Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Kuidas tagatakse liigispetsiifilisus? Kuidas hoitakse ära polüspermia - kiire ja aeglane blokk (membraanipotentsiaal, kortikaalreaktsioon). Kehasisene viljastumine. Kuidas sperm jõuab munarakuni ja kus toimub viljastumine (lihaskestad, termotaksis, kemotaksis, munajuha isthmus e. kitsus, munajuha ampull). Kirjelda spermis kapatsitatsioonil toimuvaid muutusi. Munarakku ümbritsevate barjääride
(inimene magab vähem). 15. Rütmigeenid Äädikakärbse (Drosophila sp.) X-kromosoomi rütmigeenide (per-geenid) mutatsioonide teke ja avastamine: Supermutageeni (EMS – etüülmetaansulfonaat) toimel tekkivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel (hemisügootses olekus), sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik-X-kromosoomiga emased (kellel on ka üks Y-kromosoom). 16. Foto- ja kemotaksis fototaksis (ingl. Phototaxis)- Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale – positiivne või negatiivne fototaksis. kemotaksis (ingl. Chemotaxis)- Organismide (rakkude) juurdetõmme (positiivne kemotaksis) või eemaletõuge (negatiivne kemotaksis) difundeeruva aine toimel. Nähtus, mis tingib somaatiliste rakkude, bakterite jt. liikumise neid ümbritsevas keskkonnas lähtuvalt mõjuaine kontsentratsioonigradiendist (nt. makrofaagide või
vasokonstriktsioon (veresoonte ahenemine), lokaliseeritud isheemia ja verejooks osteotoksiin – toksiin osteoblastidele tüüp III sekretsiooni süsteem – häirib rakkude signaliseerimist, indutseerib raku surma. LPS – stimuleerib tsütokiinide vabastamist Moodustab biofilmi – suurendab märgatavalt AB vastu resistentsust 7. P. aeruginosa virulentsusfaktorid pilid – kinnitumine epiteelirakkudele, kudede kolonisatsioon vibur – flagell – kemotaksis, bakteri liikumisorganell LPS – endotoksiin, antifagotsütaarne toime, stim. põletiku teket eksotoksiin A – tsütotoksiline, kudede invasioon proteaasid – kahjustavad kopsukudet, veresooni tüüp III sekretsiooni süsteem – tsütotoksiline, akuutne epiteelirakkude kahjustus, kudede kahjustus ja invasioon. Moodustab biofilmi – AB resistentsus siderofoorid – rauda siduvad molekulid, mis transpordivad raua rakku. 8. C. jejuni poolt põhjustatud haigused
- Siesta, öökullid, kanad 68.Lennureisid ja rännugeenid Melatoniin - Õhtul tõuseb melatoniinitase mistõttu inimene jääb uniseks ja saba uinuda - Melatoniini manustamisel taastub ajavöönid muutusest tekkinud ööpäevarütm - Melatoniini tootmine väheneb organismis vanuse kasvades – inimene magab vähem Rännugeen - DRD4-7R. 20% inimpopulatsioonist esineb see geen. 69.Foto- ja kemotaksis inimesel Fototaksis inimesel? - Positiivne fototaksis – valguse suunas, inimeste vajadus päikese ja D vitamiini järele, põgenemine pimeda aja ees - Negatiivne fototaksis – valgusest eemale, kaitse päikesevalguse eest et nahka mitte põletada või tahtmine magada Kemotaksis inimesel? - Spermi liikumine kemikaali suunas (munarakus toodetud atrakant) 70.Genoomika Tüübid - Funktsionaalne genoomika
Kollaskeha toodab progrestrooni kollageenist. Progresteroon tekitab emakaseinale veresooni juurde ja inhibeerib LH-id. Meioos kestab II metafaasini, siis võib toimuda viljastumine. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk degenereerub hCG mõjul ja hormoonide tase viiakse alla. Kui viljastumine toimub, siis hoitakse steroidhormoonide taset kollaskehas kõrgel. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-kanalid, kallerkest (egg jelly), vitelliinkest, akrosomaalreaktsioon, retseptorid). Spermi atraktsioon toimub kemotaksise abil. Munaraku kallerkestas olevad peptiidid hulbivad merevees, spermid tunnevad need ära ja liiguvad munarakule aina lähemale, sest lähemal suurem peptiidigradient. Spermi välismembraani retseptorid tunnevad ära munaraku kallerkestas olevad glükoproteiinid. Spermid kinnituvad primaarsetele munakestadele ja käivitub akrosomaalreaktsioon
(Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). Fagotsüüdid: neutrofiilid, monotsüüdid makrofaagid. Makrofaagid on parimad fagotsüüdid: mikrogliiarakud ajus, Kuppferi rakud maksas, osteoklastid luus, histiotsüüdid sidekoes, Langerhansi rakud nahas, alveolaarsed ja pleura makrofaagid kopsus, intraglomerulaarsed mesangiaalsed rakud neerus, makrofaagid põrnas, luuüdis ja lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga, mis viib fagotsüüdi aktivatsioonile 3. Vahetu neelamine ja fagosoomi moodustamine tsütoplasmas- fagotsüüt sopistab oma rakumembraani neelatava objekti ümber 4. Lüsosoomi liitumine fagosoomiga 5. Bakteri hävitamine- lüütilised ensüümid: lüsosüüm, proteaasid,
Põhjustab: arterioolide dilatatsiooni, suurendab permeaabelsust, Prostaglandiinid: parakriinne ja autokriinne toime Süntees: vereliistakud, nuumrakud, endoteelrakud Toimed: - valu - Silelihasrakkude kontraktsioon - Põletiku regulatsioon - Ca liikumist - Reguleerib hormoonide aktiivsust - Rakkude kasvu kontroll Leuktorieenid: autokriine ja parakriinnne toime. Leukotrieenid on: LTA4, LTB4, LTC4, LTD4, LTE4 & LTF4 LTB4: neutrofiilide kemotaksis, veenulite vasokontriktsioon, bronhospasm. Leukotrieenid osalevad astma patofüsioloogias: sekreedi produktsioon, bronhide ahenemine, põletikurakkude voog hingamisteedesse. LTC4, LTD4 ja LTE4 on tsüstenüülleukotrieenid, mille retseptorid CysLT1 & CysLT2 esinevad nuumrakkudel, eosinofiilidel, endoteelrakkudel. Tsüstenüülleukotrieenid indutseerivad anafülaktilst sokki. Kemokiinid: on kemotaktilised tsütokiinid Eristatakse:
tekivad rütmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel , sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik- X-kromosoomiga emased. 93. Liikumine toidu suunas. Äädikakärbse vastsete liikumisaktiivsus toidu suhtes: ringirändajaliini vastsed liiguvad pidevalt ega asetu toidu suhtes ühtlaselt; paigalistujaliini vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi. 94. Kemo- ja fototaksis. Kemotaksis Organismide (rakkude) juurdetõmme või eemaletõuge difundeeruva aine toimel. Fototaksis Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale positiivne või negatiivne fototaksis. 95. Pesakoristuskäitumine. Ehk kodukorrashoiukäitumine. Mesilaste pesakoristuskäitumine, mispuhul hukkunud vastset sisaldav kärjekann avatakse ja hukkunud vastsed eemaldatakse. Metsiktüüpi dominantse ebahügieenilisuse tunnusega kärbsed aga ei eemalda! 96
Loomaringis võib areng olla: otsene- järglane on sarnane vanematega. kaudne- moondeline areng, järglane koorub vanematest erinevana ja peab läbi tegema moondeetapid(putukad-liblikad) 8.) Elusorganismid reageerivad ja tunnetavad väliskeskkonda- kõrgemad loomad reageerivad meeleelundite ja kesknärvisüsteemi abil. Taimed ja madalamad loomad reageerivad keskkonnale vastavate valkude abil- taksis. Reageeritakse valgusele(fototaksis) ja keskkonna keemilisele koostisele- kemotaksis- vee keemilise koostise muutusi tunnetavad. Elus organiseerituse tasemed Organiseerituse tasemed iseloomustavad talitlusi ja suhteid elusorganismide erinevatel tasanditel. 1.) Molekuli tasand- biomolekulidega toimuvad erinevad keemilised protsessid, millega tagatakse organismi talitluste käivitumine. Molekulaarbioloogia- molekulitasandil bioloogiaharu. 2.) Rakuline tasand- (Tsütoloogia- rakuteadus). Kõik eluprotsessid toimuvad rakus. Rakus on
hemolüüsiks. Hemolüüsi võivad põhjustada füüsikalised, keemilised ja ka mitmesugused bioloogilised tegurid. Valgelibled e. leukotsüüdid: normaalselt 4-10 x 103 leukotsüüti 1 mm3 veres. Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse. Kasutavad vereringet transpordiks, toimivad kudedes. Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse leukodiapedees. Liikumapanevaks jõuks kemotaksis. Leukotsüütide jaotus: granulotsüüdid ja agranulotsüüdid. Granulotsüüdid jaotuvad neutrofiilsteks, eosinofiilsteks ja basofiilsteks. Agranulotsüüdid jaotuvad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Erinevalt punalibledest iseloomustab valgeliblesid võime veresoonkonnast väljuda ilma, et oleks tegemist veresoone seina vigastamise või kahjustamisega. Seda protsessi kutsutakse ka leukodiapedeesiks.
Nende ensüümide toimel tekivad aluselised ühendid agmatiin ja putrestsiin, mis transporditakse samuti väliskeskkonda. Aluselise pH korral ekspresseeruvad deaminaasid, mida on vaja ammooniumi genereerimiseks. Ensüümreaktsioonide kaasproduktina tekivad nõrgad happed, mis langetavad rakust väljaviidutena väliskeskkonna pH-d. pH muutused kutsuvad esile ka muutusi rakkude käitumises. Happelise keskkonna korral ilmneb rakkudel negatiivne kemotaksis rakud eemalduvad ebasoodsast keskkonnast. Sel juhul ei ole tegemist muutustega geeniekspressioonis, vaid kemoretseptoritele saabunud signaalide alusel muutub viburite pöörlemissuund. 27. Kuidas mõjutab bakteri kromosoomis asuvate geenide transkriptsioonitaset kromosomaalse DNA replikatsioon? Transkriptsioon ja replikatsioon ei ole bakterirakus ajaliselt lahutatud. Eriti tihedalt on need protsessid
on sper- midele läbimatu viljastumiskest. Kortikaalgraanulid sisaldavad proteaase, peroksüdaasi jne. Kortikaalreaktsioon algab spermi sissetungimise kohast ja liigub lainena üle kogu munaraku pinna vastaspooluseni. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). o Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised „barjäärid“ selekteerivad sperme (märksõnad reotaksis, termotaksis, kemotaksis), Barjäärid: 1) tupe happeline keskkond 2) immuunsüsteemi rakud 3) emakakaela lima 4) munajuhasid 2 - u pooled spermid pööravad õiges suunas 5) emaka-munajuha ühenduskoha lima 6) munajuha kitsus - spermide energiline liikumine vaigistatakse, nad kapatsiteeruvad Termotaksis - kapatsiteerunud spermid liiguvad
siis kui mingi osa nendest retseptoritest on hõivatud, või sünteesitakse kõrgema afiinsusega retseptoreid, kriitiline piir, protsess võtab teistsuguse ilme. Toimed: Diferentseerumis mõjutamine, kõik diferentseerumise protsessid on tsütokiinide poolt mõjutatavad?? pooldumine Inhibeerivad rakkude paljunemist võivad põhjustada märklaudrakkude apoptoosi, ka autokriinselt metaboolne aktiveereimine kemotaksis, rakkude liikumine mingis suunas, ka paigale jäämine Tsütokiinide omadused: pleiotroopsus, üks konkreetne tsütokiin võib seostuda erinevatele märklaudrakkudele ja mõjub sarnase mõjuga. Reduntantsus – sama tulemus võidakse saada samade tsütokiinidega sünergia – kui IL 4 ja 5korraga võib atgajõrjesk olla allergiline reakstioon antagonism – kaks erinevat koos, võib tekkida blokeerimine Kaskaad
("anna pall"). Ei ütle anna mulle pall vaid anna kollane "õpivad" sama reaktsiooni kiiremini alustama. p * Lihtsaima käitumise aluseks on reageerimine I.6. Situatsioonimärgid (tavamõisted) (al. 2.5 a.)* füüsikalis-keemilisele maailma üksiktunnustele Kujuneb välja kogu grammatiline struktuur kõik molekul, magnetväli, valgus, gravitatsioon sõnaliigid ja grammatilised op, kirjeldatakse kogu kemotaksis, magnetotaksis, fototaksis, geotaksis meelelist maailma + areneb võime luua ja mõista I. 1. Assotsieerunud tunnused* Igasugused väljamõeldud ülemeelelist maailma. tingrefleksid, kus uudne tunnus seostub refleksi aluseks * Asjad kuuluvad kokku meelelise isikliku kogemuse oleva tunnusega, nt. koera reaktsioonid kellahelinale alusel; asjad võivad kuuluda sama sõnaga osutatavasse I. 2. Asjad* Tuvid õpivad asjade kategooriaid
(akrosomaalreaktsioon); kahe raku membraanide liitumine; munaraku kortikaalreaktsioon (teiste spermide poolt viljastamise vältimine). Spermi tee munarakkuni: kapatitatsioon (spermi diferentseerumise viimane etapp, toimub munajuhas. Sperm muutub vüimeliseks tegema akrosomaalreaktsiooni). Viljastumine - munajuha ampullis, sperm peab siiani ujuma, Emasorganismipoolsed abimehhanismid: emaka ja munajuha lihaskontraktsioonid; termotaksis ja soojusgradient; kemotaksis - munarakk sekreteerib molekule, mis stimuleerivad spermi liikumist. Progesteroon (kiirendab ka liikumist munaraku lähedal). Akrosomaalreaktsioon:akrosomaalmembraan moodustub vesiikleid, akrosoomi membran ja spermi plasmamembran liituvad, eksotsütoos. Spermist väljastatud ensüümid lagundavad munaraku kaitsekihte. ZP1, ZP2 ja ZP3 spermatosooidi rabukestas võivad ka osaleda (seovad kapatsiteeritud spermi, ZP2 võib esile kutsuda akrosomaalreaktsiooni). Ekvatoriaalregioon
Östrogeeni tase tõuseb kuni ovulatsioonini, seejärel hakkab langema. Samal ajal tõuseb progesterooni tase (peale ovulatsiooni) ja langeb alles siis, kui menstruatsioon algab. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Viljastamine toimub merevees, nii permid kui munarakud on seal. Munarakk eraldab peptiide, mida sperm ära tunneb (avab Ca kanali) ja hakkab liikuma atraktantide toimel munaraku poole (kemotaksis); Spermi välismembraanis olevad retseptorid tunnevad ära glükoproteiine ja spermid seonduvad kallerkestaga (kõige välimine kest) munarakul. Järgneb akrosomaalreaktsioon: akrosoom moodustab akrosomaaljätke, mis tungib munaraku seinani. Akrosoomist moodustuvad ka aktiinifilamendid. Akrosomaaljätke peal on valgud (bindiin), mis seonduvad munaraku retseptoritele. Vitelliinkest läheb katki ja spermi tuum tungib munarakku. Samal ajal tekib munaraku pinnale viljastumiskoonus.
konteksti valikuga X Ainuraksest inimeseks ... ja edasi 0. Meelelised tunnused * Kõik elusorganismid on võimelised õppima. Ainuraksed kas liigikogemusest, geenide lateraalsest ülekandest või "õpivad" sama reaktsiooni kiiremini alustama. * Lihtsaima käitumise aluseks on reageerimine füüsikalis-keemilisele maailma üksiktunnustele molekul, magnetväli, valgus, gravitatsioon kemotaksis, magnetotaksis, fototaksis, geotaksis I. 1. Assotsieerunud tunnused * Igasugused tingrefleksid, kus uudne tunnus seostub refleksi aluseks oleva tunnusega, nt. koera reaktsioonid kellahelinale I. 2. Asjad * Tuvid õpivad asjade kategooriaid kasside, lillede, autode ja toolide pildid pildi nägemisel tuvi pidi nokkima ühte neljast nokkimiskohast. Õigele kohale nokkides sai süüa. 30 päeva jooksul jõudsid tuvid 25% (juhuslikult) täpsuselt 80% - ni.
· Voogamine o kollektiivne viburitega liikumine tahkel pinnal o Suur roll pindade koloniseerimisel o Liiguvad koos edasi suunas, mis on paralleelne nende rakkude pikiteljega o Liikumisel püsib tihe kontakt rakkude vahel · Spiroheetide liikumine periplasmaatiliste viburitega · Piiltõmbumine o Kasutatakse IV tüüpi piile o Vorm libisevast liikumisest tahkel pinnal Taksised(suunatud liikumine) 1. kemotaksis · Suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul · Bakter võrdleb konsentratsiooni erinevusi ajas · Atraktantideks on toitaained; repellentideks mürgised ained · Kasutab retseptioreid, mis on tihti mitmele eri ainele samad o Aerotaksis Hapniku mõjul suunatud liikumine Retseptorites on tsütokroomid Hapniku konsentratsioonist sõltub membraani prootongradiendi suurus, selles omakorda viburi töö o Fototaksis
~62%Neutrofiilsed,fagotsüüdib põhiliselt koos monotsüütidega b. ~4%Eosinofiilsed,osalevad allergilistes reaktsioonides c. ~1%Basofiilsed,toodavad aineid mis soodustavad põletikureaktsiooni tekkes · ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) · Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9
1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist Taksised (suunatud liikumised) Taksis on organismide võime suunatult liikuda. Taksised jagatakse: 1. kemotaksis - See on suunatud liikumine keemiliste ainete mõjul , 2. aerotaksis Aerotaksis on hapniku mõjul toimuv suunatud liikumine , 3. fototaksis Võime suunatult liikuda valguse mõjul , 4. magnettaksis 1970. a. isoleeris Richard Blakemore järvemudast bakterid (Aquaspirillum magnetotacticum), kes reageerisid magnetväljale. Nende raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad Fe3O4 (magnetiidi) kristallid -magnetosoomid. Võimaldavad baktereid orienteeruda (liikuda) magnetväljas
a. ~62%Neutrofiilsed,fagotsüüdib põhiliselt koos monotsüütidega b. ~4%Eosinofiilsed,osalevad allergilistes reaktsioonides c. ~1%Basofiilsed,toodavad aineid mis soodustavad põletikureaktsiooni tekkes ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9
vastu. Kassil, kui ema on B ja isa A ning järglane A. Hobusel, kui ema on Aa- ja isa Aa+, järglane Aa+. Koeral, kui ema on DEA 1.1- ja isa DEA 1.1+, järglane DEA 1.1+ 2.8. Leukotsüüdid. Tuumaga, Hb mitte sisaldavad rakud. Konts. sõltub looma tervislikust ja funktsionaalsest seisundist. Kasutavad verd kui transpordivahendit. Amöboidselt liikuvad, läbivad veresoonte seinu bakterite, toksiinide, antigeen-antikeha komplekside suunas (kemotaksis). 2.8.1. Leukotsüütide hulk eri loomaliikide veres ja selle määramine. Sisaldus 1 mikroliitris veres (korda 1000) Inimene Siga Hobune, koer Veis Kass 4-11 15 9 8 18 Tehakse verest lahjendus. Lahjendusvedelikus äädikhape lahustab punalibled ja värv muudab valgeliblede tuumad siniseks. Loetakse 50-s suures ruudus (16 väikeruutu). L = S(50) * 100. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056
Tsütoplasma pH muutustega tõuseb ka DNA reparatsioonisüsteemide valmidus DNA vigu parandada. Aluseline pH indutseerib näiteks SOS DNA reparatsiooni moduloni. Happelise pH korral tõuseb resistentsus mutageenidele ning elektrofiilsetele reagentidele. 68 pH muutused kutsuvad esile ka muutusi rakkude käitumises. Happelise keskkonna korral ilmneb rakkudel negatiivne kemotaksis rakud eemalduvad ebasoodsast keskkonnast. Sel juhul ei ole tegemist muutustega geeniekspressioonis, vaid kemoretseptoritele saabunud signaalide alusel muutub viburite pöörlemissuund. 69 16. DNA replikatsiooni ja rakutsükli regulatsioon Bakteril E. coli on 5 DNA polümeraasi. DNA polümeraas III on põhiline DNA replikatsiooni läbiviiv ensüüm. DNA polümeraasid I ja II osalevad DNA reparatsioonil, Pol I ka Okazaki fragmentide
Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis. Komplement on vere seerumi aktiivsus, mis täiendab antikeha funktsiooni. On evolutsioonis ammu välja kujunenud kaitsessüsteem, mis koosneb enam kui 30-st vere valgust. Komplement ja fagotsüüdid aitavad antikehal inaktiveerida organismi sissetungijaid. Komplemendi peamised funktsioonid on · Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs · Opsonisatsioon -> Fagotsütoos · Kemotaksis · Immuunkomplekside (IC) lagundamine Komplemendi aktivatsiooniks on kolm erinevat teed: · Klassikaline - süütenööriks on IgM või IgG, mis on seondunud antigeeniga. Antikeha seondumisel antigeenle, paljastub antigeeni sidumissait, mis on sidumisekohaks esimesele komplemendi komponendile C1-le. See molekul on moodustunus C1q, C1r ja C1s. C1 seondumise tagajärjel aktiveeruvad C1r ja C1s subühikud. Aktiveeritud C1s vastutab järgmise kahe komplemendi C4 ja C2 lõikamise eest
Kliiniline näide: diapedees ehk ekstravasatsioon - endoteliaalsed rakud kahjustuse lähedal ekspresseerivad selektiine (integraalsed membraani valgud) - liikuvad valged verelibled “püütakse kinni” 24 - valged verelibled lamenevad ja liiguvad edasi kudedesse Leukodiapedees – protsess, milles leukotsüüdid läbivad veresooneid ilma nende seinte kahjustamata. Positiivne kemotaksis on nähtus, mille korral hakkab rakk liikuma vastavate kemotaktiliste ainete mõjul (nt komplemendi süsteemi teatud faktorid). Leukotsüütide liikumine: kemokiinid, adhesioonimolekulid; 40 mikromeetrit/minutis. Kemokiinid toimivad üle vastava G-valguga seotud retseptori ja ekstratsellulaarse maatriksi fikseerimiskoha ning signaali ülekande tulemusena aktiveeruvad mitmed ensüümid – fosfolipaas C (PLCbeeta), fosfoinositiid-3-kinaasid (PI3K) ja C-Src perekonna türosiini-kinaasid.
Thiomargarita namibiensis (tioonbakter) on väga suur bakter, kelle peaaegu kogu raku võtab enda alla nitraadivakuool. Rakukesta alla kogunevad aga väävlitilgad, mis on H2S oksüdatsiooni vaheproduktiks. Merebakteritel on ohtralt kasutada dimetüülsulfoniopropionaati, DMSP, on osmo- ja sterssiprotektoriks merevetikatel, seda sünteesitakse metioniinist. Ta vabaneb vette suures koguses lagunevatest vetikatest. Merebakteritel on kemotaksis DMSP-le ja nad moodustavad vetikate pinnal biokilet, et DMSP oleks neile paremini kättesaadav. DMSP on merebakteritele väävliallikaks, aga ka C-allikaks. Ka peligibacter'i genoomis on geenid DMSP lagundamiseks. DMSP lagunedes merebakterite toimel moodustub suures koguses lenduvat ühendit dimetüülsulfiifi (DMS ) merelõhn. Fosfor fosforit sisaldavad rakus nukleiinhapped, fosfolipiidid ja koensüümid. Kõigis neis esineb ta fosfaadina. Fosfori kandja rakus on ATP
erinevatel aktivatsiooniteedel ühine ja mis on erinev. Nimeta komplemendi peamised funktsioonid organismis. Komplement on vere seerumi aktiivsus, mis täiendab antikeha funktsiooni. On evolutsioonis ammu välja kujunenud kaitsessüsteem, mis koosneb enam kui 30-st vere valgust. Komplement ja fagotsüüdid aitavad antikehal inaktiveerida organismi sissetungijaid. Komplemendi peamised funktsioonid on 1) Antikehade poolt märgistatud rakkude lüüs(2) Opsonisatsioon -> Fagotsütoos (3) Kemotaksis (4) Immuunkomplekside (IC) lagundamine . Komplemendi aktivatsiooniks on kolm erinevat teed: klassikaline, alternatiivne ja letiini tee. Klassikaline tee nö süütenööriks on IgM või IgG, mis on seondunud antigeeniga. Antikeha seondumisel antigeenle, paljastub anriheeni sidumissaid, mis on sidumisekohaks esimesele komplemendi komponendile C1-le. See molekul on moodustunus C1q, C1r ja C1s. C1 seondumise tagajärjel aktiveeruvad C1r ja C1s subühikud. Aktiveeritud C1s
Antibiootikumravist tingitud C. difficile ülekasv põhjustab endogeenset infektsiooni. Spoore leidub infitseeritud patsientidega haiglaruumides, eriti voodi ümbruses, tualettruumis. Need võivad olla eksogeense nakkuse põhjustajad. Virulentsus. C. botulinum • Spoorid • Botulismitoksiin (takistab atsetüülkoliini vabanemist). Toksiini teket põhjustab bakteriofaag. Lõtv halvatus. • Binaarne toksiin C. difficile • Enterotoksiin – neutrofiilide kemotaksis, tsütokiinide vabanemine. Tsütopaatiline, häirides tiheliidust, põhjustades nii diarröad. Põhjustab hemorraagilist nekroosi. • Tsütotoksiin – aktiini kahjustamise tõttu häirub raku tsütoskelett. Enterotsüütide lüüs, pseudomembraani teke. • Adhesioonifaktor – vahendab seostumist jämesooleepiteelile • Hüaluronidaas – hüdrolüütilise aktiivsusega • Spoorid Haigused. C. botulinum • Toiduga kantav botulism
tsütokiinid stimuleerivad uute neutrofiilide ja makrofaagide tootmist. Leukotsüütide ülesandeks on organismi kaitsmine patogeenset sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse. Erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte. Valgelibled kasutavad vereringet transpordiks, kuid toimivad kudedes. Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse- seda nimetatakse leukodiapedeesiks. Liikumapanevaks jõuks on kemotaksis ( neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Trombotsüüdid Trombotsüüte ehk vereliistakuid on kehas 150-400 * 10 astmes 9 ühes liitris veres. Nad on tuumata ning nende läbimõõt on 2-4 mikromeetrit ja nende eluiga on 10 päeva. Nad tekivad megakarüotsüütidest. Trombotsüütide funktsiooniks on hemostaas ehk kaitse verekaotuse eest ehk vere hüübimine. Vigastuse kägius
valgu bindiiniga Munaraku pinnal on liigispetsiifilised bindiini retseptorid (bindiin+retseptor=gameetide seondumine) Spermi ja munarakku ühinemisel tekib viljastumiskühmuke (aktiini polümerisatsioon), membraanid ühinevad ja sperm siseneb munarakku. 38. Kehasisene viljastumine (imetaja/inimene). Spermi teekond munarakuni – millised bioloogilised „barjäärid“ selekteerivad sperme (märksõnad reotaksis, termotaksis, kemotaksis), spermide kapatsitatsioon - see on teil spermatogeneesi küsimustes sees – seega juba selge Spermide transport toimub nii isase kui emase suguteedes. Emase suguteedes algab spermide transport tupe ülemisest osast ja lõppeb munajuha ampulli piirkonnas, kus toimub viljastumine 15 Seemnevedeliku koostisosad ja puhverdusvõime kaitseb sperme tupe happelise keskkonna eest 10s jooksul pH tõuseb 4.3 -> 7.2 (kestab mõned minutid)
transport) 4. keskkonnast signaalide vastuvõtt (mitmed sensorid on tsütoplasmamembraanis, mis tunnetavad rakuväliste signaalmolekulide kontsentratsiooni) 5. metabolism (mitmed ensüümid, mida kasutatakse metabolismiks, on tsütoplasmamembraanis- rakukesta süntees, membraani süntees, DNA replikatsioon, CO2 fikseerimine, glükolüüsi transport ja fosforüülimine jne) 6. DNA replikatsiooni koordineerimine (ja rakujagunemise kontroll septumi moodustumise teel) 7. kemotaksis (nii ainete tunnetamine kui liikumine) Membraan barjäärina Membraani kõige olulisem funktsioon on kontrollida ainete liikumist rakku. Laenguga ained ning 100 Da raskemad ained transporditakse rakku. On kolm transpordi tüüpi: uniport ained liiguvad ainult ühes suunas, sümport kaks ainet transporditakse samaaegselt ühes suunas, antiport kaks ainet transporditakse samal ajal vastassuunaliselt.
See viimane ei ole aga enam vastuolus postulaadiga valikust organismi tasemel. Gameet Kuivõrd vaid väike osa munarakkudest viljastub ja vaid vaid tühine osa spermidest kontributeerib viljastumisele, siis on ilmselt tegu väga tugeva selektsiooniga (kas ikka on - vahest on tegu "lihtsa väljajäämisega" neo-NeoD tähenduses?). Teisalt - me teame väga vähe kohanemusest gameetide tasemel - selle fenotüübilisest avaldumisest. Ilmselt võime ujuda kiiresti, kemotaksis viljastamata munaraku suhtes, võime läbida munaraku kesta. Kuid kas ja kuivõrd on need omadused seotud sperme produtseeriva organismi fenotüübiga - eriti selle fenotüübiga, mis tagab edu seksuaalses selektsioonis indiviidi tasemel? Juhus võib siin osutuda kaugelt juhtivaks jõuks gameedi tasemel. Ja pealegi võib siin olla suuri erinevusi väljaspool organismi viljastuvate liikide ja organismisiseste viljastujate vahel. Õietolmu ja konnaniisa
fagotsütaarse aktiivsuse langus komplemendi hulga langus immunoglobuliinide nivoo perifeerses veres on normi piires, vaid sIgA on langenud Tulemuseks on suur rakusiseste infektsioonide ja kasvajate oht. Lastel võib puuduliku või mittetäisväärtusliku toitumise korral täheldada kurgumandlite atroofiat, lümfopeeniat; väheneb T-lümfotsüütide arv ja mitogeenide toimel nende proliferatiivne aktiivsus; neutrofiilide kemotaksis on normaalne, aga bakteritsiidne aktiivsus langenud; immunoglobuliinide tase vereseerumis tavaliselt ei muutu, kuid häirub oluliselt nende süntees (kõige sagedamini täheldatakse sekretoorse IgA taseme langust). Toidu üksikkomponentide puuduse tagajärjel: Fe – madal fagotsütoos ja vähenenud T-rakkude hulk Zn – lümfoidse koe involutsioon kuni atroofia, tsütotoksiliste reaktsioonide häire vit
annaabi.ee 
