Eesti Maaülikool Loomakasvatus II Kaja Tuisk Protekteeritud (kaitstud) proteiin mäletsejate söötmisel Juhendaja: O. Kärt Tartu 2012 Sissejuhatus Sõna proteiin tuleb kreekakeelsest sõnast proteus - esimene või esmane. Põllumajandusloomade söötmise seisukohalt peame proteiini rakendus bioloogiliseks mõisteks, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid. Pikka aega ei pööratud mäletsejaliste söötmisel söödaproteiini koostisele ja bioloogilisele väärtusele suurt tähelepanu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadmised mäletsejate
abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi aminohapeteks 5. Tähtsus organismis a) ensümaatiline funktsioon
(pumpiniron 2003) Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut, lõunasöök, õhtul hilja. Säilitusfaasis võetakse 2-5g päevas kohe peale treeningut, Kreatiini kasutamisel on oluline:Kreatiini.imendumist soodustavad süsivesikud, sellepärast võetakse 5g kreatiini kohta lisaks 30-40g viinamarjasuhkrut või 200 - 400 ml viinamarjamahla, laadimisfaasis võetakse lisaks 100g suhkrut. (pumpiniron 2003) 4.PROTEIIN Mõiste proteiin võttis esmakordselt kasutusele Hollandi keemik Mulder aastal 1840, ajal mil sellest ainete klassist teati veel väga vähe. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast proteios, mis tähendab "primaarne, tähtsuselt esimene". Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks. (Otsus, 2006) Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel
VALKTEHISKIUD SISUKORD 1.Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 2.Saamislugu.....................................................................................................................................4-5 3.Tootmine..........................................................................................................................................6 4.Omadused.....................................................................................................................................7-8 5.Kasutamine .....................................................................................................................................9 6.Hooldus.........................................................................................................................................10 7.Kokkuvõtte...................
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped?
järgi määratakse söötadest: NDF neutraalkiud (neutral-detergent fibre), tselluloos + hemitselluloos + ligniin ADF happekiud (acid-detergent fibre), tselluloos + ligniin ADL ligniin Nende fraktsioonide sisalduse järgi saab välja arvutada: hemitselluloosisisalduse = NDF ADF, tselluloosisisalduse = ADF AD Lämmastikuvabade ekstraktiivainete sisaldus söötades leitakse matemaatiliselt: lämmastikuvabad ekstraktiivained = kuivaine (toortuhk + proteiin + toorrasv + toorkiud) Kui võrrelda taimsete söötade ja looma keha keemilist koostist, siis jämedates joontes ei ole selles suuri erinevusi. Olulisemaks erinevuseks on see, et taimsetes söötades on rohkesti lämmastikuvabu ekstraktiivaineid (tärklist, suhkruid) ja toorkiudu (looma kehas puudub), looma kehas aga rohkesti valke, rasvu. Suured erinevused tulevad aga ilmsiks kui omavahel võrrelda üksikute toitainete keemilist ehitust ja omadusi söötades ja looma kehas
Langemisarv: optimaalne jahul 220- 250 sek. Saiaküpsetamiseks ei sobi jahu, millel on alla 160 sek. Kleepvalgu sisadus: minimaalne kvaliteetsel toidunisul 23%, optimaalne 25% või rohkem Proteiinisisaldus vähemalt üle 11% http://siitnurgastjasealtnurgast.blogspot.com/2010/05/ciabatta-seekord-durumjahuga.html http://paleo.ee/ Rukis Langemisarv: alampiir 90 sek. ja optimaalne 120 sek. Proteiin: kõige soodsam leivaküpsetuseks 12- 14% http://liisil.blogspot.com/2010/04/omakupsetatud-leib.html http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ear_of_rye.jpg Oder Langemisarv: 150 sek. Proteiin: 12- 14% http://www.biolib.cz/en/taxonimage/id89311/ http://maguskook.blogspot.com/2012/01/tervislik-odrajahukarask.html Kaer Proteiin: 11- 12,5% Rasvasisaldus: u 5%
Mära: elatustarve ja lootetarve. 500kg hobune teeb kerget tööd - elatus 60 mj, keham edasiv 20mj. Seeduva proteiini ja metaboliseeruva energia vajadused vastavalt hobuse suurusele ja töökoormusele: Täiskasvanud hobuste kehakaal (kg) 200 300 400 500 600 Ülalpidamine Energia (MJ) 32 43 54 64 73 Proteiin (g) 160 216 268 318 363 Kerge töö Energia (MJ) 32-40 43-54 54-67 64-80 73-91 Proteiin (g) 160-200 215-270 270-335 320-400 365-455 Keskmine töö Energia (MJ) 40-48 54-65 67-81 80-96 91-109 Proteiin (g) 200-240 270-325 335-405 400-480 455-545
Kontrolltöö1 1. Stafülokoki antifagotsüteerivad faktorid Antifagotsüteerivad faktorid ehk rakuga seotud komponendid. * proteiin A – S. aureus’e pinnaproteiin, mis seob IgG molekule vales orientatsioonis ehk tõkestab fagotsütoosi. * kapsli polüsahhariidid – takistavad antikehade kinnitumist, indutseerivad tsütokiinide vabanemist * adhesiinid – pinnaproteiinid (kollageen, fibronektiin), mis soodustavad kinnitumist peremeeslooma valkudele, moodustavad biofilmi. * peptidoglükaan ja lipoteihhoiinhape – stimuleerivad tsütokiinide vabanemist 2. Stafülokoki eksotoksiinid ja nende aktiivsused
1.2.3.Haigused ja patogenees Streptokokid on püogeensed bakterid. Neid esineb sageli soojavereliste nahapinnal, hingamisteede limaskestadel, suuõõnes, genitaalelundites ja nisakanalis. Haiguse puhkemist soodustavad resistentsuse langus ja mitmed traumad. Streptokokkide virulentsuse faktoreid on 3 rühma: 1) Antifagotsütaarsed faktorid: · kapsel - sisaldab polüsahhariide ja hüaluroonhapet, mis on ka soojavereliste sidekoe komponendiks · rakukestas sisalduv M proteiin Str. pyogenes ja Str. porcinus liikidel on antifagotsütaarsete omadustega. Str.equi puhul on M proteiinil adhesiini funktsioon 2) Toksiinid hemolüsiinid ( streptolüsiinid S ja O) lõhustavad erütrotsüüte põhjustades ja hemolüüsi, kuid on samaaegselt toksilised ka valgelibledele. 3) Toksilised ensüümid hüaluronidaas- toimib spreading faktorina osaledes rakkude
Stimuleerib neerupealiste Kortkotropiin Peptiid hormoonide eritumist Follitropiin Glükoproteiin Reguleerib sugurakkude arengut. Soodustab kasvu, mõjub eriti luustiku Kasvuhormoon Proteiin ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha Lutropiin Glükoproteiin teket naistel. Meestel stimuleerib testosterooni eritumist. Stimuleerib piima tootmist ja
vananevad 3-4 nädalaselt. Endogeensed kaod - on need kaod, mida on meil vaja millegi taastootmiseks, keha uuendamiseks. Keha vajab päevas paarkümmend grammi valku, kuid iga päev vahetub kehas pool kilo valke. Katabolism-lammutamine(osa aineid kasutatakse ära anabolismiks) Anabolism- üles ehitamine Toitefaktorid Toitefaktoriteks nimetatakse organismi toitumiseks vajalikke keemilisi elemente ja orgaanilisi ühendeid ning nendes sisalduvat energiat. Toitefaktorid on: a) Energia b) Proteiin ja selles leiduvad asendamatud aminohapped (loomadel 9, lindudel 11) c) Rasv ja selles leiduvad asendamatud rasvhapped d) 24 mineraalelementi Ca, P, Mg, K, Na, Cl, Fe, Zn, Mn, Cu, Co, I, Se, Mb, Cr, vanaadium, Ni, Sn, Al, F, As, Li. e) 15 vitamiini A, B1, B2, B6, B12- vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, lipoonhape, D-, E- ja K-vitamiin. f) Vesi ja õhuhapnik. September-detsember 2008. a. Energia
Piimaallergia ja laktoositalumatus Erinevus Piimaalergia on piimasuhkru talumatus (tihti piimatalumatuse nime all) . Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Piimaallergia Piimaallergia sümptomeid põhjustab piima proteiin ehk valk, mitte aga laktoos. Võib ilmneda soolevaevustena, kuid ka naha või hingamisteede vaevustena. On sageli väikelaste vaevus ja ainult harva on täiskasvanud allergilised piima proteiinide suhtes. Piimaallergia sümptomid Nahalööve Oksendamine Kõhulahtisus Kõhuvalu Hingamisteede häired (lämbumistunne) Krooniline nohu Külmavärinad Keelatud toiduained Piimaallergia puhul
põlemisel. See nn põlemissoojus on füüsikaline suurus, mis ei sõltu loomast, kes seda sööta kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk. Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus. Et söötade peamiseks orgaanilisteks ühenditeks on proteiin, toorrasv ja süsivesikud (toorkiud, tärklis, suhkrud jt.), siis on püütud määrata nende keskmist põlemissoojust. Kasutatakse söötade energiasisalduse väljatootmisel Kellneri Instituudi (Saksamaa) teadlaste poolt saadud põhitoitainete põlemissoojuse arve. 1 kg proteiini põlemisel vabaneb 5,72 Mcal e. 23,9 MJ soojust e. energiat 1 kg toorasva põlemisel vabaneb 9,50 Mcal e. 39,8 MJ soojust e. energiat
ensüümide proteolüütiline "lõikamine" Kovalentne modifitseerimine leiab rakendust eelkõige regulatoorsetes kaskaadides Regulatsioon fosforüleerimise kaudu Fosforüleeritakse mingit ühte kindlat aminohappejääki Enamasti toimub fosforüleerimine Ser, Thr või Tyr hüdroksüülgrupi kaudu Ensüümid võivad olla fosforüleerimise kaudu nii aktiveeritavad kui inaktiveeritavad Fosfaatgrupi doonoriks on ATP ja fosforüleerimist katalüüsivad proteiin kinaasid Fosfaatgrupi eemaldamist katalüüsivad fosfataasid Proteiin kinaasid on tihti ka ise reguleeritavad fosforüleerimise kaudu ja nii moodustuvad regulatoorsed kaskaadid signaali võimendumine Vahest leiab kasutust ka valkude adenülüleerimine ja ADP-ribosüleerimine Proteolüütiline aktivatsioon: pankrease proteaasid Proteolüütiline
Stimuleerib piima eritumist piimanäärmetest. kortikotropiin Peptiid Stimuleerib neerupealiste hormoonide eritumist. follitropiin Glükoproteiin Reguleerib sugurakkude arengut kasvuhormoon Proteiin Soodustab kasvu. Mõjub eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. lutropiin Glükoproteiin Stimuleerib ovulatsiooni ja kollakeha teget naistel. Meestel stimuleeris testosterooni eritamist.
kujunemist, seedimist, sigimist jne. Iga funktsiooni jaoks on vastav hormoon ja igat hormooni toodab vastav nääre. NÄÄRE HORMOON KEEMILINE TOIME STRUKTUUR Ajuripats · Follitropiin · Glükoproteiin · Stimuleerib · Kasvuhormoon · Proteiin ovulatsiooni · Lutropiin · Peptiit ja kollakeha teket naistel · Soodustab kasvu,
Kuidas aitab bioloogia õppimine mul saada paremaks sportlaseks Bioloogia ei tegele vaid looduse ja loomadega, vaid tegeleb ka muude organismidega kaasa arvatud inimestega. See uurib organismide talitust, kasvu, päritolu ja ka paljunemist ning ka levikut.Lisaks sellele uurib ka organismi orgaanilist koostist ja üldse organisme kui tervikuid. Tänapäeval on bioloogial ja spordil väga palju ühist võib lausa öelda et ilma bioloogiata ei saaks olla maailmas tipp sporti. Kuna sportlased ei tea alati ise mida nende kehal just parasjagu vaja on. Selleks et sportlane oma instrumenti ehk keha suudaks tervena ja vigastuste vabana hoida peab ta hoolega jälgima, et keha saaks õigetes kogustes vitamiine ja muid aineid, et lihased jõuaksid taastuda rasketest trennidest.Kui isegi peaks sportlasel juhtuma midagi tema instrumendiga siis mõnikord ei pruugi ta ise arugi saada, ning tekiksid eluaegsed tühistused kui samamoo...
Eneriarikas. Põhku anda, tehakse- kruupe, tange, karask, viljakohvi. Tehniline- õlu- ühtlane kvaliteet ja suurus sisaldab rohkem tärklist sobivam kaherealine sort, piiritus. Idaneb 1-2 kraadi juures, tärkab kahe kolme nädalaga. Taluvad külma -7-8 kraadi. Isetolmleja- õitseb tuppes. Niiskuse suhtes vähenõudlik, põuakindel. Lühike kasvuperiood. Varajased sordid 70 päevaga, enamus sorte 90- 110 päeva. Kaer Loomasööt, energia ja rasvarikas terad. Proteiin on veistele paremini omastatav. Puuduseks suurem kiusisaldus, sõklad moodustavad 25% kaera terade kaalust. Hiline valmimine, idaneb 2-3 kraadi juures, talub 8-9 kraadi külma. Niiskusenõudlikum. Transpiratsiooni koefintsent 470. Veetundlik loomisel ja kõrsumisel. Mulla viljakuse suhtes leplik, suur juurekava- paremini omastab toitaineid. Kaer pikapäeva taim. Isetolmleja, koristusküpsuseni 85-100 päeva. Kaera terade valmimine ebaühtlane, varisevad kergemini. Suvinisu
ühe kehakaalu kilogrammi kohta. (pumpiniron 2003) Päeva jooksul soovitatakse võtta nii : enne hommikusööki, peale treeningut, lõunasöök, õhtul hilja. Säilitusfaasis võetakse 2-5g päevas kohe peale treeningut, Kreatiini kasutamisel on oluline:Kreatiini.imendumist soodustavad süsivesikud, sellepärast võetakse 5g kreatiini kohta lisaks 30-40g viinamarjasuhkrut või 200 - 400 ml viinamarjamahla, laadimisfaasis võetakse lisaks 100g suhkrut. (pumpiniron 2003) 4.PROTEIIN Mõiste proteiin võttis esmakordselt kasutusele Hollandi keemik Mulder aastal 1840, ajal mil sellest ainete klassist teati veel väga vähe. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast proteios, mis tähendab "primaarne, tähtsuselt esimene". Nagu hiljem järk-järgult selgus, oli nimevalik igati õnnestunud, sest teatud üldistuses võime väita, et valgud on elu aluseks. (Otsus, 2006) Proteiin ehk valgud, on tähtsaim komponent, mis annab kehale aminohappeid mis aitavad suurendad ja taastuda lihastel
Aklimatisatsiooni protsess hõlmab kardiovaskulaarse süsteemi täiustumist, RAAS süsteemi aktivatsiooni ja suurenenud glomerulaarfiltratsiooni Koagulatsioonihäired ja endoteelirakkude kahjustus Kuumus aktiveerib otseselt trombotsüütide agregatsiooni Dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon ja muutused endoteelis on olulised patoloogilised mehhanismid kuumarabanduse korral Plasmas on ebanormaalselt madalad proteiin C, proteiin S ja antitrombiin III tasemed ja tõusnud vWF, endoteliini ja adhesioonimolekulide hulk Kuumarabanduse varases faasis stimuleerib laialdane koagulatsiooni aktivatsioon üleliigset fibriini ladestumist arterioolides ja kapillaarides koos trombotsüütide agregatsiooniga, mis viib mikrovaskulaarse tromboosini Pärast jahutamist püsib koagulatsioon sageli seni, kuni koagulatsiooniproteiinid on täielikult ära kulutatud Tsütokiinid
Söötmisõpetus Ingl.k. animal nutrition või animal feeding Söötmisõpetuse tähtsus: 1) määrab kindlaks põllumajandusloomade toitainete tarbe, see tähendab mitmete keemiliste ainete (nt. proteiin, rasv jne.) ja energia hulga, mida loomad sõltuvalt east, kehamassist ja tootmisülesandest vajavad 2) uurib tingimusi, mis tagavad söötade täieliku kasutamise loomorganismi poolt ja loomade toitainete tarbe kõige otstarbekama rahuldamise 3) praktiliseks ülesandeks on anda teaduslikult põhjendatud juhendid ja võtted, kuidas eri liiki põllumajandusloomi erinevate pidamisviiside puhul sööta.
Kordamine kontrolltööks: Elutähtsad orgaanilised ühendid. 1. Selgitada mõisteid: sahhariid, valk, asendamatu aminohape, peptiid, invertsuhkur, proteiinid, rasv, küllastunud rasvhape, küllastumata rasvhape, polüpeptiid, polüsahhariid. Tuua iga mõiste juurde näide kas valemi või kasutusalaga. sahhariid - keemiline aine, mille molekul on biomolekul, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. valk - ehk proteiin (ka valkained) on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. asendamatu aminohape - aminohape, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik. peptiid - molekul, mis koosneb ridamisi peptiidisidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. invertsuhkur - lagunenud sahharoos glükoosiks ja fruktoosiks (tekib invertsuhkur).
aine d) Lämmastikku Lämmastikuta Vitamiinid, Kaltsium sisaldavad ained fermendid, ained hormoonid Fosfor Toorrasv Proteiin Toorkiud Puhas valk Lämmastikuva bad Amiidid ekstraktiivaine d 3) Proteiin kui toitaine. Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk.
unustati tootlikumate ja paremate sortide ilmumisega. 1980ndatel aastatel leiti speltanisu taas uuesti, tänu maheviljeluse levimisele. Eestis on speltanisu populaarsus kasvanud just viimastel aastatel. SPELTANISU OMADUSED Speltanisu toiteväärtus on kõrgem kui tavalisel nisul. Speltanisus on palju B-grupi vitamiin, aminohappeid. Sisaldab küll gluteeni, aga vähem kui tavaline nisu ning see on üldiselt talutav ka allergikutele. Speltanisul on kõrge proteiin ja kleepvalgu sisaldus, kuid tavalise pärmisaia tootmiseks jääb sellest väheks. SPELTANISU KASVATAMINE Tavanisuga võrreldes on speltanisul sügavam juurestik, mullasuhtes on ta vähem nõudlik ning ka põuakindlam. Peamiselt kasvatatakse speltanisu mahetootmises. Hektari saak on üldiselt 2- 3,5 t/ha, sõltuvalt sordist ja talvitumistingimustest. Tera on kaetud tihedalt liibuvate sõkaldega, seetõttu on speltanisu väga
NORMATIIV 100 9,5...10,5 3,0...3,6 5,2...6,8 Osakaal söödas, % 47 30 23 N-ta Kalorsus, Seeduv Seeduv ekstraktiiv- kcal proteiin rasv Söödas aineid lahja veiseliha 119 18,9 3,6 0 lehma udar 164 10,5 12,3 0,4 veise vats, lahja 83 12,6 2,7 0,4 trahhea 86 8,6 4,3 2
hüdroksüülrühma(de)ga. Aldehüüd ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma. Karboksüülhape ühend, mis sisaldab karboksüülrühma. Ester karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsioonisaadus. Eeter orgaaniline ühend. Ketoon ühend ketorühmaga. Amiin ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm/rühmad. Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Valk - ehk proteiin on biopolümeer, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Fenool benseenituum, mille küljes on 1 OH rühm. Süsivesik ehk sahhariid, on polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligo- ja polümeeride üldnimetus. Elektrofiil tühja orbitaaliga osake, millel on elektrofiilne tsenter. Positiivne laeng/osalaeng.(C, H, metalliioonid) Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on nukleofiilne tsenter
Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sün...
● Peptiidi molekuli amiidrühma nim. biokeemias peptiidsidemeks. ● Peptiidsidemega ühinenud aminohappejääkidest koosnevat ahelat nim. peptiidahelaks. ● Kui aminohappeid on üle kümne, räägitakse polüpeptiididest. ● Kodeeritav aminohape- üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Kõik kodeeritavad aminohapped on alfa-aminohapped. Jagunevad: asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. ● Lihtvalk ehk proteiin ja liitvalk ehk proteiid. Fibrillaarvalgud- vees lahustumatud ja enamasti kiulised. Globulaarvalgud- näiliselt korrapäratu puntra taolise molekuliga. Valgu denatureerimine- Valgu struktuur muutub. Rasvad ● Rasv kui keemiline ühend on glütserooli triester karboksüülhapetega. ● Uus isomeeria liik – cis-, trans-isomeeria. ● Looduslike rasvhapete kaksiksidemed on cis- geomeetriaga. ● Tuntumad rasvhapped: butaanhape, palmithape,
Hoiustamine: -8˚...+4˚ Toote liik: kala preservid 2.4 Kalorsus 2.4.1 Madala kalorsusega tuunikalatükid vees Rainbow tuunikalatükid vees, 140g Sisaldab: tuunikala (skipjack), vesi, sool (1,2%) 100g toodet sisaldab: Energia 460kJ/110kcal Proteiin 25g Rasva 1g 2.4.2 Kõrge kalorsusega heeringafilee koduses marinaadis Viru Rand Praetud heeringafileed koduses marinaadis, 430g Koostis: Heeringafileed, sibul, porgand, vesi, suhkur, taimeõli, sool (max 2%), happesuse regulaatorid E260, E330, maitseained, säilitusaine E211.
ning oskama hoolitseda nende eest. Juuste õige hoolduse all mõeldakse sobiva sampooni valikut (sõltumata reklaamist), ning kohustuslik balsami kasutamine. Alati kasutage neid juustehooldusvahendeid, mis vastavad juuste tüübile ja nende erinõuetele. Sampoon puhastab juukseid ning valmistab neid ette nende jargnevaks hoolduseks. Spetsiaalselt väljatöödatud balsam parandab juustestruktuuri. Tungides juuste sisse nad annavad juustele komponente mis on vajalikud taastamiseks (kerotiin, proteiin, vitamiin), samuti annavad juustele niiskust, mis hoiab neid kuivanemisest kui juuksed on haprad ja kergesti murduvad. Nad muutuvad siidisteks, oivaliselt läigivad, see tähendab, et nad on terved.
leptiin. 5. Sülg sisaldab antikehi, lipaasi, amülaasi, vett, elektrolüüte ja lima ja on vajalik toidu niisutamiseks ja neelamiseks. 6. Maos toimuvad järgmised protsessid: toidu hoiustamine ja portsjonitena peensoolde suunamine. Toidu peenestamine ja segamine. Valgu seede algus. 7. Mao soolhape on vajalik selleks et bakterid ei saaks seal püsivalt asuda. 8. Pepsinogeeni aktiivset vormi nimetatakse pepsiiniks ja selle toimel lagundatakse proteiin. 9. Mao motoorika on vajalik selleks et tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. 10. Maksa funktsioonidest on seedimisega otseselt seotud glükoneogenees ja glükogenolüüs. 11. Sapp koosneb veest, sapphapetest ja nende sooladest, sapipigment bilirubiinist, kolesteroolist ja elektrolüütidest. ja on vajalik toidurasvade emulgeerimiseks, mõjutab sooleseina seisundit(mudab
Toiduleksikon Tallinn 2007 Valk ehk proteiin on aminohapetest koosnev toitaine, mis aitab kaasa rakkude, kudede ja DNA uuenemisele. Valk on meie ehitusmaterjal, milleta me ei suuda elada. Valke leidub põhiliselt loomsetes toiduainetes nagu näiteks piim, liha, kala ja kana. Mõningaid valke sünteesib meie keha ise, kuid osasid on meil tarvis saada toidust. Lasanje Itaaliast pärit pastaroog, mis koosneb lasanjeplaatidest, lihakastmest ning juustukastmest. Kõik need komponendid valmistatakse enne eraldi valmis ning laotakse siis kihiliselt vormi, millega see roog läheb ahju küpsema. Lasanje tegemiseks on väga mitmeid variante ja koostisosi. Kiudained taimse päritoluga aine, mida leidub kõige enam teraviljatoodetes, puuviljades, aedviljades, seentes, marjades ja pähklites. Kiudained on head hammastele ja igemetele, kuna nende koostis nõuab palju närimist. Kiudained on...
lõssipulber, taimne rasv, kakaovõi, kakaomass, vadakupulber, piimarasv, laktoos, sool, sojaletsitiin, Piimasokolaad pehme nougatikreemi (14%) ja munavalge, lõhna- ja karamellitäidisega (27%), värskelt röstitud maitseaine, maapähklitega(27%) piimavalgud. Toiteväärtus 100g: Toiteväärtus: 100 g Energia: 2116 kJ Kcal 506 kcal Proteiin: 9,5 g Süsivesikud: 55,4 g Rasvad: 27,4 g Tänan kuulamast!
Järelikult on see puuvili hea vererõhu alandaja. Samuti tugevndab immuunsussüsteemi, aitab langetada kehakaalu, on hea ravim suu ja mao limaskesta põletiku puhul, aitab unehäirete vastu ning rahustab närve. Veelgi enam, uuringud on näidanud, et süües regulaarselt banaani väheneb oht surra südamerabandusse 40%. Lisaks banaan rahustab kõhtu, aitab peavalu vastu, oma suure kaaliumi sisaldusega peletab eemale stressi. Banaan aitab ka depressiooni vastu, sest sisaldab trüptofaani ( proteiin, mille keha muudab serotoniiniks ). Kuna puuvili sisaldab ka suurel määral rauda, siis kiirendab hemoglobiini toodangut verre ehk parandab verevaesust (aneemiat). Laste seas on banaan väga levinud
Liblikõielised on proteiinirikkamad kui kõrrelised. Kõrrelistest on aeglasema proteiinisisalduse vähenemisega karjamaa raihein, timut seevastu on proteiinirikas vaid enne kõrsumise faasi lõppu. Liblikõieliste proteiinisisalduse langus kulgeb seoses taime arenguga märksa aeglasemalt. Proteiini väga kiirele hüdrolüüsile aitavad kaasa taime enda proteolüütilised ensüümid. Taimeensüümide aktiivus proteiini hüdrolüüsil on üks põhjusi, miks värskes rohus olev proteiin hüdrolüüsub 10 korda kiiremini kui sama materjali kuiv hein. Rohusöötadel põhinevate ratsioonidega veiste söötmisel on probleemiks see, et rohusööda proteiin ja energia lõhustuvad vatsas erineva kiirusega. Rohusööda proteiin on vatsas kergesti lõhustuv ja selle täielikuks ärakasutamiseks seedeprotsessis ei jätku energiat. Fermentatsiooni käigus vabanenud aminohappeid ja ammoniaaki kasutab vatsa mikrofloora mikroobse valgu sünteesiks, mille seeduvus on kuni 70%
1 kg sööda kuivaine kohta vajavad sead 7-8 liitrit, lehmad 4-6 liitrit, hobused 3-4 liitrit ning lambad 1,5-2 liitrit vett. Proteiini väärtuslikuim osa on valk. Valk on iga keharaku põhikomponent. Looma kehas eksisteerib 15-20% valku, seega umbes 500 kg eluskaaluga veise kehas on valku kokku ligikaudu 80-90 kg. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks ja toodangu moodustamiseks. Sööda seedimisel sööda proteiin lõhustub lihtsamateks ühenditeks – aminohapeteks. Toitumise seisukohalt jagunevad aminohapped asendatavateks ja asendamatuteks. Asendavaid aminohappeid võib loom oma kehas ise sünteesida teistest lämmastikku sisaldavatest ühenditest. Asendamatuid aminohappeid on põllumajandusloomade söötmisel 9, lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Neid aminohappeid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 – lüsiin, metioniin ja trüptofaan
Lagundamisele määratud valkude äratundmine ubikvitiinligaasi poolt ning nende valkud ubikvitinüleerimise protsess. Ubikvitiin seostub aktiveeriva ensüümi külge (E1). See kompleks seostub ubikvitiini külge siduva ensüümiga (E2) ja E1 vabaneb. Lagundatav valk seondub E3(ubikvitiinligaas- tunneb valesti pakitud või oksüdeerunud aminohappeid sisaldavaidvalgud,mis kuuluvad lagundamisele). E2 küljes olev ubikvitiin seotakse lagundatava valgu külge. E3 aktiveerib- fosforüülimine proteiin kinaasi poolt,allosteeriline üleminek ligandi seondumise tõttu, allosteeriline üleminek valgu subühiku lisandumise tõttu Lagundamissignaali vallandumine- valgu fosforüülimine proteiin kinaasi poolt, signaali katte eemaldamine, ebastabiilse N-terminuse tekitamine Valkude lagundamine proteasoomis. Ubikvitiinhüdrolaas eraldab ubikvitiini lagundamisele määratud valgu küljest ning valk suundub lahtipakkimise rõngasse (heksameerne rõngas),ATPaasid aitavad valgu lahti pakkida.
nad toimekohtadesse Hormoonid muudavad selliste kudede ja organite aktiivsust, millesse nad toimivad Hormoonide tüübid Amiinid (katehoolamiinid, epinefriin, norepinefriin, türoidhormoonid) Prostaglandiinid (on tsüklilised mitteküllastunud rasvhapped) Steroidhormoonid (näiteks testosteroon, östrogeen) on kõik tsüklilised süsivesinikud, mis kõik sünteesitakse kolesteroolist Peptiidid ja proteiin hormoonid (näiteks insuliin) on suurimad ja enim kompleksed hormoonid Adrenaliin See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju. Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on
snRNA-de ja 5SrRNA sünteesi. Prokarüootides: RNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Toimub transkriptsioon. Transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega ning seejärel katkevad promootrorpiirkonnas DNA ahelate vahelised vesiniksidemed. Ei vaja initsiatsiooniks praimerit. 7. TBP on esimene valk, mis "istub" TATAbox promootorile, TATA-siduv proteiin. Temal on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP seondub DNA väiksese valku, rikub DNA normaalse dupleksi struktuuri, koolutades/väänates DNAd oluliselt. 9. eIF1 (15 kDa) koos eIF1A-ga (16 kDa) on vajalik 43S-i skaneerimiseks mRNA-l. eIF2 (koosneb 3 valgust: a - 35 kDa, b - 38 kDa ja g -52 kDa). a alaühiku fosforüleerimine inhibeerib translatsiooni initsatsiooni peatades eIF2-GTP kompleksi tekke. See
Proportsioonidele võivad mõjuda erinevad tegurid, näiteks muna vanus, ladustamise tingimused, kanade toitumine ja tõug. Koostisosade suhteid võib mõjutada ka munade ladustamise ajal toimuv vee haihtumine ja liikumine munavalgest munakollasesse. Seepärast on järgmistes tabelites toodud arvude puhul tegemist teoreetiliste väärtustega. Taani riigi toiduaineteagentuuri andmetel on muna sisu koostis järgmine: Muna keemiline koostis (100 g) vesi proteiin rasv süsivesikud tuhk Kogumuna 74,6 g 12,1 g 11,2 g 1,2 g 0,9 g Munavalge 88,1 g 10,1 g 0,0 g 1,2 g 0,6 g Munakollane 48,8 g 16,4 g 32,9 g 0,2 g 0,7 g (Allikas : Poul Erner Andersen Introduktion til levnedsmiddelsteknologien”) Munakoor Munakoore sisepoolel on kaks kilet, mis on üksteise küljes kinni, välja arvatud muna tömbis
Mõned head nipid venitusarmidest lahtisaamiseks ning nende ennetamiseks. Venitusarmid võivad olla põhjustatud tugevast naha venitusest (nt. võttes juurde kaalus lühikese perioodi jooksul). Atleetvõimlejad, rasedad ja noorukid, kes on läbi elanud kiire kasvu võib esineda probleeme venitusarmidega. Kuigi nahk on enamjaolt elastne, võib siiski juhtuda, et seda on liigselt venitatud ja kollageeni tootmine (peamine proteiin, mis moodustab sidekude) on katkenud ja tulemusena võivad tekkida venitusarmid. Venitusarmid võivad tekkida ka juhul, kui inimene kasutab steroide sisaldavaid kreeme või salve (nt. hüdrokortisoon) rohkem kui paar nädalat või tarvitavad suukaudselt kortikosteroide kuu või kauem. Kuidas lahti saada venitusarmidest? Kuigi turul on palju venitusarme vähendavaid kreeme on siiski nii, et enamus neist ei mõju ja on kallid. Shea või saadakse Karite pähkli puu tuumast
karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi: monotricha − üks vibur raku ühes otsas; amphitricha − üks vibur raku mõlemas otsas; lopotricha − viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; peritricha − viburid ühtlaselt ümber raku keha; atricha − viburid puuduvad.
Ettevalmistamine: Terve seeme, sorteeritud suuruse ja tervisliku seisuni järgi, terved mugulad valida, seemnemugulate eelidandamine, et hakkaks intensiivne elutegevus, rohelised idulehed. Valguproteiini probleemid heintaimede kasvatamisel. Valk on proteiini kõige väärtuslikum osa, mis on iga elusa raku põhikomponent. Toorproteiin on kõigi taim- ja loomorganismis leiduvate lämmastikku sisaldavate ühendite üldnimetus. Nende ühendite koostis ei ole ühesugune. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitefaktor. Kõik taimsed söödad ei sisalda seda piisavalt. Rohkem kasvatada sobilikke taimi! Meetmed: 1. Laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2. Kasvatada enam ida-kitsehernest 3. Laiendada kaunviljade kasvupinda 4. Rohkem rapsi ja teisi valgurikkaid kultuure I Rohusöödad Loomadele väga sobivad, saab kõike, mis vaja, Vajalik mahukus ja koredus,
· Molekulaargeneetikas saame rääkida kolmest põhiprotsessist: replikatsioon,transkriptsioon, translatsioon · Need on universaalsed protsessid · Kõik on matriitsünteesid(midagi valmistatakse millegi alusel uute molekulide valmistamine toimub vanade molekulide alusel) · Molekulaargeneetiline dogma: kõik matriitsünteesid on omavahel seotud(järjekord on oluline) DNA(DNA replikatsioon)(transkriptsioon)- RNA(translatsioon)- proteiin · Replikatsioon- DNA kahekordistumine; enne raku jagunemist; rakutuumas; DNA- polümeraas; komplementaarsus A:T ja C:G · tRNA- transpordi, aminohapete transport · rRNA- ribosoomiRNA · Transkriptsioon- on mRNA süntees(informatsiooniRNA); toimub rakutuumas; RNA- polümeraas, A:U ja C:G. Geen, mille pealt transkriptsiooni teostatakse avaldub ehk ekspresseerub. Korraga avaldub ühes rakus u 10% geenidest.Ekspresseeruvatest geenidest sõltub raku eripära
Keskmine toitaine sisaldus 100 ml: Energia 255 kJ / 60 kcal Süsivesikud 15,1 g Proteiin 0 g Rasv 0 g Na / Ka 13 mg / 18 mg Keskmine toitaine sisaldus 100ml Energia 112kJ / 26kcal Süsivesikud 6,6 g Rasv g Naatrium 0,03 g Kaalium 36.8 mg
BIOLOOGIA 1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsim...
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Referaat Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek. Suur mahumass näitab, et teradon hästi täitunud tiheda endospermiga. Kõrgema mahumassisaavutamiseks on oluline osa sordi õigel val...
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, ...
2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
