Anatoomia "kuseelundid" küsimused vastused Missuguste protsesside abil toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Ultrafiltratsioon ja sekretsioon Resorptsioon ja sekretsioon Sekretsioon ja ultrafiltratsioon
· Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · Osmootse rõhu säilitamine · Happae-leelistasakaalu regulatsioon · Jääkainate ja võõrainete eemaldamine organismist · Hormoonide nõristus- sekretsioon · Arteriaalse vererõhu regulatsioon. Uriini moodustumise 3 põhiprotsessi Ultrafiltratsioon siin tekib esmasuriin, umbes 180 l ööpäevas, esmasuriin filtreerub päsmakese kihnuõõnde ja suunatakse edasi nefroni torude süsteemi. Resorptsioon ehk tagasiimendumine, neerutorukesest ümbritsevasse neerukoesse ja siis verre, eelkõige toimub see vee ja organismile vajalike ainetega, nad imenduvad tagasi kapillaridesse. Glükoos, amonihapped ja valgud. Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile. Nefron esmasuriin ehk primaarneuriin, umbes 180 l ööpäevas, koostis: Aktiivne selle protsessi kägis imenduvad tagasi glükoos, aminohapped, valk.
Inimese organismi mao tühjenemine toimub: • väikeste portsjonite kaupa; • süsivesikud ja vedelik läbivad mao kiiresti; • veepuudusel võib osa vett imenduda maos; • kõige kauem on maos rasvad; • maost imenduvad ka mõned ravimid, alkohol ja kofeiin. 5. Kuidas toimub seedimine inimese organismi peensooles? Seedimine inimese organismi peensoole tühi- ja niudesooles: • toitkört ehk küümus lõhustatakse lõplikult; • toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon verre ja lümfi. 6. Milline on maksa osa seedimisel? • osaleb toitainete lõhustumisel; • sapi tekke kohaks; • maksas toimub paljude ainete süntees; • maksas on mitmete ainete ja vitamiinide depood. 7. Kuidas toimub toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis läbi peensoole? Toitainete imendumine ehk resorptsioon inimese orgnismis toimub läbi peensoole limaskesta epiteeli verre ja lümfi: • süsivesikud monosahhariididena; • rasvad rasvhapete ja glütseriididena;
Distaalne vääniline neerutoruke kontakteerub sama nefroni päsmakese toomasoonega, moodustades jukstaglomerulaarse aparaadi. Inimese nefroni kogupikkus on 20-24 mm. Enamus kogumistorukesi ühineb omavahel neerukoores ja sisemises säsikihis ja suubub neeruvaagna karikatesse. Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917.a. Uriini tekkes osaleb 3 protsessi 1) ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre A. Vahtramäe 2012 3 3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku iseäralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane
Osteoporoos Mis on osteporoos? Osteoporoos e. luuhõrenemine on skeleti haigus, mille puhul väheneb luude mass ja häirub luukoe struktuur. Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks. Primaarne e. esmane osteoporoos on menopausijärgne või vanusega kaasnev osteoporoos. Sekundaarne e. teisene osteoporoos on tingitud teistest haigustes või ravimitest. Luukude on elus kude. Luudes on tasakaalus vana luukoe lammutamine ja uue luu ehitamine. Luustik kasvab ja tugevneb kogu lapse- ja noorukiea jooksul, aga maksimaalse tugevuse saavutab umbes 30. eluaastaks. Edaspidi on luudes ülekaalus luukoe lammutamine ehk resorptsioon. Tugevad luud on parimaks kaitseks osteoporoosi eest. Osteoporoos ei põhjusta enamasti k...
aldosteroon-süsteemi (lühendatult RAAS). RAAS-i aktivatsioonil tekkinud angiotensiin ja aldosteroon aitavad kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide. Uriini moodustumine nefronis toimub kolme erineva mehhanismi kaudu. Nendeks on: (a). ultrafiltratsioon, (b). Resorptsioon ehk tagasiimendumine ja (c). sekretsioon. Uriini teke algab glomerulis ultrafiltratsiooniga. Veri saabub glomerulis paiknevasse veresoonte päsmakesse nn. toomasoone (7, joon. 3) kaudu ja lahkub päsmakesest viimasoone(8) kaudu. Päsmakeses leiab aset ultrafiltratsioon läbi kihnu sisemise lestme kihnuõõnde. Kihnu sisemise lestme moodustavad päsmakese veresoonte seina rakud ja veel kaks rakukihti -- basaalmembraan ning podotsüüdid. Vere vormelemendid ei
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Renaalsed levik. E. Coli faktorid soolade ebanormaalne resorptsioon, uriini leelistumine Levik/Nakatumine Sagedamini naistel ja Noortel Noortel Mehed, eeskätt 20- lastel 50 eluaasta vahel
..3 m). Peensoole kogupikkus in vivo on 4 m, post mortem 6-8 m. Peensoole imendamisfunktsiooni arvestades vajalik hea verevarustus pärineb a. mesenterica sup-st, duodenumil a. ceoliaca, iileumi lõpposas ka a. mesenterica inf. 8.1 Peensooles toimuvad protsessid, selles osalevad nõred. Peensoole osa seedeprotsessi regulatsioonis. Peensooles toimub: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsemale. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon (M- rakud, mis kuuluvad limaskestaga assotsieerunud koe hulka (GALT)). Peensoole nõre sisaldab elektrolüüte (HCO3-). Ensüüme peensoole epiteelrakkude sekreteeritavas nõres pole. Toidu seedimiseks vajalikud ensüümid asetsevad enterotsüütide mikrohattude pinnal (aminopeptidaas, enteropeptidaas, dipeptidaasid, maltaas, laktaas, sahharaas)
OSTEOPOROOS Osteoporoos on haigus, mille puhul luu muutub järk-järgult hõredamaks ja rabedamaks. Normaalne ja osteoporootiline luu erinevad ehituselt suuresti. Luukude uueneb pidevalt. See pidev uuenemine on vajalik nii luude kasvuks kui selleks, et parandada väikesi koormuspragusid luudes. Kasvueas toimub luu ülesehitamine kiiremini kui resorptsioon, varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid
hamba pinnale 2) Sülje süsivesikud (enamasti valkudega seotud) Siaalhape, aminosahhariidid, galaktoos, mannoos Ülesanded: · Proteolüüsi takistamine · Viskoelastsuse tõstmine · Hapete sadenemise langetamine · Antigeeni funktsiooni täitmine 3) Sülje valgud Tsüstatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: proteolüütiliste reaktsioonide kontroll, (tsüsteiini proteaas), raku apoptoos, luu resorptsioon, vähi progreseerumise takistamine, antigeeni esitamine T-rakkudele, CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Histatiin Päritolu: süljenäärmed Roll: antimikrobiaalne ja fugaalne toime (Candida albicans inhibeerimine), haavade paranemine, CaF sadenemise takistus, remineralisatsioon Stateriin Päritolu: süljenäärmed Roll: CaF sadenemise takisus, suuõõne niisutamine, remineralisatsioon Mütsiin
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi sidekude moodustades granulatsioonkoe. Neutrofiilid ja makrofaagid eemaldavad elutud koed, osteoklastid hävitavad luufragmendid Kallus · Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - nim. fibrokartilagiinseks kalluseks · Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest osast, kui ka endostist. Fibrokartilagiinse kalluse resorptsioon ja asendumine luulisega toimub analoogselt kondraalsele luustumisele · Luuline kallus reorganiseerub kompaktolluseks Hematoom Väline kallus Sisemine kallus Fibrokartilagiinne kallus Periostist moodustunud uus luukude Luuline kallus Põimikluukude · Textus osseus reticulofibrosus · Esineb alamatel selgroogsetel jämedakiulise luukoena · Kõrgematel selgroogsetel tekib embrüonaaleas üleminekuvormina lamellaarsele luukoele
2. Neerude funktsioonid 1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis 2)) Osmootse rõhu säilitamine 3)) Happe-leelistasakaalu regulatsioon 4) Eksretoorne roll jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist 5) Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid) 6) Vereloome regulatsioon Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON. Selles toimubki uriini teke. 3. Uriini moodustumine 1) Ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) Resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre 3) Sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 4. Tagasi imendumine Glükoos 98% imendub tagasi Aminohapped Sõltub nende hulgast vereplasmas, normaalsetes tingimustes neid uriinis ei leidu Valk Võib basaalmembraani läbida vaid väga vähesel määral. Lõplik uriin valguvaba
Vesi imendub tagasi proksimaalses torukeste süsteemis, Henle lingu alanevas osas, distaalses vääntorukeses, kogumistorus. Kokku imendub organismi tagasi 99% esmasuriinis olnud veest. Seega muutub uriin kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tõttu difundeerub osa uureast verre tagasi.Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. Nimelt madala uriini pH juures (s.t. happelise uriini puhul) suureneb nõrkade resorptsioon ja väheneb eritumine. Teisene e. sekundaarne uriin- Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l.Tunnidiurees 50-100 ml. Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin. Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole. Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Neerude tegevuse regulatsioon- Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu
pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi
jalgadega. Selline ehitus tagabki esmasuriini tekke. Nimelt saavad esmasuriini väljuda vaid aineosad, mis mahuvad läbima basaalmembraani poore. Esmasuriin Esmasuriini tekib kuni 180 l/24 tunni jooksul. Esmasuriin on oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Aktiivne ja passiivne resorptsioon aktiivne: toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk. ~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses. Terve inimese uriinis glükoosi ei leidu vaatamata selle, et primaaruriinis on glükoosi kontsentratsioon võrdne selle sisaldusega vereplasmas. Passiivne: Vee ja elektrolüütide tagasiimendumine. Kusiaine e. karbamiid e. uurea lahustub hästi vees
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
steriilseid vesilahuseid, õlilahuseid, emulsioon, suspensioon 40. Millised ravimvormid manustatakse kopsude kaudu? Gaasid, aurud, aerosoolid,pulbrid 41. Millise manustamisviisi korral saabub toime praktiliselt kohe, on kasutatav kiirabis? Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 42. Mis on imendumine? Ehk resorptsioon. Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 43. Nimeta tegurid, mis avaldavad mõju suukaudsel manustamisel? Maohape ja pH, seedetrakti motoorika, seedetrakti täitumisaste, toidu koostis ja ravimitega koos manustavad ained, seedeensüümide toime, maksafunktsioon, kasutatav ravimvorm, toime hajumine, patoloogia 44. Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele? Kuidas avaldavad mõju
peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõned osad täidavad peamiselt edasitransportimise funktsiooni (suuõõs, söögitoru), teised on peamiselt reservuaari funktsioonis (magu, jämesool), seedimine ja imendumine e. resorptsioon toimub peamiselt peensooles. Seedimises osaleb küll ka suuõõs ja magu, aga toitainete imendumine leiab aset siiski peensooles. Imendumist juhib suur hulk hormoone ja bioloogiliselt aktiivseid aineid, silelihaste enda elundiline aktiivsus ja autonoomne närvisüsteem. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0120.gif Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
Soolhape Pehmendab tselluloosi Ööpäev 1,5L 16. Peensoole osad INTESTINUM TENUE Pikkus 5M Kaksteistsõrmiksool DUODENUM Tühisool JEJUNUM Niudesool ILEUM Funktsioon Peensoole mahla sekretsioon, toidukördi edasitoimetamine soole peristaltiliste liigutuste abil, täielik süsivesikute, valkude ja rasvade seedimine, kaitse bakterite vastu, toitainete resorptsioon 17. Peensoole limaskesta ehitus Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud. Limaskest toodab soolemahla Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0 18. Kõhunääre PANCREAS Asend Pea paikneb duodeenumi lingu sees, keha paikneb mao taga, saba vasaku neeru ees Duodenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal PAPILLA VATERI, avanevad ülalt ühissapijuhad, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb (M
Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüstee...
· arterisisene · intratekaalne · süstimine kehaõõntesse 41. Too välja parenteraalse manustamise eelised ja puudused? Doseerimise suur täpsus ja kiire toime 42. Ravimvormid mida manustatakse parenteraalselt? Süstelahused, -suspensioonid ja -emulsioonid, infusiooni-lahused ja emulsioonid, pulbrid ja kontsentraadid süste- ja infusiooni-preparaatide valmistamiseks ning implantaadid. 43. Mis on imendumine ehk resorptsioon. Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 44. Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele? Kuidas avaldavad mõju seedeensüümid imendumisele? Tavaliselt toimub imendumine tühjast seedetraktist paremini ja kiiremini kui toiduga täidetud seedetraktist. Ravimid võivad inaktiveeruda kas osaliselt või täielikult juba enne imendumist ega avalda siis oma spetsiifilist toimet. 45. Mis on biotransformatsioon
- Endokriinnäärmed viimajuha taandarenes väljutavad nõre (bioaktiivseid aineid hormoone) koevedeliku kaudu lümfi või otse vereringesse Limaskesta eri piirkondadel tüüpfunktsioonid - Kaitse suuõõs, neel, söögitoru, pärak mitmekihiline lameepiteel - Sekretsioon magu limaskestal tihedalt pikad tubuloosnäärmed katteepiteeli apikaalosad moodustavad limabarjääri - Resorptsioon peensool limaskestal imendumispinna suurendamiseks kurrud ja soolehatud hattude vahel avanevad pikad mukoosnäärmed (kaksteistsõrmik) või lühikesed näärmed (krüptid) - Resorptsioon/Kaitse jämesool limaskestas tihedalt tubuloosnäärmed (krüptid) peamiselt vee imendumiseks spetsialiseerunud rakud ja karikrakud karikrakkude poolt nõristatav lima muudab sisepinna libedaks, sisaldise
eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis
eritama pepsiinogeeni ja sisemise tegurit; VIP ja GIP erituvad peensoole näärmetest, pidurdavad mao tegevust. Mao limaskesta kaitsemehhanismid: paks kiiresti uuenev limakiht mao sisepinnal. Kiiresti uuenev pinnaepiteel. Peensool. Peensoole funktsioonid: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega. 2) toidu koostisosade seedimine. 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole kogupikkus on toonilises seisundis u 4m, lõõgastunult 6-8 m; d= u 4 cm. Peensoole osad: kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Peensoole limaskestas on soolenäärmed ja soolehatud. Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis
Tartu Ülikool Laboratoorse meditsiini õppetool PLEURA- JA ASTSIIDIVEDELIKU ANALÜÜS Referaat valikaines Proovivõtt ja selle kvaliteedi tagamine Koostaja: Eliys Tomson IV kursus , 11. Rühm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Rinnakelme ehk pleura on siledapinnaline kahelestmeline membraan, mis ümbritseb mõlemat kopsu. Kopsupleura katab kopsu ja on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud ning ulatub sagarate vahele. Parietaalne ehk seinmine pleura katab rindkereõõne seinu. Kopsupleura ja parietaalse pleura vahelist pilujat ruumi nimetatakse pleuraõõneks, kus leidub vedelikku hõõrdumise vähendamiseks. Normaalselt on pleuraõõnes vähem kui 20 ml selget vedeliku. Peritoneum ehk kõhukelme on samuti siledapinnaline membraan, kuid mis vooderdab hoopis kõhuõõnt. Kõhukelme seinmine ehk parietaalne leste vooderdab kõhuõõne kõiki seinu. Kõhukelme seesmine ehk v...
• Kõrvaltoimed: diarröa, abdominaalsed krambid K. Vahenõmm 2018 5. Kõhupuhitusevastased ravimid (simetikoon, dimetikoon), nende toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. KÕHUPUHITUSE VASTASED AINED: Simetikoon - ESPUMISAN Dimetikoon – CUPLATON, SAB SIMPLEX Simetikoon ja dimetikoon on stabiilsed pindaktiivsed polüsiloksaanid. Seedetraktis tekib gaas mitmel põhjusel nt ebaõige toitumine, seedehäired, aerofaagia. Gaas esineb seedetraktis vahuna ja tema resorptsioon läbi limaskesta on takistatud. Kõhupuhitusevastased ained muudavad toidumassis ja seedetrakti limas esinevate gaasimullide pindpinevust, misjärel need lagunevad. Vabanenud gaasid imenduvad seejärel läbi sooleseina. Simetikoon ja dimetikoon toimivad vaid füüsikaliselt ega astu keemilistesse reaktsioonidesse ning on farmakoloogiliselt ja füsioloogiliselt inertsed. Ei mõjuta maohappesust ning seede- ja imendumisprotsesse ning ei kutsu esile lokaalset ärritust
CO2 ning teatud hulgal vett ning mitmed lenduvad ained. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest (vt lk 156 pilti). Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a), vereplasma
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
Füsioloogia eksami küsimused.
1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas.
Füsioloogia on õpetus elusorganismi talitlusest ja tema suhetest ümbrusega. Füsioloogia
peamiseks uurimisvaldkondadeks on eluavaldused, millega tagatakse nii indiviidi kui liigi
elutegevuse hoidmiseks vajalik organismi sisekeskkonna püsivus ehk homöostaas. Talitluse
tundmaõppimiseks on vaja korraldada katseid elusatel rakkudel, kudedel, elunditel ja
organismidel.
Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seostest ümbritseva keskkonnaga.
Talitlust ei saa mõista ilma elusorganismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia (Anatoomia
(
räägime osteotsüüdist Osteotsüüt on suure ümara tuumaga ja pikkade jätketega rakk, mis paikneb luulakuunis – luulakuunid on tühimikud põhiaines, kus liigub koevedelik Nagu osteoblastid, nii on ka osteotsüüdid omavahel ühenduses jätkete kaudu Osteoklastid Hematogeenset päritolu rakud, mis funktsioonilt meenutavad makrofaage – nendega on seotud luukoe resorptsioon Suured hulgituumsed rakud (diameeter kuni 200µm), mis ehituselt ei erine oluliselt kondroklastidest, tsütoplasmas graanuleid Aktiivse resoptsiooni korral rakud liibuvad resorbeeritavale luule Plasmamembraan moodustab pinnal, mille kaudu toimub resorptsioon, väikesi jätkeid – neis puuduvad mitokondrid ja endoplasmaatiline võrgustik Ribosoome on rakus vähe ning nende paigutus on ebakorrapärane
Noorloomad haigestuvad rahhiit. Täiskasvanud loomadel esineb osteomalaatsiat ehk luude haprust ja osteoporoosi (poorsed luud). Need haigusnähud tekivad luustikust labiilse (liikuva) kaltsiumi ja fosfori ära kulutamise tõttu, mistõttu luud muutuvad poorseteks, haprateks, kergesti murduvateks. Vitamiini D osa seisneb selles, et temast sõltub kehavedelike ja luukoe vaheline ainevahetus (kaltsiumi siirdumine luukoesse ja selle resorptsioon e lahustumine luudest). · Loomad saavad kas päikesekäes kuivatatud heinast või viibides päikese käes. Kuna ultraviolettkiired läbi klaasi ei tungi - võivad puuduse all kannatada aastaringi laudaspeetavad loomad (eriti põrsad), ka laudaspeetavad lehmad, kes ei saa näiteks päikese käes kuivatatud heina. K-vitamiin · Vitamiini K avastasid taanlased (1929), kes uurisid vere hüübimist mõjutavaid faktoreid tibudel
- kaitsevad ise mao limaskesta HCl ja ensüümide seediva/söövitav toime eest Katvad ained on näiteks kolloidne vismut , mis kleepub haavandile, katavad selle kaitsekihiga - Bi-ühenditel on bakteritsiidne toime Helicobacter pylori suhtes - Haavand paraneb II .KÕHUPUHITUSE VASTASED PREPARAADID: Gaas esineb seedetraktis vahuna ja selle resorptsioon läbi limaskesta on takistatud. Lastel ka peensooles ja jämesooles. Täiskasvanutel- jämesooles. Dimetikoon – ränioksiid – pindaktiivne ühend, mis muudab gaasimullide pindpinevust →gaasimull laguneb →gaas väljub loomulikul teel v resorberub läbi soole limaskesta. Toime vaid füüsikaline, ei toimu keem,reaktsiooni.Farmakoloogiliselt inertne. CUPLATON –emulsioon SAB SIMPLEX – suspensioon
millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust. Niudesooles on rohkesti lümfoidsetkude (Peyerinaastudena), mis osaleb organismi immunoloogilises kaitses. Peensoole funktsioonid: Peensool täidab mitmeid tähtsaid funktsioone: 1) küümuse segamine pankrease, maksa ja peensoolelimaskesta sekreetidega 2) toidu koostisosade seedimine 3) tasakaalustatud ja seeditud sisaldise resorptsioon 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsele 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon. Peensoole liigutused segavad küümust ja liigutavad teda distaalsemale. Peensoole neuraalne regulatsioon Parasümpaatiline närvisüsteem mõjutab seedimist stimuleerides seedetrakti peristaltikat ja sekretoorset aktiivsust. Sümpaatilise innervatsiooni saab seedetrakt seljaaju rinna- ja nimmeosast
kreatiinina 8. Elimineerivad ravimeid ja mürke. Neerude funktsionaalseks üksuseks on nefron, mis on võimeline täitma uriini tekkel e diureesil samu ülesandeid kui kogu neergi. Nefroneid mõlemas neerus on u 2 miljonit. Nefron koosneb neerukehakesest, kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e kihn, ja neerutorukestest. Uriini tekkimisel on eristatavad kolm protsessi: ultrafiltratsioon, resorptsioon ja sekretsioon. 1. ultrafiltratsioon – vere ultrafiltratsioonil lähevad neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist läbi kõik vereplasma koostisosad, välja arvatud valgus. Tekkinud ultrafiltraat satub neerukehakese kihnu valendikku. See koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik on esmasuriin. Esmasuriini tekkimine oleneb päsmakese kapillaarides olevast vererõhust (P a),
kui lõunasöök siseneb duodenumisse) • Läbimisaega mõjutab seeditava toidu koostis (süsivesikud→valgud→rasvad) • Segmentatsiooni ja peristaltikat kontrollib ENS (seedimisfaasis ülekaalus segmentatsiooni- ja pendelliigutused) • Ka hatud sisaldavad silelihaskiude ning kontraheeruvad rütmiliselt (eesmärgiks limakihi segamine ja seedeproduktide edasiliigutamine lümfiringes) Imendumine peensooles • Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi Jämesool (intestinum crassum) • 1.3 m pikk, max läbimõõt 6-9 cm • Jaguneb: – Caecum e umbsool – Colon e käärsool
65 17.1.2 Neerud paarilised, rinnalüli, nimmelüli, 150-200 g, neerusäsid, kusetorud, kusejuha, neeruarteri, neeruveeni, kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, happe-leelis tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, vee ja soolade sisalduse kontrollimine veres, vererõhu regulatsioon, vere puhastamine. 17.1.3 Uriini teke Ultrafiltratsioon moodustub esmasuriin, Resorptsioon ehk tagasiimendumine, Sekretsioon Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Vererakud ja valgud jäävad verre. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub
AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine.
Et organism suudaks lipiide omastada, lõhustub enamik lipiide lihtsamateks ühenditeks (glütseriin, rasv- ja fosforhapped, lämmastikalused, kõrgmolekulaarsed alkoholid), mis on võimelised resorbeeruma. Maonõre lipaasid on täiskasvanud loomadel suhteliselt passiivsed, noorloomadel, kes toituvad piimast, on nad üsna aktiivsed. Peensooles toimuvad lipiidide kõige olulisemad keemilised muutused rasvade lõhustumine ja laguproduktide resorptsioon. Sapphapete tähtsus avaldub nende pindpinevust langetavas mõjus, mistõttu rasvad emulgeeruvad ja hüdrolüüsuvad kergemini lipaaside toimel. Reageerides rasvhapetega moodustuvad sapphapped lahustuvaid ja kergesti läbi epiteeli imenduvaid kompleksühendeid. Mitmete lipiide, süsivesikuid ja valke hüdrolüüsivate ensüümide aktiivsus suureneb sapphapete juuresolekul, samuti intensiivistub pankrease nõre sekretsioon. Sapp muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. 38
AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine.
5) Bioloogiliselt aktiivseete ainete sekretsioon (hormoonid) 6) Vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon) 7) Arteriaalse vererõhu regulatsiooni (RAAS) Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON; selles tekib uriin; 1 neerus u 1-1,2 miljonit Nefron koosneb päsmakestest e glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist Uriini moodustamine Uriini tekkes osaleb 3 protsessi: 1) Ultrafiltratsioon - selle käigus tekib esmasuriin ehk primaarne uriin 2) Resorptsioon ehk tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre; aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped, valk *~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses *terve inimese uriinis glükoosi ei leidu Imenduvad tagasi: aminohapped, valk, kusiaine, nõrgad orgaanilised happed ja alused, vesi ja elektrolüüdid
või langetades. Sealhulgas on mikrofloora võimeline edasi metaboliseerima ksenobiootikumide biotransformatsiooni produkte, mis on sekreteerunud soolde kas otse verest või jõudnud sinna sapi, sülje või hingamisteedest pärit allaneelatud lima koosseisus. 11. Ainete eritumine organismist, põhiteed · Neerude kaudu uriini koosseisus olulisim tee 3 mehhanismi, väikesed vees lahustuvad molekulid- mittelaetud molekulide resorptsioon -uriini pH mõju < vere pH seondumine plasmavalkudega; · Maksa kaudu sapi koosseisus koos enterohepaatilise retsirkulatsiooniga (suured polaarsed molekulid piir 300-500 Da). Soolte mikrofloora võib aine uuesti põhiteed · Soolestiku kaudu fekaalide koosseisus (eelmine punkt+verest, süljest, pankrease mahlast) Soolestiku mikrofloora osa - N: tsüklamaat-àtsükloheksüülamiin (sool>veri>uriin põievähk)
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused. Rakku ümbritseb rakumembraan, mille põhilipiidid (fosfolipiidid) moodustavad fosfolipiidse kaksikihi. Lisaks lipiididele esineb veel valke, süsivesikuid, kolesterooli. Raku elussisu (va rakutuum) on tsütoplasma, kus asuvad kõik raku organellid. Kahekordse membraaniga organellid * rakutuuma sisekeskkond on karüoplasma. Raku elutegevuse juhtimine. Tuumas ...
Levik: Viirus levib vastuvõtlikus karjas kiirtesti ja põhjustab ilmekat kliinilist pilti, mis sõltub looma vanusest ja füsioloogilisest seisundist (tiinus). Sigade herpesviirus-1 levib otsese kontaktiga oraalselt või intranasaalselt. Haiged sead eritavad viirust sülje, ninanõrega ja teiste eritistega. Kliiniline pilt: Tiinetel emistel pärast nakatumist kuni 50% ulatuses võib tekkida aborte. Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra. Imikpõrsastel, kellel puuduvad maternaalsed antikehad Aujeszky haiguse vastu, võib pärast nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni. Võõrutatud põrsastel, nuumikutel on haiguse
Diagnostika ja ravi. Kirurgilisele lahendamisele kõrvalkilpnäärme haigustest kuuluvad adenoom, hüperplaasia, kartsinoom. Need haigused on enamasti asümptomaatilised ja avastatakse juhuslikult hüperkaltseemia tõttu. Vereproovis ongi tõusnud parathormooni tase, seerumi Ca, ALP, seerumi P on langenud. Haiguse väljendusteks võivad olla neerukivid, KNS häired (psühhoosini välja), kõhukinnisus, peptiline haavand, äge pankreatiit, luuvalu osteitis fibrosa cystica (intensiivne luukoe resorptsioon, luukoe asendumine fibrooskoega, tsüstilised moodustised). Diagnoos: Vereproovid, ultraheli, radionukleiiduuring (stsintsigraafia), KT, MRT. DEXA luutiheduse mõõtmiseks. Ravi: Kahjustatud kõrvalkilpnäärme või kilpnäärmete eemaldamine. Kuni üks jääb alles, siis kliiniliselt olulise hüpoparatüreoidismi teke on ebatõenäoline. Kui kõik eemaldatudhüpokaltseemia profülaktika Ca ja vitD abil. 48
Sealhulgas on mikrofloora võimeline edasi metaboliseerima ksenobiootikumide biotransformatsiooni produkte, mis on sekreteerunud soolde kas otse verest või jõudnud sinna sapi, sülje või hingamisteedest pärit allaneelatud lima koosseisus. 12. Ainete eritumine organismist, põhiteed · Neerude kaudu uriini koosseisus olulisim tee 3 mehhanismi, väikesed vees lahustuvad molekulid- mittelaetud molekulide resorptsioon -uriini pH mõju < vere pH seondumine plasmavalkudega; · Maksa kaudu sapi koosseisus koos enterohepaatilise retsirkulatsiooniga (suured polaarsed molekulid piir 300-500 Da). Soolte mikrofloora võib aine uuesti hüdrofobiseerida tagasi verre ja maksa. Sapi kaudu ellimineerimine võib suurendada aine pooleluaega organismis, viia toksiliste metaboliitide tekkele seedetraktis, suurendada maksa
Lihasesse Intramuskulaarne manustamine (i/m) on kiirabi puhul kasutusel, kui manustatava ravimimi toimet ei soovita koheselt või ei peab see toimima pikema aja jooksul, nt. spasmolüütikumid koolikulise kõhuvalu korral. Pärasoolde Rektaalset manustamist kasutatakse kiirabis harva. Erandiks on siin Diazepam-rektioolid, Dormicum, Eferalgan-küünlad (= suposiidid). Eeliseks on kindlasti manustamistoimingu lihtsus. Kui aga pärasool on roojaga täitunud, siis võib toimeaine resorptsioon väga kaua aega võtta. NB: Diazepam-torukesed tuleb pärakust välja võtta kokkusurutult, muidu tõmmatakse toimeaine tagasi rektiooli sisse. Naha alla Subkutaanselt (s.c.) manustamist kiirabiolukordades tavaliselt ei kasutata, kui mõned erandid välja arvata. Selle põhjuseks on toimeaine väga aeglane omastamine ja sellest tulenevalt ka pikk ooteaeg ravimi mõjumiseni. Luusisene Spetsiaalsete luunõelte abil punkteeritakse sääreluu ülaotsa (suuremate laste puhul ka pahkluu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
