heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
3. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas üks abistajatest on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi poole. Asetada käed patsiendi peatsi poolt padja alt abaluude kohale ning küünarvarred voodil. Asetada voodist kaugem jalg ettepoole Tööergonoomika konspekt Maie Timm (voodist kaugem põlv on patsiendi õlaliigese joonel) ehk võtta tõmbamise lähteasend (pilt 5). Teine abistaja on patsiendi puusade joonel, asetada käed patsiendi mõlema tuhara alla ja küünarvarred voodile (õlg ja õlavars vastu patsiendi reie tagakülge). Asetada voodist kaugem jalg ettepoole ja võtta tõukamise (lükkamise) lähteasend (pilt 6). Pilt 5 Pilt 6 4. Nihutamine tõmmates/lükates abistajatel üheaegselt nihutada patsienti voodi peatsi suunas (pilt 7, 8)
Harjutus 2 palliga, löögi vastuvõtt- 2 mängijat on võrgu all, mõlemal 1 pall. Võrgualuste mängijate vahel on 2 või 3m. Võrgu alused mängijad hakkavad korda mööda lööma, põhiline on pall üleval hoida. 2. Keskmine mängija peab nüüd liikuma, peatuma ja siis söötma. Vahemaa mängijate vahel on suurem kui 9 m. Kasutades igas suunas 4. Kolmik seisab ühel joonel. Äärmine söödab keskmisele, kes söödab selja taha, pöörab ümber, saab uue söödu jne. söötusid (ette ja külgedel) 5. Mängijad on jaotatud kaheks võrdseks võistkonnaks. Mängijad seisavad otsajoone
· Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3. Päikesevarjutus + joonis: -Päikesevarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike on ühel joonel ning Kuu vari langeb Maale. 4. Teleskoobitüübid + kirjelda ühte lähemalt (ei leidnud kirjeldusi, kahjuks) Läätsteleskoop, peegelteleskoop, raadioteleskoop, satelliitteleskoop. 5. Liikumised, milles osaleb Maa: Pöörlemine ümber oma telje, Maa tiirlemine ümber Päikese,
1915.a Türgi astus Kolmikliidu hulka 1915.a tahtis inglased saada võimu Musta mere ja Vahemere vahelistele väinadele, saatsid nad Gallipoli poolsaarele dessandi, 1916.a said inglased lüüa ja lahkusid poolsaarelt Saksa rünnak idarindel 1915.a 1915.a otsustas Saksamaa koondada paremad jõud idarindele 2.mail 1915.a Gorlice operatsioon, millega vene kaitseliinidest läbi löödi Venemaa stabiliseeris rinde Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Eesti ja Läti olid saksavastased meelestatud Soomlastest koosnevad jäägriüksused saadeti rindele Kuramaal Verduni lahing 1915.a oli Saksamaale üldiselt edukas Saksamaa pani sihi läänerindele ja valis Verduni kindluse lahingu paigaks Verduni alla koondati võimas suurtükivägi Verduni kaitse juhiks nimetati Henri Philippe Petain Verduni lahing kestis 10 kuud 1.juuli 1916.a algas Somme´i lahing, mis kestis novembri lõpuni
Kaksikud juuni Ambur detsember Vähk juuli Kaljukits jaanuar Lõvi august Veevalaja veebruar Neitsi september Kalad märts 8. Kuu tiirlemine ümber Maa ja pöörlemine toimub vastupäeva. 9. Päikesevarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel ning Maa teatud pind asub Kuu poolt tekitatud varjukoonuses. Päikesevarjutuse koonuse pikkus, mida Kuu tekitab, peaks ulatuma 375000 km kauguseni. Asetseb maksimaalselt 270 km ulatuses ning kestab kuni 3 minutit. Kuuvarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Kuu asub Maa poolt tekitatud varjukoonuses. Kuuvarjutuse koonuse pikkus, mida Maa tekitab, ulatub 1,4 miljoni km kauguseni, on nähtav poole maakera ulatuses ning kestab 1,5 tundi.
kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (pool kraadi), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal -- joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Kuu tee taevas kulgeb ekliptika lähedal ja lõikab seda kahes punktis, mida nimetatakse Kuu orbiidi sõlmedeks: · tõususõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes lõunast põhja · veerusõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes põhjast lõunasse. Sõlmi ühendav joont (see on ju Maa ja Kuu orbiitide tasandite lõikejoon) nimetatakse sõlmede jooneks.
11 Sele 2. Karteripõhja eemaldus. 12 Sele 3. Ketivahetuse rakised. 13 Sele 4. Ketipinguti lukustusrakised. 14 Sele 5. Nukkvõlli hammasratta asendi joonis. 15 Sele 7. Märk väntvõllil ja märk kõrgsurvepumbal peavad asetsema ühel joonel; õõnsus ja märge hammasrattal asuvad samal joonel. 16 9. KASUTATUD KIRJANDUS · BMW tehasemanuaal · BMW diagnostikatestri programm ISTA 17
1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud.
hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirged käed üles pea kohale. o Nüüd kõverda käed kõrvade juures küünarnukist taha ja tõsta taas pea kohale üles. 2.Rinnalihased! Laia haardega kätekõverdused o Jälgi, et keha oleks ühel joonel, vaagen all, sõrmed otse ja kergelt laiali, et toetuspinda suurendada. o Alla laskudes tekib küünarnukis täisnurk. o Koormust saab reguleerida, valides kas toengpõlvituse või toenglamangu. Surumine o Seisa sirgelt, suru peopesad rinna ees tugevasti kokku, loe kümneni, lõdvestu korraks ja korda harjutust. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Lendamine
Liivi lahe rannikumadalik Kerli Kisant MandriEesti kõige edelapoolsem osa Madaliku idapoolne piir jookseb AudruSindi SurjuKilingiNõmmeUrissaare Massiaru joonel. Kihnu (16,4 km2) Ruhnu (11,4 km2) Manilaid (1,9 km2) Arvukalt väikseid laide Kogupindala 872 km2 (1,92% Eesti territooriumist) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maastiku eripära Maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass
9. Silinderkoordinaadid ja nende seosed ristkoordinaatidega. Kolmekordse integraali teisendamine silinderkoordinaatidesse (esitada vastav valem ilma tuletamata). 10.Sfäärkoordinaadid. Esitada ristkoordinaatide valemid sfäärkoordinaatide kaudu (tuletada ei ole vaja). Kolmekordse integraali teisendamine sfäärkoordinaatidesse (esitada vastav valem ilma tuletamata). 11.Joone kaare pikkuse diferentsiaal tasandil ja ruumis. Funktsiooni integraalsumma joonel. Esimest liiki joonintegraali definitsioon. 12.Esimest liiki joonintegraali arvutamine parameetrilise joone korral (esitada vastavad valemid ilma tuletamata). 13.Teist liiki joonintegraali definitsioonid tasandil ja ruumis. Integraal üle kinnise kontuuri. 14.Esimest liiki pindintegraali definitsioon.
rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva I eeslinnusega Kaevumäeks, II eeslinnust Teiseks kirsimäeks ning III eeslinnust Esimeseks kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi linn neljandaks eeslinnuseks. 5) Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. 6) Linnamüür oli 1,2–2,1 m paksune, laotud maakividest. 7) Väravad linnamüüris olid tornideta. 8) Linn purustati korduvalt Liivi sõjas (1558–1583) ja Poola-Rootsi sõdades (1600–1622/23), mille käigus kadusid ka linnaõigused. 9) Keskaegne linn paiknes linnusest põhja pool . 10) Viljandi oli üks väiksemaid müüriga piiratud linnu Eestis. Allikas: http://viljandiveeb.weebly.com/ajalugu.html
kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja muudavad isesruumi hämaraks. Ehitati kivist, ilma mördita. Avad sillati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Pühakodade välisseinad skulptuuridega kaetud, vaba pinda pole peaaegu üldse. Ehitajate ja skulptorite kunst täiendas üksteist, sulanud omapäraseks tervikuks. 8. India skupltuuri valitsevaks vormiks on reljeef. 9. Ei rõhutata erinevust inimese, looma ja jumala vahel, sest hingede
pinnast. Elektrinihke voog = elektrinihe × pindala Magnetvoog = magnetiduktsioon × pindala D = D S cos = Dn S = B S cos = Bn S Magnetvoo ühik veeber 1 Wb = 1T 1m2 Gaussi seadus: elektrinihke voog läbi kinnise pinna võrdub Kogu voolu seadus: magnetiline pinge kinnisel joonel selle pinna poolt piiratud laengute algebralise summaga. (väljatugevus × joone pikkus) võrdub kogu vooluga (kõigi voolude summaga), mis läbib selle joonega piiratud pinda. Gaussi seaduse mõte: kõik kinnise pinna sees paiknevad Kogu voolu seaduse mõte: kõik kinnise joonega laengud võtavad osa elektrivälja tekitamisest sellel pinnal. ümbritsetud pinda läbivad voolud võtavad osa magnetvälja
Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (pool kraadi), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal -- joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Kuu tee taevas kulgeb ekliptika lähedal ja lõikab seda kahes punktis, mida nimetatakse Kuu orbiidi sõlmedeks: · tõususõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes lõunast põhja · veerusõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes põhjast lõunasse. Sõlmi ühendav joont (see on ju Maa ja Kuu orbiitide tasandite lõikejoon) nimetatakse sõlmede jooneks
2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 4). Lähteasend: Lõppasend: Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt ...
Riskihindamine rollid ja kohustused Euroopa Liidu raamdirektiivis rõhutatakse riskihindamise olulisust. Tööandjad on kohustatud tagama töötajate ohutuse ja tervishoiu kõikides tööga seotud küsimustes. Riskihindamine võimaldab tööandjatel võtta vajalikke meetmeid tööohutuse tagamiseks ja töötajate tervise kaitseks. Viimastel aastatel on tööõnnestuste arv kahjuks tõusval joonel. Väikse Eesti jaoks on see suur mure ja seepärast tuleb tööandjaid teavitada suurenevast ohust ning aidata ja motiveerida neid ennetamaks õnnetusi töö juures. Tööõnnetused ei ole enam nii harukordsed kui varem ning suur osa neist on rasked (uuringute andmetel on kolmandik tööõnnetustest just rasked). Töö turvalisuse eest vastutab aga tööandja. Selleks peab ta looma õige ja tervisliku töökeskkonna, et tema alluvad saaksid säästa oma tervist nii vaimselt kui ka füüsiliselt
liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne lepitakse kokku kas joonel asub konna jalad või pea) ja joonistab sellele ringi ümber. Laps asetab mängukonna ringi, mitte ta algusjoonele joonistas ning sinna kuhu mängukonn hüppab joonistatakse rasvakriidiga ring ümber. Seejärel vahetavad paarilised osad. Vahemaad mõõdetakse paberibaga algusjoonel asuvast ringist kuni kõige pikema hüppe maandumispunktini. Paberribale kirjutatakse oma nimi ja tulemustest koostatakse seinale diagramm.
(Harjutust sooritada,mitte hoogsalt!) Harjutused seljalihastele 1. Lähteasend: kõhuli põrandal, käed sirgelt ees, pöidlad püsti, varbad enda poole püsti tõmmatud. Tõmba kõht ja tuharad sisse, ülakeha maast lahti. Vii sirged käed võimalikult kõrgelt selja taha, suru abaluud kokku, mine tagasi lähteasendisse, ülakeha endiselt maast lahti. Tee harjutust 2 x 15 korda. 2. Lähteasend: kummardu 90 kraadi ette, kand ja varvas ühel joonel, kõht sees, rind ees. Hoia hantlid sirgelt all. Tõmba hantlid puusa juurde kõhu alla, pöidlad väljapoole, surudes abaluud kokku. Hoia põlved pehmed. Mine tagasi lähteasendisse. Korda harjutust 2 x 15 korda. Harjutused teistele lihastele: Küljepainutused hantliga. Harkseis, hantel ühes käes,
1. Saab arvutada joone L pikkuse: ehk 2. Kui L on materiaalne joon pideva joontihedusega (P), siis selle joone mass avaldub esimest liiki joonintegraaliga. 21. Esimest liiki joonintegraali omadusi. 1) [F1 (P) + F2(P)]dL= F1(P)dL + F2(P)dL L L L 2) C F (P)dL = C F(P) kus C on konstant L L 3) Olgu joone otspunktid M ja N. Peale selle olgu Q mingi kolmas punkt sellel joonel. Tähistame L1-ga on joone osa, mis jääb punktide M ja Q vahele ning L 2-ga on joone osa, mis jääb punktide Q ja N vahele. Siis kehtib valem F(P)dL=F(P) dL + F (P)dL L L1 L2 22. Tuletada valem esimest liiki joonintegraali arvutamiseks mööda parameetriliselt antud joont. (Lk. 27-30 ) 23. Defineerida teist liiki joonintegraal tasandil ja kolmemõõtmelises ruumis.
kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale September 2014 - Marnei lahing algab. 1914 - Jaapan astub Saksamaa vastu sõtta. 1915 - Austra-Ungari kuulutab Itaaliale sõja. Saksa väed tulevad Austria-Ungarit abistama. Veebruar 1915 - Saksa väejuhatus kuulutab välja allveesõja. Uppub Inglise reislaev Lousitiania, hukkub üle 1200 inimese. Aprill 1915 - Sakslased kasutavad Ypres lähedal esimest korda sõjategevuses gaasi. 1915. aasta lõpul - Stabiliseerub rinne Riia-Daugavpils-Pinsk- Tsernovtsõ joonel. Veebruar 1916 - Algab 10 kuud kestnud Verduni lahing. 31. Mai 1916 - Taani ranniku lähedal toimub Jüüti merelahing. Juuli-November 1916 - kestab Somme'i lahing. 1916 - Saksamaa otsustab mereblokaadi läbi murda, 1917 - Veebruarirevolutsiooniga kukutatakse Venemaa tsaarivaltisus. Aprill 1917 - Ameerika Ühendriigid astuvad sõtta. September 1917 - Saksamaa vallutab Riia. November-Detsember 1917 - Edutult lõppeb inglaste tankirünnak Cambrais linna lähistel.
Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne. Krokodillide kopsud on imelised. Neil on nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub Krokodillidel puuduvad huuled Toitumine Krokodillid on hirmu äratavad kütid, kes haaravad saaklooma oma lõugade vahele milles on 66 teravat hammast Põhiliselt toituvad nad kaladest, kuid mõnikord ka imetajatest, näiteks
mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (0,5°), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal -- joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Kuu tee taevas kulgeb ekliptika lähedal ja lõikab seda kahes punktis, mida nimetatakse Kuu orbiidi sõlmedeks: · tõususõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes lõunast põhja · veerusõlm - punkt, kus Kuu tee ületab ekliptika, liikudes põhjast lõunasse. Sõlmi ühendavat joont (see on ju Maa ja Kuu orbiitide tasandite lõikejoon) nimetatakse sõlmede jooneks.
Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aasta kevadtalvel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Selleks ajaks oli riik jäänud ilma liitlastest ning võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Aprillis alistusid Itaalias viimased Saksa üksused. Samal kuul kohtusid Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste väed Jalta konverentsil määratud joonel Elbe jõel. 1946.aastal esines Winston Churchill USA linnas Fultonis kõnega, milles kutsus üles võitlema kommunismi ohu vastu. Seal kasutas ta esimest korda mõistet ,,raudne eesriie", rääkides Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. NSV Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias NSV Liit toetas kommuniste. 1947
Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav) Suurimad on Viljandi järv, Õisu järv ja Veisjärv. Tõrvast lõunapool asub Koorküla järvestik (50 km²) 20 järvega.
ehk tsentraalprojektsioon. Paralleelprojekteerimine- kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. Tulemiks on paralleelprojektsioon. See jaguneb kaheks kaldprojekteerimine ja ristprojekteerimine. Projektsioonide üldomadusi: # Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbica kujutamiskiireja ekraani lõikepunkt # Sirgjoone projektsioon on üldjuhul jälle sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutamiskiirega # Kui punkt on miongil joonel, siis tema projektsioon on selle joone projektsioonil # Kui tasapinnalist kujutndit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks # Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon sellel ekraanil on pikkuselt võrdne ja paralleelne lõigu enesega. # Kui tasapinnaline kujund on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelprojektsioon on kongruetne kujundi enesega
Krokodillid Iseloomulikud tunnused Pea on lame ja koon väga pikk. Neil on ees 4 varvast ja taga 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Neil on kaheosaline magu ja neil puudub kusepõis. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on varvaste vahel ujulestad. ; nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed. Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Elupaigad Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes. Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja ka Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Toitumine Väiksemad krokodillid söövad kala, suuremad söövad ka imetajaid ning linde. Suuremad liigid vahel ründavad ja söövad inimesi. https://www.youtube.com/watch?v=4h9re1bHt40 Paljunemine
Maa ja Kuu orbiidi tasandid on teineteise suhtes väikese nurga all, mille tõttu enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on aga võimalik vaid siis, kui Kuu asub ekliptika, ehk joone, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas, vahetus läheduses. Kuu tee taevas lõikab ekliptikat kahes punktis - Kuu orbiidi sõlmedes. Kui Päike asub täiskuu või noorkuu ajal neid sõlmi ühendaval joonel või selle läheduses, satuvad kolm keha ühele joonele ja tulemuseks ongi varjutus.
see üles otse pea kohale. mõneks ajaks sellesse Käed on maksimaalselt asendisse, võib veidi välja sirutatud, peab olema lõdvestuda (7x) tunda lihaste venitust. 3. KEREKALLUTUS Harkseis, kummardus Kallutused ka taha ning puusadest täisnurga all külgedele. ette, käed vabalt alla pea ja õlad on ühel joonel. Kallutus alla ning uuesti üles. 4. KEHAPÖÖRDED Harkseis, kummardus Võib lisada hantlid. puusadest ette. Sooritada kehapöördeid vasakule ja paremale, käed hoogsalt kaasa liikumas. 5. TUHARALIHASTELE Lamades selili põrandal Hoida umbes 20 sekundit asetada jalad ning tas harjutust korrata.
lõigul pidevalt diferentseeruvad. Selline joon on sirgestuv. Siledaks jooneks nimetatakse seda siis, kui need pidevad tuletised ei ole korraga nullid. Kui summal VALEM on maxΔsi korral olemas piirväärtus, sõltumata tema joone osadeks jaotamise viisist ja Qi valikust, siis nimetatakse seda piirväärtust funktsiooni f joonintegraaliks kaare pikkuse järgi üle AB ehk I liiki joonintegraaliks. Seda tähistatakse: VALEM Kui funktsioon f on pidev joonel AB, siis on tal olemas I liiki joonintegraal, kusjuures kehtib valem: VALEM Kui joon AB asub z, x, y tasandil, siis nimetatakse integraali tasandiliseks. Sellisel juhul võib olla ka funktsioon f kahe muutuja funktsioon f(x,y). See esitub kujul: VALEM Parameetriline võrrand: x=x(t) y=y(t) tЄ[α;β] , siis VALEM Ristkoordinaadid: y=y(x), xЄ[a,b], siis VALEM Polaarkoordinaadid: ρ=ρ(φ), φЄ[α;β], siis ʃABf(x,y,z)ds=ʃαß:f(ρcosφ;ρsinφ)sqrt[ρ2+(ρ’)2]dφ OMADUSED:
Rinnuliujumine e. "konn" Rinnuliujumine on kõige populaarsem stiil harrastusujujate seas. Jalgade töö meenutab konna liikumist, millest tuleneb ka selle rahvapärane nimetus. Seda peetakse üheks kõige aeglasemaks edasi liikumise viisiks vees. Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab väga head põlvede liikuvust. Konna ujumisel peavad õlad olema ühel joonel ja puusad vees. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole. Nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Konna tehnikas on viimaste aastate jooksul olnud mõned muutused. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Oluline on jälgida, et käsi ei viidaks
Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le.
joonest, mis kärpimisjoonest jääb valikupunkti poole või mitme kärpimisjoone puhul nende vahele. Käsklust TRIM saab valida: 1) Modify ribalt ikoonile vajutades 2) Kirjutades käsuribale TRIM Kui valida käsklus TRIM: - Kuvatakse kirje: Select cutting edges/select objects (vali lõikejooned) valida joon(ed) ja - Select object to trim or shift (vali objekt/joon, mida tuleks kärpida/lõigata) klõpsata hiire vasaku klahviga joonel, mida on vaja kärpida. 9 EXTEND joone pikendamine Käsku EXTEND kasutatakse joonkujutise pikendamiseks etteantud piirjoonteni. Laiade joonte puhul arvestatakse joone keskjoont. Pikendatavad objektid võivad olla kujundatud käskudega ARC, LINE, PLINE ja RAY. Käsku EXTEND saab valida: 1) Modify ribalt ikooni abil 2) Kirjutades käsuribale EXTEND Kui valida käsklus TRIM: - Select boundary edges/select objects (valida joon/objekt,
Sfäärkoordinaate kasutatakse kolmekordse integraali arvutamiseks eelkõige juhul, kui integreerimispiirkond on piiratud sfääri või selle osaga, s.t. integreerimispiirkonnaks on kera või mingi kera osa. 8. Esimest liiki joonintegraal: põhjalik selgitus joonisega (vastava joone jaotus, integraalsumma jne); joone pikkus; silinderpinna pindala; joone mass. Olgu antud ruumiline kõverjoon l otspunktidega A ja B ja olgu sellel joonel defineeritud kolme muutuja funktsioon z=f(x,y,z). Käitume järgmiselt: 1. Jaotame joone l suvalisel viisil punktidega A= A0,A1,A2,..., An=B osakaarteks . Olgu sk osakaare pikkuseks (x=1,2,...,n) ning 2. Valime igal osakaarel juhusliku punkti 3
korvi. · Ühekäe-ülaltvise Seda viset kasutavad eelkõige algajad mängijad, vanemate ja kogenumate mängijate arsenalis on see vise kasutusel vabaviskena ja ka kaugviskena. Et hästi visata ühekäe-ülaltviset: - Kolmikohu asend, viskekäepoolne jalg kergelt ees - Viskekäe harali sõrmed on mugavalt asetatud palli taha ja alla - Viskekäe ranne on painutatud - Teine, abistav käsi toetab palli küljelt - Viskekäe küünarnukk on samal joonel viskekäepoolse puusa, jalaotsa, põlve, viskekäe randme ja korviga - Vaade on keskendunud korvile - Põlvede sirutumisega sirutub viskekäsi, pall saadetakse randme ja sõrmede viipava liigutusega teele - Pall läheb korvi poole teele üle sõrmeotste, andes pallile tagurpidi vindi - Palli saatmisel viske lõppfaasis osutavad viskekäe ranne ja sõrmed otse korvile Vabavise: Vabavise on ühekäe-ülaltvise väikeste erinevustega. Enne vabaviske
Vta vlja hingates me asend. 5. Turiseis . hinga sisse , kverda plved , toeta tallad puusade laiuselt prandale ja hoia varbad otse. Hinga vlja , suru lug rinnale ja tmba lgu tahapoole. Hinge sisse , suru ked prandale ja tsta plvest kverdatud jalad aeglaselt les. Hinga vlja , toeta lad tugevalt vastu matti , hoia lug rinnal. ra liiguta selles asendis pead kljele. Hinga sisse, tsta ked selga toetama ja langeta kvedatud plved sujuvalt lauba kohale. Pa hoida Knarnukid lgadega hel joonel, et luua kindel toetuspind, ja siruta rindkeret. Hinga vlja , kasuta alaselja toetamiseks kindlasti rhusrme. Hinga sisse ,aja jalad hus sirgeks , vii keha ja tuharad pranda suhtes tisnurksele sirgele joonele. Hinga vlja, pa viia rind vastu luga. 6. Ettepainutus plvele. Kverda parem plv ja siruta see kljele , aseta parem pid vastu vasaku reie siseklge.Kergita rindkeret ja vii see vasaku jalaga hele joonele, jta vasak ksi selja taha prandale.
Igas valdkonnas on võimalik end täiendada .Kõik algab siiski kodusest kasvatusest,silmaringist ja sealsest õhkkonnast. Kuigi see tegur ei määra sada protsenti meie tulevikust,vaid jäädvustub meie alateadvuses. Igaüks on oma õnne sepp ning loovus on see,mis meid esile tõstab. On ju mitmeid tuntuid juhte ja poliitikuid,kellel polegi oma positsiooni jaoks vastavat haridust. Sel kohal tuleb lisada,et meedia suudab leida üles kõik mineviku varjud,mis heidavad negatiivseid plekke joonel hoitud tegevusest,või pisitillukesest apsakast,mis inimlikult ette võib tulla. Siinkohal leian,et see kuidas sellest välja tulla,oleneb inimese ühiskondlikult tasandil olevast peegeldusest. (Missugusena kodanik end näidanud on) On ju ka palju,kes võib olla et on täiendanud end kõrgkoolides,aga on lihttöölise rollis ning ükskõik kui palju pingutavad,ei sobi õpitud ametisse. Mina isiklikult arvan,et kuna kõik asjad on ühiskonnas omavahel seotud,siis on edasiõppimine
Friedrich I: esimene kadetikorpus Preisimaal Friedrich II Suur: Markii de Louvois: range distsipliin armees, parandati sõjaväe väljaõpet, hoolitseti sõdurite eest rohkem Peeter I: reformid, sõjakoolid 17. saj II poolel Venemaal Ratsaväe tähtsuse vähenemine pärast Kolmekümneaastase sõja lõppu (1648) Suurtükiväe juhtimise võttis üle riik Ühtlustati sõjaväeelu Jalavägi jagati kolmeks: eelvägi, peajõud ja järelvägi Seisti viirgudena ühel joonel Ratsavägi rivistati jalaväeosade vahele ja tiibadele Löögijõu moodustasid tulirelvadega jalaväelased Alaliste armeede loomisega see lahingukord kadus Jagunes: tsentrumiks jala- ja suurtükivägi tiibadeks ratsavägi (jalaväe kaitsmiseks) Liiguti ühtse rindena vaenlase poole. Vaenlase territooriumi haaramine lahinguta. Soodustas tulirelvade laiaulatuslikum kasutamine.
omavahel paralleelsed. Jaguneb: kald- ja ristprojekteerimiseks. Projektsioonide üldomadused: 1. Punkti projektsioon ekraanil on seda punkti läbiva kujutatava kiire ja ekraani lõikepunkt. 2. Sirgjoone projketsioon on üldjuhul sirge, erijuhul punkt, kui sirge ühtib kujutava kiirega. 3. Kui punkt on mingil joonel, siis tema projektsioon on selle punkti projektsioonil. 4. Kui tasapinnalist kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasapinnas, siis see kujund projekteerub sirglõiguks. 5. Kui sirglõik on paralleelne ekraaniga, siis tema paralleelne
võõraks muutis. Autor oli maalinud Tallinna sadamat, jättes taustale vanalinna. Asjaolu, mis linnapildi veidi võõraks muutis, oli see, et autor oli linna maalinud oma mälu järgi. Seega sirgus majakatuste vahel nii mõnigi tundmatu torn ning all-linn ise oli maalitud kallaku peale, mis jättis linnale küll ilusama, kuid võõrama pildi. Mis mulle esmalt silma jäi, oli see, et maalil oli Oleviste kirik enam-vähem merepinnaga samal joonel, mis pole kuidagi kooskõlas tegelikkusega. Pärast autori lähemat uurimist leidsin, et kunstnik oli ka pikalt olnud meremees ning tema teostel on peaaegu kõik laevad kujutatud ideaalse täpsusega (Eesti Entsüklopeedia, 2014). Mõtiskledes maali üle mõistsin, kui täpne, kuid samas eksitav võib olla inimese piltmälu. Täpne sellepärast, et autori mällu oli üsnagi täpselt jäänud linna üldine pilt ning tähtsamad e kõrgemad ehitised, kuid eksitav
värvi või vaiadega ei ole otstarbekas, sest need märgistused hävinevad kiiresti ja on vajalikud uued märkimised. Otse maapinnale märkimist kasutatakse, kuid märktarade kasutamine vähendab kordusmärkimisi. Ühe märkimisega on põhimõtteliselt olemas kaeviku ja tulevase hoone nurkade asukoht. Kaevik tehakse üldjuhul natuke suurem ehitustööde lihtsustamiseks. Vundamendivaiade märkimisel võib samuti kasutada märktarasid, Vaiad asuvad enamasti ühel joonel ning vaiarivide otspunkte kasutades saame jooned, kus vaiad asuvad. Projektist on teada kui kaugel vaiad üksteisest asuvad ning niimoodi on suhteliselt lihtne nende asukoht leida. Vaiade asukohad võib tähistada värvi või tähisvaiadega. Vaiad võib märkida ka lihtsalt koordinaatide järgi ja tähistades need värvi või tähisvaiadega, kuid alati kaasneb oht, et need tähised hävivad. Märktaradele märgitud vaiade teljed on aga korraliku püstitamise korral püsivad ning võimaldavad
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades ...
varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas. Lage toetavad tihedalt asetatud sambad, muudavad siseruumi hämaraks. Templid kivist, ilma mördita. Avad sillutati suurte kividega, laed kiviplaatidest. Siseruumis vähe kujusid. Välisseinad koosnevad skulptuuride massist. N: Khajuraho templi skulptuurkaunistusi ~1000 a. kaetud hinduistlike skulptuuridega; Angkor Vati tempel Kambodzas 12. saj. Skulptuur: dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad,
..
Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda üles-alla liigutada. Brass (konn): Ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. On oluline, et nii jalad kui käed töötaksid samaaegselt ja sünkroonis. Õlad peavad olema ühel joonel, puusad vees. Jalgu tuleb sirutada kiirelt suunaga taha ning jälgida, et kumbki neist ei lööks kuidagi viltu või vindiga. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole. Liblik (delfiin): Ujumine toimub kõhuliasendis. Ujudes on pilk suunatud basseini põhja, mõlemad käed töötavad samaaegselt ning tõmbavad keha edasi. Lihtsaim viis hingamiseks on lükata lõug ja suu veest välja ajal, mil käed on jõudnud reite juurde. Jalalöök algab ülaltpoolt puusa ning jalad on löögi ajal kõrvuti
-3 -1,85 -2 -2 1 -1 -1,6 0 0 -4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4 x 1 1,6 -1 2 2 3 1,85 4 1,6 -2 Kahe joone lõikepunktide leidmine On antud kaks joont oma võrranditega F(x, y) = 0 ja G(x, y) = 0. Missugused on nende joonte lõikepunktide koordinaadid? Lahendus Joonte iga lõikepunkt asetseb nii ühel kui teisel joonel. Järelikult joonte lõikepunkti koordinaadid peavad rahuldama nii üht kui teist võrrandit. Seega lõikepunkti(de) koordinaadid saadakse, lahendades mõlemad antud võrrandid ühiselt (võrrandisüsteemina): F ( x, y ) = 0 G ( x, y ) = 0. Näide Leiame ringjoone ( x + 1) 2 + y 2 = 4 ja sirge y = 3x lõikepunktid. Lahendus Asendame ringoone võrrandisse muutuja y avaldisega 3x (sirge
TOOLI SELGA SIRUTADA. VASTAVALT VAJADUSELE REGULEERIDA. TÕUSTA PÜSTI ENDA SIRUTAMISEKS. TÖÖ ARVUTIGA KUVARI JA II LISASEADMETE RANDMETOED, JALATOED, KLAVIATUURI JUURDE LISAMINE. ASETSEMINE ÜHEL JOONEL JA ÕIGE TÖÖASEND. PROBLEEMIDE II VÄLTIDA TÜHISEID KONFLIKTE KUI ON SIIS PSÜHHOLO HALVAD KOHENE KOHESELT TEAVITADA. OGILINE TÖÖSUHTE LAHENDAMINE. OHUTEGUR D PUHKEPAUSIDE I TOODETE VAHETAMINE VAHELDUSE MÕTTES. MONOTOO TEGEMINE KOOLITUSTE KORRALDAMINE NNE TÖÖ Riski hinnanud inimeste allkirjad
kergelt ja käepäraselt töötavate nuppudega hiir. · Kasuta töötamisel hiirt nii vähe kui võimalik. Küsi arvutispetsialistilt või loe mõnest arvutiõpikust, kuidas asendada hiire tööd klahvidega. · Leia oma käele sobiv hiirepadi. Soovitav oleks, et see on koos randmetoetusega. · Hiire ja padja parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval, kuvari raami parem või vasakpoolse äärega ühel joonel. · Õpi hiirt kasutama mõlema käega. Nagu paremalgi käel, on ka vasakul võimalik põhioperatsioone sooritada nimetissõrmega. Randmepadja kasutamine: · Aitab ära hoida ja leevendada kiirel sisestamisel tekkivat pinget randmetes. · Vähendab võimalust valedeks ja ebatervislikeks töövõteteks. Sagedamini esinevad kontoritöötaja tervisehäired: o pinged kaela- ja õlalihastes, seljalihaste väsimus, sellest tulenevad
skulptuuriga, ehitised reljeefidega kaunistatud ja talumajad, vanematel templitel meenutavad monumente. värviliseks maalitud palke olid kõrged ja paksud õlgedest Templi saalide uksed on ühel kasutati sammastena, taladena, viilkatused, toetusid puust joonel, lage toetavad sambad. piitadena. Mitmekorruselised postidele. Hiina mõjust lisandusid Stuupad poolkera-kujulise katused. Ohtralt kaunistatud. pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad kupliga ehitised Buddha Kaljudesse raiutud templid, katuseräästad tornist kaugemale ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
