Seganääre, mille välissekretroorne nääre toodab kõhunäärme nõret. Kõhunäärme (pankrease) nõre koostis (VT ÕISIS MATERJAL!!!) Kõhunaarme nõre eritumine, regulatsioon Regulatsioonis 3 faasi: 1) Ajufaas 2) Maofaas 3) Soolefaas Regulatsioonis eristatakse kolme faasi, nii nagu maoski. Ajufaas, maofaas ja soolefaas. Kõhunäärme regulatsiooni ajufaasi osa kogu regulatsioonist on umbes 25-50% maofaasil 10% ja soolefaasil 50-100%. Sekretsiooni käivitamiseks toidu lõhn, nägemine, söömine ise toidu suhu sattumine. Süljenäärmetel suurim osa milleski. Mehhanism selles ajufaasis on järgmine: kõik stiimulid toidu lõhn, nägemine, rääkimine,
limaskesta G rakkudest (mao venitus stimuleerib parasümp.) mõningad joogid jms stiimul gastriini vabanemist ja see omakorda parietaalrakus happe teket ja vabastab histamine, mis toimub samuti parietaalrakul. Joogid, lahjad alkohoolsed - vein ja õlu, kohv, koolajoogid, mate, tee. Maos hakkab happe sekretsiooni pidurdus gastriini vabanemine hakkab vähenema siis, kui mao sisaldise ph langeb alla 3. Kui ph langeb alla 1, siis gastriini teke lakkab täielikult. 3) Soolefaas soolefaasis ilmnevad pidurdavad mõjud mao sekretsioonile. .Peensoole happeline keskkond vabastab sekretiini ja see jõuab vere kaudu maale ja hakkab edasist mao sekretsiooni pidurdama. GIP gastroinhibeerivpolüpeptiid. GIP vabaneb peensooles just rasvase ja süsivesikuterikka toidu mõjul. Läheb verre ja hakkab mao sekretsiooni pidurdama. Rasvane toit mõjutab happe sekretsiooni. Parietaalrakus endas on happetekke viimaseks vahendajaks transporter nimega
Selleks on mao venitus, mis tekib toidust, mis makku on jõudnud. Siia hulka kuulub ka makku jõudnud toidulõhustusproduktid, eriti valkude lõhustusproduktid. stiimuliteks maofaasis on mao venitus toidu mõjul ja maolimaskesta enda ärritus. Need stimuleerivad samuti uitnärvi kaudu hapete ja ensüümide sekretsiooni. Teine hormoon, mis vabaneb maofaasis on histamiin. See stimuleerib samuti varietaalrakkudes happe teket. Maohappe regulatsioon on mitmekesine aga täpne. Soolefaas stimuleerivaid mõjusid on vähe. Käivituvad pidurdusprotsessid. happesekretsiooni stimulatsioon on tagasihoidlikum. Stiimuliteks on peensoole seinas olevad gastriini produtseerivatest rakkudest. Soolefaasis on põhiline juba happesekretsiooni pidurdus ja pidurdus tekib tänu peensoole seinas vabanevatele pidurdavatele hormoonidele. Üheks nendeks on sekretiin (hakkab pidurdama maohappe sekretsiooni). Teisteks pidurdavateks hormoonideks on peensoole seinas
Negatiivne energiabilanss on siis kui tarbitakse rohkem, kui toodetakse. Selle tagajärjeks võib olla kõhnumine. Magu: toidu reservuaar, toidu töötlemine, toit töödeldakse soolhappe abil, mis eemaldab ka mikroobid. Magu on pidavas liikumises. Maohaavad võivad tekkida ebaregulaarse toitumise pärast, maomahlade ülejäägi korral ning tugevate emotsioonide tagajärjel, sest ka siis eritab magu hapet. 3 faasi: 1) ajufaas /näed/haistad/mõtled toidule vms; 2) maofaas: toit satub makku; 3)soolefaas: algab siis, kui toit jõuab 12sõrmiksoolde Oksendamine on organismi reaktsioon mürgist, mis võib teda kahjustada, vabanemiseks(diafragma ja kõhulihased lükkavad mao tühjaks). Peensool on ehituselt hästi kokku volditud, mis kokkuvõttes annab talle suure pinna, kus vajalikud ained saaksid imenduda. peensoole otsas on kaksteistsõrmiksool toidumassi analüüsimiseks, seal otsustatakse toidu edasine seede käik. Kui inimene sööb väga soolast toitu, sis tekib sooles
parietaalraku reguleerimist. Happe tekke regulatsioonil on kolm faasi: a) ajufaas: stiimuliteks on toidu lõhn, maitse, nägemine ja toidule mõtlemine, need stiimulid ärritavad vastavaid sensoreid. Aferentsed teed peaajukoor piklikaju uitnärvituum paritaalrakk hakkab tootma HCli b) maofaas: stiimuliteks mao enda ärritus maovenitus toidu mõjul, nt kohv, õlu, vein. Gastriit ja histamiin stimuleerib paretaalrakus happe teket c) soolefaas: mõningal määra stimuleerivad faktorid, kuid põhiliselt soole faasis käivituvad mao sekretsiooni pidurdava mõjud. Sekretsiooni pidutdus hakkab juba maofaasis ja jätkub soolefaasis. Peensooles vabaneb HCli mõjul hormoon sekretiin, mis vere kaudu jõuab mao parietaalrakule ja hakkab happe teket pidurdama ning eriti lipiidide lõhustusproduktide mõju, vabanevad hormoonid hakkad samuti happe teket pidurdama. SEEDIMINE PEENSOOLES
ärritus vallandab juba maolimaskesta G-rakkudest gastriini vabanemise, mis läheb verre ja vere kaudu kutsub esile ka happe ja ensüümide sekretsiooni. 2. Maofaas stiimuliteks maofaasis on mao venitus toidu mõjul ja maolimaskesta enda ärritus. Need stimuleerivad samuti uitnärvi kaudu hapete ja ensüümide sekretsiooni. Teine hormoon, mis vabaneb maofaasis on histamiin. See stimuleerib samuti varietaalrakkudes happe teket. Maohappe regulatsioon on mitmekesine aga täpne. 3. Soolefaas happesekretsiooni stimulatsioon on tagasihoidlikum. Stiimuliteks on peensoole seinas olevad gastriini produtseerivatest rakkudest. Soolefaasis on põhiline juba happesekretsiooni pidurdus ja pidurdus tekib tänu peensoole seinas vabanevatele pidurdavatele hormoonidele. Üheks nendeks on sekretiin (hakkab pidurdama maohappe sekretsiooni). Teisteks pidurdavateks hormoonideks on peensoole seinas vallanduvad hormoonid nagu GIP (gastroinhibeeriv polüpeptiid) ja neurotensiin. Need hormoonid
..35 mmol H+/h. Ajufaas: ärritajad on toidu lõhn, maitse, nägemine, mõtlemine toidust. Mao sekretsiooni stimuleeritakse uitnärvi kaudu. Maofaas: ärritajaks on venitus, mida vahendavad pikk leviku tee aju kaudu ja ka lokaalsed refleksid enteraalse närvisüsteemi kaudu, mis soodustavad mao sekretsiooni. Happe sekretsiooni pidurdab antrumi piirkonna pH<3. Kui hapet on rohkesti produtseeritud ja pH < 3, hakkab pidurduma gastriini produktsioon, pH<1 => gastriini produktsioon lakkab täiesti. Soolefaas: happesekretsiooni pidurdus. Hormoonidest on oluline sekretiin, mille vallandab S-rakkudest pH langus. Sekretiin mõjub D-rakule ja stimuleerib somatostatiini teket, mis pärsib juba otse parietaalrakku, aga pärsib ka gastriini ja histamiini teket. Gastroinhibeeriv polüpeptiid (GIP) vabaneb peensooles K- rakkudest lipiidide ja süsivesikute mõjul, vallandab D-rakkudest somatostatiini ja seeläbi pärsib samuti HCl teket. 7.4 Mao motoorika ja selle regulatsioon. Küümuse liikumine maost
Toidu vastuvõtmisel mao lihaskest lõõgastub, mao aeglased kontraktsioonid segavad sisaldist ja suruvad seda edasi. Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. 15. Seedimine peensooles. Pankrease nõre ensüümid. Sapi osa seedimises, sapipõie roll. Seedimine peensooles: Maost peensoole algusossa kaksteistsõrmiksoolde jõudnud toitkördile lisatakse maksast ühissapijuha kaudu sapp ja kõhunäärmest e. pankreasest kõhunäärmenõre
ajukoorde, sealt saavad alguse eferentsed impulsid, mis lõpuks jõuavad uitnärvi kaudu maoni; parasümpaatikuse eferentsed kiud innerveerivad ENS ja G-rakke), gastraalne faas ehk maofaas (algab toidu sisenemisel makku; mao sein venib, see stimuleerib mehanoretseptoreid, kutsudes esile lokaalseid ja tsentraalseid reflekse; maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine; sümpaatikuse aktivatsioon pärsib seedenõre sekretsiooni), intestinaalne faas ehk soolefaas (peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist; pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust). Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti sülge produtseerivad 3 paari suuri (kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused) ning hulgaliselt suuõõne limaskestas
maolohukesi. Maolohukestesse avanevad omakorda prooprias paiknevad maonäärmed Maomahla sekretsiooni regulatsioonis on võimalik eristada kolme faasi: 1. aju- e. kefaalfaas – toidu nägemine, haistmine ja maitsmine koos sellele järgneva todu mälumise ja nelamisega kutsub esile maomahla sekretsiooni. 2. maofaas – algab kohe, kui toit satub makku, sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised ärritajad. 3. soolefaas – saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat. Süsivesikute imendumine: Süsivesikute lõhustumine algab suus/süljes amülaasi toimel. Amülaasi toime jätkub maos, kuni soolhape muudab ta mõjutuks. Amülaasi toimel lõhustub maos osa tärklisest sidahharidaasiks. Kõhunäärmenõre amülaas jätab lõhustamist sooles
- sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h. - Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. - Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid b) maofaas – makku sattunud toit ärritab mao mehhanosensoreid ning see põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni, tekib ensüümirikka kõhunäärmenõre sekretsioon 5. Maksa funktsioonid. Maksa funktsioonid: Välissekretoorne funktsioon – sapi produktsioon (lipiidide seedimise seisukohalt oluline). Sapp: o Aktiveerib kõhunäärme ensüümi lipaasi
sekretsioon algab pärast söömist ja kestab 6-14 h. Nõre hulk ja koostis oleneb söödud toidust. Ööpäevas tekib u 1,5l nõret. a) ajufaas - toidu nägemine, haistmine, maitsmine, sellele järgnev mälumine ja neelamine kutsub esile kõhunäärmenõre sekretsiooni. Aluseks on tingimatud refleksid b) maofaas – makku sattunud toit ärritab mao mehhanosensoreid ning see põhjustab väikese koguse ensüümirikka kõhunäärmenõre teket. c) soolefaas – happelise küümuse jõudmine 12-sõrmiksoolde stimuleerib vesinikkarbonaadirikka kõhunäärmenõre teket, valkude ja lipiidide lõhustumisproduktid soodustavad ensüümide produktsiooni, tekib ensüümirikka kõhunäärmenõre sekretsioon E. Maksa funktsioonid. Maksa funktsioonid: Välissekretoorne funktsioon – sapi produktsioon (lipiidide seedimise seisukohalt oluline). Sapp: o Aktiveerib kõhunäärme ensüümi lipaasi
Peamiseks ülekandeaineks närvilõpmetes on atsetüülkoliin. Maomahla nõristus intensiivistub tingitud või tingimatute reflekside toimel, so. väga kiire regul mehhanism. MAOFAAS algab kohe, kui toit satub makku (30 min jooksul pärast sööma hakkamist) , sekretsiooni stimuleerivad nii füüsikalised (venitus) kui keemilised(peptiidid , aminohapped, alkohol, kofeiin jt.)ärritajad. Toidu makku jõudmisel maosisu happesus väheneb ja see on üheks gastriini vallandavaks faktoriks. SOOLEFAAS saab alguse siis, kui toit jõuab kaksteistsõrmiksoolde. Ärritajateks on peensooleseina venitus, toidu keemiline koostis ning osmootne rõhk. Mehhanosensorite ärritamine pidurdab mao motoorikat ja tõstab mao sulguri toonust, kõrgema osmootse rõhuga kutsub osmosensorite kaudu esile GIPI vallandumise , mis pidurdab maomahla sekretsiooni ja motoorset aktiivsust. Kaksteistsõrmiksoole kemosensorid kontrollivad küümuse ph-d,
annaabi.ee 
