendab 2 alummise rinna- ja esimeste nimmelülide rinnaõõnt 2ülemise nimmelüli ogajätketele Ülemis-tagumine saaglihas Kahe alumise kaela- ja kahe II-V roided Tõstab roideid ülemise rinnalüli ogajätke
rindkere-nimme õlavart rindkerele (koos suure rinnalihasega); SELG sidekirme, niudeluuhari, fikseeritud käe korral tõstab keret IX-XII roie alumine tagumine saaglihas kahe alumise rinnalüli IX-XII roie langetab alumisi roideid ja kahe ülemise nimmelüli ogajätked selgroosirgestaja ristluu, nimmelülide roided, lülide sirutab keret ja pead; painutab küljele ogajätked, niudeluuhari ristjätked, ogajätked
ülemise osa sagitaalmõõdet ja alumise osa frontaalmõõdet. 5. Hingamislihased - põhilihased: 1) Sisemised roietevahelihased – langetavad roideid 2) Välimised roietevahelihased – tõstavad roideid 3) Diafragma – rindkere õõs suureneb (sissehingamine) ja väheneb (väljahingamine) - abilihased: Sissehingamisel: astriklihased, ülemis-tagumine saaglihas Väljahingamisel: kõhu sirglihas, kõhupõikilihased, alumis-tagumine saaglihas - Innervatsioon: 1) Roietevahelihased – roietevahelised närvid 2) Diafragma – kaelapõimiku vahelihasenärv 3) Ülemis-tagumine saaglihas – 8.kaelanärvi ja 1.-4. rinnanärvi eesmised harud 4) Alumis-tagumine saaglihas – 9.-12. rinnanärvi eesmised harud 5) Kõhu sirglihas, kõhupõikilihased – alumised roietevahelised närvid, nimmepõimiku harud 6. Õlavöötme luud, nende omavaheline liigestumine, liigestumine rindkerega, liigestüübid, sidemed, liikumisvõimalused
Väike rinnalihas* II-V roidelt Abaluule(teravale Kallutab õlga ettepoole, M. PECTORALIS MINOR otsale, mis näeb välja tugevdamisel õlavöötmel tõstab nagu nokk-coracoid ribid, aidates laiendada rinnarakke process) Eesmine saaglihas Sämpudena I-IX roidelt Abaluu mediaalne serv Tõmbab abaluud ette, alumist nurka lateraalsele ja üles, võimaldades tõsta õlavart horisontaaltasapinnast kõrgemale
intertransersarii Selgroolülide ristijätkete või risti- ja liigesejätkete Selgroo küljele painutamine, eriti kaela- ja vahel nimmepiirkonnas Ventraalsed saaglihased - Rindkere ventraalne 1...9 roie Abaluukõhr, abaluu Kere fikseerimine jäsemete vahel, kuid mm. serratus ventralis saaglihas - ... thoracis saagjas pind fikseeritud jäsemete korral kere etteviimine ja tõstmine ning jäsemete väljapööramise asendis osalemine sissehingamisel
28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult
pisaraluud(2) 28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad Pikk pea ja lühike pea B: mis luudelt algavad? abaluudelt C: Kuhu kinnituvad? kodarluule D: Funktsioonid küünarliigeses?(2) 1)painutab käsivart 2) supineerib 33. Reie nelipealihas: A:Osad Reie sirglihas, keskmine pakslihas, vahepealne pakslihas, külgmine pakslihas B: millelt algab? Niudeluult; reieluult; reieluult ; reieluult
tõstab rinnaõõnt, Väike rinnalihas Kolmandalt, Abaluu Kokku tõmbumisel /musculus neljandalt ja kaarnajätkele langetab abaluud pectoralis minor viiendalt roidelt ning tervet õlga, tõstab roideid Eesmine saaglihas Üheksast kuni Abaluu sisemine Liigutab abaluu kümnest serv siseserva ette, esimestest tõstab õlga, tõstab roidest roideid Sisemised ja a)alumiste roiete a)ülemisete roiete roiete langetamine väilimised ülemiste servade alumiste servade (väljahingamine)
1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0. 2 M
õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n. eesjäseme nahk cutaneus antebrachii medialis kaenlanärv – n. axillaris abaluualune lihas, deltalihas, õlavarre- pea lihas kraniaalsed rinnanärvid – nn. pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n. medianus kordamine randmepainutaja, pindmised
levator 4 ülemist Abaluu Tõstab rhomboideus kaela- ja 2 mediaalne abaluud scapulae kaelalüli ülemine nurk abaluud ülemist serv keskjoonele, ristijätket rinnalüli tõmbab seda ogajätket üles Ülemine tagumine saaglihas Alumine tagumine saaglihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. serratus 2 alumist kaela- Neli kimpu II-V Tõstab roideid m. serratus 2 alumist Neli kimpu Langetab
Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätketele. Pearihmlihas - Algab: 3. Kaela- kuni 3. rinnalüli ogajätketelt. Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Ühepoolsel tegevusel kallutavad autohtoonsed lülisammast ja pead taha lateraalsele, põikikiud samal ajal roteerivad. Kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. Heterohtoonsed lihased: a) Ülemis-tagumine saaglihas (süva kiht) - Algab: kahe alumise kaela- ja kahe ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2.-5. roidele. Tõstab roideid. b) Alumis-tagumine saaglihas (süva kiht)- Algab: rindkere-nimme sidekirmelt kahe alumise rinna- ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: neljale alumisele roidele.Lngetab roideid. c) Romblihas (keskne kiht) - Algab: kahe alumise kaelalüli ja nelja ülemise rinnalüli ogajätkelt. Kinnitub: abaluu mediaalsele servale
KEREPÖÖRDED 3. Välimine kõhupõikilihas (kerepöörded)- algab kaheksa alumise roide välispinnalt ja kinnitub niudeluuharjale. RINNALIHASED 1. Välimised roietevahelised lihased- tõstavad lihaseid, algavad roide algumiselt servalt ja kinnitub naaberroide ülemisele servale (SISSEHINGAMINE). 2. Sisemised roietevahelised lihased- algavad ülemiselt naaberroide servalt ja kinnitub naaberroide alumisele servale (langetavad roideid). VÄLJAHINGAMINE 3. Eesmine saaglihas, rinnalihas(käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS. 4. Suur rinnalihas- algab rangluult, rinnakult ja kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine.
hõõrdumist. c) Seesamluud –. Soodustavad lihase tööd 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: a) Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele. Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine. b) Ülemis ja alumis-tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere- nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid. c) Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. d) Abaluutõstur – Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõstab abaluid üles. e) Seljalailihas - Algab: rinnalülilt, rindkere-nimmelt, niudeharjalt ja roidelt. Kinnitub: õlavarreluule,
ette-küljele, alumine osa tõmbab Kinnitub abaluu abaluu alumist nurka ette, Eesmine Algab saagjate sämpudena mediaalsele servale ning kusjuures abaluu külgmine nurk saaglihas 8 või 9 ülemiselt roidelt. ülemisele ja alumisele nihkub ülespoole, võimaldades nurgale. õlavarrel tõusta kuni vertikaalasendini. Lateraalsuunas
suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu.Kui mõlemad keti pooled (antagonist-sünergist) kontraheeruvad üheaegselt, siis fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis. 49.MILLISE LIIGUTUSE SOORITAMISEL TALITLEB LIHASKETT SELJA LAILIHAS SUUR RINNALIHAS SÜNERGISTIDE LIHASKETI PÕHIMÕTTEL, MILLISE LIIGUTUSE PUHUL ANTAGONISTIDE LIHASKETINA? Selja lailihas suur rinnalihas toimivad sünergistide lihasketina lõuga kangil hoides. Mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. 50.EESMINE SAAGLIHAS ROMBLIHAS MOODUSTAVAD ... LIHASKETI. Eesmine saaglihas romblihas moodustavad antagonistliku toimega antagonistide-sünergistide lihasketi. 51.LOETLEGE ALAJÄSEME (PUUSAST JALANI) ÜHE LIHASKETI LIIKMED Nt antagonistlik kett: niude-nimmelihas, reie tagakülje lihased (istmikult algavad lihased), sääre eeskülje lihased. Talitleb jooksul väljaastel ette. 52.LOETLEGE KÕNNI FAASID 1) Toetusjala eesmine samm2) Toetusjala vertikaalasend3) Toetusjala tagumine samm4) Vaba jala tagumine
hõõrdumist. · Seesamluud . Soodustavad lihase tööd 61. Seljalihased · Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt ja rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, kaela keskosani,roietele. Lülisambasirgestaja ja rihmlihas -> Funktsiooniks on keha sirutamine ja kallutamine. · Ülemis ja alumis-tagumine saaglihas Algab: kaela- ja ülemistelt rinnalülidelt ja rindkere-nimmelülidelt Kinnituvad: roietele. Tõstab ja langetab roideid. · Romblihas - Algab: kaelalülilt ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. · Abaluutõstur Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule.Tõstab abaluid üles. · Seljalailihas - Algab: rinnalülilt, rindkere-nimmelt, niudeharjalt ja roidelt
27. Lihaste üldosast: a) Millest koosneb "motoorne ühik" - Koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest b) Nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks - Aktiin ja müosiin c) Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? - ATP 28. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega - Ülemis-tagumine saaglihas (sisse) - Alumis-tagumine saaglihas (välja) - Vahelihas e. diafragma - Sisemised ja välimised roietevahelised lihased -? 29. Reie nelipealihas: a) Nimi ladina keeles (m. quadriceps femoris) b) Osad ja iga osa juurde luu, millelt ta algab, mis luule kinnitub ja mis on peamine funktsioon tervikuna. - reie sirglihas (niudeluult) - keskmine pakslihas (reieluult) - vahepealne pakslihas (reieluult) - külgmine pakslihas (reieluult) Kinnitub sääreluule F: sääre sirutaja, põlve sirutaja 30
Iga roide ülemiselt servalt. Suunduvad Naaberroide alumisele servale. *roiete langetamine (väljahingamisel) põiki üles-ette. Välimised roietevahelihased Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Roide alumiselt servalt. Kulgevad Naaberroide ülemisele servale. *roiete tõstmine (sissehingamisel) põiki alla-ette. Eesmine saaglihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Saagjate sämpudena 8.-9. Ülemiselt Abaluu mediaalsele servale ning *abaluu ette toomine (nt. Käe roidelt. ülemisele ja alumisele nurgale. liigutamine sõudmisel). Suur rinnalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rangluult, rinnakult, 2.-6
Õlavarre langetaja. Ka keha horisontaali viimiseks. (13) 4. Trapetslihas 2 tükki. Saame pead kuklasse viia. Lähendab õlavöödet ja langetab õlavöödet. (10) 5-7 on kõhulihased 5. Kõhu sirglihas vaagna lähendamine rindkerele, ettekummardus. (21) 6. Sisemine kõhupikilihas Kere pöörded. Tema peal on välimine kõhupõikilihas. 7. Välimine kõhupõikilihas tema all on 90 kraad. nurgaga sisemine kõhupõikilihas. Kere pöördus. (19) 8-9 rinnalihased 8. Eesmine saaglihas rinnalihas, toob abaluu külgedele (näiteks sõudmisel)(17) 9. Suur rinnalihas lähendab õlavart, langetab õlavart koos seljalailihasega. (18) 10. Peapöörajalihas: rinnaku-rangluu-nibujätkelihas et vaatevälja laiendada, pöörab pead. (8) 11. Deltalihas õlavöötmelihas, katab kogu õlga. Eemaldab õlavart. (16) 12-13 õlavarre lihased 12. Õlavarre-kakspealihas painutab küünarvart (23) 13. Õlavarre-kolmpealihas küünarvarre sirutaja (22) 14
kaelalüli lülisammast ja pead taha. kaela- kuni 3. ristijätketele. Kahepoolne tegevus – rinnalüli Pearihmlihas – lihased sirutavad kuklaluule lülisammast ja pead. Ülemis- tagumine saaglihas Kahe alumise kaela – ja 2. – 5. Roidele Tõstab roideid kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Alumis- tagumine saaglihas Rindkere – nimme Neljale alumisele roidele. Langetab roideid sidekirmelt kahe alumise rinna – ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt
kaelalüli lülisammast ja pead taha. kaela- kuni 3. ristijätketele. Kahepoolne tegevus – rinnalüli Pearihmlihas – lihased sirutavad kuklaluule lülisammast ja pead. Ülemis- tagumine saaglihas Kahe alumise kaela – ja 2. – 5. Roidele Tõstab roideid kahe ülemise rinnalüli ogajätkelt Alumis- tagumine saaglihas Rindkere – nimme Neljale alumisele roidele. Langetab roideid sidekirmelt kahe alumise rinna – ja kahe ülemise nimmelüli ogajätkelt
Kinnitub: niudeluuharjale,. Funkts nende pideva toonuse tõttu on elundid kindlas asendis. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 62. Rinna lihased: a) Sisemised ja välimised roietevahelihased - Algavad: roietelt. Kinnituvad: naaberroietele. Funkts Langetab ja tõstab roideid, sisse-ja väljahingamine b) Eesmine saaglihas - Algab: roietelt. Kinnitub: abaluule. Funkts abaluude tõmbamine, õlavarre tõusmine c) Suur rinnalihas - Algab: rangluult, rinnakult, ja kõhu sirglihaselt Kinnitub: õlavarreluule. Funkts Tõmbab õlavart ette ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. d) Vahelihas e. diafragma -Algab: rinnakult, roietelt, nimmelülidelt. Funkts Vahelihas on peamine hingamislihas
RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELARIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEARIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel pöörab pead, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2 alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS Algab: 2 alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale
põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. · Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. · Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 46. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS Algab: 2 alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale Funkts: tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole
Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS Algab: 2 alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale Funkts: tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole ABALUUTÕSTUR
RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. ÜLEMIS-TAGUMINE SAAGLIHAS Algab: 2. alumise kaela ja 2 ülemise rinnalüli ogajätkeilt. Kinnitub: 2-5 roidele Funkts: tõstab roideid ALMUMISE-TAGUMISE SAAGLIHAS Algab: rindkere-nimme sidekirmelt, 2 alumise rinna ja 2 ülemise nimmelüli ogajätkelt. Kinnitub: 4 alumisele roidele Funkts: langetab roideid ROMBLIHAS Algab: 2 alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale Funkts: tõmbab abaluid ja seega kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole
ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. * Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. * Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). * Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 63. Kaela lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid:
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
sooritamisega. 2) Agonistide-antagonistide ahel: lihastöö on vastandlik. Tekitab ühe ahela liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. Suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu. Kui mõlemad ahela pooled kontraheeruvad üheaegselt, fikseeritakse liiges teatud kindlas asendis. Näiteks: -Agonistide ahel: selja lailihas – suur rinna lihas –> hoiame lõuga kangil, mõlemad lihased ei lase õlavart tõusta üles. -Agonistide-antagonistide ahel: eesmine saaglihas – romblihas moodustavad antagonistliku toimega lihasketi. -Üla- ja alajäsemete võimalikud kinemaatilised ahelad: 1) Ülajäse -Agonistide ahel: Käe eemaldamine: lühike ja pikk küünarmine randmesirutaja, kodarmine randmepainutaja Käe lähendamine: küünarmine randmepainutaja, küünarmine randmesirutaja -Agonistide-antagonistide ahel: Eelnimetatud lihased koos töötades Õlavarre-kakspea – õlavarre-kolmpealihas 2) Alajäse -Agonistide ahel:
Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu, sel puhul öeldakse: väljahingamine on passiivne. Sügavamal väljahingamisel ja hingamisteede takistuse suurenemise korral võtab roiete langetamisest osa sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme. Sügaval ja raskendatud hingamisel muudavad rinnaõõne mahtu ka hingamise abilihased: kaelalihased, saaglihas, rangluualune lihas, kõhulihased jt. Kopsude alveolaarventilatsioon. Surnud ruumid: Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni. See on anatoomiline surnud ruum, kus sissehingatud õhk puhastub suurematest tolmuosakestest, soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Kui alveoole ümbritesevates
Tavalise sügavusega, puhkeolekule iseloomuliku väljahingamise korral taastub rindkere maht tema raskuse ja elastsuse tõttu, sel puhul öeldakse: väljahingamine on passiivne. Sügavamal väljahingamisel ja hingamisteede takistuse suurenemise korral võtab roiete langetamisest osa sisemiste roietevahelihaste kokkutõmme. Sügaval ja raskendatud hingamisel muudavad rinnaõõne mahtu ka hingamise abilihased: kaelalihased, saaglihas, rangluualune lihas, kõhulihased jt. Väliseks hingamiseks on vajalik rindkeremahu muutumine - seda võimaldavad roiete ja vahelihase liigutused. Sissehingamislihased (peamiselt välimised roietevahelihased mm. intercostales externi) tõstavad roidekaari, suurendades rindkere läbimõõtu. Vastupidiselt toimivad väljahingamist teostavad väljahingamislihased (peamiselt mm. intercostales interni), mis langetavad rindkeret. Põhilihaste kõrval toimivad ka abilihased (nt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
