arteritesse (a. pulmonalis, aorta). Kummagi vatsakese ees on koda, kuhu suubuvad suured veenid (vv. cavae, vv. pulmonales). Tagasivoolu takistavateks ventiilideks on südameklapid. Vere liikumine: vv. cavae → parem koda → parem vatsake → kopsuarter (pärast väljumist jaguneb paremaks ja vasakuks) → kopsud → kopsuveenid → vasak koda → vasak vatsake → aordi kaudu organismi laiali, v.a. kopsud. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on: 1. reniin-angiotensiin süsteem s.t. vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis ahendab veresooni. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu, rohke soola tarbimine tõstab vererõhku; 2. sümpaatiline närvisüsteem s.t. vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus. Lühikest aega kestvaid muutusi vererõhus reguleerivad autonoomne närvisüsteem (sümpaatiline närvisüsteem) ja reniin-angiotensiin-aldosteroon-
madalama rõhuga soontesse. Vereringe regulatsioon · Regulatsioone on kolme tüüpi ning need tagavad vere jagunemise elundite vahel. · Lokaalne e. autoregulatsioon: arterioolide reaktsioon venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid
Selle tulemusena distaalsete vääniliste torukeste läbilaskvus veele suureneb ja vesi peetakse organismis kinni. Samas sunnib janu inimest rohkem jooma ja nii taastatakse normaalne vedelikubilanss ja säilitatakse isotoonia. Alkohol pärsib ADH teket siit ka alkoholi liigtarbimisel tekkiv kuiv nahk ja suurenenud uriinihulk. Ekstratsellulaarse vee regulatsioonis osaleb veel valguline aine angiotensiin. Süsteemi, mis siin osaleb, nimetatakse RAAS s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni-süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub: · vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas A. Vahtramäe 2012 6 · Na- sisalduse langusel ja veremahu langusel Macula densas olevate kemoretseptorite
punaliblede tekkel luuüdis. Kui neid ei ole piisavalt, tekib kehvversus ehk aneemia. B. Vitamiin D3 hormoon ehk kaltsitriool- ise ei ole aktiivne, bioloogilist toimet organismis ise ei avalda, aga teeb läbi kaks muutust- maksas lisandub üks OH rühm, neerudes lisandub teine OH rühm. Keemiline nimetus on siis dihüdroksükolekaltsiferool. Ca ei ole muidu kasu, kui seda hormooni ei teki, Ca tuleb seedekulga kaudu välja- luudehõrenemine. C. Reniin-ensüüm-RAAS- reniin angiotensiin aldosteroon süsteemi käivitaja, vabaneb neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele. Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha.
üldkolesterooli tase langeb Võib vähendada vasaku vatsakese hüpertroofiat; pärsib trombotsüütide agregatsiooni ja suurendab tundlikkust insuliini suhtes Vähendab eesnäärme healoomulist hüperplaasiat · Imendub hästi, manustatakse 1xpäevas, eritub neerude kaudu metaboliitidena · Kõrvaltoimetest posturaalne hüpotensioon, tursed, suukuivus, asteenia, pearinglus, GI trakti häired Reniin-angiotensiin- aldosterooni süsteem · Reniini sünteesivad ja vabastavad neeru jukstaglomerulaarrakud · Selle vabanemist põhjustab sümpaatikumi aktivatsioon (1 retseptorid jg rakkudes), baroretseptorite aktivatsioon · Reniin ensüüm, mis teeb angiotensinogeenist angiotensiin I · Angiotensiin I tekib angiotensiin II angiotensiin konverteeriva ensüümi (AKE (ingl k ACE) abil · Angiotensiin II soodustab vasokonstriktsiooni ja aldosterooni sekretsiooni
soolsuse, happelisuse reguleerimine * kehavedelike tasakaalu tagamine * osmootse rõhu säilitamine * ekstratsellulaarvedelike mahu säilitamine * happe-leelise-tasakaalu regulatsioon * bioaktiivsete ainete sekretsioon – toodavad 2 hormooni – kaltsitriool ja erütropoietiin * metabolism * vereloome (erütropoietiini kaudu – reguleerib erütrotsüütide erütrotsütopoeesi). Lisaks toodetakse ensüümi reniini (aktiveerib reniin-angiotensiin-aldosteroon- süsteemi, vabastatakse vastusena füsioloogilisele stiimulile (hüpotensioon, hüpokaleemia, vererõhu ja –mahu langus). * arteriaalse vererõhu ja veresuhkru taseme regulatsioon. 3. Neerutalitlus 3.1. Nefron kui talitluslik üksus: hulk, struktuur, funktsioonid. Nefron on neeru morfofunktsionaalne üksus. Koosneb glomeerulist (glomerulaarsed kapillaarid) ja torukestest. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimub
Osm rõhku võib muuta ka verekaotus, mille korral väheneb ringluses oleva vedeliku maht (vere ruumala), tekib janu (vedeliku mahtu suurendatakse joomise kaudu). Verd on ka maksas, põrnas ja osas lihastes, mitte ringluses. Osm rõhu regulatsioonis osalevad hormoonid: 1. hüpofüüsi tagasagara poolt verre paisatav antidiureetiline (uriini tekkimist takistav) hormoon ADH 2. südame kodade natriureetiline hormoon KNP/ANP, mis soodustab vee väljutamist 3. RAAS-süsteem (reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem) kuiosm rõhk langeb ja ringleva vere maht väheneb, vererõhk langeb, RAAS-süsteem viib veresoonte ahenemiseni, uriiniväljutuse vähenemiseni. Selle liigne tegevus viib kõrgvererõhutõveni Enam-vähem kindlates piirides üritatakse hoida ka: 1. Üldine vererõhk (vereoontes) kui tõuseb, suudab inimene kohaneda, kui pidevalt üle 140 hüpertoonia, organism loob uue normi 2
rakendamisega tekitatakse geelis püsiv pH-gradient. Kandatke valkude Ag segu ja elektrivoolu toimel liiguvad valgud pH gradiendi kohani, kus nende pI võrdub vastava pHga geelis. Valgud jagunevad pI alusel vööditeks. Saab ka leida tundmatu valgu pI. 14.Vereplasma albumiini ja globuliinide biofuktsioon Puhrifunktsioon- amfolüütid(pH säälitamine) Transport- hidrofiilsedd ja lipidofiilsed Kolloidosmootne rõhku säilitamine Kaitsegunktsioon (nt immuuglobuliinid) Ensümaatiline roll( reniin) Proteaaside inhibeerimine(a2-makroglobuliin) Antioksüdatiivne roll( albumiin) 15.ELISA Ak määramine seotud ensüümaktiivsuse kaudu. Põhivariant on topeltantikehade meetod. Nt kui on vaja teatud hormooni olemasolu rasefa uriinis. Võtakse plaadi, kus in testitavale hormoonile Ak, mõni tilk uriini. Peaks tekkima Ag-Ak reaktsioon. Nüüd lisatakse testitavale hormoonile spetsiifilised Ak, mille küljes on mingi ensüüm. Peale inkubeerimist ja pesemist lisatakse selle ensüümi
fosfaatioonid, mis tekivad valkude lõhustamise käigus. Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp- produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS- arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniin-angiotensiin-aldosterooni- süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel
Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub seega südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast. Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid), kuid essentsiaalse vererõhu kõrgenemise täpsed tekkepõhjused ei ole veel teada. Peamised vererõhku reguleerivad süsteemid on reniin-angiotensiin süsteem ning sümpaatiline närvisüsteem. Arvatakse, et osaliselt võib haiguse kujunemises rolli mängida nende süsteemide pärilik (geneetiline) omapära ehk soodumus kõrgenenud vererõhu tekkimiseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE ·Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud, väsimus, ninaverejooks, närvilisus
algusosas pärssides naatriumi ja kloriidi ioonide resorbtsiooni. Pärast esialgset naatriumi ja vee kaotust, südame minutimahu vähenemist, aktiveeruvad kompensatoorsed mehhanismid, mistõttu edasine naatriumikadu on välditud ning organismi naatriumisisaldus püsib veidi madalamal tasemel kui enne diureetikumide tarvitamist. Diureetikumide esialgsele toimele järgneb sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine ning vedeliku ja naatriumi kaotus viib RENIIN-ANGIOTENSIINI SÜSTEEMI aktiveerumisele just angiotensiin II produktsiooni suurenemisele. Esialgsele ekstratsellulaarse vedeliku mahu vähenemisele järgneb plasma ja vere mahu mõningane suurenemine. Mju algab 1..2 tundi peale manustamist ja kestab 6-12 tundi. Manustada hommikuti. Pikaravi korral vib teha katkendlikku ravi. Annus kigub piirides 0,025..0,2 g, üle 0,2 g ei ole mtet anda, sest diureetiline (terapeutiline toime) toime ei suurene, küll tugevnevad ainevahetushäired
mis ei tohiks uriiniga väljuda Uriini koostis ja funktsioon-koosneb veest, kusihappest, kusiainest ja ioonidest (K,Na, Cl jne). Uriiniga väljutatakse jääkaineid kehast. Sümpaatikuse mõju neerudele Väheneb neerude vereloovutus ja ultrafiltratsioon, suureneb Na reabsorpatsioon, tõuseb vererõhk. Neerutegevuse hormonaalne regulatsioon-antidiureetiline hormoon suurendab tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka, reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust, parathormoon suurendab Ca tagasiimendumist neerutorukestes, Milline peptiidhormoon langetab vererõhku-aldosteroon Reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem-Reniin vabaneb neerudest siis, kui neerude vereloovutus väheneb või naatriumi konsentratsioon langeb normist madalamale. Reniin kutsub esile vereplasmas valgu angiotensinogeeni, mida sünteesitakse maksas ja mis muutub
). Henle lingul on alanev ja ülenev säär. Teise järgu väänilised torukesed (distaalsed): kogumistoru. Nefron on neeru funktsionaalne piirkond, kus toimub uriini teke. 1,2 miljonit nefronit kummaski neerus. Sisesekretoossed funtksioonid: a) Produtseerivad erütropoetiine – hormoonid, mis reguleerivad erütrotsüütide teket. (EPO) b) Kaltsiitriooli süntees: soodustab kaltsiumi omastamist peensoolest verre, viimane aste – kaltsitriool – tekib just neerudes. c) Reniin – reniini mõjul käivitub RAAS-süsteem (reniinangliodensiinaldosteroon süsteem?) Uriini teket jagatakse kaheks: a) esmasuriini teke b) lõpliku uriini teke Need kaks protsessi kulgevad paralleelselt (samaaegselt, pideval, ööpäevaringlselt). Mehhanismi selgitamiseks on otstarbekas jagada protsess kaheks osaks. See ei tähenda, et ühe t Esmasuriin tekib glomerulis filtratsiooni teel. Veri filtreerub veresoonte päsmakesest kihnu õõnde. Ööpäevas läbib veri päsmakesi korduvalt
SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust. · Parathormoon suurendab Ca2+ tagasiimendumist neerutorukestes. · Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) soodustab Na +-ioonide väljaviimist organismist, vähendab ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahtu ning langetab vererõhku. Antidiureetiline hormoon (ADH) e vasopressiin: · ADH tekib hüpotalamuses. Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel
SO42-, kreatiniin. Regulatsioon. (iseregulatsioon, humoraalne, neuraalne) Humoraalne regulatsioon: · Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka diureesi · Aldosterooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suureneb organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. Suurendab K+ eritust. · Reniin suurendab soolade ja vee sissejäävust. · Parathormoon suurendab Ca2+ tagasiimendumist neerutorukestes. · Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) soodustab Na +-ioonide väljaviimist organismist, vähendab ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahtu ning langetab vererõhku. Antidiureetiline hormoon (ADH) e vasopressiin: · ADH tekib hüpotalamuses. Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel
Henle lingu ülenevas osass ning soodustab K+ eritumist uriiniga. · Angiotensiinid Reniin-angiotensiin süsteem (RAS) teguleerib vererõhku ja elektrolüütide metabolismi. Faktorite kombinatsioon, mis langetab vere mahtu või Na+ konts-i,
produtseerivad hormoone, seega omavad endokriinset funktsiooni. Neerudes produtseeritavateks hormoonideks on: (a). vitamiin D3-hormoon ehk kaltsitriool, mis on hädavajalik regulaator kaltsiumi imendumiseks peensoolest verre; (b). erütropoetiinid, mis stimuleerivad punases luuüdis erütrotsüütide teket; (c). reniin, mis tegelikult on küll ensüüm, kuid mis käivitab hormonaalselt aktiivse reniinangiotensiin- aldosteroon-süsteemi (lühendatult RAAS). RAAS-i aktivatsioonil tekkinud angiotensiin ja aldosteroon aitavad kaasa kehavedelikes vee ja mineraalainete püsivuse ning stabiilse vererõhu säilitamisele. Uriini teke Uriini moodustumine toimub nefronides kui neeru funktsionaalsetes ühikutes. Igas üksikus nefronis tekkinud uriin liigub neeruvaagnasse ja sealt kusepõide
● käbikeha epifüüs CORPUS PINEALE ● kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA ● kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYROIDEAE ● harkelund tüümus THYMUS ● Langerhansi saarekesed kõhunäärmes ● neerupealis GLANDULA SUPRARENALIS ● sugunäärmed NEERUD RENES Hormoonid: RENIIN -aktiveerib ANGIOTENSIINI ja käivitab RAASi ERÜTROPOIETIIN -erütrotsüütide tekke intensiivistumine luuüdis 3 HÜPOTAALAMUS-HÜPOFÜSAARNE SÜSTEEM: Efektoorsed hormoonid Annavad verre sattudes toime sihtorganis antidiureetiline H
Aluselisteks aineteks on mitmed toiduga saadavad ioonid. Inimese uriini pH sõltub ainevahetuse lõpp produktidest. Taimetoitlasel on uriin leeline, liha söömisel muutub uriini reaktsioon happeliseks. Lisaks sellel osaleb H ioon ka hingamise regulatsiooni vere happeline keskkond stimuleerib hingamist. RAAS arteriaalse vererõhu regulatsioon. s.o. reniinangiotensiinaldosterooni süsteem. Reniin on aine, mida produtseeritakse neerude jukstaglomerulaaraparaadis ja kust ta kandub verre ja lümfi. Reniin vallandub vererõhu langusel ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhuja venitustundlikus piirkonnasReniin vabastab vereplasmas leiduvast angiotensinogeenist angiotensiin I mis kopsudes oleva ensüümi toimel muudetakse angiotensiin IIks ja mis on tugevaim vasokonstriktoorne aine, mida tuntakse
muutused on algul interstitsiaalkoes Nephritis toxica- mürgi põhjustatud neerupõletik Nephritis tubulointerstitialis acuta- eri tekkepõhjustega neerutorukeste ja neeru sidekoe äge põletik Glomerulonephritis- põletikus peamiselt haaratud neerukehakesed Pyelonephritis- neeruvaagna-neerupõletik Nefriidi põhjused: 1. kaasub sageli nakkushaigustega 2. nii eksogeensed kui ka endogeensed intoksikatsioonid 3. allergiline tekkemehhanism NEFRIIDI PATOGENEES Reniin-Angiotensiin süsteemi vahendusel kujuneb neerudes isheemia ja hapnikunälgus. See kahjustab neerupäsmakeste kapillaaride läbilaskvust. Samuti kaasuvad eksudatiivsed ja proliferatiivsed muutused. Nefriit algab sageli neeru väikeste veresoonte spasmi ja neerukehakeste isheemiaga. Isheemia stimuleerib reniini moodustumist, mis omakorda soodustab veresoonte spasmi. Reniin termolabiilne valk, mis osaleb vere naatriumisisalduse, veremahu ja vererõhu regulatsioonis
langetab kogu vererõhku. Ülitundlikkuse vorm – anafülaktiline šokk – vale veregrupi ülekandmisel või nt antibiootikumi ülitundlikkus – järsk vererõhu langus sekundite, minutite küsimus. Aitavad adrenaliin ja neerupealise hormoonid.) Angiotensiin II – aine, mida tavaliselt vereringes aktiivsena pole, vaid esineb mitteaktiivse eelvormina – angiotensikogeenina, mis muutub aktiivseks vererõhu, veremahu langusel (vt neerupealised). RAAS – reniin angiotensiin aldosteroon.. Antidiureetiline hormoon ehk ADH – hüpofüüsi tagasagara hormoon, mis tekib hüpotalamuses. Tema mõjul veresooned ahenevad, suureneb uriini tagasiimendumine neerutorukestest verre. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ HINGAMINE Hingamiselundkonna moodustavad: * ninaõõs * neel * hingetoru – selle algusossa jäävad kõri ja häälepaelad
kasvule. Suguhormoonid seiskavad kasvu ja luustavad luude epifüüsiplaadid. Suguhormoonide liiga varajane eritumine stimuleerib mõneks ajaks kiiret kasvu ja sugulist küpsemist, aga lõplikud kehamõõtmed jäävad väikemaks. NEERUD 32. Neerude verevarustuse eripära. Nefroni ehitus, filtratsioonirõhk (filtratsiooni soodustavad ja takistavad tegurid), esmasuriini teke, selle hulk ööpäevas. Neerude endokriinne funktsioon. Reniin-angiotensiin-aldosterooni süsteem. Neerude funktsioon 1. Neerud viivab organismist välja üleliigse vee, soola ja metaboolsed jäägid 2. uriini moodustamine, mille koostis pidevalt varieerub - see on oluline osa neerude poolt homöostaatilise funktsiooni realiseerumisel. 3. Hormoonide tootmine 4. Ainevahetusjääkide ja võõrainete (ravimid) väljutamine Neerude verevarustus Veri siseneb neeruarterite kaudu, väljub neeruveenide kaudu. Neerub tarbivad 25% südame minutimahust
3. sekretsioon -- mõned ained otse uriini läbi neerutorukeste eripärad: neer -- koosn. 2 kihist - koor, säsi, nefrontorukesed; kusejuhad -- seinas 3-kih. lihaskest, mille kokkutõmb. sood. uriini liik. neeruvaagnast kusepõide, ei lase tagasi valguda; kusepõis -- limaskest - kurrud, retsept. reag. põiesis. rõhule; lihaskest - talitl. ei allu tahtele; osal. serooskest; kusiti -- vöötlihas regul.: hormoonid -- ADH, aldosteroon, reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem, atriaalne natriureetiline peptiid, kaltsitoniin, parathormoon, vitamiin-D-hormoon; osmosensorid -> impulsid -> ADH suurem tootm. -> väljaviid. vee hulk vähen. / vedeliku tarb.; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> kusepõis aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 10. Suguelundkond koosn.: N -- rinnanäärmed, munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, väikesed ja suured
torukeses. Podotsüüt asub päsmakese arterioolide peal ja tema ülesandeks on osaleda esmasuriini filtratsioonis. Kusepõie seina moodustavad (nimeta kihid): 1) Limaskest. Transitoorne ehk siirdeepiteel 2) Silelihaskude 3) Adventitsiaalkiht 4) Osaliselt kõhukelme Kusepõie mahtuvus on 500-700 ml. Isotoonilise lahuse osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Neeru läbilõikel on näha esmasuriini tekke struktuurid päsmake Reniin toodetakse neeru jukstaglomerulaarrakkudes (nimeta elund ja rakud) ja tema toimel diurees suureneb. Kusepõiest uriini sattumist kusejuhasse takistavad (nimeta) kaks kusejuhaklapikut. Nimeta mehe kusiti osad eesnääre, membraanosa, spongiosa 14 Nimeta mehe kusiti kõverused häbemeluudealune kõverik ja häbemeluude-eesne kõverik (2p)
REGULATSIOON 1)iseregulatsioon, 2) hormonaalne, 3) neuraalne( suhteliselt vähetähtis). HORMONAALNE REGULATSIOON o Antidiureetiline hormoon soodustab vedeliku tagasiimendumist neerudes ja vähendab uriini hulka- diureesi. o Aldostertooni mõjul väheneb Na+ eritus uriini, rohkem Na+ jääb organismi, mis omakorda suurendab organismi rakkudevahelise vedeliku hulka ja tõstab vererõhku. o Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealekoorest. o Parathormoon suurendab Ca+ tagasiimendumist neerutorukestes. o Atriallne natriureetiline peptiid (ANP) soodustab Na-ioonide väljaviimist organismist, vähendab ekstratsellulaarse vedeliku ja vere mahtu ning langetab vererõhku. ANTIDIUREETILINE HORMOON( ADH) e VASOPRESSIIN · ADH tekib hüpotalamuses. Hüpofüüsi tagasagarasse jõuab ta aksonaalse transpordi teel. ADH
kortisool. 3) zona reticularis ehk võrkkiht. See produtseerib suguhormoone aga vähem kui suguhormoonid ise. säsi ehk medulla - see produtseerib hormooni. Aldosteroon - mineraal korikuoid. Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres. Aldosterooni kaudne stimuletsioon käib aga RAAS süsteemi aktivatsiooni teel. Aldosteroon toimib nefronis henlelingue ja suurendab henlelingus naatriumi ja vee tagasiimendumist. Kuidas aktiveeritakse RAAS süsteem? · reniin on ensüüm, mis vabaneb neerukoe endokriinsetes rakkudes ehk jukstaglomerulaarrakud. Reniinivproduktsioon suureneb siis, kui langeb vererõhk kohu organismis või neerudes. Reniini produktsioon suureneb ka naatriumi sisalduse langusel veres ja esmasuriinis. Reniini toimib vereplasmas ringlevale valgule nimega angiotensinogeen. See on mitteaktiivne. Angiotensinogeen koosneb 12 aminohappest. Reniini mõjul vabaneb 2 aminohapet ja tekib
organismi. Aldosteroon soodustab kaaliumi väljutamist ja Na ning vee tagasiimendumist organismi. Hormooni teket stimuleerib Na kontsentratsiooni langus veres, kaaliumi liig ja angiotensiini kontsentratsiooni produktsiooni tõus.(1) Iga nefroni juures tuleb Henle lingu ülenev osa tagasi oma veresoonte päsmakeste juurde, kulgeb toomasoone ja viimasoone vahel. Toomasoone seina rakkudes(jukstaglomerulaarrakkudes) leidub sellel kohal sõmeraid, mis sisaldavad ensüümitaolist ainet renniini. Reniin vabaneb neerude jukstaglomerulaarrakkudest siis kui neerude veevoolutus väheneb ja Na+ kontsentratsioon langeb normist madalamale.Renniin kutsub esile vereplasmavalgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks 6 aineks angiotensiin II. Veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, selle tagajärjel
pleuravedelik (transudaat paisust), sagedamini paremal. trombooside tekkeoht vere ringvoolu aeglustumisest. Arteriaalse hüpertensiooni tekkepõhjused ja jaotus. Vererõhu regulatsioonis etendab olulist osa aju vasomotoorne keskus (sümpaatilise ja parasümpaatilise NS kaudu). Sümpaatilise NS ärritusel vabaneb neerupealistes adrenaliin ja noradrenaliin, millel on sama toime kui sümpaatilise NS ärritusel. Vererõhku tõstab neerudes vabanev reniin, mis tingib veresooni ahendava angiotensiin-2 tekke. Neerud mõjutavad vererõhku ka soolatasakaalu kaudu. Rohke soola tarbimine tõstab vererõhku. Vererõhu tõusu mõjutavad eluviisi tegurid: Toitumine (Na, K ja muud mineraalid, toidu rasvasisaldus) Alkohol Liigne kehakaal Liikumisvaegus Psüühilised ja sotsiaalsed tegurid HÜPERTOONIATÕBI (90%) Sünonüümid: primaarne ehk essentsiaalne hüpertensioon. Avaldumine vanuses 30-50 a.
Ühed on valgud (hüpofüüsi eessagara hormoonid), teised aminohapete tuletised (adrenaliin), neerupealsete koore ja sugunäärmete hormoonid on steroidse struktuuriga. Hormoonid on rangelt spetsiifilise toimega. Endokriinnäärmete hüpo- või hüperfunktsioonijärgselt sugenevad vastavad haigused. Hormoonidega sarnased ained koehormoonid on kohaliku toimega ja neid ei sünteesita endokriinnäärmetes, vaid organismi tavalistes rakkudes ( näiteks nagu histamiin, reniin, gastriin, serotoniin jt.). Toimemehhanism Hormoonide toime avaldub organimi eri tasanditel. Väliskeskkonna muutused või organismi enda ainevahetushäired stimuleerivad hüpofüüsis spetsiifiliste ainete teket, mis omakorda mõjutavad hüpofüüsi hormoonide produktsiooni. Vere kaudu aktiveerivad viimased endokriinnäärmete rakke, mis suurendavad vastavate hormoonide sünteesi. Need hormoonid kanduvad verega organismi teatud elunditeni ja kudedeni.
mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus. Vee AV hormoraalne regulatsioon: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. Kaltsiumi ainevahetuse hormonaalne regulatsioon: kaltsioniin ja parathormoon Metabolism organismi biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Metabolism jaguneb kaheks: assimilatsioon (organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum; N: valgussüntees ja fotosüntees) ja dissimilatsioon (organismis leiduvate lagunemisprotsesside kogum; N: süsivesikute lagundamine).
1) macula densa (ala distaalsete vääntuubulite seintes) - kontrollib Na+ ja Cl- ioonide taset, osmootset rõhku, verevoolu distaalsetes torudes. 2) arterioolide vahel paiknevad ebakorrapärased granulaarrakud, mis paikevad glomeerulit varustavate soonte ja macula densa vahel ning omavad fagotsütoosivõimet. 3) jukstaglomerulaarsed sekreteerivad rakud, mis on modifitseerunud silelihasrakud aferentse arteri seinas. Jukstaglomerulaarsed rakud võivad teatavates tingimustes toota ensüümi reniin, mis mõjub kaudselt verevarustusele, mõjutab verevoolu neerus. Vererõhu langus neerus indutseerib reniini sünteesi. 10. Nefroni ehitus Nefroni alaosad: Põhiühik on nefron, mis koosneb glomeerulist ja teda ümbritsevast kihnust ja tuubulite süsteemist- proksimaalne vään- ja sirgtuubul, ülejuhteosa, distaalne- sirg- ja vääntuubul, kogumistorukesed. Neerukehake koosneb verekapillaaride päsmakesest ehk glomeerulustest ja seda ümbritsevast päsmakesekapslist
*väikestes kogustes: mangaan, mg, vask, fluor,... Maksa peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine, Raua deponeerimine. Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus. VEE hormonaalne: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. Kaltsiumi: kaltsioniin ja parathormoon. Osmoos-aine difusiooni läbi poolläbilaskva membraani,mis eraldab kaht erisuguse kontsent. Lahust.osmootne rõhk.- osmoosi tagajärjel suurema kont. Vedelikus tekkiv lisarõhk.tekitavad vees lahustunud aine,mis imevad enesesse vett läbi membraani.onkootne rõhk-tingituna valkudest ,mis moodustub väikese osa vereplasma osmootsest rõhust. Janu: rakuvälise vedeliku soolade konts
antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH) (oleneb osmosensorite aktiiivsusest; veepuudusel produtseeritakse rohkem; suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestes), aldosteroon ja 11-desoksükortikosteroon (kuuluvad neerupealise koore mineraalkortikoidide hulka; suurendavad Henle lingu ülanevas sääres Na ja sellega ka vee tagasiimendumist ning vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K- liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb südamekodade lihasrakkudest; aldosteroonile
Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19
Hormoon, mis vabaneb hüpofüüsist ja suurendab vee tagasiimendumist distaalses vääntorukeses ja kogumistorukeses. AVP hakatakse sekreteerima vastuseks plasma mahu vähenemisele (baroretseptorid veenides, kodades, arterioolides) ning osmootse rõhu suurenemisele (osmoretseptorid hüpotalamuses). Aldosteroon,neerupealisekoore hormoon,suurendab Henle lingus ülemises sääres Na+ imendumist ja seega ka vee tagasiimendumist/mittelahkumist, vähendab diureesi. Neerudes toodetav reniin stimuleerib aldosterooni eritumist neerupealisekoorest. Aldosterooni toimel suureneb Na-ioonide resorptsioon distaalses nefroni osas ja naatriumi väljaviimine organismist väheneb. Koos naatriumiga jääb organismi ka rohkem vett. See põhjustab omakorda vere hulga ja vererõhu tõusu. Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP),vastupidine aldosteroonile, ANP vabastamist südamelihasrakkudest stimuleerib parema koja venitus, millele regeerivad seal asetsevad mahuretseptorid. 19
de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,... Makas peamised funktsioonid vee ja mineraalainete vahetuses: toimimine veedepoona, vitamiin D mõjutamise kaudu Ca ainevahetuse reguleerimine. ??? Vee ainevahetuse regulatsioon NS kaudu: suu limaskesta retseptorite, mao baroretseptorite, kudede osmoretseptorite, südame ja veresoonkonna mahuretseptorite, hüpotalamuse, higinäärmete ja neerude koordineeritud talitlus.??? Vee AV hormoraalne regulatsioon: reniin, angiotensiin II, antidiureetiline H, aldosteroon. ??? Kaltsiumi ainevahetuse hormonaalne regulatsioon: kaltsioniin ja parathormoon ??? III NÄRVISüSTEEMI TALITLUS. · NS üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. NS funktsioon on: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks.* *väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele. NS on psüühika kandja
hormoonide vahendusel: antidiureetiline hormoon e adiuretiin (ADH) (oleneb osmosensorite aktiiivsusest; veepuudusel produtseeritakse rohkem; suurendab vee tagasiimendumist kogumistorukestes), aldosteroon ja 11- desoksükortikosteroon (kuuluvad neerupealise koore mineraalkortikoidide hulka; suurendavad Henle lingu ülanevas sääres Na ja sellega ka vee tagasiimendumist ning vähendavad diureesi, aldosteroon soodustab K väljaviimist; stimuleerivad Na-vaegus ja K-liig), reniin-angiotensiin-adlosteroon-süsteem (RAAS) (reniin kutsub esile vereplasma valgu angiotensinogeeni muutumise angiotensiin-I-ks, mis kopsudes muudetakse aktiivseks veresooni ahendavaks aineks angioftensiin-II-ks, veresoonte ahenemine põhjustab vererõhu tõusu, sele tagajärjel tõuseb filtartsioonirõhk ja suureneb diurees; angiotensiin kutsub esile ka suurema hulga aldosterooni produktsiooni – suureneb Na-ioonide resorptsioon), atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) (vabaneb
suutma kirjeldada vere pH-väärtust ja selle normist kõrvalekaldumise põhjusi. Üldine sissejuhatus Eritusorganid koosnevad kahest neerust neerukarikate ja neeruvaagnaga, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Neerude ülesandeks on verest vees lahustuvate ainevahetusjääkide ja võõrainete eraldamine ning vee-, elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu hoidmine. Neerupealse hormoonid osalevad vereloomes (erütropoetiin) ja vererõhu reguleerimisel (reniin-angiotensiin). Neerud on kopsude kõrval üks tähtsaim erituselund. Neerud Neerud asuvad sümmeetriliselt lülisamba nimmeosa kõrgusel kõhuõõne taga (retroperitoneaalne asend), pakituna rasvakapslisse. Parem neer asub maksast, vasak aga põrnast allpool. Neerude ülaosas asuvad kaanetaolised neerupealised. Neerudel on tüüpiline neeru- või oakuju. 83 Seespoolse ehk mediaalse serva (nõgusus) keskkohal on neeruvärat (hilus renalis), mis viib
annaabi.ee 
