KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt
funktsiooni. Patsientidel, kellel puudub rehabilitatsioon insuldijärgselt toimub funktsioonide järkjärguline langus ning nad pikkema aja jooksul või kogu elu vajavad kõrvalabi ja hooldust (Rakhmatullina & Ibragimov, 2012). Üheks peamiseks eesmärgiks insuldi rehabilitatsioonis on ennetada kukkumisriski ning suurendada iseseisvust igapäevategevuste sooritamisel (Gialanella et al., 2013). Kognitiivse ja motoorse tegevuse omavahelist häirumist on seostatud probleemidega insuldist taastumisel, tasakaalu probleemide ja kukkumisriskiga (Hyndman et al., 2009). 2. Harjutuste programm Kodune harjutuste programm esimese aasta jooksul peale insulti aitab märkimisväärselt parandada patsiendi toimetulekut igapäevategevustega ning vähendavad igapäevategevustega toimetulekuvõime alanemise riski peale haiglaravi lõppu. Kodune taastusraviprogramm on
TARTU ÜLIKOOL Meditsiiniteaduste valdkond Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Motoorse funktsiooni parandavad harjutused mõõduka halvatusega insuldi järgselt: kodune harjutuste programm Iseseisev töö KKSB.03.033 Kinesiteraapia: Spetsiaalsete harjutuste kasutamine spordis ja rehabilitatsioonis Üliõpilane: Anna Onika Tartu 2017
I LOENG KINESIOLOOGIA AINE · Kinesioloogia (kr. kinesis "liikumine" + logos "õpetus") on teadus inimese motoorikast · Kinesioloogias on kesksel kohal liikumisaparaadi, motoorika juhtimise, motoorse arengu ning motoorsete oskuste õpetamise probleemid KINESIOLOOGIA HARUD · Uurimisobjekti ja tugiteaduste alusel eristatakse järgmisi kinesioloogia harusid: - anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte - mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. - füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte. Siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte - psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte. Siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia - patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte
või räägib väga lühikeste fraasidega (nn telegraafkõne), ei suuda mõtteid ka kirjalikult väljendada. 2)sensoorne e sekundaarne kõnekeskus (Wernicke keskus), paikneb oimusagaras, piirneb 41 ja 42 väljaga. Wernicke kirjeldas 1876.a vastava piirkonna kahjustusel esinevat nähtust sensoorne afaasia kõnest ei saa aru, kuid suudab rääkida spontaanne kõne, pole seotud vastava situatsiooniga. 3) sekundaarne motoorne ala e motoorse ala vokaliseerimise piirkond. Paikneb eesmises tsentraalkäärus seal, kus on keele- ja näolihaste tahtlike liigutuste prrkond, Broca keskuse naabruses. Broca ja sekundaarne mot ala vahel on närviseosed. Kõne kujundamises osalevad juhteteed, mis kulgevad kaarkimbu koostises (fasciculus arcuatus), mis ühendab nägemiskeskuse osasid väljasid(18,19) ja 39.välja Broca keskusega
laienenud tsisternidega - terminaaltsisternid (lõõgastuse ajal akumuleerivad kaltsiumi ioone, Ca++ vabanemine vallandab kontraktsiooni) · Kaks terminaaltsisterni T-tuubuli mõlemal küljel moodustavad triaadi I vööt A vööt I vööt Sarkolemm Triaad T tuubul Sarkoplasmaatilise võrgustiku terminaaltsistern Neuromuskulaarne kontakt · Kontaktala motoorse närvikiu lõpposa ja skeltilihaskiu vahel nimetatakse motoorseks lõpp-plaadiks Motoorne lõpp-plaat Motoorne närvikiud Motoorse lõpp-plaadi ultrastruktuur Müeliin akson Schwanni rakk Primaarne sünaptiline pilu
Mõned neist lastest on peamiselt üliaktiivsed ja impulsiivsed. Teistel on ülekaalus tähelepanuhäired. Mõned on segu nendest kahest vormist- nad on püsimatud ja üliaktiivsed ning samal ajal tähelepanumatud. Paljudel ATH-ga lastel võib seisund ühe päeva jooksul muutuda. (Mehilane, 1997: 64) ATH tundmaõppimine on ajaliselt läbinud mitu etappi ning analoogset sümptomaatikat on kirjeldatud mitme nime all. Ingliskeelses kirjanduses kohtame järgmisi termineid: DAMP- tähelepanu, motoorse kontrolli ja taju häire. Motoorse kontrolli häiretest, rahutusest ja laste üliliikuvusest kõneldes on kasutatud termineid hüperaktiivsus, hüperdünaamilisus ja hüperkineetilisus. ADD- tähelepanu defitsiidi sündroom e. häire; ADHD; TDHS tähelepanudefitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom. Ülalnimetatud terminid ei ole sageli üheselt mõistetavad isegi meedikute seas ning tekitavad veelgi arusaamatusi ja küsimusi lastevanematel, õpetajatel, sotsiaaltöötajatel jt erialade
jätked. Maitsmiskiudude neuronid saavad alguse põlvikganglionist. Nende neuronite perifeersed jätked jõuavad kahe-kolmandikuni keele esiosa maitsmispungadest; keskmised jätked sisenevad ajutüvesse koos n. intermediusega ja viivad info koos keelealusenärvi (keele tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli
Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat
koosneb ajju tuleva informatsiooni (näiteks stardipauk) aktiivsest vastuvõtmisest, tema eesmärgipärasest ümbertöötamisest ja vastavate vastusliigutuste ülesehitusest (näiteks kiire lähtumine stardipakkudelt). Reaktsioonikiiruse täiustamise metoodikas lähtutakse analüütilisest lähenemisest: algul täiustatakse eraldi motoorset komponenti (liigutuste tehnikat) ja peiteperioodi aega, edasiselt parandatakse koordinatsioonilist koostööd peiteperioodi ja reaktsiooni motoorse komponendi vahel. Võistlustegevuse käigus reageerib sportlane liikuvatele objektidele (pall, partner, vastane jt), aimates ette nende ruumilisi ja ajalisi ümberpaiknemisi, mis asuvad tema nägemise, kuulmise jm väljas, aga ka ekstrapoleerib enda tegevust varasemate kogemuste põhjal ilma nägemisvõi teiste retseptorite kontrollita. Põhimõtteline üldmetoodiline suunitlus seisneb liht- ja diferentseeritud (valikuliste) reaktsioonide järjestikuses täiustamises:
juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi)
1. Suuõõs Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, l...
Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk Refleksiaeg-aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse Hüpofüüs- kasvuhormoon Gigantism- suur inimene(kasvu hormooni liig) Homöostaas- stabiilsete tingimuste säilitamine rakus või organismis. Spermatogenees- spermatosoidide areng munandites
sünnieelse arengu kirjeldused annavad meile pisutki aimu areneva organismi kui süsteemi esialgsest seisundist. Näiteks võib jälgida loote liigutusmustreid, mis sarnanevad roomamisele ja kõndimisele liikumisviisidele, mis arenevad täielikult välja alles mitmeid kuid hiljem. Kas lapsed õpivad käima lihtsalt tänu küpsemisele või tekivad need motoorsed võimed juba olemasolevate süsteemide ühteliitmise ja ümberorganiseerimise tulemusena? Motoorse arenguga seotud küsimusi käsitleme 5. Peatükis. Sünniga toimub üleminek uude keskkonda, mis pakub uusi võimalusi eriti just nägemiseks ja tegutsemiseks kuid ka siin tulev arvesse võtta nii järjepidevat varasemate arenguastmetega kui hüppelisi muutusi. Taju arengu puhul võib tõendite põhjal väita, et peamised sensoorsed süsteemid on töövalmis sünnihetkest alates või isegi enne seda, mis aga ei tähenda, et
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9
a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha seljaaju eessarves motoorsetes tuumades c) ristumised, capsula int. - piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum), capsula interna tagumise sääre d) perifeerne närv – n. musculocutaneus ! Motoorne juhtetee sääre eesmiste lihaste innervatsiooniks ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad (1, 2) (korteks, tuum) - I neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es, II neuroni keha paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades c) läbiminek capsula interna’st, ristumine (kas? kus?) - kulgeb läbi capsula interna tagumise sääre, piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) põimik, perifeerne närv – spinaalnärv (n.spinalis) ! ! Motoorne juhtetee mälumislihaste innervatsiooniks a) Trakti nimetus - Tractus corticonuclearis
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga.
liigutustest, kehahoiak, tasakaal, tunnetus ja keelelise info töötlus. Väikeaju kahjustusel häirub tahteliste liigutuste koordinatsioon, tekib ataksia e düskoordineeritud liigutus Vaheaju Kummalgi pool 3 vatsakest, paariline hallaine moodustis, mida ühendab hallainest talamustevaheliide. Seljaajust, ajutüvest ajukoore suunas kulgevate sensoorsete impulsside ümberlülituse koht. Talamus ühendab väikeaju ja basaalganglione ajukoore primaarse motoorse alaga ning aitab kaasa teadvusel püsimisele. Taalamuse tuumad: · eesmine tuum sisendiga hüpotalamusest ja väljundiga limbilisse süsteemi; mälu ja emotsioonid · mediaalsed tuumad sisendiga limbiliselt süsteemilt ja basaalganglionidelt, väljundiga ajukoorde; emotsioonid, õppimine, mälu, tunnetuse protsess · lateraalse rühma tuumad sisendiga limbilisest süsteemist, ülakünkakestelt ja ajukoorest,
derivaatide kasutanuist.Sagedasemad trankvillisaatorravi kõrvalnähud ja tüsistused vanuritel on ortostaatiline hüpotensioon, tahhükardia, ajuvereringehäired, mälu ja intellektihäirete süvenemine, teadvushäired, unetus, rahutus,hüpersedatsioon, düsartia, peavalud, hallutsinatsioonid, liigne müorelaktsioon, ataksia, uriini- ja roojapidamatus. Kroonilisel manustamisel tekib tolerantsus mis esineb nii sedatiivse, uinutava, motoorse koordinatsiooni häirena.Võib tekkida ka sõltuvus, see oht on suurem suurte annuste pikaajalisel kasutamisel.Sõltuvus võib tekkida ka koos alkoholiga tarvitamisel.Eakate puhul on oluline teada,et bensodiasepiinide krooniline kasutamine põhjustab ka normaalse une häirumist ja kongitiivsete ning psühhomotoorsete funktsioonide halvenemist. Kasutatud kirjandus: http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=646290/trankvillisaatorid.pdf
a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoorse tegevuse planeerimine d) Värvide ja liikumise töötlemine visuaalinfost e) Ratsionaalne arutlemine ning pikaagsem tegevuse ette planeerimine 4. GABA e. gamma-amino võihape on? a) ...monoamiin b) ...enkefaliin c) ...endorfiin d) ...aktiveeriva toimega virgatsaine e) ...inhibeeriva toimega virgatsaine 5. Kesknärvisüsteemi tasandil on alkohol? a) ...opiaat b) ...diureetikum c) ..
V teema eksam: keha ja tegevus 1. ...... võib võrrelda operantse tingimisega, mille käigus tekib assotsiatsioon tegevuse ja selle tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral
kajastab eredalt selle keele arendamise motivatsiooni ja ajaloolist konteksti (Gangkofer 1993). Blisskeel loodi juba 1940. aastatel, kuid kõnepuudega inimeste kommunikatsioonivahendina hakati blisskeelt arendama alles 1970. aastatel. Kuna süsteem ei olnud esialgselt loodud puudega inimestele, siis asuti seda muutma ja täiendama. Blisskeel sobib eriti hästi sellistele kõnepuudega inimestele, kes kõnet küll kuulevad ja mõistavad, kui ei saa kõneorganite motoorse kahjustuse tõttu ennast häälikulise kõne abil väljendada (Günther, Benning 1994, 12). Blisskeele sümbol väljendab tervet mõistet, seega saab nende abil oma sõnu palju kiiremini edastada kui tähtede abil. Blisskeel koosneb umbes 2200 standardiseeritud sümbolist, mis moodustavad väikesest arvust geomeetrilistest elementidest (Franzkowiak 1996, 10). Blisskeel koosneb kindlast arvust geomeetrilistest kujunditest (ringist, ruudust,
Keel võib olla mõtte tulemus, kuid tingimata ei pruugi. Keel on pigem mõtlemiseelne instrument. Mõte on keele sisu kõrgeim väljendus. Kõne on sümbolite auditiivne süsteem. Motoorne aspekt jääb tagaplaanile. Auditiivsete lähtekujundite ja lõplike tajude vastavus tagab eduka kommunikatsiooni. Selle protsessi tüüpiline kulg võib läbi teha mitmeid modifikatsioone. Neis modifikatsioonidest on olulisim mõtlemises oleva kõneprotsessi lühendamine. Auditiiv-motoorse süsteemi kõrval on ka teisi. Näiteks artikulatoor-visuaalne süsteem, mille puhul inimene mitte ei kuule tekkivad häälikuid, vaid näeb neid. Suulise kõne kõrval leidub mitmeid ülekandeliike. Kirjalikud vormid on hääldatud sümbolite sümbolid. Lisaks neile on veel teisigi süsteeme. Tuntud on Morse telegraafi kood, milles igale tähele vastavad punktid ja kriipsud ehk tegemist on sümboli sümboli sümbolitega. Samuti on huvitavad erinevad viipekeeled.
lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku Ühte lihast (või selle pead) innerveerivad alfa-motoneuronid moodustavad motoorse tuuma ehk motoneuronpuuli Gamma-motoneuronid Gamma-motoneuronite aksonid suubuvad lihaskäävide intrafusaalsete lihaskiudude juurde . Erutavad mõjud saabuvad gamma-motoneuronitele peaaju osadelt, mis osalevad kehahoiaku reguleerimisel Lülineuronid - Moodustavad kõige suurema spinaalsete neuronite grupi . Põhifunktsioon – osalemine seljaaju erutus- ja pidurdusprotsesside integratsioonis
1) käelabad 2) pea 3) jalalabad 4) selg 5) jalad 6) käsivarred Katsealuse tulemustega on ülaltoodud järjestus põhimõtteliselt sama, minu joonisega võrreldes leidub mõningaid erinevusi. Klassikalise homunkuluse kõige vähem tundlik kehaosa oli käsivars, minu enda test näitas, et käsivarred on tundlikkuse osas kõrgemal kohal. Minu keha tundlikkus on võrdluses jällegi madalam. Motoorse homunkuluse puhul kehtib seaduspärasus, et mida suurem on kujutatud kehaosa, seda rohkem ajupotentsiaali on vaja selle liigutuste kontrollimiseks ja koordineerimiseks. Sensoorse homunkuluse puhul on iga kehaosa proportsionaalselt kujutatud vastavalt sellele, kui suur on selle kehaosa tundlikkus (mida tihedamalt on seal retseptoreid). Kui seda ülaltoodud lõigus kirjeldatud infot ei teaks ja visuaalselt erinevusi otsiks, siis hakkab homunkuluste juures silma
17.Kas jõutreeningul suureneb luukoe tihedus: a) jah 18.Lihakiudude tüpiseerimine kineetilise kriteeriumi alusel: kiired-kiirelt väsivad, kiired-vastupidavad, aeglased-vastupidavad 19.Kõrgeim müosiini ATPaasi aktiivsus: b) glükolüütilistes lihaskiududes 20.Punased e oksüdatiivsed lihaskiud on: c) väsimusele hästi vastupidavad 21.Kaltsiumisoolade tähtsus luukoes: annavad luudele tugevuse 22.Motoorsete ühikute töölerakendamise põhimõte: minimaalne stimulatsioon motoorse neuroni poolt, mis kutsub esile vastasreaktsioon lihaskiudude poolt- erutuslaine 23.Närvi-lihassünapsi ülesanne: kanda edasi närviimpulsid närvirakkudelt lihasrakkudele 24.Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26
Triin Tähtla Noorsootöö Koordinatsioon ja selle arendamine Koordinatsioon Üks võimalik viis seletada koordinatsiooni mõistet... Koordinatsioon on sportlase oskus kõige täiuslikumalt, kiiremini, täpsemalt, ökonoomsemalt ja leidlikumalt lahendada keerukaid ja ootamatult tekkinud liigutusülesandeid ning väliste ja seesmiste jõudude kooskõlastatud tegevust organismis motoorse potensiaali täilikuks kasutamiseks (Loko 2007) Koordinatsioon Üldine Spetsiifiline laiaulatuslik liikumine konkreetne paljudel erinevatel spordiala, tehnika spordialadel Koordinatsioon on tihedalt seotud teiste kehaliste võimetega: Paiduvus Vastupidavus Jõud Kiirus ilma nendeta ei saa rääkida koordinatsioonist Koordinatsiooni alaliigid Tasakaal Liigutuste täpsus Liigutusvilumus Rütmitunnetus Ruumitunnetus Täpsusvõime
Arengulooga(ülekordamise teooria)-mängud järgnevad üksteisele suhteliselt püsivatel vanusejärkudel, sisu vastab päritud tegevusele, funktsioon on vabastada liik nendest jääkidest. K. Groos-eluks ettevalmistamise teooria.1. eksperimentaalne funktsioon-motoorsed, meelelised intellektuaalsed, afektiivsed,tahtejõudunõudvad.2. spetsiifiline funktsioon. M. Lazarus-aitab puhata tööst, rõõmu, naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlusega. G. T. W. Patrick-seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instiktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij-mäng on tegevus, protsess, käitumine. Kaasaegsed mänguteooriad Fenomenoloogilised teooriad Fr. J. Buytendijk-mäng on seotud subjekti ja esemegaon sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau-laps-pseudomäng. Mängus tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta( kuni7.a.)ja reeglitega (7-14. a)mänguks. Kognitiivsed teooriad
http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51 http://spamjack.wordpress.com/ 2013/04/30/free-range/ Unepuudus.. · nõrgestab immunsüsteemi; · alaneb stressi talumisvõime; · kehatemperatuuri alanemine (ööpäevase muutuse vähenemine); · unisus, keskendumisvõime halvenemine; · motoorse reakstiooniaja pikenemine; · halvenenud võime sooritada täpseid ja koordineeritud liigutusi; · mälu- ja kognitiivsete funktsioonide halvenemine; · vaimse töövõime (nt õppimisvõime) vähenemine; REM-une deprivatsioon: · mälufunktsiooni halvenemine; · REM-une deprivatsioon halvendab sooritusvõimet vähem kui sügava une deprivatsioon http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/ph/51u Uurimused (1)
psüühikahäirele iseloomulikke jooni. Artiklis seletan ma kõigepealt autismi erinevaid vorme ja paralleelselt analüüsin ennast nendega. Autism on arenguhäire, mis mõjutab inimese suhtlemisvõimet ja suhteid teiste inimestega. Samuti mõjutab autism seda, kuidas inimene enda jaoks maailma tõlgendab. Järgnevalt analüüsin end ja vaatlen kõrvuti endaga autismi liike: Lapseea autism. Väga harvaesinev psüühikahäire, kus normaalse arenguga lapsed kaotavad motoorse, keelelise, sotsiaalse ja oskused vanuses 2 kuni4. Mina väiksena olin küll jah vaikne, minu sotsiaalsus ei olnud suur, nimelt ma valisin väga inimesi, kellega suhelda tahtsin. Lisaks olema ma oma olemuselt pisut kummalise käitumisega. Keeleliselt on vahel mul probleeme, sest kiiresti rääkida ei saa. Kui räägin kiiresti on keel pehme ja minust aru ei ole saada. Ma ei tahtnud, et keegi mind liialt puutuks. Hoidsin inimestest üldjuhul eemale, olin tihti üksi ja omaette
1 .Mida tähendab, et silmad peavad töötama koos, kui meeskond? 2.Normaalse binokulaarse nägemise definitsioon - Monokulaarsete tunde- ja motoorse nägemiste info ühendus meid ümbritsevas ruumis, 3.Nimeta binokulaarse nägemise eelised. Ühena nägemine, tagavarasilm, binokulaarne ühte liitmine st. kõrgemad nägemise läved, laiem vaateväli. 4.Mis kasu annab meile lisasilm? 5.Mida tähendab panoraamnägemine? Too näiteid. Nägemine 360 kraadi enda ümber, mispuhul kahe silma nägemisväljad ei kattu. Näiteks konnade nägemine. 6. Kui lai on inimese binokulaarne vaateväli? Kui lai monokulaarne külgmine sektor
Ekstrapüramidaalsüsteem e indirektne süsteem (hulgineuroniline), fülogeneetiliselt vanem. Juhib ja kontrollib keerukaid automaatseid liigutusi, tingitud reflekse, lihaste toonust, kehaasendit. Püramidaalsüsteem, direktne süsteem juhib tahtele alluvaid, sihipäraseid liigutusi. Tractus corticospinalis ‒ keha ja jäsemete lihastele (seotud spinaalnärvidega). 1. Ülemise, tsentraalse neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es. 2. Aksonid moodustavad ühinedes tractus corticospinalis’e, mis kulgeb läbi capsula interna tagumise sääre. 3. Laskub alla läbi ajutüve ventraalosade ‐ pedunculi cerebri (mesencephalon), pars ventralis pontis, pyramis (medulla oblongata). 4. Pikliku aju alumises osas kiud ristuvad vastaspoolele ‒ (kontralateraalsed) moodustades
endas spordist täiesti erinevaid väärtusi, eesmärke, ülesandeid.. Kehalise kasvatuse missioon on juhatada noori liikumiskultuuri ja valmistada neid ette selles osalemiseks. (Noormets, 2001) Kooli õppeprotsessi peaeesmärk on noortele hariduse andmine ja teadmistebaasi loomine, et nad suudaksid oma eluga muutuvas maailmas edukalt toime tulla ning oleksid piisavalt kompetentsed leidmaks endale sobivat tööd. (Noormets, 2001) Kehalise kasvatuse keskseks ülesandeks on õpilase kehalise ja motoorse arengu toetamine. (RÕK, 2002). Kehalise kasvatuse vajalikkuse üle mõeldes tuleb jätta ebameeldivad mälestused ebaõigest kehalise kasvatuse tunnist. Ebameeldiv kogemus saab olla ajendiks, et leida paremaid lahendusi, kuid mitte aluseks, et visata hea asi üle parda. Kehalise kasvatuse ja spordiga tegeleja on tõenäoliselt õnnelikum kui inimene, kes sellega ei tegele. Kehalise liikumise kaudu saab positiivseid emotsioone kõige loomulikumalt väljendada.
ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Mis on eferentne ja aferentne ÕO11 informatsioon? Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel on representatsioon, mis L11 mudel? seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskkondlikest) tagajärgedest Kuidas aitab liigutuse mentaalne Mentaalset mudelit kasutatakse ka tajumulje L11 mudel liigutusi juhtida ning ennetavaks korrigeerimiseks, et säilitada tajulist säilitada tajulist stabiilsust? stabiilsust. Mentaalne mudel teeb võimalikuks
liikumisosavus ja kehalised võimed (jõud, vastupidavus, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel; (beebil esimene oskus: pea tõstmine) · mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näe- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist. · põhiliikumised kehalised võimed Motoorse arengu astmed Kuni 3 aastased - algetapp Laps teeb esimesi katsetusi. Liigutused ei ole koordineeritud ja rütmilised. · kolmandaks eluaastaks on laps omandanud algsed põhiliigutusoskused. · kõnnil täiustub jalgade painutus ja sirutus toe ja hooperioodi jooksul. · kogu kõnnak muutub pingevabamaks. · jooksule iseloomulik lennuperiood ilmneb 6-7 aastasel peale iseseisva kõnni ilmnemist · enne 2. e.a. ilmnevad hüplemise lihtsamad vormid 4-5 aastased - põhietapp
Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest. Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne L11 mudel? representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mentaalne mudel on representatsioon, mis seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskondlikest) tagajärgedest Kuidas aitab liigutuse Mentaalne mudel teeb võimalikuks tajulise L11 mentaalne mudel liigutusi tagasiside kasutamise liigutuse juhtida ning säilitada tajulist korrigeerimiseks. Ennustused, taju, millised stabiilsust? on plaanitava teo tagajärjed. Mentaalne mudel
poole. Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest. Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne mudel? representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mentaalne mudel on representatsioon, mis seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskondlikest) tagajärgedest. Kuidas aitab liigutuse Mentaalne mudel teeb võimalikuks tajulise mentaalne mudel liigutusi tagasiside kasutamise liigutuse juhtida ning säilitada tajulist korrigeerimiseks. Ennustused, taju, stabiilsust? millised on plaanitava teo tagajärjed.
Närvirakud toovad närviimpulsse siseorganites olevatest retseptoritest. Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel mingisugune mentaalne L12 mudel? representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mentaalne mudel on representatsioon, mis seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskondlikest) tagajärgedest. Kuidas aitab liigutuse mentaalne Mentaalne mudel teeb võimalikuks tajulise L12 mudel liigutusi juhtida ning tagasiside kasutamise liigutuse säilitada tajulist stabiilsust? korrigeerimiseks. Ennustused, taju, millised on plaanitava teo tagajärjed. Mentaalne
kõneregioon. Wernicke tsoon on vajalik kuuldud ja nähtud kõne ja kirjapildi mõistmiseks(sensoorne). Wernicke tsoon (sensoorne afaasia)- Sensoorne afaasi puhul võib pt. soravalt kõneleda, kuid tema jutt ei tähenda sageli suurt midagi, sest häälikud ja sõnad võivad olla äravahetatud, ilma et pt. sellest ise aru saaks. Põhjuseks on kõnest arusaamise häire. AFAASIA ehk kõnehalvatud on kõnetegvuse aspektide häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera lokaalsest kahjustusest. Motoorse kahjustuse puhul on häiritud suuline või kirjalik kõne, sensoorse kahjustuse puhul suulisest kõnest arusaamine või lugemine. *OIMUSAGAR- temporaal sagar. lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine.(Epilepsia allikas) AGNOOSIA on tajuvõimetus. Üheks nt. on visuaalne agnoosia, mille korral inimene näeb esemeid, kuid ei saa aru mis need on. Agnoosia on seotud ajukoore kahjustusega kukla- oimu- või kiirusagarates.
- Info integratsiooni häire st kõrgemad tajuprotsessid on häiritud - Jaotatakse – visuaalne, kuulmis, taktiline. - Pole kõnehäiret ega täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust - On 2-poolne sekundaarsete ja tertsiaalsete tundlikkuspiirkondade kahjustus Sensoorne ja motoorne homonukulus – keskel jalad, ääres pea piirkond; kontralateraalse kehapoole tunnetus ja kontroll. - Motoorse koore stimulatsioon tingib vastavate kehaosade liigutused - Liigutused on esmases motoorses korteksis topograafiliselt organiseeritud Motoorse süsteemi kõige olulisemad osad. - Motoorne korteks (käsklused) - Basaalganglionid (jõud) - Väikeaju (täpsus) - Ajutüvi ja seljaaju (liigutused) - Motoneuronid - Tasakaal - Baasilised kehaasendid - Autonoomse NS kontroll - Kui korteksist tulevad nn osavad liigutused siis ajutüvest pärinevad kogu keha liigutused.
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise.
Füüsiline inaktiivsust Motoorsete ühikute uuesti moodustumine Alanenud hormoonide tase Alanenud valgusüntees Mis mängib sarkopeenia arengul suurt rolli? Seoses vananemisega tekkivad neuromuskulaarsed muutused Inimese motoneuronid ning nende omadused ja funktsioonid hääbuvad Mis on motoneutron? Motoneuronite ülesandeks on signaalide vahendamine ajust lihastele initsieerimaks liigutusi ja liigutustegevusi Motoorse üksuse moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega Millest sõltub lihaskiudude arv? Kiudude arv, mida motoneuron innerveerib, sõltub konkreetse lihase asukohast ja funktsioonist Lihaskiudude hääbumine saab alguse motoneuronite töö lakkamisega. Millised lihased koosnevad vähestest lihaskiududest? Lihased, mis osalevad täpsete liigutuste teostamisel Põhjuseks on see, et liigutus oleks
aparaat fikseeritud) c. Kirjutamise häire 5. Semantiline afaasia: ruumilise ja kvasiruumilise kõne mõistmine. TP tertsiaarsed väljad (37, 39). a. Tee ring risti alla; transitiivsed järeldused; Kolja lõi Petjat, kes sai haiget? b. Tihti akalkuulia (arvus väljendatud ruumisuhe) Eferentsed afaasiad: 1. Motoorne: kõne motoorse „meloodia“ häire. F sekundaarsed väljad (44, 45). a. Kõne arusaamatu, säilib arusaamine b. Kõne embolid, perseveratsioonid (eelneva tegevusprogrammi takerdumine, ei jõua järgmisesse) c. Raskusastmed: silp – sõna – keeruline sõna d. Kokutamine, kui perseveratsiooni näide, kuid pole kahjustus. 2. Dünaamiline afaasia: verbaalse mõtlemise häire
Lihasbiopsia ensüümide aktiivsuse, lihastüübi selgitamiseks. Motoneuronpuul alfamotoneuronite kogumik (seljaaju hallaine esiservades) mis innerveerib ühte lihast või selle ühte pead. Lihaspinge regulatsioon motoneuronpuuli tasandil seisneb selles, et sealt saadetavate närviimpulsside mõjul toimub lihaspinge doseerimine ja selle ajaline kooskõlastamine antud motoorse programmi täitmisega. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid motoorsete ühikute rekruteerimine (suuruse printsiip, väike pinge-väiksed lihased, suur pinge-suured lihased, max pingutus-kõik töös), ajaliste suhete regulatsioon/sünkronisatsioon. Lihaspinge regulatsioonimehhanismid üksiku motoorse ühiku tasandil impulsseerimissageduse muutused (mida suurem on alfamotoneuroni impulseerimissagedus, seda suuremat pinget ühik
Piirkond ühest Z-kettast teiseni-sarkomeer. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile-kui vöötlihase kontraktsioonimehanism põhimõtteliselt sarnane.Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinfilamendid müosiinifilamentide vahele.Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristsildade kohal.Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva Aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini.Motoorse lõpp-plaadi (presünapsi) vesiikulitest vabaneb atsetüükoliin seondub postsünapsi membraani retseptoritega,selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid-depolariseerib postsünapsi membraani-tekib lõpp-plaadi potentsiaal.Potensiaal levib potensiaalsõltuvate Na+kanalite kaudu T-torukeste süsteemi.AP vallandab sarkoplasmaatilises retiikulumist Ca2+.Ca2+ Kui
Piirkond ühest Z-kettast teiseni-sarkomeer. 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile-kui vöötlihase kontraktsioonimehanism põhimõtteliselt sarnane.Lihase lühenemisel nihkuvad aktiinfilamendid müosiinifilamentide vahele.Aktiini ja müosiini haakumine toimub müosiini moodustatud ristsildade kohal.Skeletilihase kontraktsiooni vallandavaks faktoriks on motoorse närvi kaudu leviva Aktsioonipotensiaali jõudmine närv-lihas sünapsini.Motoorse lõpp-plaadi (presünapsi) vesiikulitest vabaneb atsetüükoliin seondub postsünapsi membraani retseptoritega,selle tagajärjel aktiveeruvad Na+ kanalid-depolariseerib postsünapsi membraani-tekib lõpp-plaadi potentsiaal.Potensiaal levib potensiaalsõltuvate Na+kanalite kaudu T-torukeste süsteemi.AP vallandab sarkoplasmaatilises retiikulumist Ca2+.Ca2+ Kui depolarisatsioon
Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reageerivad vastaskõrvat pärit helidele. Mõned sama kõrva helidele. Kolmas osa mõlemast kõrvast pärit helidele üheaegselt. See aitab hästi määrata heliallika asukoha. Kahjustuse korral on raskendatud kõne vastuvõtt. Heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskustel on ühendusteed ka teiste ajupiirkondadega, nagu nägemiskeskustega, aga oluliseim on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused Somatomomotoorne keskus - Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega) Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest, selles osalevad kõrilihased,
kokaiin. Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus Motoorne innervatsioon. Na+-kanalid Koosnevad kolmest alaühikust (, 1, 2), -alaühik moodustab Na+ poori. Rakumembraani kerge depolarisatsioon kutsub esile - alaühiku konformatsiooni muutuse ja kanali avanemise. Kanal inaktiveerub mõne millisekundi jooksul.
Paroksüsm, mis areneb psühholoogilise häire taustal: autonoomne vaskulaarne kriis või keha põhifunktsioonide talitlushäired (seda klassifikatsiooni arutatakse allpool). Demüeliniseerivad ja degeneratiivsed haigused. Lihashaigused. Demüeliniseerivad haigused on närvisüsteemi haigused, mis kahjustavad neuronite müeliinikatet. See kahjustus mõjutab signaalide juhtimist kahjustatud närvides. Juhtivuse vähenemine omakorda põhjustab tundlikkuse, motoorse aktiivsuse, taju jms vähenemise. - sõltuvalt kahjustuse tasemest ja asukohast. Mõned demüeliniseerivad haigused on geneetiliselt määratud, mõned neist on põhjustatud nakkusetekitajatest, autoimmuunreaktsioonidest või tundmatutest teguritest. Eraldi tuleks öelda keemiliste mõjurite - tööstuslike, koduste ja isegi ravimite - kohta. On teada, et närvid demüeliniseerivad ka orgaanilised fosfitid, kemikaalide klass, kaubanduslike insektitsiidide,
Osadel inimestel ongi teatud 20% energiast kulub ajutegevusele. Läbi Capsula Iterna läheb juhtetee. Cortikospinaalne probleemilahendusoskused välja kujunenud. ehk püramidaaltrakt ja toimub piklikajus ristumine ja siis külgväädis läheb .. .kiud lähevad Lezak pakub välja 4 komponetni: *mida tahame teha (soov), siis *planeerimisoskus (mis motoorsetele tuumadele ja allpool jalgadele. (see oli motoorse juhtetee kirjeldus järjekorras ellu viia, ) *eesmärgipärane tegevus * siis kas asja muuta või enam tulevikus (Frontaalsagara juurs). mitte teha jne. Frontaalsagar on raamtus ptk16. Frontaalsagar ehk sotsiaalne ajukoor. Nimetatalse Ka mõtlemine ja seesmised protsessid . Et oma käitumust hinnata. Inimesel ongi palju rolle sotsiaalseks ajukooreks. See on otsimku aju
annaabi.ee 
