keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: ...
uksed ja aknad peavad olema suletud. · Hoiab kontrolli all liigse niiskuse tõusu ning kaitseb niiskusest tingitud ebamugava tunde tekkimise vastu. Õhuniisuti · Õhuniisuti on seade, mille abil suurendatakse ja hoitakse vajalikul tasemel siseruumide niiskust. Õhuniisutamisel on oluline teada, et niisutamisega ei tohi minna liiale. Kui märkate aknal või mõnel teisel külmemal pinnal kondensaadi teket, peate niisutamise lõpetama! Värskeõhu klapid · Mehaaniline seade värske õhu tagamiseks ruumis.
.................................................................................................................................................. ....................................................................................................................................................... 8.Täida tabel. SÜDAME OSA ÜLESANNE Parem koda Parem vatsake Vasak koda Vasak vatsake Südamepaun Südame hõlmased klapid Poolkuuklapid 9. Meenuta, milline lihase tüüp on südamele iseloomulik? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... .......................................................................................................................
anna, aga võib ka aidata ka. Murdunud tikkpoldid asendatakse uutega.Ülekeeratud keerme avad remonditakse järgmisse mõõtu. Murdunud tikkpoldid püütakse väljakeerata, kus keevitatakse mutter murdunud poldi külge või puuritakse välja, kasutades spets tööriistu. Klappide tihedust kontrollitakse enne klapivedrude avanemist. Selleks valatakse lahustit põlemis kambrisse ning jälgitakse väljund avadest, milline neist märgub. Tavaliselt sooveldatakse kõik klapid remondikäigus. Klappide eemaldamiseks kasutatakse spetsiaalseid rakiseid( joonis 4) Millega saab klapivedrusid kokku suruda, et eemaldada kinnitus poolkuud. Seejärel klapid puhastatakse. Visuaalselt vaadeltakse klapipinna krobeliseks põlemist ja samuti ka klapipesa. Kui on põlemis jäljed, tuleb klapid lihvida, milleks kasutataske spetsiaalset lihvpinki. Kui klapipesad on krobelised, siis need freesitakse( 44.-45. joonis).
1.7.2 Raam laager ülesanne on vähendada lõtku väntvõlli ja raami vahel Joonis 6 1.8 Hülss(cylinder) Hülsi ülesanne on juhtida kolvi sirgjoonelist liikumist Joonis 7 1.9 Surverõngad e. kompresioonirõngad (piston ring) tihendada lõtku kolvi ja hülsi vahel ja jahutada. Joonis 8 5 Nr.2 Gaasijaotusmehhanism 1.1 Põhi osad plokikaan , klapid , nukkvõll(võllid) , klapi vedrud , tõukurid , nookurid , tõukur vardad , klapisääre tihendid , pool kuud , jaotus hammasratas , sisselaske kollektor , väljalaske kollektor , klapi taldrikud 1.1.2- tõukurid- hüdrotõukur, rulltõukur, silindri kujuline, pendel tõukur 1.2 Ülesanne võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindrisse ning põlenud gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam
aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub 1 väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboel on madalama häälega vend - inglise sarv.
Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5. Keha ainuke veen, mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen 6. Tunnused, mis iseloomustavad veene: Seinad on lihaselised Seintel on klapid Viivad verd südamesse Kõige väiksem vererõhk 7. Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades? Millistes veresoontes on rõhk suurim, kus väikseim? Vererõhk südame lähedal on suurem, mida kaugemal südamest seda madalam. Vererõhu erinevus veresoontes paneb nendes vere katkematult liikuma. Rõhk on suurim arterites, väikseim veenides. 8. Milles väljendub veresoonte ehituse kooskõla nende ülesannetega?
Vereringe, Immuunsüsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, süda südame ehitus: on 2 poolt, üleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. Südame vasakusse kotta lähevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. südame talitus: süda lööb rütmiliselt(südamelihased tõmbuvad kokku, lõtvuvad).kojad tõmbuvad, vatsad tõmbuvad, kõik lõtvub. veresoonte liigid: arterid(viivad verd südamest kudedesse), veenid(juhivad verd kudedest südamesse). Suur vereringe: varustab kogu keha kudesid verega Väike vereringe: veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga Vere koostis: vereplasma ja vererakud Vere ülesanded: hoida keha tempi, transportida, siduda organism tervikuks, kaitseb organismi
Tähtsused/Ülesanded: *) Kindlustab pideva ainevahetuse. *) Kannab kehas edasi toitaineid ja hapniku. *) Osaleb jääkainete eemaldamises. *) Ühtlustab keha temperatuuri. *) Transpordib kaitserakke Südame ehitus: *) 4 osaline (2 vatsakest ja 2 koda). *) Südant ümbritseb südamepaun. *) Vasak ja parem südamepool on eraldatud (vasakus hapnikurikas, paremas hapnikuvaene veri). *) Veri liigub südames kojast vatsakesse. *) Vastupidist liikumist takistavad klapid (koja ja vatsakese vahel on hõlmased klapid, toovad vere sisse; vatsakese ja arteri vahel poolkuuklapid, viivad vere välja). Südametsükkel: *) Kojad 1) kokkutõmbunud 2) lõtvunud 3) lõtvunud *) Vatsakesed 1) lõtvunud 2) kokkutõmbunud 3) kokkutõmbunud *) Klapid 1) lahti, poolkuu kinni 2) kinni, poolkuu lahti 3) kinni *) Vere liikumine 1) kojast vatsakesse 2) vatsakesest arterisse 3) veenist kotta
Vereringe ül. *pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on südamelih
Veenilaiendid Riivo Kalmer Veenilaiendid Veenilaiendid tekivad jalgade pindmiste veenide laienemise tõttu. Sääre veenilaiendid on väga sage haigus, mida esineb sagedamini naistel ja vanemas eas. Sääre ja ka reie nahaalused veenid muutuvad esiletungivateks, laiadeks ja looklevateks. Tekkepõhjused Veenides on klapid mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui klapid ei tööta õigesti siis hakkab veri ülespoole voolama. Pindmised veenid venivad välja,laienevad ja muutuvad looklevaks. Sümptomid Sageli esineb väsimustunne jalgades, valu ja jalgade tursumine. Öösiti võivad esineda jalgades krambid. Pikaaegse haiguse korral tekivad ka nahamuutused või haavandid. Ravivõimalused Veenilaienditele võib määrida hepariini sisaldavat verd vedeldavat geeli. Kõige levinumaks on veenilaiendite
Võtame maha klapikambrikaas (eelnevalt eemaldada kinnitusmutrid ja seibid) Kui kaan maas keerame ka küünlad välja, nii lihtsam pöörata vänvõlli. Pöörame väntvõlli käivitusvända abil( 05 ja 07 kasutada spetsvõtit) kuni ketiratta märk A jõuab kohakuti nukkvõlli korpuse oleva märgiga B Kontrollime, kas väntvõlli rihmaratta märk langeb kokku märgiga 3, sellel juhul 4da silindri kolb ülemises surnud seisus ja mõlemad klapid suletud.. Selles asendis kontrollida 8 ja 6 klapi, nii sisse- kui ka väljalaskeklappide paisumisvahe peab olema jahtunud mootoril 0,15 mm. Paisumisvahet kontrollitakse laia (25mm) lehtkaliibriga mis peab väikese jõuga minema nookuri ja nukkvõlli vahele. Kui paisumisvahe ei vasta nõutavale siis reguleerida seda järgmiselt: -Hoides 13mm võtmega nookuri reguleerpolti, vabastada vastumutter 17mm mutrivõtmega
Veenid toovad hapnikuvaese vere südamesse Pärgarterid varustavad süda hapniku ja toitainetega Kopsuarterid viivad hapnikuvaese vere kopsudesse Kopsuveenid toovad hapnikurikka vere kopsudest südamesse. Süda ümbritseb sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. Vasak pool sisaldab hapnikurikast verd. Paremas pooles on hapnikuvaene veri. Klapid lasevad liikuda verel ainult ühes suunas. Hõlmased südameklapid südamesse sisse Poolkuu klapid südamest välja Südame talituslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi. Töötsükli osa Kodade Vatsakeste Üldine lõtvumine kokkutõmbumine. kokkutõmbumine. Kestab 0,4 sek Kestab 0,1 sek Kestab 0,3 sek
Gaasijaotusmehhanism Ülo Ramp Ülesanne Võimaldab õigel ajal küttesegul pääseda silindritesse ning põlenud gaasidel sealt väljuda Klassifikatsioon · Rippklappidega · Püstklappidega Rippklapid Asuvad plokikaanes Püstklapid · Asuvad mootoriplokis · OHV · Nukkvõlli käitab hammasratas · Klappi liigutab tõukur Põhiosad · nukkvõll · nookurid · tõukurid · klapid · klapivedrud · mehhanismi ajam Ajam Käitab gaasijaotusmehhanismi Saab käituse väntvõllilt · kett · hammasrihm · hammasratas Gaasijaotusmehhanismi ajam Ülekanne väntvõlli 2 pööret = nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur
Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme
Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6. kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame- klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad. Südame töö: Töötab rütmiliselt: Lihaste kokkutõmme –
(Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad Veresoontes klapid Süda. · Ladina keeles: cor, cordis, cardia · Paikneb rindkereõõnes · Piirneb kopsude ja vahelihasega · Lihaseline organ, mis kaalub kesk. 300g · 4-kambriline, 2 koda, 2 vatsakest · Kojad paiknevad vatsakeste peal · Aatrium koda, ventriculus vatsake · Kihid: endokard, müokard, epikard, perikard Südame erutusjuhtesüsteem. Antrioventrikulaarsõlm (AV) His'i kimbud Purkyne kiud
abistava tähtsusega. Niisuguseks teguriks on näiteks rindkere imev toime, mis on tingitud sellest, et sissehingamise ajal on rõhk rinnaõõnes atmosfääri rõhust mõnevõrra väiksem. Vere voolamisele veenides avaldavad mõju ka lähedal asetsevad lihased. Et veeni sein on õhuke ja väga elastne, suruvad lihased kontraheerudes veeni kergesti kinni ja tõukavad vere südame suunas. Vere tagasivoolu takistavad klapid, mis avanevad ainult vere voolu suunas. Eriti suur tähtsus on alajäsemete veenide klappidel, kus veri liigub alt üles Seda soodustab veresooni ümbritsevate skeletilihaste tegevus. Vere voolamist vastupidises suunas takistavad südame poolkuuklappe meenutavad veenide poolkuu klapid, mis on avatud südame poole. Südame töö on kodade ja vatsakeste rütmiliselt korduvad kokkutõmbed ja lõtvumised. Südame kokkutõmbumist nimetatakse süstoliks, lõdvestumist aga diastoliks. Südame
silindrisse ning põlenud ja paisunud gaasidel sealt väljuda.Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on nukkvõll. Nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb pöörlema väntvõlli keti või hammasrataste kaudu.Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll vaid ühe. Nukkvõllil on iga silindri kohal kaks nukki.Üks avab sisselaske-, teine väljalaskeklapi.Nukkvõll liigutab nookurit ja see omakorda klappe.Klapi hoiab kohal ja sulebklapivedru.Et klapid saaksid tihedalt, lõpuni sulguda, jäetakse suletud klapi ja nookuri vahele paisumispilu.Klapp, mida lõtkuda ajam ei luba lõpuni sulguda, laseb surve- ja töötaktil gaasi läbi ning põleb auklikuks. Klapivahe sõltub temperatuurist, sest kuumenemisel detailid paisuvad.
Vereringe elunkond Vereringeelundkonna moodustavad: süda, veri, veresooned. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Inimese südames on neli kambrit- kaks koda ja kaks vatsakest. Südame osad: parem koda, vask koda, ülemine õõneseen, aort, kopsuarter, kopsuveenid, hõlmased klapid, poolkuuklapid, vasak vatsake, parem vatsake, alumine õõneseen. Vereringe ülesanded : Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; kannab O2 kopsudest kudedesse; kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned: Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid.
Organism hakkab pärast vaktsineerimist selle haigustekitajaga võitlema, niiet kui päriselt see haigus tuleb organismi siis organism oskab sellega võidelda. 20.Nimeta südame osad. Nimeta südameosade ülesanded. Parem koda ja parem vatsake, vasak koda ja vasak vatsake. 21.Mis juhtuks, kui südames ei oleks südameklappe? Siis veri liiguks valedesse kohtadesse ja vales suunas. 22.Kuidas tagatakse vere ühesuunaline liikumine südame eri osades? Kui koda tõmbub kokku, siis klapid avanevad ja veri liigu vatsakesse. 23.Millest sõltub südamelöökide sagedus? Too 2 põhjust Kodade kokkutõmbest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihased tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. 24.Nimeta ajaliselt südame töötsükli etapid. Kodade kokkutõmbel surutakse veri vatsakestesse. Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri arteritesse. Vatsakeste ja lihaste olek on lõtvund. 25.Milliseid veresooni esineb inimesel?
e) Kapilaari d. viib hapnikurikka vere südamesse f) Pärgarter c. toob hapnikuvaese vere kehast südamesse g) Vasak vatsake e. annab ära toitaineid ja hapniku 2. Millised protsessid toimuvad kapillaarides? Kapilaarid on ühe raku kihilised sooned. Kuna seinad on õhukesed imenduvad sealt organismi hapniku ja toitained. 3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase verel tagasi valguda. 4. Kuidas töötab süda? Miks süda ei väsi? Südamel on vasak vatsake ja klapp, ning parem vatsake ja klapp. Ei väsi, sest iga kord tõmbuvad lihased kokku ja siis lõttvuvad. 5. Kirjuta iga väite juurde, kas see kehtib arterite, veenide või kapilaaride kohta. Neil on üherakukihiline ilma lihaskoeta sein kapilaar Nendes on veri suure rõhu all arter Klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise veenid Kannavad verd südamest eemle arter
Kaasaegsete mudellennuki- reaktiivmootorite tõmbejõud on 1-3 kg. Süüteküünalt on tarvis segu süütamiseks ainult käivitamisel. Mootori töötamisel süütab värske segu juba põlevad gaasid ja põlemiskambri kuumenenud sein. Joonisel on kujutatud mootori tööjärjekord: ●Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. ●Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse. ●Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad. ●Põlemiskamber täitub värske seguga. „Gaasikolb“ liigub tagasi põlemiskambri suunas, rõhudes värskele segule. Kasutatud allikad ● Www.coptercam.ee
vigastusi võib olla ka kolvigrupis Kui väntvõlli vigastused on tingitud vähesest õlitusest, kontrollitakse kolvigrupi detaile, klappe ja klapijuhtpukse, õlitõrjekübaraid-neid detaile mis võivad põhjustada suurt õlikulu Kontrollitakse ka õlipumpa ja reduksiooniklappi Kui selgub, et Kolvilon pragu või läbi põlenud rõngasoonte vahelik, paigaldatakse kõik uued kolvid Kui kolvipõhjal on klapitaldriku jälgi, kontrollitakse üle kõik klapid Kui üks keps on ilmselgelt deformeerunud, vaadatakse üle ka kõik teised Kui selgub, et Suure õlikulu tõttu vahetatakse välja kolvigrupp, tuleb tingimata remontida ka plokikaas Vahetada klappide õlitõrjekübarad, aga vajaduse korral ka klapid ning nende juhtpuksid Tasapinnalisuse kontrollimine Osandatud ploki ja plokikaane lahutuspindade tasapinnalisust kontrollitakse ka siis, kui nende vahelisel tihendil pole vigastusi Kui selgub, et tihend pole
FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS Iseseisev vahetöö nr.2 Nimi: Rühm: Kuupäev: 1. Süda koosneb: paremast ja vasakust kojast , paremast ja vasakust vatsakesest. 2. Südame vatsakeste ja kodade vahel on atrioventikulaar klapid ja vatsakeste ja aordi ning kopsutüve vahel aordi ja kopsutüve klapid. 3. Väike vereringe algab paremast vatsakesest ja suubub vasakusse kotta. 4. Väikse vereringe ülesanne on vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine liigsest süsihappegaasist. 5. Suur vereringe algab vasakust vatsakesest ja suubub paremasse kotta. 6. Suure vereringe ülesanne on kapillaaristiku kaudu kogu organismi elusaine varustamine ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitainetega ning samal ajal ainevahetuse lõpp-produktide üleminek kudedest verre. 7
toob hapnikuga rikastatud vere tagasi vasakusse kotta. - Süda vajab samuti toitainetega ja hapnikuga varustamist. Suure vereringe eriline osa – südamevereringe – kannab hapniku südamelihasesse. KAPILLAARID – seal toimub gaasivahetus (hapnik antakse ära hapnik ja vastu saadakse süsihappegaas) ja toitainete ja jääkainete vahetus. Seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. VEENID – mida mööda liigub veri kudedest südamesse. Olemas on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seinad on pehmed ja õhukesed. Hemodünaamika põhilised seaduspärasused Vedelike vool torudes määratletakse kahe jõuga: Rõhuga, mille all vedelik liigub Takistusega, mille suurus sõltub vere konsistentsist VERE HULK - Vere hulk on seda suurem, mida suurem on vererõhk. - Verehulk on seda väiksem, mida suurem on veresoonte vastupanu vererõhule. NB! Vererõhk sõltub veresoonte laiusest ja pikkusest.
Keskmine kiirus veenides. Süda apikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, teda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb südamepaun, mis on täidetud vedelikuga. See vähendab südame töötamisel hõõrdumist. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummalgi pool on koda ja vatsake. Süda on 4 osaline. Vasakusee poolde suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Kummagi vatsakese ja koju vahel on ühendus, mille vahel on klapid. Südamelöök on südamelaste kokkutõmme. Südametsükkel: kodade kokkutõmme---vatsakeste kokkutõmme---südame lõtvumine Elektikardiogramm on graafiline üleskirjutus. Südamelöökide sagedus sõltub keha ehitusest, selle olekust ja veel mitmetest teguritest. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest kehasse. Nad on paksude seintega, suure elastsusega ja nende sees on suur rõhk. Pulss on arterite kokkutõmbumine ja lõtvumine. Veenid juhivad vere kehast südamesse
Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri. 3.Südame ülesanne. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere veresoontes liikuma. 4.Südame asukoht. Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel. 5.Millistest osadest koosneb süda? 1.parem koda 2.vasak koda 3. hõlmased klapid 4. poolkuuklapid 5. vasak vatsake 6. parem vatsake 6.Millised on südame osade ülesanded? Vasak südamevatsake pumpab verd kehasse, parem vatsake kopsudesse Kojad koguvad vere kehast ja kopsudest jälle kokku. Kodade ja vatsakeste vahel ja suurte veresoonte väljumiskohal asuvad südameklapid. Klapid ei lase verel voolata tagurpidi. 7.Kuidas toimub vere liikumine südames? Kodade kokkutõmbe käigus paisatakse pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd (lõpuks on
pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb südame lihas,
Filtreerimine Keskmiselt imeb kompressor iga välisõhu kuupmeetriga sisse kuni 190 miljon mustuse osakest, süsivesinikku, viirust ja bakterit. Kompressor ise suudab kõrvaldada ainult suuremad mustuseosakesed ning enamus saasteaineid jääb suruõhku. See tähendab, et enamiku süsteemide korral tuleb suruõhku hoolikalt puhastada: Puhas ja kvaliteetne suruõhk pikendab suruõhul töötava seadme tööiga, tagab pneumaatiliste seadmete ja juhtsüsteemide töö tippvõimsusel ning hoiab torud & klapid saastevabad. Seega ei vähenda see üksnes hooldus- ja remondikulusid, vaid võib vähendada ka algseid investeerimiskulusid. POLEERIJAD Pilt ja tekst võetud: http://shop.smartservice.ee/products/Rupes-RA150A.html http://www.benefit.ee/seadmed-tookodadeprojekteerimine/seadmed-tooriistad/blowtherm- varvikambrid/10534/ http://www.google.ee/imgres? um=1&hl=et&authuser=0&biw=1366&bih=667&tbm=isch&tbnid=Ei22ZFuDbXmTsM:&im grefurl=http://www.inventory
loomulik osa, ilma milleta nad võib olla ei oskakski elada. Uuringud on näidanud, et muusikaga tegelemine muudab lapsed targemaks, arendab silmaringi ja muusikaga tegelevad lapsed/noored huvituvad rohkem kultuurist. Kui ma võtan enda vaatenurgast, et kuidas muusika mind, kui noort mõjutab siis ma võiksingi asju ette lugema jääda, näiteks, kui mul on olnud väga halb päev, siis ma lähen õhtul koju, panen klapid pähe, viskan voodi pikali ja paari hetkega on kõik hoopis parem. Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Mingi hetk sellest nn ’’halvast päevast’’ pean ma siiski õppima, aga õpin ma samamoodi muusikaga koos, muusika annab mulle motivatsiooni ja ideid. Alati kui ma pean kirjandit kirjutama, panen ma klapid kõrva ja kuulan muusikat, sest see justkui avab mingi kanali mu ajust, tänu millele tulevad mul mõtted, millest ja kuidas kirjutada.
o Vatsakeste kokkutõmme o Kogu südame lõtvumine · Lihaste kokkutõmme südamelöök · Süda söötab automaatselt kogu elu. Elektrokardiogramm EKG südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutis. Parem koda Paremasse kotta suubuvad kehaveenid, hapnikuvaene veri, suunab vere paremasse vatsakesse. Vasak vatsake Klapid mis lasevad verel liikuda aint 1s suunas, südamest välja. Suunab hapnikuga vere kehasse. Parem vatsake Suunab hapnikuta vere kopsudesse, kopsuarter. Vasek koda Suubuvad kopsuveenid, suunab vere vasakusse vatsakesse. Hõlmased klapid Suunab vere 1s suunas ( koja ja vatsakeste vahel)
Aseptilised, herm.ülerõhuga tankid(juuretis). Max 20000 l. Agens segistis. 1 15. Piimatorustikud: Standardiseeritud tollmõõdustikus torud, roostevaba teras ka klaas(korrosioon)Torustiku läbim.vastavalt tootlikkusele. Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid proovivõtukohadAndurid(rõhk,voolukiirus), 16. Piimatorustike armatuur: Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras
puuduvad b) Anti-B antikehad, anti-D antikehad c) Anti-B antikehad, anti-A antikehad 2. Fibrinogeen a) moodustub 80% vere golloidosmoostsest rõhust b)osaleb vere hüübimisel Missugused on südametegevuse faasid ja märgi kestvus: Kodade süstol 0,1 sekundit, vatsakeste süstol 0,3 sekundit, üldine diastol 0,4 sekundit. Vatsakeste süstoli ajal on suletud a) poolkuuklapid- valva aortae, valva trunci pulmonalis b) hõlmased klapid c) mitraalklapp, kolmhõlmklapp d) kopsutüveklapp Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi.
Täiesti tavaline päev Ärkan üles. Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja. Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin kella küsima." Paus
mootori remondivajadusele Õli rõhk Kui rõhk puudub: 1. On õli tase madal 2. Elektriline manomeeter rikkis 3. Peitub viga õlitussüsteemis Mootori töötamisel ilma õlirõhuta sulavad laagrid välja ning väntvõlli kaelad sööbivad Suure läbisõiduga mootorite õlirõhu aeglane langus seostub laagrite kulumisega Nõuded kompressiooni mõõtmiseks Enne kompressiooni mõõtmist reguleeritakse klapid Mootor peab olema töösoe Kõik küünlad välja keeratud Segu-ja õhuklapp täiesti avatud Toite-ja süütesüsteem välja lülitatud Kompressiooni mõõtmine Mõõtmiseks vajutatakse kompressomeetri kummiotsak küünlaavasse Pööratakse väntvõlli käivitiga, kuni manomeetri osuti jääb paigale Kirjutanud näidu üles, manomeeter nullitakse Rõhu piirväärtused Bensiinimootoritel 1,2 MPa ? Diiselmootoritel 2,1 MPa ?
GAASIJAOTUS MEHHANISM Gaasijaoutusmehhanismi ülesandeks on õigeaegselt sisse lasta värske küttesegu(diislil õhk) ja välja lasta läbitöötanud gaasid.Gaasijaotus mehhanism jaotakse kahte liiki: 1)OHV 2)OHC (DOHC). OHV- nukkvõll all karteris, klapid plokikaanes rippuv, nukkvõlli käitakse kas ketiga või hammasratas ülekande ajamiga.Suhe on 2:1 (väntvõll teeb 2 põõret kui nukkvõll 1põõrde). OHC- rippklapidega mootor, milles nukkvõll asub plokikaanes, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga. DOHC- 2 nukkvõlliga mootor, rippklapid, nukkvõllid üleval, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga.
Kuidas defineerida vereringet? · Vereringe- vere liikumine organismis. · Suletud vereringe. · Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri liigub. ARTERID e. tuiksooned · Veri südamest kudedesse · Paksud elastsed · Suurim aort · O2 küllastunud veri, erand kopsuarter KAPILLAARID e. juussooned · Sein ühest rakkude kihist · Ainevahetus vere ja kudede vahel VEENID e. tõmbsooned · Veri kudedest südamesse · Pehmed ja õhukesed · Klapid VERERÕHK · Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele · Kõrgemalt rõhult madalamale INFARKT e. ateroskleroos Veresoonte lubjastumine · SÜDA-ARTER- KAPILLAARID-VEENID- SÜDA Väikse ja suure vereringe võrdlus!
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Millised häired (südame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hõlmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd südamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub kiiremini kui veenides. Veenid-Veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse. Veenide seinad on pehmed ja õhukesed ning mitmekihilised. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Kapillaarid-Ühendavad artereid veenidega
Kannavad verd südamest Ühendavad eemale. veene ja Toovad verd artereid. südamesse. KAPILLAA ARTER RID ID VERESOO VEENI VE D NED VERERÕ RI HK Kindlustab vere liikumise soontes VERERINGEELUNDK OND SÜ DA SÜDAME SÜDAME TÖÖ Töötab rütmiliselt EHITUS Töötab automaatselt kogu elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmme te graafiline üleskirjutus, mis i...
03 cm/s). 5. Kirjelda südame paiknemist rindkeres. Süda paikneb rindkere keskjoonest vasakul pool kopsude vahel, südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Teda kaitseb luustunud rinnakorv. 6. Kirjelda lühidalt südame ehitust. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks vasakuks ja paremaks. Mõlemas pooles on koda ja vatsake. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Koja ja vatsakeste vahel on klapid. 7. Millised etapid on südametsüklis? Mida nimetatakse südamelöögiks? Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, selle järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Sõdamelöök südamelihaste kokkutõmme. 8. Mis on elektrikardiogramm? Südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutis, mille abil saab avastada südamehaiguseid. Selle järgi saab iseloomustada südame talitluslikku seisundit. 9
Käivitamisel peab olema autos sees mitte aknast käivitada . Kedagi ei tohi olla auto ees laua ja auto vahel. 4.plokikaane demontaaz ja remont Suuremosa saab alguse akuotsad ja elektri juhtmed lahti, siis jahutusvedelik välja. Eemaldatakse klapikambri kaas või kaaned. Hammasrihmad vajadusel kollektorid. Vajadusel nukkvõllid eemaldada. Eemaldatakse plokikaane poldid. Siis võetakse maha plokikaas. Visuaalselt veendutakse plokikaane tihendi pidamist, siis pressitakse lahti klapid eemaldatakse klapivedrud ja klapid. Klapid ja vedrud järjestatakse silindrite kaupa vajadusel märgitakse. Pestakse ära plokikaan. Klapid kas vahetatakse või vastavas pingis remonditakse. Klapipesad freesitakse uuesti mõõtu. Klapipuksid vajaduse vahetatakse. Klapid sooveldataksepesadesse, siis vahetatakse klapisääretihendid. Jälgitakse et klapid saaksid ühele kõrgusele sellega saavutatakseigas silindris ühesugune surveaste. Vajadusel plokikaas
Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
Muusika annab meil võimalusi väljendama meie emotsioone ja jagada neid teiste inimestega. Muusika on nii erinev, kui erinevad inmesed ja võib väga täpselt iseloomustada inimest. Väga palju võib öelda inimeste kohta, teades, millist muusikat ta kuulab. Täna saadab meid igal pool muusika. Selleta ei oskaks enam elada siin elus, see on vajalik meie igapäevastes toimetustes.Muusika abil saab kõike asju teha. Tänapäeva noored kõnnivad klapid peas ja kuulavad muusikat. Muusikata enam ei saa. See on üks elu elamise osa, et saaks edasi elada. Muusikast on kujunenud nagu üks elu osa. Kokkuvõtteks tahan öelda, et muusika koondab ja ühendab kõiki inimesi.
Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südameklapid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse Kodade ja vatsakeste vahel asuvad koja-vatsakese ehk hõlmised klapid peavad ära hoidma kodadest vatsakestesse pumbatud vere tagasivalgumise kodade lõõgastudes. Aordi ja kopsuarteri algusosas paiknevad poolkuuklapid omakorda väldivad vere tagasivalgumist neist suurtest veresoontest vatsakeste lõõgastudes.
...............................................................................................................31 GAASIJAOTUS MEHANISM.....................................................................................................32 JAOTUS- EHK NUKKVÕLL...................................................................................................32 NUKKVÕLLI NUKID JA JAOTUSVÕLLID..........................................................................33 SPM KLAPID............................................................................................................................34 KLAPIVEDRUD.......................................................................................................................35 NOOKURID..............................................................................................................................35 TÕUKURIVARDAD.................................................................................
hõbedane kest. Flööt on ainus puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, mistõttu teda nimetatakse veel põikflöödiks. Tema toru üks ots on kinnine, teine lahtine. Kinnise otsa juures on väike kõrgendikuga auk. See on aukhuulik. Pillimees asetab flöödi aukhuuliku oma alumise huule vastu ja puhub pilli sisse nii, et õhujuga sattub augukese terava ääre vastu. Niimoodi teebki flööt häält. Pillitorul on augud ja klapid. Neid avades või sulgedes saab toretaid lugusid mängida. OBOE Tema hääl ei ulatu nii kõrgele kui flöödil. Oboe kõlab veidi ninahäälselt ja nukrutsevalt. Oboesarnaseid instrumente on leitud väljakaevamisel Egiptuses. Oboe sugupuuse kuulub ka Vana-Kreeka aulos. Kaasaegne oboe kujunes aga siiski rohkem islamimaade instrumentide eeskujul XVII sajandil. Oboed peetakse vanimaks orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659.
2. Kolb tõuseb; õhk surutakse kokku, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Lõpuks on kokkusurutub õhk piisavalt kuum, et süüdata kütus. [8] 3. Kolvi ülemises asendis pihustatakse kütus silindrisse. Kütus süttib koheselt kokkupuutel kuuma kokkusurutud õhuga. [8] 4. Kütus süttib, gaasid silindris kuumenevad ja paisuvad, surudes kolbi alla poole. [8] 9 5. Väljalaske klapid avanevad ja heitgaasid eemaldatakse silindrist. [8] 5. STIRLING RINGPROTSESS Stirlingi ringprotsesil toimub kütuse põlemine väljaspool kolbmootori silindrit. Stirlingmootori tööpõhimõte seisneb silindris oleva gaasi isotermsel perioodilisel kuumutamisel ja jahutamisel ning soojuse isohoorsel suunamisel läbi poorse regeneraatori silindri ühest ruumiosast teise. Regeneraatori abil antakse termodünaamilisele kehale soojust
teda kaitseb luustunud rinnakorv. Inimese süda on umbes suure rusika suurune (oleneb ka vanusest). Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks - vasakuks ja paremaks. Mõlemas südame pooles on koda ja vatsake (seega on süda neljaosaline). Vatsakesed asetsevad kodade all. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, ja paremasse kotta kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on neid ühendav ava, mille ees on klapid, mis lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. *Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse. Süda töötab rütmiliselt. Südamelihased kord tõmbuvad kokku, kord lõtvuvad. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. *Südame talitluslikku seisundit saab iseloomustada elektrokardiogrammi järgi.
allikas Anti Noise – antimüra Resulting Noise – kõrva jõudev müra KÕRVAKLAPPIDE VALIMINE Kõrvaklappide valik sõltub suuresti kuulaja vajadustest Kaasaskantavate seadmete jaoks sobivad väikse sisetakistusega (16 või 32 Ω) kuularid Aktiivsel liikumisel peavad klapid kindlalt peas püsima, ka ei tohiks sammude müdin kõrva kosta KÕRVAKLAPPIDE KASUTAMISEGA SEOTUD OHUD Kõrvaklappe pidevalt kasutades võib kuulaja kannatada kuulmislanguse käes või isegi alatiseks kurdiks jääda Kõrvaklappe kasutades ei kuule inimene ümbritsevaid helisid, mistõttu võib temaga kergemini liiklusõnnetusi juhtuda Kui kasutada kõrvaklappe kestvalt suurel helitugevusel, kasvavad kõrva enda põhjustatud helimoonutused KASUTATUD MATERJAL https://et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
