Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"sisepinnal" - 192 õppematerjali

thumbnail
4
docx

Tugevusõpetus II kontrolltöö 1

DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6...

Tugevusõpetus ii
289 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgusallikad, kiirgus

R Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E ­ Kiiratud energia; t ­ ajaühik; S ­ pindalaühik; P - võimsus E P J W R= = [ R] = 1 2 = 1 2 t ×S S sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neel...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Soojuskiirgus

T1 > T2 > T3 Soojuskiirgus Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0C K, R kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. Mida suurem on keha temp, seda suurem on kiirguse võimsus. Kiiratava energia jaotus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur seda lühematele Lainepikkus lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum Iseloomustavad suurused: 1). Energeetiline valgsus, e integraalne kiirgusvõime Keha pinnaphikult ajaühiku jooksul kiiratud energia. Keha pinnaühikult kiiratud võimsus. E P R= = E ­ Kiiratud energia; t ­ ajaühik; S ­ pindalaühik; P - võimsus t ×S S J W [ R] = 1 2 =1 2 sm m 2). Diferentsiaalne kiirgusvõime r= R [ r ] = W3 m 3). Neeldumisvõime (iga keha mis...

Füüsika
159 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Anatoomia mõisteid

3 ensüümi: *amülaas ­ suus, peensooles ­ süsivesikud *pepsiin ­ maos, peensooles ­ lagundab valke *lipaas ­ maos, peensooles ­ lagundab rasvu Lümf ­ läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon ­ suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt ­ väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg ­ suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp ­ kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses....

Bioloogia
124 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Meeleelundid - nahk

Sellest ühendusjuhast algab peenike endolümfijuha, mis väljub esikukanalikese kaudu püramiidist selle tagumisele pinnale ja lõpeb peaaju kõvakesta all väikese kotikesega. Kui endolümfi rõhk kilelabürindis tõuseb, siis valgub osa endolümfist endolümfijuha kaudu sellesse kotikesse. Lookjuhad asuvad poolringkanalites. Igal juhal eristatakse kilelist säärt ja kilelist ampulli. Nende sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaaluelundi retseptoorsed rakud. Neid piirkondi ampullides nim. ampulliharjadeks, kotikestes aga tasakaaluväljadeks. Kõik eelpoolnimetatud koos moodustavad tasakaaluelundi - vestibulaaraparaadi. Teojuha (kiletigu) asub spiraalkanalis ja kordab selle keerdusid. Mõõtmetelt on ta spiraalkanalist väiksem ja läbilõikes kolmnurkne. Teojuha välimine sein on kokku kasvanud luulise kanaliga. Kaks ülejäänud seina -...

Bioloogia
103 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Põletatud tehiskivi

1200 0C juures kiirelt. Savi kuivab ja praguneb ning veeretatakse ümaraiks kuulideks. Vesi aurab kiiresti, ning kuulid paisuvad 2... 3 kordseks. Kuulide poorsus 60...80 % Mahumass 400...800 kg/m3 Kasutusala: · pinnase täiteks · Kergbetoonis · Keramsiitplokkide valmistamisel Keramilised torud Kanalisatsioonitorud Valmistatakse tulekindlast savist ja glasuuritakse seest ja väljast. Torud ühendatakse otsmuhvidega. Omavaheliseks ühendamiseks on ühe muhvi sisepinnal ja toru teises otsas välispinnal rõngassooned Läbimõõt 150-600 mm ja pikkus 600 ­ 1000 mm Drenaazitorud Kujutavad endast 1/3 m pikkusi muhvita torusid, siseläbimõõduga 50 ­ 200 mm. Torud ei tohi sisaldada lubjakivitükikesi. Kasutatakse maaparandustöödel ja kohalike drenaazisüsteemine ehitamiseks...

36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tugevusõpetus I

3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne sisepinnad! Positiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt Negatiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) suubub sellesse pinda 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! Positiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas) 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või sellest eemale) Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse seadus väändel (joonis)? Väänatud ümarvarda pikilõikes mõjub ristlõike väändepingetega samaväärne lõikepinge 3.19...

Tehniline mehaanika
559 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tugevusõpetus II kontrolltöö 1

DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6...

Tugevusõpetus ii
710 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kontrolltöö nr. 2

14.8. Missugune on tihe keerdvedru? Vedru keerud on tihedalt, keerud paiknevad vabalt 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? silindervedru sisepinnal 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? silindervedru sisepinnal on suhteline väändedeformatsioon suurem, kui välispinnal 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? kus: - kõvera varda (keerdvedru) suurim nihkepinge väärtus (ohtlikus punktis O1), [Pa]; - Wahl'i tegur staatilisel koormusel; 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru pingekontsentratsiooni ja väsimusnähtuste mõju...

Tugevusõpetus ii
465 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Kivi eksami küsimuste vastused

Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed ­ arvutuskoormus Q ­ LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk ­ Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal ­ suurt tähtsust normaal ­ ja...

Kivikonstruktsioonid
273 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Histoloogia ja embrüoloogia

Silelihaskude Pikad peened käävjad rakud, mis on omavahel nihkes. Tuum paikneb raku keskel laiemas osas tsentraalselt. Lihasraku suurus 10-600 mikromeetrit. Filamendid sarnmased, aga ei paikne nii korrapäraselt. Tihekehandid moodustavad tsütoskeleti, paiknevad sarkolemmi sisepinnal , neile kinnituvad kontraktiilsed filamendid. Kontraktsioonil rakk tõmbub kortsu, muutub paksemaks. Sarkolemm moodustab kaveoole ­ rakusisesed põiekesed, mis osalevad Ca2+ ioonide transpordis. Konktraktsioonil seondub Ca troponiini asemel kalmoduliiniga. Silelihasrakud ei väsi nii lihtsalt, suudavad seedetrakti seina toonust hoida. Silelihaskude regenereerub hästi, tekivad uued rakud. 8. loeng ­ P. Hussar Kõhrkude (textus cartilagineus) 1...

Arstiteadus
261 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

Arvutusliku toru metallitemperatuuri ts all mõistetakse suurimat kohalikku metallipinna temperatuuri, mis arvutatakse võttes arvesse vastuvõetava soojusvastuvõtu ebaühtlust gaasikäigu ja toru perimeetri ulatuses, soojuse hajumist toru seinas, hüdraulilist ebaühtlust ja siugtorude konstruktsioonilisi erinevusi. Siletorud Ühtlase temperatuuri välja korral, temperatuur toru sisepinnal sõltub töökeskkonna temperatuurist ttk, kuumutamise intensiivsusest q (sisepinnal qsp), ja soojusülekandetegurist toru sisepinnalt töökeskkonnale ning sisemiste sadestuste puudumisel arvutatakse järgmise valemiga. q sp t s = t tk + 12-9 2 Kestvustugevuse arvutamisel võetakse aluseks toruseina keskmine metalli temperatuur...

Katlatehnika
75 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi. Sapipõis ­ reservuaar. Toimub vee tagasi imendumine organismi. Pankreas ­ ehk kõhu nääre. Toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud. Seondumine seedekanaliga: 61. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine ­ ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased. Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi. Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide...

Anatoomia
296 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rakubioloogia

Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarseks ruumiks. 6 Rakubioloogia Sarnaselt tsütoplasma võrgustikuga võivad tuuma välismembraanile kinnituda ribosoomid. Tuuma sisemise membraani sisepinnal on õhuke kiht nn. tuuma lamiine (valgud, mis kuuluvad intermediaarseid filamente moodustavate valkude hulka). Lamiinid toetavad tuuma sisemist membraani seestpoolt. Rakutuumas paiknev kromatiinaine on lamiinide vahendusel seotud tuumamembraani sisepinnaga. Väljastpoolt on tuum ümbritsetud intermediaarsete filamentide võrgustikuga. Tuuma ümbrises on teatud vahemikega spetsiaalsed struktuurid, nn. tuuma poori kompleksid, mis on moodustunud teatud kindlatest valkudest (1 keskel, 8 ümber)...

Bioloogia
132 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel...

Katlatehnika
82 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Kordamis küsimused 1 ja 2

27. Sõnastage pikkepinge märgireegel! seadus väändel (joonis)? 2.28. Sõnastage Bernoulli hüpotees! 3.19. Defineerige puhas nihe! 2.29. Kuidas laotub pikkepinge? 3.20. Millised pinged mõjuvad väänatud varda 2.30. Millistes ristlõike punktides on sisepinnal , mis on telje suhtes 45 kraadi pikkepinge suurimad väärtused? kaldu? 2.31. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.21. Millisel sisepinnal mõjuvad puhta nihke korral nihkepinged? korral suurimad tõmbepinged? 2.32. Millistel sisepindadel mõjuvad pikke 3.22. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui korral suurimad nihkepinged...

Tugevusõpetus
510 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seede- ja erituselundkond

Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? * füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 16.Lünkteksti täitmine (põhineb mõistete tundmisel) Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal . Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp- kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses. Lümf- läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis...

Bioloogia
191 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Puiduteaduse puks

Puidu vastupidavam kahjuritele.Vaigukäigud-torutaolised käigud,mis kulgevad tihedus vertkaal- või horisontaalsuunas ning nende ül on juhtida ja säil suurendab:tugevust,kõvadust,kulumiskindlust,soojajuhitavust,kütteväärtust,ka vaike.Vaigukäikude sisepinnal asuvad eritusrakud e parenhüümrakud,millel on hanemist ja paisumist.Puit ja niiskus-u=niiske puidu kogumass-absol kuiva võime eritada vaiku.Kui tüve vigastada,valgub vaik välja ja katab puidu mass/absol kuiva puidu mass(%-des).Paberi- ja paberimassi puhul haava.Kambium-tüve perifeerses osas,seespool niint ja väljaspool niiskuse mass/niiske materjali kogumass(%-des).Kiuseina küllastuspunkt- puidukude,asub juurdekasvukiht kambium e mähk...

Taimekasvatus
48 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude...

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun