nimmesegmendid —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> r.communicans albus —> truncus symphaticus —> plexus hypogastricus inferior —> plexus vesicalis —> kusepõis c) Sümpaatiline neeru innervatsioon alumine rinnasegment —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> ramus communicans albus —> truncus symphaticus —> n. splanchicus maj/min —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus (ümberlülitus) —> plexus renalis —> ren a) Nimetage sümpaatilise närvisüsteemi ganglionid - paravertebraalsed ganglionid, prevertebraalsed ganglionid b) pupilli ahenemine (eferentne osa- tuum, närv, ümberlülitus ganglion) c) Gl. Submandibulare sümpaatiline innervatsioon nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> r. communicans albus —> truncus symphaticus —> ganglion cervicale superior (ümberlülitus) —> n
discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1
m obliquus inferior; somaatilis-eferentne (üse), annab radix parasympathica, mille kiud pärinevad motoorne närv nucl oculomotorius accessorius'est ja lülituvad ümber ganglion ciliare's (eferentne ganglion), postganglionaarsed parasümpaatilised kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m sphincter papillae't ja m ciliaris't
südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum · ganglion mesentericum superior jejunoileum, caecum, colon ascendens, colon transversum · ganglion mesentericum inferius colon descendens, colon sigmoideum, rectumi ülemine osa, testis, ovaris
ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4. Neuroni keha: colliculus inferior, corpus geniculatum mediale 1.3.2 N. vestibularis, aferentne Tasakaalutee/vestibulaartee: Perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullarises ja maculas. 1
cutaneus sääre kaud. nahk surae caudalis mediaalne tallanärv – n. plantaris plantaarseid varbaid medialis lateraalne tallanärv – n. plantaris plantaarsed pöiad lateralis häbemenärv – n. pudendus päraku- ja lahkliha prk lihased, nahk, suguelundid kaudaalsed pärasoolelihased – nn. pärakupiirkonna lihased & nahk rectales caudales kraniaalne kaelaganglion – ganglion peas ja kaelas: veresooned, lihaskest, cervicalis cranialis näärmed, meeleelundid - sisemine unearterinärv – n. caroticus - koljuõõne veresooned internus - neel, kõri, söögitoru, hingetoru - käginärv – n. jugularis keskne kaelaganglion – ganglion cervicale medium - kaela-südamenärv – n. cardiacus - süda cervicalis kaela-rindkere ganglion – ganglion
saabuvad tserebellumi peamiselt alumiste ja keskmiste jalakeste, eferentsed, motoorsed teed väljuvad ülemiste jalakeste kaudu. Aferentsed teed (vanemad), sisenevad tserebellumi peamiselt ped. cereb. inferior´i kaudu seljaajust, piklikajust, lõpevad vanades osades ‒ vermis, lobus ant. Toovad peamiselt propriotseptiivset tundlikkust lihastelt. Tractus spinocerebellaris posterior Esimese neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ nucleus thoracicus (Clarc´i sammas) Üleneb samal pool funiculus lateralis´es Toob propriotseptiivseid impulsse alajäsemelt, keha alumiselt poolelt. Tactus spinocerebellaris anterior Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ cornu posterius ‒ substantia intermedia Aksonid ristuvad vastaspoolele, ülenevad funiculus lateralis´es
Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked ...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev n...
b) motoorsed annavad käskluse( siruta,painuta, lülitab sisse näärmed) 54.Närvi mõiste ja liigid: Närvid on sidekoega ümbritsetud närvikiud.Närvi liigid: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - ( nt.haistmisnärv,nägemisnärv,) b) Motoorsed ehk liigutajad närvid –nt. keelealune närv, liigutab keelt, söömine c) Seganärvid – nt. seljaajunärvid sensoorsed+motoorsed 55. Selgitage mõisted:retseptor, sünaps, refleks, reflekikaar, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid: Eksteroretseptor - võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, nt.nahas, limaskestades, meeleelundites. Interoretseptor - võtavad vastu erutusi sisekeskkonna keemilise koostise muutuste ja
d) Multipolaarne Talitluse alusel: a) Sensoorne b) Motoorne c) Kontaktne 9. Närvikiu mõiste, liigid Närvikiud on närviraku pikk jätke, mida ümbritsevad kestad Liigid: sensoorne, motoorne 10. Närvi mõiste, liigid Närv kimp närvikiudusid, mida ümbristeb sidekude Liigid: sensoorne, motoorne, seganärv 11. Seleta mõisted Retseptor aistinärritusele reageeriv rakuosa Sünapsid kahe neuroni vahel asetsev kontaktne piirkond Ganglion neuronite kehade kogumik Hallaine peamisteks elementideks on neuronite kehad ja nende vahele jäävad närvikiudude lõpp- ja algusosad ning neurogliiarakud Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest 12. Seljaaju paiknemine, mõõtmed Seljaaju paikneb lülisambakanalis ja on umbes 45 cm pikkune, läbimõõt on 1 cm. 13. Seljaaju välisehitus Seljaaju kõhtmisel pinnal on mediaanlõhe ja selgmisel pinnal mediaanvagu, mis
Selline olukord sunnis mõneid muusikuid muuta oma õpetamis, harjutamis ja mängimis protsesse. Seoses selle teemaga Berliinis isegi avati muusikute tervisehoiu instituuti, kus uuritakse muusikute professionaalsi haigusi, nende ravimist ja vältimist, ehk profilaktikat. *Ülevaade haigustest Üheks suureks põhjuseks, miks muusikutel tekkivad erinevad ülajäsemete haigused on suur pinge. Pinge tõttu võib tekkida müosiit (lihasepõletik), ganglion (kooljaluu), polüartriit (mitme liigese põletik), spondüliit (selgroopõletik). Nende haiguste tõttu tekkivad valutunned, ning väga tihti ka raskusek mängimise ajal, piiratud mänguvõimed. On selge, et haigused, mis on seotud muusikute professioneelsete tegemistega puudutavad esialgu inimese liikumis süstemi. Võib olla üks kõige levinuid haigus paljude muusikute seas on liikumishäire, või teiste sõnadega – kordinatsiooni neuroos. Enamasti piinlevad pianistid, viiuldajad,
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes. Retseptorid-aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades. Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta.
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma t...
käändkonda kuuluvad ka -e-lõpulised naissoost ja -es-lõpulised meessoost kreeka laensõnad. Nende puhul tarvitatakse kreekapäraseid käändelõppe ja nad käänduvad järgmiselt: bensoe, es f `bensoe' diabetes, ae m `suhkrutõbi' Nom. Bensoe diabetes Gen. Benzoes diabetae Mitmuse vormid langevad neil ühte tavaliste 1.käändkonna lõppudega. 1. ja 2. käändkonna kreeka laensõnad b) 2. käändkonna järgi käänduvad ka -on-lõpulised kesksoost kreeka laensõnad. Sceleton, i n Ganglion, ii n `närvisõlm' Nom. Sing. Sceleton, Ganglion Pl. Sceleta,Ganglia Gen. Sing. Sceleti, Ganglii Pl. Sceletorum, Gangliorum 1. ja 2. käändkonna omadussõnad Siia kuuluvad: 1) -us, -a, -um-lõpulised omadussõnad: albus, alba, album valge medius, media, medium keskne 2) -er, -a, -um-lõpulised omadussõnad: ruber, rubra, rubrum punane Iga soo jaoks on oma lõpp. Omadussõna põhivormideks on kõigi sugude nom.sing. vormid;
Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele. 3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele. 54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptor vastuvõtmine, võtab vastu erinevat informatsiooni(haistmine), tundenärvilõpmed - sensoorsete närvirakkude dendriidid; võtab vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. Sünaps neuronitevahelisi kontakte tagavad närvilõpmed; lk 186, joonis 19. Kontakt kahe neuroni vahel. Närviülekanne ühe neuroni neuriidilt(aksonilt) teise neuroni dendriidile.
1 NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) ...
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks suurajukoor cortex...
suunas: tsentripetaalkiud juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele, tsentrifugaalkiud tsentraalselt perifeersele. (V - kolmiknärv, IX - keeleneelunärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, X - uitnärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude). 145. Selgitage mõisted: efektor, retseptor (eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, ganglion, tuum, hallaine, valgeaine: a) Efektor - on eferentsete närvirakkude aksonite lõpmed lihastes ja näärmetes. Nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppeelundisse - lihasesse või näärmesse. b) Neuromuskulaarne sünaps - on motoorne närvilõpe vöötlihases. lihaskiud mitokondrid neuriit müeliintupp
Eferentne osa koosneb 2 neuronist: 1) I neuron ehk preganglionaalse neuroni keha paiknebki keskNS-s. Selle neuroni jätke läheb närvikäiku ehk ganglioni. Ganglionis on II ehk postganglionaalse neuroni osa. Postganglionaalse neuroni jätked suunduvad efektorile. Erutuse ülekanne preganglionaalselt proganglionaalsele toimub mediaatori vahendusel. Sümpaatiliste preganglionaalsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja ..segmentide külgmistest sarvedes. ganglion coeliacum plexus ganglion mesentericum superior plexus ganglion mesentericum inferior Adenoretseptorid jagunevad kahte suurde rühma: Alfa ja Beeta alfaadenoretseptorid on tundlikumad normadrenaliini suhtes, aga beeta adrenaliini suhtes. Alfaadenoretseptorid erutuvad 10 -9 mmol, beetaadenoretseptorid erutuvad 10 -8 mmol. Beeta jagatakse: beeta1, beeta2, beeta3. Alfa jagatakse: alfa1, alfa2. Erutust vähendavad mediaatorretseptorid. Adenoblokaatorid.
Nägi esimesena baktereid. · Tänapäeval on binokulaarsed mikroskoobid (preparaati saab vaadata kahe silmaga). · Stereomikroskoop on suuremate objektide vaatlemiseks. · Mikrotoom masin, mis lõikab uuritava objekti üliõhukeseks ühe raku paksuseks preparaadiks. · Elektronmikroskoobiga saab vaadata imepisikesi objekti. Leiutati 1931. aastal. · Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside uurimiseks kasutatakse radioaktiivseid isotoope. · Ganglion närvisõlm. · Loomorganismis on neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side- ja närvikude. · Müofibrillid on valgulised ained, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3.2. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised ja hulkraksed organismid. · Üherakulisi organisme on mitu korda rohkem. · Mükoplasma väikseim rakk (on bakter). Võib esile kutsuda hingamisteede haigusi. · Amööb ja inimese munarakk on suured.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP08 Näonärvi kahjustus Referaat närvihaigustes Tallinn 2009 Contents 1 Näonärv..............................................................................................................................3 1.1 Sensoorsed komponendid.............................................................................................3 1.2 Motoorsed komponendid..............................................................................................3 2 Perifeerne näonärvihalvatus............................................................................................5 2.1 Belli halvatus................................................................................................................5 2.2 Lagoftalmus..................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hun...
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
LOOMAFÜSIOLOOGIA EKSAM 1. Lihtsa eluka närvisüsteem (selgrootutel) Madalamatel loomadel on närvisüsteem esindatud üksteisest eraldatud närvirakkude sünapside abil seotud võrguga. (meritäht, lameuss, meriroosiline) Neuronite kehad koores ja närvikiud ning sünapsid tuumas. Käsnad – puudub närvisüsteem pea täielikult. Neil pole üldse neuroneid, vaid mõned rakud talitlevad neuronitena. Ainuõõssetel ns algeline. Üle looma kogu keha paiknevad hajusalt närvirakud, mis oma pikkade jätketega moodustavad närvivõrgustiku. Rõngusside lihtne ns koosneb närvitänkudest, mis jätkeid pidi ühinedes moodustavad kõhtmise närviketi. Ümarusside piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud; närvitänkude süsteem (looma algeline aju). Õisloomadel hulk neuroneid, mis suudavad üsna kiiresti infot juhtida. Kammloomadel on iga kammplaati kontrollivad rütmikeskused. Lameussidel bilateraalsümmeetrilise ajuga närvisüsteem, neil 2 närv...
suhtes ning seda arvatavasti seetõttu, e neil on sõna otseses mõttes rohkem maitsenäsasid kui teistel inimestel. 25% inimestest on supermaitsjad. Rohkem esineb naistel. 4. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks? 1. Vigastus 2. Perifeersed notsitseptorid nahas 3. Perifeerne närv 4. Dorsaaljuure ganglion 5. Dorsaaljuur 6. Seljaaju 7. Ülenev juhtetee 8. Aju 9. Valu 10. Alanev juhtetee Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad mitmesugustele kahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele. Kaks tüüpi: A-delta kiud võimaldavad kiiresti infot edastada ja vastutavad valu eest, mida inimene kogeb, kui ta on just vigastada saanud.
autonoomne NS närv - koosn. närvikiudude kimpudest; sensoorsed, motoorsed, seganärvid retseptor - aferent. neuronite dendr. lõpmed -- ekstero- (välisk.), intero- (sisek.), proprioretsept. (lihaskäävid, kõõlused, liigesed) sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept. vastu võet. ärritusele ganglion - väljasp. KNS paikn. neuronite kehade kogumik tuum - pea- ja seljaajus paikn. neuronite kogum hallaine - neuronite kehad, valgeaine - neuronite jätked/kiud 1. somaatiline NS - innerveerib vöötlih. ja meeleelundid: KNS -- peaaju: piklikaju, ajusild, väikeaju, keskaju, vaheaju, retikulaarformatsioon, suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul
sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude preganglionaarne kiud lülitub ümber seinasiseses (intramuraalses) ganglionis, seega postganglionaarne kiud on lühike. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga postganglionaarsetel kiududel on mediaatorina leitud ka VIP, substants P ja serotoniin. Atsetüülkoliin reageerib muskariintundlike retseptoritega. Sümpaatikuse preganglionaarsed kiud seedekulglale väljuvad Th5...Th12, L1...L3, lülituvad ümber ganglion coeliacum'is (söögitoru, maks, kaksteistsõrmik, maks, pankreas), ganglion mesentericum superius'es (peensool, jämesoole algusosa), ja ganglion mesentericum inferius'es (alumine käärsool, pärak). Preganglionaarsete kiudude erutuse ülekande substants on atsetüülkoliin, postganglionaarsetel noradrenaliin. Aferendid kulgevad nii uitnärvi kui sümpaatilise närvi koosseisus, juhivad KNS-i impulsse, mis kutsuvad esile teadliku taju või autonoomsete reflekside vallandumise
NEUROBIOLOGY AUXILLARY GLOSSARY ACETYLCHOLINE – A neurotransmitter in both the brain and peripheral nervous system* (PNS). In the brain it helps regulate memory, whilst it controls the actions of skeletal and smooth muscle within the PNS. ACTION POTENTIAL – An electrical phenomenon which occurs when a neurone is activated and temporarily reverses the electrical state of its interior membrane from negative to positive. An electrical charge travels along the axon to the neurone’s ending (terminal) where it triggers the release of a neurotransmitter* and then disappears. ADRENALINE (U.S. - Epinephrine) – A hormone released by the adrenal medulla* and a neurotransmitter acting at the level of the autonomic nervous system and the brain. ADRENAL CORTEX – The outer layer of the adrenal, a small endocrine gland located near the kidney. It produces and secretes several horm...
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub....
Seedeelundite talitlus pidurdub, mis avaldub selles, et seedeelundite motoorika pidurdub Suureneb vere glükoosi tase, intensiivistub lipolüüs (rasvarakkude lammutamine) Domineerib kusepõie täitumist Parasümpaatiline NS: Pregangionaalsete neuronite kehad paiknevad KNSs ajutüve piirkonnas ja seljaaju ristluu segmentides Pregangionaalsed kiud on alati pikad, sest ganglion on elundi vahetus naabruses või koguni innerveeritava elundi seinas Erutuse ülekanne toimub nii ganglionis kui postganglionaalsel defekotri atsetüülkoliini vahetusel, neid retseptoreid kutsutsakse koliinoretseptorid Koliinoretseptorid jagunevad kaheks alarühmaks: N-koliinoretseptorid ehk nikotiinitundlikud ja M-koliinoretseptorid Erutus domineerib või on suurenenud puhkeolukorras söömise ajal ja söömise järgselt
- mediaatoreid on u 20 (vt edasi), aga parasümpaatilises ns-s vaid atsetüülkoliin SÜMPAATILISES NÄRVISÜSTEEMIS on MEDIAATORITEKS (ülekandeaineks) ● noradrenaliin - > närviimpulsi ülekandel närvilt lõppelundile ● adrenaliin -> närviimpulsi ülekandel närvilt lõppelundile ● atsetüülkoliin -> kannab eritust üle närvirakult närvirakule ● histamiin, serotoniin ganglion pikk!!! adrenaliin ★ _____________< ★ ____________< I neuron II neuron EFEKTOR preganglionaarne närvikiud postganglionaarne närvikiud atsetüülkoliin Sümpaatilise NS keskused ● paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes servades - seal on I preganglionaarsete neuronite kehad
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja kesknärvisüsteemi vahel. Perifeersele närvisüsteemile annavad aluse ektodermist tekkinud perifeersed aksonid, neuraalhari ja ektodermaalsed plakoodid. Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Sisekõrv ja selle ganglion arenevad kõrvaplakoodist. Kõrvaplakood on tekkinud paksenenud pinnaektodermist. Ganglion on närvirakkude sõlmjas kogum. Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) Neuraaltorust punguvad silmavesiikulid, mis on ühenduses vaheajuga. Silmavesiikul indutseerib läätseplakoodi tekke kindlast pinnaektodermi osast. Silmavesiikul sopistub sisse (tekib kausjas silmasüvend) ja läätseplakoodist tekib läätsevesiikul,
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. 142.Milliseid mõisteid on all kirjeldatud? a) Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate närvirakkude kogum → Närvikeskus, b) Närvirakkude rakukehade kogumeid ühendavate närvikiudude kimbud → Juhtetee, c) Neuronite rakukehade asukoht kesknärvisüsteemis → Hallaine, d) Väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik → Ganglion 143.Mis on alltoodud ajuosade nimetused eesti keeles? a) medulla oblongata → Piklikaju, b) cerebellum → Väikeaju, c) pedunculi cerebri → Suurajuvarred, d) nucleus ruber → Punatuum, e) tectum mesencephalicum → Keskajukatus 144.Milline on suurim peaajunärv? Kolmiknärv 145.Milliseid närvipõimikuid on all kirjeldatud? a) Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüs...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
1. kude- ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. 3. Kudede põhirühmad ja iseloomustus- epiteelkude- katab keha v elundi välispinda vooderdab kehaõõsi seestpoolt koosneb rakkudest, rakuvaheainet minimaalselt kiire regeneratsioonivõime(haavade parandamine) side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- ...
8) Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Järelduste tegemine, subjektiivsus, konteksti olulisus, sekkumine. 9) Mis 17-18 saj koolkond väitis, et rakus on juba olend valmis ning toimub vaid kvantitatiivne areng? (Siis punktiirile pidi ka kirjutama, et missugune areng siis toimus nende meelest) Mis koolkond? metafüüsiline??? 10) lapse arengustiilid - 1) ülevalt alla 2)keskelt välja 3)üldiselt spetsiifilisemaks 5)eristumine 6) integreerumine ??? 11) Ganglion - väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev närvirakkude kogum. Toomela kiidaks :D - hahaaaa Väga värviline...
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
keeps (joint) lubricated / AW; (fluid) provides nutrients to, chondrocytes / cartilage; A cells 3 max [5] 74. 1 cone cells absorbs light; 2 iodopsin changes form / AW; 3 ref to three different types of cone; 4 hyperpolarisation / –40mV to –70mV; 5 stops releasing transmitter; 6 bipolar / ganglion, cells; 7 action potentials / impulses, along optic nerve; max 4 8 to, visual sensory area / sensory cortex; 9 then visual association area; 10 ref to occipital lobe; 11 then temporal lobe; 12 where word is identified from memory / AW; 13 AVP; e.g. glutamate, optic chiasma, inhibitory action of transmitter 6 max
GLUT2 (kergendatud transporterid) tegutsevad pidevalt maksa rakkude membraanidel, sest maks on põhiline glükogeeni varu, et varustada teisi kudesid glükoosiga tühja kõhu puhul. 63 28. Endokriinne süsteem: neerupealsete koor ja säsi. Hormoonid ja füsioloogiline roll. Stressi hormoonid. Kaks neeupealist asetsevad neerude peal. Siasemine säsi osa on tegelikult ganglion, mis sekreteerib neurohormoone — adrenaliini (~90%) & noradrenaliini (~10%) — vereringesse. Neerupealise koor sekreteerib erinevaid steroidseid hormoone, näiteks kortisooli ja aldosterooni, kusjuures iseäranis kortisool on hüpotalamuse ja ajuripatsi poolt reguleeritud. Kortisooli sünteesi kontrollib ajuripatsist pärinev AKTH (adrenokortikotroopne hormoon), mida omakorda reguleerib hüpotalamusest pärinev CRH (kortikotropiini-vallandav hormoon)
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
Kahjustus -> inimene on pime. - V3: objektide (eriti liikuvate objektide) kuju/vorm, 3D-lisus - V4: värv, joonte asetus, vorm - V5: liikumine Juhteteed ei tööta isoleeritult vaid suhtlevad omavahel. 2 juhtetee süsteemi: - Tegutsemise tee – tuleb suurtest magnorakkudest ja läheb esmaste nägemisväljade kaudu parietaalpiirkondadesse mis sisaldavad liikumispiirkondi - Tajumise tee – kõhtmine tee – algab ganglion ja parvorakkudest ja läheb esmaste piirkondade kaudu värvi aladele ja inferotemporaalsesse koorde. Liikumise teema. - Dorsaalne tee sisaldab ka egotsentrilisust – tean kus ise selle asja suhtes olen. Kuju ja objekti identiteedi teema. Inimene sai vingugaasimürgituse ja kaotas suure osa nägemisvõimest. ’kortikaalne/objekti pimedus’. Ei tajunud kuju ja vormi. Nägemisteravus oli korras aga ei suutnud öelda mis pidi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
