Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON
Mängimine • Heli tekitajaks on pilli materjali jäikus. • Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma • Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused Väike kannel • Peamiselt ühest puust õõnestatud • harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest • Kaetud õhukese kõlalauaga • trapetsikujuline ja väheste keeltega diatooniline kannel. • Vanasti valmistati keeled hobusesaba jõhvist, lambasooltest või ka tänapäeval kasutusel olevast metallist. • Mängiti tantsumuusikat ja kirikukellade imitatsioone Väikekandle 1. Etapp valmistamine Joonista toorikule soovitav pilli kuju ja asu õõnestama. Õõnestamisel arvesta, et pilli seinte ja põhja paksus jääks minimaalselt 5 mm. 2. Etapp Õõnestatud kõlakastile liimitakse peale kuusepuust kõlalaud, seejärel viimistletakse pill ja õlitatakse linaõliga. 3. Etapp
Kostüümid Kõrgekaelusega dzemper Triibuline/ruuduline riietus Naise loomulik ehe Parukad 1970-1980 Halva maitse sümbol Punk Sport Pükskostüümid Kihiline mood Disko Haaremipüksid 1980-1990 Disaineriteksad, rebitud teksad Õlandid Peeniksed vahvlilokid Suured saapad Nahkjakid Prillid 1990-2000 Narko look Individuaalsus Punapead Hobusesaba Lihtsus ja minimalism Kasutatud kirjandus http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1990-2000-mood-ja-soengud/ http://www.vam.ac.uk/content/articles/i/introduction-to-20th-century- fashion/
Mängija võtab pilli oma huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused. Mida suurem suuõõs seda madalam heli. Slaid 4 Väikekannel Peamiselt ühest puust õõnestatud (harilikult kuustest, harvemini männist, pärnast, kasest), õhukese kõlalauaga kaetud trapetsikujuline ja väheste keeltega diatooniline kannel. Vanasti valmistati keeled hobusesaba jõhvist, lambasooltest või ka tänapäeval kasutusel olevast metallist. Tänapäeval saab seda õppida pärimusmuusika õppelaagrites, mitmetes muusika- ja huvikoolides ning kõrgkoolis. Slaid 5-6 Väikekandle valmistamine 1. etapp Joonista toorikule soovitav pilli kuju ja asu õõnestama. Õõnestamisel arvesta, et pilli seinte ja põhja paksus jääks minimaalselt 5 mm. 2
Muuda oma huuled suudeldavaks Tulipunane huulepulk erutab meest kindlasti, kuid oma mrgi tervele tema nole jtmine tuletab talle meelde tema pealetkkivat tdi ilmselt ei olnud sa taolise mulje jtmise peal vljas. Spetsialistid soovitavad psiva huulevrvi saavutamiseks erinevaid kihte ksteise peale kanda. Kasuta kigepealt huulemarkerit, selle peale kanna sama tooni huulevrv ning lisa veel ks kiht huulemarkeriga. Laisa tdruku lokid Unusta ra hobusesaba, mida trennis kannad. Pole midagi seksikamat kui suured ja vetruvad lokid. Nuanne: mine magama mrgade juustega. Jrgmisel peval kasuta kergelt koolutajat ja ongi korras. Lollikindel kombinatsioon: mrja efektiga nahk ja seksikad kontsad Mehed on elnud, et naised, kellel on krged kontsad ja kehakuju rhutav seksikas kleit, on vastupandamatud. Kui plaanid nidata natuke (vi palju?) oma jalgu, pa valgust ja mehe pilku sdeleva ja niisutava ihupiimaga. Seksikas, natuke lohakas soeng
pähevõõpamist. Halli juust peeti väga veetlevaks. Populaarsed õhtuse välja mineku jaoks olid juuksepuudrid ja kleebitud ilutäpid. Kümnendi alguses eelistas mood peadligi hoidvat krussis juustega väikest soengut. See muutus kohevamaks ja kael venis tänu sellele pikemaks JUUKSED MEHED Kui veel 1685. aasta paiku kandsid mehed täispikki parukaid, mis olid lokkis ning kahele poole lahku kammitud, siis 18. sajandil sai tuntuks ka kottparukas. Selleks nimetatakse hobusesaba, mis kukla peal pistetud siidikotti, mis omakorda kaela ümber kinni seotud. 18. sajandi lõpus kanti veel seljani ulatuvaid parukaid, mis olid sätitud lokkidesse. Paruka pealael olid õrnemad tihedad lokid. Sajandivahetuseks käis, aga enamus mehi ringi juba oma juustega, sest muidu poleks olnud võimalik kanda viimase moe järgi kübarat, milleks oli kolmnurkkübar EHTED Sulgedega peaehted, päikesevari, lehvikud MUSTRID VÄRVID TÜPOGRAAFIA MÖÖBEL MAALIKUNST
Roopillist on välja arenenud torupill Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt! Koosneb tuulekotist ja torudest. Heli tekitab sõrmilise sisse pandud roopillist piuk. Keelpillid Kannel Kõige vanem keelpill Eestis (~2000 a) Jauguneb põhitüübilt kolmeks: 1) väikekannel trapetsikujuline, harilikult 6-7 keelega diatooniline kannel. Keeled valmistati hobusesaba jõhvist, lambasooltest või metallist. Setokannelde eripäraks on kaane tasapinna lauakujuline pikendus ehk laba annab pillile kõlajõudu juurde. 2) Uuem kannel - Laudadest korpusega, trapetsi ja pooltrapetsi kujuline, metallist virblite abil kinnitatud rohkete keeltega (harilikult 2030 keelt) diatooniline (vahel ka poolkromaatiline) kannel. simmel või simbel Põhja-Eestis ja saartel nimetus kandle kohta. Tänapäeval on
Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud. ( 1. , 2. , Vana- Egiptus lk.41) Mõned egiptlased salvisid peanahka ussi-, krokodilli- ja jõehoburasvast tehtud võidega, et kiirendada juuksekasvu. Juustest tehti parukaid, mida kanti tseremooniatel või mõne tähtsama sündmuse puhul. Parukad kaitsesid ka kuuma päikese eest. Hilisemal ajal
kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega. Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga. Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas nimme-ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega
Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaajunärvide eesmised (motoorsed) ja tagumised (sensoorsed) juured. Kaela piirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt, kuid mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad. Nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn. hobusesaba. Selline närvijuurte suuna muutumine on tingitud seljaaju ja lülisamba ebavõrdsest kasvamisest: lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks kui seljaaju ning "kisub" seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju- e. spinaalnärviks. Oma olemuselt on spinaalnärv saganärv, kuna ta sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab
Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vioola Vioola on viiulist pisut suurem ja kõlab madalamalt, hääl on mahedam. Tuntuimad mängijad on Rain Vilu ja Arvo Haasma. Tsello Tsello on tunduvalt suurem(1,55meetrit) kui vioola. Tsello mängija istub, pill on jalgade vahel, totub tugivarbale. Tsello kõla on sametine ja sügav, tihe.
Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid ajasid oma juuksed koguni ära, aga tüdrukud lasid tavaliselt teha endale patse või hobusesaba. Tantsijatüdrukud kandsid peenikesi punutuid patse, mis olid hobusesabaks kinnitatud. Patside otsad pidid olema lokkis või pärlitega kaunistatud Naise seas oli populaarne juukseid pea ligi hoida. Juuksed olid lokkis, loomulikul või siis keemilisel viisil. Vana Riigi ajal naistele meeldisid lühikene lõige, umbes kuni kõrvadeni Palju kanti taimsetest kiududest ja lambavillast parukaid, kanti ka kolmnurkseid triibulisi riidest rätte, mis seoti nii, et
Peale loomafiguuride võib mainida ristkülikukujulisi, koonusekujulisi, võtmekujulisi ja trepikujulisi märke, negatiivkäelabasid ja "makarone". Viimased kujutavad endast savisele seinale käega (viie sõrmega) veetud jooni. Need on võibolla Altamira koopa vanimaks kaunistuseks. Viimane galerii on tuntud "Hobusesaba" (Cola de Caballo; galerii X) nime all. See on väga kitsas 50 meetri pikkune koridor, mille seintel ja laes on kõikvõimalikud märgid, selged mustad jooned ning graveeritud või mustaga maalitud loomad (hobused, kitsed, hirved, piisonid ja maskid), mis sarnanevad Castillo ja La Garma koopamaalidele. Loomad on kujutatud isoleeritult, ilma maastikuta ja maapinnata.
a eKr merekarbid, helmed, puu, taimed KREETA. Minose kultuur Rõivastus: 3000. a eKr - linane;villane, nahk - keha ei ole varjamiseks - iluideaal sale piht Jalatsid kandsid susse mokassinilaadsed sokke, sandaale, kõrgeid reisisaapaid Varane Soengud keerulised, pikk hobusesaba, läbipõimitud palmikud, lainesse koolanud juuksed, kõrva juures lokirull, paelaga kuklasse kinnitatud juuksed Ehted - lilledega kaunistatud laubapael, kullast ehted, - võrkpitsist juuksepael, väike kuldkroon, kõrvarõngad, sõrmused, ripatsed - kivikesed, poolvääriskivid, helmed, kuld - filigraantehnika, granuleerimistehnika 2000. a eKr Mehed
● Paikneb koos teda katvate kestadega lülisambakanalis. ● On 1cm jämedune, u 45 cm pikkune ja 30g raske väätjas moodustis. ● Keskel on tsentraalkanal, kus on LIIKVOR. ● Ristlõikel on tsentraalselt hallollus, ümber valgeollus, milles kulgevad juhteteed. ● Kraniaalselt läheb üle PIKLIKUKS AJUKS, kaudaalselt lõpeb L1-L2 kõrgusel ajukoonusena, mille jätk on õndralülidele kinnituv lõppniit. ● Lõpposa e HOBUSESABA koosneb närvijuurtest. 7. SPINAALSEGMENDIKS ehk seljaajusegmendiks nimetatakse: ● seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri (selgmised ja kõhtmised) ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile. ● neid on inimesel arvuliselt 31, mis jagunevad vastavalt asetusele (segmentide arv): - kaelaosas 8 - rinnaosas 12 - nimmeosas 5 - ristluuosas 5 - õndraosas 1 8
● närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse, moodustuvad: - seljaajunärvide eesmised - motoorsed juured ja - tagumised - sensoorsed juured. ● kaelapiirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt - mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad ● nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt - nad moodustavad koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn hobusesaba ● selline närijuurte suuna muutumine on tingitud seljaaju ja lülisamba ebavõrdest kasvamisest: - lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks kui seljaaju - ning “kisub” seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole ● igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju- e spinaalnärviks SELJAAJUNÄRVID e SPINAALNÄRVID NERVI SPINALES ● spinaalnärvid on funktsioonilt seganärvid
Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad motoorsed närvikiud Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline spinaalnärvi dorsaaljuur , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid on paarilised närvid (31 paari) 8 kaelasegmenti (C 1 – C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega 12 rinnasegmenti (Th 1 – Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega 5 nimmesegmenti (L 1 – L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega
-2.Kõvakelmealune e. subduraalruum (spatium subdurale) – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vahel. B. Ämblikvõrkkelme (arachnoidea mater) – õhuke, kuid tugev, vedelikukindel – ajuvedelik jääb selle alla 3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu Seljaaju (medulla spinalis) paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine. -Seljaaju hallaine: - a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“käsud” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine:
Tagumistesse külgvagudesse sisenevead seljaajunärvide selgmised, eesmistest külgvagudest väljuvad kõhtmised juured. Selgmised juured koosnevad aferentsete (sensoorsete) närvikiudude kimpudest ning tagumiste juurte sensoorsete aksonite kaudu suunatakse elundite retseptoritest saabuvad närviimpulsid seljaajju. Seljaaju erinevates osades on närvijuured erineva pikkuse ja suunaga. Seljaaju lõppedes moodustavad närvijuured lõppniidi umber kimbu, nn hobusesaba. Seljaaju osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri vastab ühele seljaajunärvi paarile, nim seljaaju segmendiks. Segmente on 31, neist 8 kaela-, 12 rinna-, 5 nimme-, 5 ristluu- ja üks õndrasegment. 110. Nimeta peaaju osad, üksikosade tähtsamad ülesanded: peaajul on viis osa: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju ning otsaju. Piklikaju tähtsaim ülesanne on erutuse edasi kandmine mööda vastavaid vääte väikeajju või talamusse. Tagaajus asetsevad nt
* Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse. Mustritest valitsesid täpid, ruudud, triibud ja lilled. Noorte jaoks muutusid ülioluliseks muusika ja tants. Mambot, kantrit, d˛aivi ja rock’n’roll’i tantsiti valgetes tennistes ja sokkides, hobusesaba kuklas lehvimas. 50ndad tähendasid paljude eluvaldkondade tormilise arengu kõrval ka uusi materjale – nailon tõi kaasa revolutsiooni suka-, pesu- ja spordirõivaste tööstuses. Spordi- ja vabaajariided, mis üldiselt olid ülipopulaarsed, ei leidnud toetajaid vähemalt kahes grupis: biitnike* ja greaser’ite (grease – rasv, määre ingl. k.) hulgas. Barette kandsid meelsasti mõlemad ning must oli kõige šikim värv ja eksistentsiaalne ängistus kõige moodsam aksessuaar.
- hiljem jääb seljaaju kasv lülisamba kasvust maha - vastsündinul lõpeb seljaaju 3.-4. nimmelüli kõrgusel - täiskasvanul lõpeb seljaaju 2. nimmelüli kõrgusel (naistel selle keskel, meestel ülaserva kohal) - seljaajusegmendid on vastavatest lülidest kõrgemal -> närvijuured peavad väljumiskohai jõudmiseks allapoole laskuma - eriti pikad on nimme- ja ristluunärvide juured – moodustavad lülisambakanalis seljaajust allpool tiheda hobusesaba meenutava kimbu – cauda equina (A1) Skeletotoopia - kaela- ja ülemised rinnasegmendid on samanimelisest lülist 1 lüli võrra kõrgemal - kesksed rinnasegmendid on samanimelisest lülist 2 lüli võrra kõrgemal - alumised 3 rinnasegmenti on samanimelisest lülist 3 lüli võrra kõrgemal - nimmesegmendid on X ja XI, osalt XII rinnalüli kõrgusel - ristluusegmendid on XII rinna- ja I nimmelüli kõrgusel - viimased on conus medullaris’es Siseehitus
perifeersed närvid. Perifeerne ns jaguneb somaatiliseks (tundlikkus/sensoorsed närvid ja ganglionid/ ja motoorika/motoneuronid ja aksonid/) ja autonoomseks (sümpaatiline/vastus stressile/ ja parasümpaatiline/organismi reservide ja homeostaasi säilitamine/) kraniaalnärvid 12 paari (v.a n.opticus mis on aju osa), spinaalnärvid 31 paari. Igast seljaaju segmendist algavad närvijuured. Nimme ja ristluunärvide pikad juured – hobusesaba. 31 paari – 8 kaelanärvi, 12 rinnanärvi, 5 nimmenärvi, 5 ristluunärvi, 1 õndranärv. Kaelapõimik lülisamba kõrval, õlapõimik rangluupiirkonnas ja kaenlaõõnes, nimmepõimik väikevaagnas. Haistmisnärv. Nägemisnärv. I haistmisnärv (n.olfactorius) - I neuron nina limaskestas (haistmisnärvid) – II neuron haistmissibul eesmise koljukoopa põhjas (haistmistrakt) – III neuron esmased haistmiskeskused – kortikaalsed haistmiskeskused.
3.17. Seljaaju talitluse põhijooned. Seljaaju on reflektoorse talitluse organ. Seljaaju kaudu teostub side perifeersete NS osade ja peaaju vahel. Igast segmendist lähtub paar spinaalnärve, mille dorsaalses juures paiknevad sensoorsed aferentsed kiud ja ventraalses juures motoorsed eferentsed kiud (ühinevad pärast lülidevahemulgust väljumist). Spinaalnärvide arv varieerub eri liikidel. Pikad nimme- ja ristluunärvide juured moodustavad lülisambakanalis seljaajust allpool tiheda hobusesaba meenutava kimbu – cauda equina. Seljaajus tsentraalselt hallaine – neuronite kehad. Perifeerselt valgeaine – kimpude ja juhteteedega seotud müeliinkestad 3.18. Refleksikaar. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 13 Tee, mda mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: retseptor - võtab vastu ärrituse. Aferentne e sensoorne närv - annab erutuse AP näol KNS-i. Refleksikeskus: paikneb KNS-is, sisaldab 1 või mitu neuronit
Lootestaadiumis on inimese seljaaju sama pikk kui selgrookanal. Lapse kasvades jääb seljaaju kasv pikisuunas luustiku kasvust maha ning täiskasvanul lõpeb seljaaju juba III nimmelüli kõrgusel. Sellest tulenevalt suunduvad alumiste spinaalnärvide juured allapoole ning mööduvad mitmest selgroolülist, enne kui väljuvad lülidevahelisest mulgust. Sel viisil moodustub paljudest närvikiukimpudest lülisamba allosas lehvikukujuline hobusesaba (cauda equina). Valgeaine ümbritseb hallainet ning koosneb valdavalt müeliintupega aksonitest. Valgeaine moodustab eesmise, külgmise ja tagumise seljaajuväädi, kus kulgevad ülenevad (aferentsed) ja alanevad (eferentsed) juhteteed. Ülenevad juhteteed paiknevad seejuures peamiselt tagaväätides ning külgväätide välimistes osades, alanevad juhteteed aga eesväätides ja külgväätide mediaalsetes osades.
Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja dorsaalharuks. Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete närvikiudude kimpudest, ventraaljuured (motoorsed ehk viimajuured) eferentsete närvikiudude kimpudest Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik) Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid
Väljakaevamistel on leitud ka graveeritud kujutistega gemme, mis olid kasutusel pitserina. Ilu ja hügieen: Minoslased jälgisid rangeid hügieenireegleid. Nii mehed kui naised võtsid iga päev vanni ja võidsid end õlidega, hoidmaks nahka pehmena, mehed raseerisid näo paljaks. Tihe kaubavahetus Egiptusega viis sealsete iluvahendite ülevõtmisele. Soengud olid tohti keerulised. Naised kandised kas seljale langevat pikka hobusesaba, palmikuid või lainesse koolutatud juukseid. Mõnikord oli soengu eripäraks kõrva kohalt alla rippuv lokk, vahel oli neid koguni kaks. Juuksed võisid 12 olla paelaga kuklasse kinnitatud, nii et nägu jäi katamata. 17.sajandi paiku eKr hakati juuste kinnitamiseks kasutama laubapaela, mida säilinud joonistel võime näha ka lilledega kaunistatult
Väljakaevamistel on leitud ka graveeritud kujutistega gemme, mis olid kasutusel pitserina. Ilu ja hügieen: Minoslased jälgisid rangeid hügieenireegleid. Nii mehed kui naised võtsid iga päev vanni ja võidsid end õlidega, hoidmaks nahka pehmena, mehed raseerisid näo paljaks. Tihe kaubavahetus Egiptusega viis sealsete iluvahendite ülevõtmisele. Soengud olid tohti keerulised. Naised kandised kas seljale langevat pikka hobusesaba, palmikuid või lainesse koolutatud juukseid. Mõnikord oli soengu eripäraks kõrva kohalt alla rippuv lokk, vahel oli neid koguni kaks. Juuksed võisid 12 olla paelaga kuklasse kinnitatud, nii et nägu jäi katamata. 17.sajandi paiku eKr hakati juuste kinnitamiseks kasutama laubapaela, mida säilinud joonistel võime näha ka lilledega kaunistatult
Julge- 1a enne Moodne- praegu Pole moes- 1a pärast Kole- 10a pärast Naeruväärne- 20a pärast Lõbus/huvitav- 30a pärast Omapärane- 50 a pärast Sarmantne- 70a pärast ???............- 100a pärast Ilus- 150 a pärast Naise ideaal 50ndatel: New look tuli moodi- sipelga piht- laiad puusad- koduperenaine (tegemist naisega, kel pold koduasjadega üldse mingit pistmist). Marilin Monroe kehastas seda ideaali. 1959a- barbie ideaal ja nägus naabriplika (süütu, lõbus, teismeline, hobusesaba, tennisekingad jne). 60ndad- naise iluideaali vormisid noored (20ndates). Seda, mis puudutas seksuaalset rolli- tuli unisex riietus. Vaimustuti parukatest, juuksevrävidest jne. Siis jälle miniseelikud jne. 70ndad- teist korda juba platvormid (esimest korda olid millalgi keskajal). Siis mõjutasid moodi subkultuurid- hipiliikumised jne. Mood kui kollektiivse käitumise vorm. Esimest korda moega seonduvalt transvestiidid.
Lehed kuni 40 cm pikad, kevadel erksad helerohelised, rõhtsa asetusega, üldkujult kolmnurksed nagu kilpjala lehed. Leherootsul üksikud pruunid sõkalsoomused. Eosed valmivad juulist septembrini. Taim paljuneb risoomi abil vegetatiivselt ja ka eostega. 30 Praktilist tähtsust ei oma, kuigi on dekoratiivne. AASOSI Equisetum pratense. Nime päritolust: Equisetum hobusesaba. Esimesena kasutas seda nime Plinius, märkides sellega üht osjaliiki, mis oma peenikeste okste tõttu meenutab hobuse saba; pratense aas (lad. k.). Sugukond osjalised. Kasvukoht: metsad, puisniidud, niidud. Aasosja maapealsed varred on üheaastased; igal kevadel ilmub maa-alusest risoomist kahesuguseid võsusid: roheline, ilma eospeata suvivõsu ja pruunikas, eospeaga kevadvõsu. Pärast eoste valmimist
seepärast on kaelanärve kaheksa paari, kuigi kaelalülisid on seitse. Ka teiste lülide alt väljub alati üks närvipaar, seega on rindkerenärve 12, nimmenärve 5 ja ristluunärve viis paari. Õndranärve on siiski ainult 1 paar, kuigi lülisid on 3-5. Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu – nn. Hobusesaba. Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni (aferentsete neuronite kehade kogumik) Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme- ja ristluupõimik). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid
annaabi.ee 
