Kuklataguseh ari Kuklasoomuse Välimine Kuklasoomuss sse võib sagitaalhari esse Välimine ulatuda otsmikuurge sagitaalhari otsmikuurge KIIRULUU/ Hari jätkub Kiiruluu ja Hari jätkub Vahekiiruluu VAHEKIIRULU vahekiiruluu on liitunud U Sisepinnal kokku Sisepinnal kukulasoomus telkjätke kasvanud telkjätke ega või Hobuseraud puudub väikeajutelk Kulgeb Otsmikuluusiin vahekiiruluul us kiiruluusse välimine sagitaalhari Vahekiiruluu
väändepinged = kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje; lõikepinged = kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel). 3.15. Defineerige positiivne ja negatiivne sisepinnad! Positiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt Negatiivne sisepind = pinna normaal (telje suund) suubub sellesse pinda 3.16. Sõnastage nihkepinge märgireegel! Positiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas) 3.17. Sõnastage nihkepinge paarsuse seadus! Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või sellest eemale) Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral 3.18. Kuidas avaldub nihkepingete paarsuse seadus väändel (joonis)? Väänatud ümarvarda pikilõikes mõjub ristlõike väändepingetega samaväärne lõikepinge 3.19
Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille sisepinnal on sisemine kuklamügar (protuberantia occipitalis interna), millest allapoole lähtub sisemine kuklahari (crista occipitalis interna) ning ülespoole ülemine noolurkevagu (sulcus sinus sagittalis superioris). Sisepinnalt lähtub risti mõlemale poole ristiurkevagu (sulcus sinus transversi). Kuklaluusoomuse välispinna keskel on välimine kuklamügar ( protuberantia occipitalis externa), millest allapoole lähtub välimine kuklahari (crista occipitalis externa).
Pterygoideus) Eeskiilluu Os pr(a)esphenoidale Eeskiilluu-keha (Corpus), eeskiilluu-tiib (Ala) Otsmikuluumine jätke (Proc. Frontalis), Oimuluumine Sarnaluu Os zygomaticum jätke (Proc. Temporalis) Pisaraluu Os lacrimale (Eraldab silmakoobast ninaõõnest) (Katab ninaõõnt ülalt, sisepinnal leidub jätke Ninaluu Os nasale ninaseptikõhre kinnitumiseks) Ventraalne ninakarbikuluu Os (Koosneb väga õhukesest rullunud luulestmest ja conchae nasalis ventralis kinnitub ülalõualuule, tagaosas leidub urge) Ülalõualuukeha (Corpus maxillae), Suulagijätke Ülalõualuu Maxilla (Proc.palatinus), Sombujätke (Proc.alveolaris)
Homogeenne elektriväli Asetades kaks ühesugust metallplaati paralleelselt ja nad võrdsete kuid erinimeliste laengutega, siis tekitavad nad homogeense elektrivälja. Jõujoonte tihedus on plaatide sisepindadel ühesugune, ainult plaatide äärtel on jõujooned kõverdunud ja nende tihedus on erinev. Laengud paiknevad ainult plaatide sisepinnal. Homogeenne väljatugevus on igas punktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune , või homogeenne välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged , mille vahekaugus ei muutu. Homogeene elektriväljatugevus arvutatakse valemiga : E= Kui laetud liikuv osake satub homogeensesse elektrivälja risti jõujoontega , siis liigub ta edasi paraboolselt
Paindemoment =osakestevaheliste (sise) jõudude resultant paindel 4.6 Sõnastage paindemomendi märgireegel! Paindemoment on positiivne, kui arvutusskeemil alumised kiud on tõmmatud Paindemoment on negatiivne, kui arvutusskeemil ülemised kiud on tõmmatud 4.7 Määratlege põikjõud! osakestevaheliste (sise) põikjõudude resultant lõikel (ühte moodi nii lühikeste, kui ka saledate varraste jaoks) 4.8 Sõnastage põikjõu range märgireegel! Põikjõud on positiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas Põikjõud on negatiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal positiivses suunas 4.9 Mis on konsool? tala, mis on toestatud ainult ühes otsas kinnise toega 4.10 Mis on lihttala? Lihttala on ühesildeline tala, vardakujuline konstruktsioonielement, mis töötab peamiselt paindele. 4.11 Kuidas avaldub painutav punktkoormus paindemomendi ja põikjõu epüüridel?
Sirge varda metoodika järgi. 14.8. Missugune on tihe keerdvedru? Vedru keerud on tihedalt, keerud paiknevad vabalt 14.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? ???Väändepinge ja lõikepinge, nihkepinge 14.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? silindervedru sisepinnal 14.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? silindervedru sisepinnal on suhteline väändedeformatsioon suurem, kui välispinnal 14.13. Mis on Wahl'i faktor (tegur)? kus: - kõvera varda (keerdvedru) suurim nihkepinge väärtus (ohtlikus punktis O1), [Pa]; - Wahl'i tegur staatilisel koormusel; 14.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru pingekontsentratsiooni ja
katoodtoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab siis kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kuid negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektrivälja tugevus ohutuspiire. Paljud kaasaegsed kuvamisvahendid sisaldavad elektronkiiretoru (Cathode Ray Tube = CRT), kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti ,,pommitades". Koos valguskiirgusega tekib aga ka muid elektromagnetilisi kiirgusi. Kuid enamik neist jääb CRT sisepoolele. Kiirguse uuringuid on viimasel ajal tehtud mitmel pool maailmas. Sellised uurimused on näidanud, et suuremalt jaolt on hirm nende kiirguste ees põhjendamatu. Röntgenkiirgus, mis tõesti tekib elektronkiire järsul põrkumisel vastu CRT sisepinda, on olemas seadise sees, kuid väljapoole see ei tungi
lk 85 4. 5. Panteoni läbilõige kujutab planeeti 6. Panteon sai loomulikku valgust katusel olevast august 7. Panteoni sisepinnal olevaid süvendeid nimetatakse nisideks.Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult 8. Trajanuse ratsamonument oli Rooma kuulsaim ratsamonument 9. Rooma linn oli ümbritsetud müüridega, mida linna kasvades laiendati. Keisriaegne Rooma müüri ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel, et tagas vähemalt Itaalias rahu ja julgeoleku. lk 89 1. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. 2
3 ensüümi: *amülaas suus, peensooles süsivesikud *pepsiin maos, peensooles lagundab valke *lipaas maos, peensooles lagundab rasvu Lümf läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes Hambakroon suuõõnde ulatuv hambaosa 12sõrmiksool -peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred Soolehatt väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal Sülg suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses.
1.6 Küllastusrõhud Küllastusrõhud leiab kasutades niiskeõhu diagrammi (Ehitusfüüsika õpik lk 27) Esõ leian parameetrite Ts=22oC ja RH=100% juures. Esõ= 2650 Pa Esi= 2140 Pa Es1= 1890 Pa Es2= 80 Pa Ese= 70 Pa 1.7 Materjali aurutakistus Materjali aurutakistus leitakse valemi järgi Ra= (Ehitusfüüsika õpik lk 29) 2 Ra1== 0,17 (m hPa/g) Ra2==1,03 (m2hPa/g) Piirde üldine aurutakistus leitakse valemi järgi Raü= Ras + Rax + ... Rav , kus Aurutakistus piirde sisepinnal ehk Ras= 1,5 m2hPa/g Ja aurutakistus piirde välispinnas ehk Rav= 0,75 m2hPa/g Raü= 1,5 + 0,75 + 0,17 +1,03 = 3,45 (m2hPa/g) 1.8 Osarõhud Leian veeauru osarõhud sees ja väljas valemi järgi e= Veeauru osarõhk sees es==1192,5 (Pa) Veeauru osarõhk väljas ev== 56 (Pa) Leian veeauru osarõhud valemi järgi ex= es (es - ev) esi=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*= 698,36 (Pa) es1=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*=642,36 (Pa) es2=1192,5-(1192,5-56)=1192,5-1136,5*=303,06 (Pa)
katoodtoru. Elektrostaatiline väli tekib kuvari sisselülitamisel ja hakkab siis kiiresti vähenema. Tekib positiivselt laetud ekraani ja kasutaja vahele, kuid negatiivselt laetud elementaarosakesed suunduvad ekraani pinnale. Tänapäeval toodetavate kuvarimudelite puhul ei ületa staatilise elektrivälja tugevus ohutuspiire. Paljud kaasaegsed kuvamisvahendid sisaldavad elektronkiiretoru (Cathode Ray Tube = CRT), kus pilt või tekst saadetakse elektronkiirega CRT toru sisepinnal asuvat luminofoorkihti ,,pommitades". Koos valguskiirgusega tekib aga ka muid elektromagnetilisi kiirgusi. Kuid enamik neist jääb CRT sisepoolele. Kiirguse uuringuid on viimasel ajal tehtud mitmel pool maailmas. Sellised uurimused on näidanud, et suuremalt jaolt on hirm nende kiirguste ees põhjendamatu. Röntgenkiirgus, mis tõesti tekib elektronkiire järsul põrkumisel vastu CRT sisepinda, on olemas seadise sees, kuid väljapoole see ei tungi
kasvanud) 13. Nimetage luud, mis moodustavad rinnakorvi selgroo rinnalülid (12), roided (12 paari) ja rinnak 14. Luuline vaagen nimetage luud, mis selle moodustavad. Kuidas jaotatakse luuline vaagen? Koosneb kahest puusaluust, ristluust, õndraluust ja nendevahelistest ühendustest. Jaguneb suureks ülemiseks osaks ja väikseks alumiseks osaks. Jaotumine toimub vaagna sisepinnal oleva joone järgi. 15. Nimetage kaks kõige liikuvamat liigest inimkehas. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Õlaliiges: õlavarreluu ja abaluu * Puusaliiges: Puusaluu napp ja reieluu pea. 16. Nimetage kaks suurt liigest inimkehas, mille ühenduvad omavahel vähemalt kolm luud. Nimetage luud, millised selle liigese moodustavad. * Põlveliiges: reieluu, sääreluu ja põlvekeder
38: Svante Pääbo Eesti soost kuulsaim teadlane-ema eestlane, isa rootslane; tegeleb geneetikaga; 1985-DNA kätte saamine Egiptuse muumiast, mis oli 2000+ aastat vana. Hakkas tegelema neand luudega, mida hakati võrdlema. 2007 kuulutati ta maailma 100 kõige mõjukama teadlase hulka. 39: Pääbo leidis geneetilisi sarnasusi (1,4%) neandertaali ja kromanjooni naiste vahel. Juba neandertaallased värvisid end - leiti merekarpe asulatest; sisepinnal jäljed erin pigmentidest- tegemist tõenäolise jumestusainega (kollane, punane, must). Homo floresiensis > avastati Jaava saarest u 300m idapoolt, Flore saarelt-tööriistad, skeletid(keskm pikkus 1m, kolju väike; 8-12tuh a vana). Elusloodus hävines vulkaanipurske tagajärjel.
M Sisejõud Koormus Sisejõud F Väändepinge M Lõikepinge Joonis 3.10 MÄRGIREEGEL (Joon.3.11): Positiivne nihkepinge mõjub Negatiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses positiivsel sisepinnal negatiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal positiivses suunas) suunas) Positiivne sisepind = pinna normaal Negatiivne sisepind = pinna normaal
mõned liigid. Kompostimine on menetlus orgaanilisi aine aeroobseks lagundamiseks seente ja bakterite kaasabil. Ikkseente hulka kuulub nii saprokui ka biotroofe. Osa saprotroofe võib sageli leida toiduaintele . Biotroofide hulka kuuluvad tähtsad rohttaimede mükroriisa moodustaja Ikkseente mittesugulisel paljunemisel arenevad eosed sporangiumides. Kottseened on liikide arvu poolest suurim seente rühm. Viljakeha sisepinnal tekivad piklikud eoskotid,igas eose kotis on 8 haploidset eost Pärmseenteks nim. seeni millel on hüüfitaoline kasv asendunud pungumisega. Kottseente seas on palju putukatel kasvavaid parasiite, nt sitikaseen. Sitikaseen kandub ühelt putukalt teisele kokkupuutel või eosteabil. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel,mida nim. eoskandadeks. Eoskannad ja eosed asetsevad tiheda vaibana moodustavad eoslava Torikuliste hulka kuuluvad väävlid on üheaastased
Kõrgetel temp.-del Wolfram (W) aurustub ning liigub tänu diffusioonile eemale. Madlalamatel temp-del (klaaspinna lähedal) reageerib W Joodiga (I) Kõrgematel temp.-del liigub reaktsiooni tasakaal W-jodiidi lagunemise poole kuumemates kohtades laguneb WI-ühend ning W sadeneb peenematele hõõgniidi kohtadele tulemuseks võimaldab see tõsta hõõgniidi temp.-i hõõglambi kasutegur suureneb ~10% Luminesents "külm kiirgus" Luminofoorid valgust (kiirgust) kiirgavad kehad (klaaskeha sisepinnal) Kemoluminesents - Keemiliste reaktsioonide arvel tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Triboluminestsents - Mehaanilese töö arvelt tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Fotoluminestsents - Luminesents lambid e. päevavalguslambid: Klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega)
akson- on närviraku üks pikk jätke. Mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja. Suuraju ajukoore olulisus.Suuraju koorega on seotud meeleelundite tegevus, õppimine, kujutlusvõime, otsuste tegemine, jms tahtlik tegutsemine.(Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni.) Millised keskused seal asuvad? kuklasagara nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Seljaaju ülesanded: juhib tingimatuid reflekse ehk lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Samuti vahendab ta informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Kuidas tekib sõltuvus narkootilistest ainetest? Enamik uimasteid mõjutavad närviimpulsside ülekannet ühest teise. Uimastid matkivad
süljenäärmed. Suured süljenäärmed - paarisnäärmed 1) Kõrva süljenäärmed (glandula parotis) parotiit (põletik) [Riniit nohu] 2) Keelealused näärmed kummalgi pool üks (glandula sublingualis) 3) Alalõua süljenääre (glandula submandibularis) mandibula-alalõualuu Väiksed süljenäärmed paiknevad suu limaskestal nii suulaes kui põskede sisepinnal ja ka keele keskmise ja tagumise kolmandiku piiril.
45. Paneelelamute välisseinte sagedamini esinevad vead 46. Paneelelamute välispiirete lisasoojustamine 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? 48. Paneelhoonete remont (mida oleks vaja remontida või renoveerida?) 49. Kuidas määrata välisseina soojapidavust? 50. Kuidas on siseruumide kahjustuste puhul omavahel seotud ruumide ventilatsioon välispiirete ja akende õhutihedus, välispiirete soojapidavus? 51. Hallitus ruumi sisepinnal, miks tekib ja mille poolest on see inimesele kahjulik? 52. Teraskonstruktsioonide kahjustuste vältimine, tekkinud kahjustuste kõrvaldamine 53. Terase külmrabedus ja kuidas seda määrata? 54. Teraskonstruktsioonide korrosioon, kuidas vältida, mida teha kahjustuste puhul? 55. Teraskonstruktsioonide tugevuslahendusi 56. Mis on terase hapra purunemise põhjused ja kuidas uurida selle nähtuse võimalikkust? 57
16. Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? 1)Füüsilise aktiivsuse korral 2)Palavusega 17. Mõistete tundmisel põhinev lünktekst. Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus bakterid. Alustab ja aitab seedida toitu. Lümf- läbipaistev, värvusetu kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis. Tema ümber on keerdunud pisikesed vere kapillaarid. Kusiaine- orgaaniline ühend süsinikust, lämmastikust, hapnikust ja vesinikust.
(jaemüügialod, töökojad varustatud elektriliste seadmetega) · Tüüp 3 - kuiv keskkond - olmeruumid (eluruumid, kontorid, vabaajaruumid) · Tüüp 4 - erinõuded - täiesti kuiv keskkkond (arhiivid ja laod, mis vajavad kontrollitud keskkonda) Tulenevalt ruumi tüübist, valitakse isolatsioonitüüp: · Tüüp A - katkematu hüdroisolatsiooni membraan (paikneb kas tarindi sees, välis- või sisepinnal) · Tüüp B - hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega (veekindel betoon, vuugilidid) · Tüüp C - hüdroisolatsioon saavutatakse drenaazi süsteemiga, kusjuures süsteem peaks olema vee ärajuhtimise süsteemiga Paiknemise ja asukoha järgi jagunevad: · Horisontaalne hüdroisolatsioon - rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale
Miks? Kuulmetõri, sest sellega tasakaalustatakse õhurõhk trummikilele trummiõõne ja välisõhu poolt. Selgitage mõistet tasakaaluelund (kus asub, millest koosneb) Poolringjuhade ampullid, ümarja ovaalkotike ja nende paiknevad harjad ja tähnid moodustavad tasakaaluelundi ehk vestibulaaraparaadi. Poolringjuhad asuvad vastavates kanalites, nad algavad ovaalkotikesest. Poolringjuhadel eristatakse säärt ja ampulli. Ampullide ja ümar ja ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Ampullides nimetatakse neid piirkonda ampulliharjakesteks, kotikestes aga tähnideks. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvrakke ja tugirakke Harjade retseptoorsete rakkude karvakesed ulatuvad nende kohal olevasse kaltsiumi soolasid sisaldavasse sültjasse otoliitmembraani. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine
Keskmine lööv oli külgmistest kõrgem. 11.Mille poolest oli eeskujuandev Panteon? – Panteon on üks täiuslikumaid kuppelehitisi maailmas, ümara põhiplaaniga, kõigi planeedinimega jumalate tempel. 12.Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujudile tundub see ehitis olevat üles ehitatud? – Silinder mida katab pool kera. 13.Kust sai Panteon loomulikku valgust? - Kupli ülal olevast august. 14.Kuidas nimetatakse süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need kasulikud olid? – Nisid (seinad õhemad ja kuppel kergem) ja kassetid (teevad võlvi kergemaks). 15.Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? – Portreeskulptuuri. 16.Kust said kunstihuvilised roomlased täiendust oma skulptuurikollektsioonidele? – Rikaste roomlaste jaoks tehti kuulsatest kreeka teostest koopiaid. 17.Mida tead roomaaegasest tahvelmaalist? Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud
* füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 15.Millistes tingimustes vee eritumine naha kaudu suureneb? * füüsilise aktiivsuse korral; * palavusega 16.Lünkteksti täitmine (põhineb mõistete tundmisel) Kalorsus- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Hambakroon- suuõõnde ulatuv hambaosa. Kaksteistsõlmiksool- peensoole algusosa nimetus, seal toimub põhiline osa seedimisest, sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred. Soolehatt- väike väljasopistis, mis asub peensoole sisepinnal. Sülg- suuõõnes süljenäärmetest nõristuv limane vedelik, mis muudab toidupala libedaks. Sisaldab ühendeid, mis hävitavad suus baktereid. Alustab ja aitab seedita toitu. Sapp- kibeda maitsega rohekaskollane vedelik, mida moodustub pidevalt ja mis muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. Toodab maks, ning asub maksa küljes olevas kotikeses. Lümf- läbipaistev, värvuseta kehavedelik, mis voolab lümfisoontes. Neerukehake- väike karikakujuline, asub nefronis
Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal. Hüalliinne - Kavernid Resorbeerunud Prevaleerib Lamellid - Kõhreümbris e. perikonder periostiga sarnanev sidekoekiht. Looteline sidekude e. mesenhüüm. Sidekoeline toes mesenhüümist ja kuhjunud mesenhüümirakkudest koosnev toes. Desmogeenseteks luud e. katteluud luud, mis tekivad lootelisest sidekoest. Kondrogeensed luud e. aseluud luud, mis tekivad kõhretest. Kondroklastid kõhre lammutavad rakud. Liigeskõhr õhuke kiht epifüüsi otsal
..1200 0C juures kiirelt. Savi kuivab ja praguneb ning veeretatakse ümaraiks kuulideks. Vesi aurab kiiresti, ning kuulid paisuvad 2... 3 kordseks. Kuulide poorsus 60...80 % Mahumass 400...800 kg/m3 Kasutusala: · pinnase täiteks · Kergbetoonis · Keramsiitplokkide valmistamisel Keramilised torud Kanalisatsioonitorud Valmistatakse tulekindlast savist ja glasuuritakse seest ja väljast. Torud ühendatakse otsmuhvidega. Omavaheliseks ühendamiseks on ühe muhvi sisepinnal ja toru teises otsas välispinnal rõngassooned Läbimõõt 150-600 mm ja pikkus 600 1000 mm Drenaazitorud Kujutavad endast 1/3 m pikkusi muhvita torusid, siseläbimõõduga 50 200 mm. Torud ei tohi sisaldada lubjakivitükikesi. Kasutatakse maaparandustöödel ja kohalike drenaazisüsteemine ehitamiseks
Toode on aerosoolpakendis, rõhu all, sisaldab põlevaid aineid. Mitte hoida päikese käes ega temperatuuril üle +50 °C. Tühja pakendit mitte lõhkuda ega põletada, mitte pihustada tulle ega hõõguvale ainele. Hoida lastele kättesaamatus kohas. Vältida aerosooli sissehingamist. Toote konsistents on vedel. Enne kasutamist raputada. Pihustada püstiasendis 10cm kaugusel pinnast või otse lapile. Poleerida pehme ja puhta lapiga. Mitte kasutada põrandatel või vanni sisepinnal, muudab libedaks. Enne kasutamist proovida toote sobivust materjaliga. Toote pakendil on Rohelise Punkti märk. Pledge mööblivaha Toode on pudelis, vedela konsistentsiga. Vältida tuleb mööblivaha sattumist põrandale. Sisaldab silikooni. Enne kasutamist loksutada. Kasutada kuiva ja siledat majapidamislappi. Toodet kallata lapile, mitte puidu pinnale. Pühkida lapiga puusüü suunaliselt.
Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond 5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed. Vastus: Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused. Erinevad sidekoed, nende ülesanded. Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik.
pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Närvikoe tunnused. Koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. 7. Lihaskudede liigitus. Tunnused. Silelihaskude; vöötlihaskude; südamelihaskude. 8. Sidekudede liigitus. Tunnused. Veri, lümf, mesenhüüm, sültjas sidekude, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude, tihe sidekude, kõhrkoed, luukude. 9. Rakumembraani ehitus. Ülesanded. Fosfolipiididest (2 kihti), valgud, süsivesikud, kolestorool. Membraan eraldab raku
d 2 210 ∙ 109 ∙ 50 ∙10−6 502 ¿ 2∙d ( ) ∙ 1− 2 = d2 2 ∙0,05 ∙ 1−(105 2 ) =81,2∙ 106 ≈ 81 MPa p max =¿ 2.2 Rummu tugevus Rummu kõige ohtlikum olukord vastab suurimale pingule. Kõige ohtlikum pingeolukord on rummu sisepinnal. 2.2.1 Tangentsiaalpinge max d 22 +d 2 105 2+50 2 σ Tang =p max ∙ 2 2 =81 ∙ =128,5≈ 129 MPa d 2−d 1052 −502 2.2.2 Radiaalpinge σ max Rad =− pmax =−81 MPa 2.2.3 Suurim ekvivalentpinge σ Ekv =√( σ max Tang) +(σ Rad ) −σ Tang ∙ σ Rad = √ 129 +(−81) −129 ∙(−81)=183,4 ≈ 183 MPa 2 max 2 max max 2 2 2.2.4 Varutegur rummu tugevusele
9 Põikjõu märgireeglid on kokkuleppelised (ning kokku leppida on alati võimalik mitut moodi), oluline on ühe ja sama ülesande lahendamisel kasutada ühte ja sama märgireeglit. Keerukamate paindeülesannete korral võib kasutada teljestikega seotud ehk nn. ranget märgireeglit: RANGE MÄRGIREEGEL Põikjõud on positiivne, kui ta Põikjõud on negatiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas sisepinnal positiivses suunas 6.3.3. Paindemomendi ja põikjõu epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Priit Põdra, 2004
9 Põikjõu märgireeglid on kokkuleppelised (ning kokku leppida on alati võimalik mitut moodi), oluline on ühe ja sama ülesande lahendamisel kasutada ühte ja sama märgireeglit. Keerukamate paindeülesannete korral võib kasutada teljestikega seotud ehk nn. ranget märgireeglit: RANGE MÄRGIREEGEL Põikjõud on positiivne, kui ta Põikjõud on negatiivne, kui ta positiivsel sisepinnal mõjub positiivsel sisepinnal mõjub positiivses suunas või negatiivsel negatiivses suunas või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas sisepinnal positiivses suunas 6.3.3. Paindemomendi ja põikjõu epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür = sisejõu graafik piki varda telge Priit Põdra, 2004
Viimast soodustab ka õhuke kapillaarisein. Läbi veresoone seina ei saa normaalselt minna suuremolekulilised valgud (albumiin, globuliin, erütrotsüüdid) 2. Mahtkiirust s.o. vere hulk, mis läbib elundit, kudet ajaühikus (mõõdetakse ml/s, ml/min.). See näitaja iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit. Nii on lihastes mahtkiirus töö ajal suurem kui rahuolekus. Veenide seinad on õhukesed, elastseid kiude ei sisalda. Veenide sisepinnal on klapid, mis aitavad verel ühes suunas voolata. Vere liikumine veenides tagavad: 1. Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme. 2. Klappide olemasolu veeni sisepinnal 3. Negatiivne rõhk südameõõntes diastoli ajal 4. Negatiivne rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis Pikka aega passiivses asendis jäsemes võib tekkida venoosne seisak (käsi v. jalg "sureb ära") Vereringet veresoontes mõjustavad mitmed ained, mis toimivad veresoonte lihaskoele
Ja ka Põhjanael ei ole alati tähistanud ainsat liikumatu punkti taevas. Teadust mis tegeleb mõõtmistega taevas nimetatakse astromeetriaks. Taevakeha asukohta tähistaevas määratakse kraadide abil. See on sama võte, mida kasutatakse maapeal, kus määratakse koha geograafiline pikkus ja laius kraadides. Oletame, et me ei tea kui kaugel tähed meist asuvad (enamik tähtede puhul see ongi nii). Kujutame ette, et nad asuvad ühesugusel kaugusel, see tähendab, mingi suure keera sisepinnal. Ise asume siis selle kera keskmes (just nii kujutasid taevaast ja tähti ette meie esivanemad. Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede aasendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga
sagedusest. Lambi helendumise värvus sõltub gaasist lambi sees. Lambi töö madalal sagedusel põhjustab silmade väsimist, kuid suure vooluga töötates väheneb lambi eluiga. Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp. Elavhõbeda auruga täidetud klaastorus või kolbis tekib elektroodidevahelise elektrivälja mõjul nähtamatu ultraviolettkiirguse emissioon. Klaaskolvi või klaastoru sisepinnal paiknevas luminofoori kihis muundub ultraviolettkiirgus nähtavaks valguseks. Lambist tuleva valguse värvi määrab luminofoori koostis. Elavhõbelamp on gaaslahenduslamp, mida laialdaselt kasutatakse tänavavalgustuses suure valgusvoo pärast. Ksenoonlamp (ka ksenoonkaarlamp) on ksenoon gaasiga kaargaaslahenduslamp. Ksenoonlamp leiutati 1940. aastal Saksamaal. 1951. aastal hakkas Osram neid tootma. Lampe kasutatakse filmiprojektorites, prozektorites, autode
..200 mm soojustusplaatidega, paigaldatuna kahes kihis, nt 2 × 50 mm või 2 × 100 mm selliselt, et plaadikihtide vuugid ja liitekohad ei satuks kohakuti. Antud juhul on sobivaks materjaliks vastupidavad põrandate vahtpolüstüreenplaadid Estplast EPS-80 ja EPS-100. Soojustuse paksuse ja tugevusklassi valik sõltub hoone tüübist ja kasutusotstar- best. Kui hoone vundament ja sokkel on välispinnalt piisavalt soojustatud, kasu- tatakse vundamendi vertikaalsel sisepinnal külmasilla tõkkeks 20...25 mm isolatsiooniriba. Suurema kasutuskoormusega ehitistes (nt tööstushooned, garaazid jm) kasutatakse põrandate soojustamisel Estplast EPS-200 soojustusplaate. 4 Välisõhu kohal asuvate põrandate (tuntud ka kui "tuulutatavad põrandad") põ- randalaagid toetuvad reeglina täitepinnasesse rajatud kivipostidele. Laagide otsad toetuvad vundamendivööle, kus kivi- ja puitpindade vahel on
Juhul, kui filter peaks olema must, pääseb õli edasi möödavooluklapi kaudu Õli filtris on veel sulgklapp, mis väldib õli tagasivoolu mootorist selle seiskamisel ja seega kiirendab õli andmist käivitamisel hõõrdpindadele Õlitamise põhimõtteskeem Filtris puhastunud õli suundub edasi õli peamagistraali, kust ta juhitakse karteris olevate puurete kaudu väntvõlli raamlaagritesse Laagriliudade sisepinnal olevate soonte ja väntvõlli põskede puurete kaudu läheb õli edasi kepsulaagritele Õlitamise põhimõtteskeem Kepsulaagrite vahelt väljuv õli paisatakse väikeste piiskadena karteris laiali, mistõttu on karter täidetud õliuduga, mis õlitab silindriseinu ja kolvisõrmi. Silindriseinu õlitatakse veel täiendavalt õlijoaga, mis väljub kepsu alumises osas olevast puurdest Õlitamise põhimõtteskeem
Joonis 14.12 · väändemomendi T toimel mõjub ristlõike punktides väände- T pinge T, mille laotus loetakse samaseks sirge varda T max = ; väändepinge laotusega, suurim väändepinge: W0 · ristlõike ohtlik punkt on O1 (vedru sisepinnal) lõikepinge Qmax ja väändepinge Tmax on samasuunalised (on sama märgiga ja väärtused liituvad); · suure kõveruse puhul ilmneb punktis O1 lisaoht silindervedru sisepinnal on suhteline väändedeformatsioon suurem, kui välispinnal (Joon. 14.13); Koormatud vedru lõik Koormatud vedru keeru element
pruunjas. Viljaliha valge, roheline, roosa. Kasutatakse valminult, maitseomadused paranevad transportimisel ja säilitamisel KAUNVILJAD Kuuluvad aedherned, aedoad ja põldoad. kaunviljad on köögiviljadest kõige valgurikkamad, sisaldavad palju suhkrut ja C-vitamiini. Aedhernes kõrge toiteväärtusega, min.ainetest K, P,Ca, Fe jagatakse : - suhkruherned ehk lestherned värskelt või töödelduna toiduks kaunu koos noorte teradega, kauna sisepinnal puudub pärgamentjas kile, mahlased ja magusad. kuivi kaunu raske avada. - poetisherned ehk ümarateralised herned sisaldavad rohkem tärklist, vähem suhkrut. Valgurikkamad, sisepinnal paks pärgamentjas kile - kortsteralised herned suureteralised ja kõige enam levinud.Sageli kutsutakse ebaõiglaselt suhkruherneks. Aeduba ehk türgiuba- mineraalaineterikas, eriti P ja Fe.kaunad värvuselt vahakollasest tumeroheliseni,
· põikjõud Qy ja Qz mõjuvad N pinnakeskmes piki sisepinda Mz Qy x Kesk- T peateljestik kesk-peatelgede sihis; y · väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber Joonis 7.1 sisepinna normaali; · paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede Sisepinnal üheaegselt mõjuvate sisejõudude arvust lähtuvalt jagunevad tööseisundid üldiselt kaheks: Lihttööseisundid: detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või
I W I sadeneb peenematele hõõgniidi kohtadele - tulemuseks võimaldab see tõsta hõõgniidi temp.-i T1 ------ > -------- T2 - hõõglambi kasutegur suureneb ~10% Luminesents "külm kiirgus" Luminofoorid valgust (kiirgust) kiirgavad kehad (klaaskeha sisepinnal) - Kemoluminesents Keemiliste reaktsioonide arvel tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust - Triboluminestsents Mehaanilese töö arvelt tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust - Fotoluminestsents Luminesents lambid e. päevavalguslambid: - klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse
ning lükkavad sellega verd edasi. Veresoonte seintes süstoli ja diastoli vahel põhjustab muutusi kineetiliseks energiaks. Arterites ja arterioolides liigub veri kogu aeg. Veenides on olukord teistsugune. 1. Veenides seintes pole elastseid silelihaseid, mis avaldaksid seina kaudu veenides olevale verele survet, veenides paneb vere liikuma veene ümbritsevate skeletilihaste kokkutõmbed. 2. Vere tagasivoolu veenides takistavad veeni sisepinnal paiknevad klapid, mis täituvad, kui veri hakkaks tagasi voolama. 3. Rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohal südamesse. Negatiivne rõhk toimub venoosse vere jaoks imeva pumbana. 4. Sissehingamise aja l muutub rõhk negatiivseks ja selle tõttu väheneb surve rindkereõõnes veenide seintel, see kergendab samuti vere liikumist rindkere poole. Redelil ja muul kõval toolil istudes veri jääb kinni, jalad surevad ära jms.
3)Kirjelda Basiilikat. -Basiilika- ristkülikukujulise põhiplaaniga, kaks rida sambaid jagavad selle 3ks lööviks Keskmine lööväär äärmistest kõrgem. 4)Mille poolest on eeskujuandev Panteon? -Üks täiuslikumaid kuppelehitisi. 5)Vaata Panteoni läbilõiget. Millisele kujundile tundub see ehitis olevat üles ehitatud? - Silinder, mida katab poolkera. 6)Kust sai Panteon loomulikku valgust? - Kae üleval oleval august. 7)Kuidas nim. süvendeid Panteoni kupli sisepinnal? Milleks need olid kasulikud? -Kassetideks ja need teevad betoonist võlvi kergemaks. 8)Nimeta Rooma kuulsain ratsamonument. -Marcus Aureliuse ratsamonument. 9)Kuidas oli Rooma linn kindlustatud? -Tellis-ja betoonmüüridega, nelinurksete tornidega(kogupikkus umbes 19km) Rooma skulptuur ja maalikunst 1)Roomlased austasid esivanemaid. Millise kunstiliigi õitsengu see põhjustas? -Portreeskulptuuri õitsengu. 2)Millised kaks suunda valitsesid rooma portreeskulptuuris
SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM: Kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne. Pinge erinevuse (puhkepotentsiaal -60 kuni -90 mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+ ioon) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus. Kui ärritus on liiga nõrk, siis pisut Na+ ioone siseneb, kuid kõik sumbub.
7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? = detaili olek, mida iseloomustavad tema sisepindadel esinevate sisejõudude hulk ja nendele vastavad deformatsioonid 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! *pikijõud N- mõjub sisepinnaga risti selle keskmes; *põikjõud Qy ja Qz mõjuvad pinnakeskmes piki sisepinda kesk-peatelgede sihis; *väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6
Vees on aga hapnikku palju vähem kui õhus. Hingamiselunditeks on kaladel lõpused, mis koosnevad paljudest lõpuselehtedest. Kala peab pidevalt vett üle lõpuste uhtuma. Kui vesi liigub üle lõpuste, läheb vees lahustunud hapnik läbi veresoonte seina verra, koha kehast kogutud süsihappegaas aga verest vette. (vt joonis õp lk 92). Veest välja võetud kala sureb, sest lõpused kuivavad ning läbi kuiva pinna ei saa hingata. KAHEPAIKSED - neil on lihtsa ehitusega kopsud, mille sisepinnal on väikesed kurrud (vt joonis õp lk 109). Kuna kopsu sisepind on väike, ei jätku neil kopsudega hangitud hapnikust. Suure osa hapnikku saavad nad ka naha kaudu. Kui konn vees aktiivselt liigub, siis naha kaudu saadavast hapnikust jääb tal väheks ning ta peab tulema maa peale hingama. ROOMAJAD - kopsud on rohkem arenenud, need on sopilisemad ja suurema sisepinnaga. Seetõttu on gaasivahetus parem kui kahepaiksetel. (vt joonis õp lk 121)
2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. 6. Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded. Gliiarakud - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes - juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut - osalevad neuronite uuenemisprotsessis - kõrvaldavad hukkunud neuronid 7. Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal? Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja välispinnal positiivne laeng, sest raku sise- ja välispinnal on lahuse iooniline koostis erinev. Väljaspool rakku on rohkem positiivse laenguga ioone, seespool aga negatiivse laenguga ioone. Kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge. Seda erinevust nimetatakse membraanipotentsiaaliks. Kuna selline potentsiaal on puhkeolekus rakus, nimetatakse seda ka puhkepotentsiaaliks. 8. Kuidas töötavad ioonkanalid? Kuidas töötavad ioonpumbad?
tuumake (olemas siis kui rakutuum on aktiivne) – koosneb DNA molekuli lõikudest, millest toimub süntees kromotiin (laiali rakutuumas) – kromosoomid Raku sisemembraanistik Tsütoplasmavõrgustik – ainete süntees a) siledapinnalised – sahhariidide ja lipiidide süntees ning transport; kaltsiumioonide tagavara hoiukoht b) karedapinnalised – kanalitel paiknevad ribosoomid, millel toimub valkude biosüntees Ribosoomid membraansed põiekesed mille sisepinnal on lüütilised ensüümid ribosoomides toimub valkude süntees lagundadavad katkiseid rakustruktuure või kehavõõraid aineid Mitokondrid suletud membraane struktuur, mis koosneb kahest membraanist välimine membraan sile ja sisemine moodustab sopistusi/harjakesi kahe membraani vahele jääb plasma mida nimetatakse maatriksiks ülesanne – energia saamine lagundamise teel Tsütoskelett hoiab organelle paigal, laseb ainetel liikuda
27) Õgirakkude ja antikehade tootmine. Õgirakke ja antikehasid toodab organism seepärast, et võidelda erinevate haigustekitajatega (õgirakud on esmane kaitse kõikide haigustekitajate suhtes, antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega toodavad lümfotsüüdid). 28) Kirjelda omandatud immuunsust. Nakkushaiguse läbipõdemine ja vaktsineerimine - mõlemad on aktiivsed immuunsused. 29) Kirjelda signaali ülekannet närvirakkudes. Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng. Puhkeolekus on enamus kanaleid suletud, tugevama ärrituse korral avaneb rohkem kanaleid. 30) Mis on sünaps. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. 31) Virgatsaine mõiste. Oska nimetada erinevaid virgatsaineid ja nende toimet. Virgatsaine - keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit
annaabi.ee 
