mitteühtlane liikumine-Liikumine, mille käigus keha kiirus muutub suhteline liikumine-Liikumine mille käigus on liikuv keha ruumis ühe keha suhtes paigal, teise keha suhtes liikuv sirgjooneline liikumine-Liikumine mööda sirget trajektoori kõverjooneline liikumine-Liikumine mööda kõverat trajektoori 2. miks me näeme kehi värvilisena? Silma võrkkestal on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesi on 3 liiki, ühed erutuvad punase, teised sinise ja kolmandad rohelise valguse mõjul. Nt. kui silma võrkkestale langeb punane valgus, siis reageerivad need kolvikesed, mis erutuvad punase valguse mõjul. 3. kuidas me näeme värvilisi läbipaistvaid kehi? Värvilised läbipaistvad kehad, ehk valgusfiltrid lasevad endast läbi vaid seda värvi valgust, mis värvi nad ise on. Nt. Läbi punase klaasi vaadates, laseb punane klaas läbi vaid punase
Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihaste erutamine (allub tahtele) Siseelundkonna näärmed erutuvad (tahtele allumatud) Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.Närvikude-võtab vastu närvi impulsi.Neuriid-juhivad impulsid teistesse rakkudesse laiali. Koosneb närvirakkudest e neuronidest.Neuron-Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid
2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv) c) Tsentraalne suuaju poolkerade oimusagara koor 4. Tasakaaluanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa lookjuhade ampullid ja sisekõrva esik b) Juhtiv osa VIII peaajunärv ja seljaajunärvid c) Tsentraalne osa väike- ja suuraju poolkerade koor 5. Silmamuna ehitus, nimetage silma abiseadeldised Silmamuna koosneb kolmest kestast ja läbipaistvast tuumikust
Eluslooduses on organiseeritud ka rakulisel teel(tasemel) Rakk on eluslooduse kõige väikseim ehituslik üksus, millel esinevad kõik eluvaldused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ,rakuvaheaine peaaegu puudub. Ülesandeks on teiste kudede kaitsmine väliskeskkonna mõjutuste eest. Lihaskude jaguneb 3-eks , vöötlihaskude , silelihaskude, südamelihaskude .Põhiomaduseks erutuvus ja kokkutõmbuvus .Lihaskoed erutuvad impulssidest. Vöötlihaskude on lihastes , mis liigutavad skeletiluid. Närvikude on võimeline erutust vastu võtma ning edasi juhtima . Varustatud närviimpulssi juhtivate jätketega. Sidekude Sidekoe hulka kuuluvad ka rasv-, kõhr-, ja luukude , veri .Põhiülesandeks on teiste kudede omavaheline ühendamine. Palju rakuvaheainet. ERÜTROTSÜÜDID punalibled LEOKOTSÜÜDID valgelibled TROMBOTSÜÜDID vereliistakud
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4. Selgitage mõisted:
LIHASED 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest
Need retseptorid on tundlikud venituse suhtes erinevas hingamisfaasis. Sissehingamiskeskus saab informatsiooni ka vere keemilise koostise kohta. Need retseptorid (kemoretseptorid) on tundlikud süsihappegaasi, vesinikuioonide, hapniku suhtes ja edastavad infot nende ainete kontsentratsiooni ja selle muutuste kohta. Kemoretseptorid ise jagunevad veel kahte rühma: 1. Perifeersed kemoretseptorid paiknevad unearteri hargnemiskohal ja on tundlikud O2 kontsentratsiooni muutuste suhtes. Nad erutuvad O2 vaeguse tingimustes 2. Tsentraalsed kemoretseptorid paiknevad kesknärvisüsteemis peaajus hingamiskeskuse läheduses ja on tundlikud CO2 ja H- ioonide kontsentratsiooni muutuse suhtes. Nad erituvad, kui nende ainete kontsentratsioon tõuseb. Veel jaotub hingamise regulatsioon reflektoorseks ja humoraalseks. Reflektoorne regulatsioon põhineb venitustundlikelt retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil
suunab see mida ta näeb ja kuuleb- 2 modaalsust AISTINGU OMADUSED erinevat tüüpi retseptorid, naha kaudu saame erinevaid signaale-kas vibreerib, sile, kare, valu kõik need erinevad aistingud antakse erinevate naharetseptorite kaudu, iseloomulik ka asukoht, tean et torkasin nõela pöidlasse mitte mujale, intentsiivsus- kuidas see närviimpulss levib mööda juhteteed edasi ja kui palju närvirakke reageerib-määrab aistingu intentsiivsuse kuidas sarnased rakud erutuvad koos- tähti näevad-löök kuklapiirkonda, löök silmadesse, hõõrume silmi näeme ka valgust, need mis valguse suhtes tundlikud, saavad hõõrumisest mingi signaali ja annavad ikka närvisignaali ajju edasi ja näeme valgustäpikesi MUSTRITEOORIA- kuidas maitseid tajume, kui maitseme soola, siis selleks et üldse tunda soola maistet, erinevad tüüpi retseptorid tekitavad aktiivsuse soolatundlikes retseptorites, aga ka hapu-ja
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja to...
toit ilma toiduta olemise pikkus erineb inimeseti, mõned nädalad võib hakkama saada, mõni paar päeva, tekivad häired. Joogita suudab olla mõned päevad, tekivad tõsised häired. Valgus polaaröö ajal loomulikku valgust ei ole, kunstlik valgus, võivad tekkida hallutsinatsioonid Organismi põhiomadused/funktsioonid (elu iseloomustavad tunnused) : Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, erutuvad koed on lihaskude ja närvikude Ainevahetus a) assimilatsioon ainete süntees b) dissimilatsioon ainete lagunemine Paljunemine Sisekeskkonna püsivuse (homöostaasi) säilitamine sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
rohkem, ei anna siirdeid naaberkudedesse) atüüpilised rakud levivad, annavad siirdeid enamasti lümfisüst või vere kaudu Osteoporoos luu hõrenemine, muutused tiheduses ja talitluses Füsioloogia on enim seotud anatoomiaga, biokeemiaga (uurib elusas organismis toimuvaid keemilisi protsesse ja nende iseärasusi), biofüüsikaga (uurib füüsikaliste protsesside omapära elusas organismis nt närvisüst talitlus, erutuse levik piki närve, levik kudede vahel, erutuvad kord närvi- ja lihaskude), farmakoloogiaga (uurib ravimite e mürkide toimet organismis, ebaõiges annuses või vale manust viisiga on kõik ravimid toksilised; õigesti kasut aitavadmuuta talitlust või asendad puuduva aine, nt hormooni, mediaatori mõju) Kortikoliberiin (CRH) tekib hüpotalamuse stimuleerimisel kortisooli väljutamiseks AKTH adrenokortikotroopne hormoon neerupealistele jõudes hakkavad neerupealised tootma kortisooli, kui seda on liiga palju, produts CRH-d vähem.
liikumise nägemine öises taevas. Samuti on kõik tõenäoliselt seisva rongi aknast välja vaadates tunnetanud, et liigutakse selle rongiga, kus ollakse, kuigi tegelikult liigub kõrval teine rong. 5. Milles seisneb liikumise järelefekt ning millist nähtust see kirjeldab? seletatakse liikumisdetektorite selektiivse adaptatsiooniga; pikaaegne stimulatsioon ühes suunas tekitab väsimuse, pärast liikumise lakkamist erutuvad "vastassuunalised" detektorid) Waterfall illusioon ehk liikumise järelefekt on tuntud juba Aristotelese poolt kirjeldatuna. Vaadates koske, nägi ta teatud aja pärast jõe kallast liikumas. Liikumise järelefekt tekib pärast ca 60 sekundilist liikuva objekti jälgimist. Pärast liikumise jälgimise lõppu tajutakse tausta liikumist, mis on vastassuunaline. Katsed näitavad, et liikumise järelefekt on seotud nende
Kumerläätse fookuseks (F) nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Läätse fookuskauguseks (f) nimetatakse läätse optilise keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust Silm on nägemiselund. Valguse murdumise tõttu silmas tekib silma võrkkestale vaadeldav eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärvi peaajusse, kus tekib kujutispilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab teravalt näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. Lühinägija näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. Kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ees. Nägemise parandamiseks kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kaugelenägija näeb kaugeid esemeid hästi, ligidasi halvasti. Lähedastest esemetest tekib
jne.) 24. Erutuvuse seadused. Jõu-aja kõver (kronaksia, reobaas). Voolu- tugevus aeg OA reobaas - Voolutugevuse väikseim väärtust, mis kutsub esile erutuse OF - kronaksia - Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 25. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps ( pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) 26. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse tugevust või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni
ning kolestoroolist. 33. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus gaasid(või siis vesi, etanool, glütserool jt.) liiguvad mööda konsentratsioonigradienti kõrgemalt madalama suunas. 34. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui transport on vastu konsentratsioonigradienti. 35. Na-K-pump toimib järgmiselt: 3Na+ viiakse välja ja 2K+ liigub raku sisse. 36. Erutuvad koed on närvi ja lihaskude. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on...Membraanipotensiaal on olemas kõigil elusrakkudel. 37. Membraanipotensiaali ajal toimub K+ spontaanne difusioon rakust välja ja Na+/K+ pumba töö(Na+/K+ pump - 3Na+ viiakse välja ja 2K+liigub raku sisse). Raku sees K= 140 mM/L. Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 38
). Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega. Muskuspardid Muskuspartide bioloogilised iseärasused Kehamass 4,5...5 kg, 2,5...3 kg. Võrreldes koduparditõugudega on muskuspardil pikk (60...80 cm) ja lai kere, eriti lai on lihaseline rind
Hüpotaalamus on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks - selle kaude reguleeritakse kehatemperatuuri, ainevahetust, toitekäitumist, homöostaasi. Hüpotalamus on seotud juhtiva sisesekretsiooninäärme, hüpofüüsiga. 6. Kõrgem närvitalitlus. Bioloogline kell, ööpäevarütmid. Keemilise sünaps ja selle talitlus, mediaatorid ehk ~neurotransmitterid. Sünaptiline summatsioon ja –pidurdus, erutuse konvergents ja divergents (Fail TERAs: Erutuvad koed_Närvisüst.doc (Inimese füsioloogia kursuse kordamine). Bioloogiline kell, ööpäevarütmid- ● käbinääre (regul. öö-päevaseid rütme) ● ajuripats (eritab kasvuhormooni, regul. suguküpsust) ● neerupealised (eritavad kortisooli- varustab energiaga; adrenaliini- hirm; noradrenaliini- viha) ● kõhunääre (eritab insuliini; glükagooni- veresuhkur) ● kilpnääre (eritab türoksiini- ainevahetus)
närvisüsteem. Kiudude pikkus 4-12 cm. 2. Silelihas. Puudub märgatav ristivöödilisus. Asuvad siseelundite ja veresoonte seintes. Ei ole tahtele alluvad. Neid innerveerib vegetatiivne närvisüsteem. 3. Südamelihas. Meenutab mõlemat ( on vöödilisus, omaduste poolest rohkem sarnane silelihasele). Asub südames. Südamel on 3 kihti ( sisemine e. Endokard, müokard ja perikard). Ei allu tahtele. Lihase omadused: 1. Võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Lihaskude ja närvikude on erutuvad koed. 2. Kontraktsioonivõime e. kokkutõmbe võime. Kui ärritue mõjul lihas ärritub, siis ta tõmbub kokku. Südamelihasel on veel 3 omadus: 3. Refraktaarsus ( erutumatus, niikaua kuni eelmine erutus ei ole vaibunud). Südamelihasele oluline sest tänu refraktaarsusele ei teki südamelihases kestvat kramplikku ehk tetaanilist kokkutõmmet. 4. Iseloomulik vööt ja sidelihasele: erutuse liitumine e summatsioon. See seisneb, kui lihas
Tingitud refleksi väljakujunemiseks on vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata. 5. Tingitud refleksi väljakujunemise ajal ei tohi samal ajal esineda teisi tugevaid ärritajaid. Kui tingitud refleksi pikka aega ei kinnitata, siis see ,,kustub". 21. Sünaps - kontakt kahe neuroni vahel: neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) Erutuse juhtimise iseärasused närvikeskustes Erutuse ühesuunaline juhtivus aferentselt närvilt eferentsele; erutuse juhtivuse aeglustumine sünaptiline peetus; rütmi
Elektrogardiogrammil on ekstrasüstol kõige paremini näha, saab öelda, kust on ärritus pärit. 5)erutuse blokaad-erutus ei kandu edasi. Kõige sagedasem on atrioventrikulaarblokaad. Erutuse ülekanne on häiritud just atrioventrikullarsõlmest hissisõlmele. Kui see on osaline, siis jääb nt iga teine või kolmas löök vahele. Kui kõik löögid jäävad vahele, siis jääb süda seisma. 6)kodade või vatsakeste laperdus või virvendus. Olukord, kus südame lihaskiud erutuvad eriaegadel. Õiget terviklikku kokkutõmmet ei toimu. Sagedus on väga suur. Kui see jätkub, siis inimene hukkub. Selle korral kasutatakse defibrillaatorit. Selle asemel on võimalik ka südamelihase massaaž. Südametsükkel(järgmine loeng)
hoidumine ja konformne käitumine 1991 Kunitsõna uuris 1200 tudengit: 25 % loomult häbelikud, 34% mõnes olukorras häbelikud, suhtlemisjulged 28%, häbitud 13%. Häbematu on isik, kes on inetu kasu nimel hoolimatu au suhtes, tunnete suhtes ( antiikaja mõttetark Theophrastose). Mittehäbelike tüübid: · Väga temperamentsed ja pidurdamatud isikud · Halvasti kasvatatud isikud · Erutuvad psühhopaadid hüsteerilised, egoistlikud, tseremoonitsemiseta isikud · Karjeristid madala moraaliga häbitud tegelased · Sisimas häbelikud esinevad uljalt häbelikkust varjates Ülesanne: üks õpilane läheb klassist välja. Klassis lepitakse kokku millisest tuntud isikust hakatakse rääkima. Õpilane tuleb klassi ja hakkab esitama küsimusi : kas ta on mees? Kas ta on 40 aastane või noorem jne., kuni arvab ära kellega on tegemist.
Ainete transport, membraani- ja aktsioonipotentsiaal 30. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus ainete transport toimub mööda kontsentratsiooni gradienti. 31. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui ainete transport toimub vastu kontsentratsiooni gradienti. 32. Na-K-pump toimib järgmiselt: Na-kanalid avanevad > rohkem Na-kanaleid avaneb > Na-kanalid sulguvad > K- kanalid avanevad > K- kanalid sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on K+ spontaanne difusioon (hajumine) rakust välja, Na+/K+ pumba töö. 35. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potentsiaalide järsk muutus rakumembraanil, põhineb membraani kanalite läbitavuse muutustel. 36. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskonna muutus. 37. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad
hingamislihaseid (diafragma ja roietevahelised lihased). Regulatsiooni juures on oluline ka hingamislihastelt ja hingamiselunditelt pärinev informatsioon hingamiskeskusele. Sissehingamine: sissehingamise ajal diafragma liigub allapoole ja tekib diafragma venitus. Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (06.09.2013) Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline füsioloogia – haiguslikult muutunud toimimine Patoloogiline anatoomia – haiguslikult muutunud ehitus Organismi põhiomadused/-funktsioonid 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega. Erutuvad koed: lihaskude, närvikoed. Stiimul võib pärineda lihasest endast. Võib olla erutus väljastpoolt, aga ei pea. 2. Ainevahetus – 2 vastandlikku külge: a) assimilatsioon – ainete süntees b) dissimilatsioon – ainete lagunemine. Need 2 vastandlikku protsessi kulgevad paralleelselt. Nt. kasvuetapil on assimilatsioonid ülekaalus. Vananemisel dissimilatsioon, haiguste puhul samuti. Kui inimene haigusest
On olemas isegi termin -- Mozarti efekt. On andmeid, et lapsed, kes selle helilooja teoseid ema kõhus ja sünnihetkel kuulasid, käituvad tulevikus palju rahulikumalt kui need, kes olid sellest ilma jäetud. Sellele võib kaks seletust olla. Esiteks tõstab tuttava meloodia kuulamine lapse tuju. Teiseks on võimalik, et põhjus peitub just nimelt Mozarti muusika stressivastastes omadustes. Teadlased avastasid, et isegi viiekuune loode võib eristada erinevaid muusikastiile. Rocki kuuldes erutuvad lapsed ema kõhus ning hakkavad energiliselt põtkima. Vivaldi muusika rahustab nad maha. Samas viib Beethoven nad tugevasse erutusseisundisse. Ilmselt oma liigse emotsionaalsuse tõttu. (Moi Rebjonok, 2009) Beebid armastavad muusikat Isegi lootelises arenguastmes võivad beebid ennast muusikast kaasa kiskuda lasta, andes sellest märku oma liigutustega. Ameeriklased on loodete tarbeks leiutanud koguni rasedate kõhtu toetavad bandaazid, mille sisse on monteeritud mini-stereomängijad
osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus. Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja jätked. Jätked kahte tüüpi: dendriidid ja taksonid. Neuroni keha: suur tuum, milles 1 suur tuumake (Golgi kompleks, mitokondrid, ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees. Närvisüsteem jaotunud tuumaks (sisemine kiht) ja kooreks (välimine kiht) Gliia – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest. Selgrootutel seotud ainult närvirakkudega, selgroogsetel närvirakkude ja kapillaaridega.
pöördväärtust. D=1 D läätse optiline tugevus f f - fookuskaugus Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (dptr) 1 dptr = 1 1 meetrilise fookuskaugusega läätse optiline tugevus on 1 dptr. 1m 20. Silm, selle ehitus. Prillid. SILM on nägemiselund. Valguse murdumisel tekib silma võrkkestale vaadeldava eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärve peaajusse, kus tekib kujutluspilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab näha nii lähedasi kui ka kaugeid esemeid. NORMAALNÄGIJA näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest. LÜHINÄGIJA näeb lähedasi esemeid hästi, kaugeid halvasti. · Lähedasest esemest tekib võrkkestale terav kujutis.
Ta koosneb tugi- ja retseptoorsetest rakkudest (karvrakkudest). Basilaarlestme sees on umbes 24000 ristipidist kiukest n.ö. kuulmiskeelikut. Nad pikenevad teo tipu suunas. Retseptoorsete rakkude kohal on katteleste. Kuulmisärrituse vastuvõtmine: jaluse võnkumine - esikuastriku perilümf helikotreema kaudu trummiastriku perilümf. Vastavalt perilümfi võnkumise laadile hakkavad basilaarlestmes kuulmiskeelikud võnkuma. Kusjuures samal kohal asetsevad retseptoorsed rakud erutuvad, puuduvad dendriididega vastu kattelestet, siin mehhaaniline võnkumine transformeeritakse närvierutuseks, mööda kaheksandat peaajunärvi ligub impulss peaajukoore oimusagarasse, seal tekib kuulmisaisting 128. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte: (Joonis 16) Tasakaaluretseptorid paiknevad poolringkanalite laenenud algusosades ampullides ja esikus paiknevas ümar- ja ovaalkotikeses. Tasakaalu- ja kuulmiselundiks on sisekõrv. Ta paikneb oimuluus
..4 tuhat aastat e.m.a. Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised tapaküpsus saabub 45...55 päevaselt. 6 Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6...7 kuud) 145...150, munatõugu partidelt 200...260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400...500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5...5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2...3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50...60. elupäevast juveniilsulgimisega (50...60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48...52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil mullarditega.
Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kuklasagaras. http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.starsandseas.com/SAS_Images/SAS_Physiol_Images/SAS%2520tastepics/Taste Värviaisting Silma võime värvusi eristada on tingitud sellest, et võrkkestas on kolm liiki kolvikesi: ühed reageerivad punasele valgusele, teised - rohelisele ja kolmandad violetsele. Vastavalt sellele, missugused kolvikesed erutuvad, tekib vastav värviaisting. Kolvikeste erinevad liigid võivad erutuda üheaegselt ja erinevas astmes, see tekitab erinevate värvide ja varjundite taju. Mõnedel inimestel esinevad häired värvuste nägemises, värviaistingute nõrgenemine või puudumine üksikute või kõikide värvuste osas. Näiteks ei suuda mõned inimesed eristada helepruuni tumerohelisest ning purpurset ja violetset sinisest. Selline värvipimeduse vorm on Koostanud M
efektorile. Erutuse ülekanne preganglionaalselt proganglionaalsele toimub mediaatori vahendusel. Sümpaatiliste preganglionaalsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja ..segmentide külgmistest sarvedes. ganglion coeliacum plexus ganglion mesentericum superior plexus ganglion mesentericum inferior Adenoretseptorid jagunevad kahte suurde rühma: Alfa ja Beeta alfaadenoretseptorid on tundlikumad normadrenaliini suhtes, aga beeta adrenaliini suhtes. Alfaadenoretseptorid erutuvad 10 -9 mmol, beetaadenoretseptorid erutuvad 10 -8 mmol. Beeta jagatakse: beeta1, beeta2, beeta3. Alfa jagatakse: alfa1, alfa2. Erutust vähendavad mediaatorretseptorid. Adenoblokaatorid. SümpaatiliseNS aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Kõige tüüpilisem on hädaoht, kui aktiveeritakse sümpaatiline NS. Reaktsioonid on sellised, mis aitavad põgeneda või vastupanu osutada. Sümpaatilise NS-i toimed efektorelunditele:
Sisekõrva corti elundi retseptoorsed rakud teonärv/kuulmisnärv (sild- jäta vahele) suuraju poolkera oimusagara koor/kuulmiskeskus. 74. Kirjelda helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest püüab kinni selle helisignaali, välimine kuulmekäik(trummikile võnkumine), 3 kuulmeluukest, liigeste kaudu edasi esikusse, siit esikuastrikusse helikodrema tagasivõnkumine trummiastriku kaudu, teojuhas olevad kuulmisretseptorid erutuvad. Närvirakud, mis ei kannata, et neid pidevalt hoitakse töös, et saaksid hapnikuvaru taastada. Hapnikupuudus on peamine, mis kuulmisrakke hävitab. Kui inimene halvasti kuuleb, siis ta hakkab kõvasti rääkima, aga ise nad seda ei taju. 75. Tasakaaluanalüsaatori osad joonis 22, lk 237 õpikus. Esikus on 2 kotikest, kus registreeritakse pea asend üle-alla ja vasakule-paremale liikumise registreerimine. Tasakaaluretseptorid
karistus) nõrgeneb. Vormimine protsess, mille abil kutsutakse esile soovitud reaktsioon premeerides käitumist, mis on soovitud reaktsiooniga järk-järgult üha sarnasem. Nt rott ei saa juhuslikult kõrgele hüpata ja katse läbiviija eesmärki täita, tuleb õpetada!! Käitumiskontrast reaktsioonimuster, mille puhul organism lähtub preemia hindamisel võrdlusst teiste võimalike või varem esinenud preemiatega. Peegelneuronid otsmikusagaras, erutuvad iga kord, kui loom teeb teatud liigutuse nt sirutab käe välja. Latentne õppimine õppimine, mis toimub ilma käitumise muutumiseta Asendav tingimine õppimine, mille puhul õppija omandab tingitud reaktsiooni pelgalt jälgimise teel, nähes teise osaleja tingimist Neutraalne stiimul objekt v sündmus, mis ei ole esialgu käitumisega seotud Tingitud stiimul esialgne neutraalne stiimul, mis seostatakse tingimatu stiimuliga
m.a. Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised – tapaküpsus saabub 45…55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200…260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. 9 Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega.
2) esineb eksoftalmia ehk punnsilmsus. Silmamunad on esile tunginud ja neil inimestel on hirmunud ilme. Silmavalged võivad ka paista. 3) kilpnääre kaelal võib olla suurenenud ja seda kutsutakse struuma e hõõtsik 4) südametegevus on kiirenenud ehk esineb tahhükardia ja võib esineda ka arütmia. 5) esineb käte värisemine ehk tremor, kuid käte värisemine tekib ka vananedes ja kroonilise alkoholismi korral. 6) emotsionaalne labiilsus. Inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti negatiivsed emotsioonid mööduvad kiiresti jms. Kilpnäärme alatalitsu: · lapseeas avaldub kretinismina. iseloomulikud tunnuseks on kääbuskasv ja vaimne alaarenemine. Vaimne alaareng on põhjustatud närvikasufaktori vähesusest või puudusest. Kääbuskasv on põhjustatud sellest, et kilmpnäärme hormoonide puudusel jääb hormoonide toime ära. RAVI: kretinismi puhul ravi seisneb kilmnäärme hormoonide
Tal on mittestandardne värvus, suured laigud. Tema mokad ja silmalaud on pigmendita. Tal on roosa ninapeegel. Tema liigutused on vabad, kerged, kiired, hoogsad, otsejoonelised ja vetruvad. Keskspitsi pea on kiilukujuline ja proportsionaalne koera kasvuga. Ta silmad on keskmise suurusega, ovaalsed, mitte pungis, teineteisest mitte väga kaugel, tumedad ja läikivad. Silmaääred mustad, pruunidel koertel pruunid. Nad on elava temperamendiga, mõõdukalt erutuvad, energilised, liikuvad, emotsionaalsed ja valvsad. Kääbusspits Kääbusspits on väga väike, kompaktne, energiline, elegantne ja liikuv. Tal on väga pikk kohev püstine karvkate. Iseloomulikud tunnused on teravatipulised püstkõrvad, terav rebasekoon, selja kohal sirgelt ja tihedasti laiali hoiduvate karvadega saba. Nad on väga hästi dresseritavad. Ta karvkate on väga pikk, kohev, sirge, tihe ja karmivõitu, aluskarv tihe ja pehme. Saba karvkate on tal eriti pikk, tihe ja kohev
suurenenud ka alatalitluse korral. 4) Südame tegevus on kiirenenud e esineb tahhükardia. Võib esineda ka südame arütmia. 5) Käte värisemine e tremor. See pole selline tunnus, mis võib olla vaid kilpnäärme ületalitluse korral. See on ka kroonilise alkoholismi korral, neurosüüfilise e närvisüsteemi kahjustuse korral süüfilisest tulenevalt, parkinsonismi korral, vanadel inimestel on see iseloomulik. 6) Emotsionaalne labiilsus inimesed erutuvad kergesti, hakkavad nutma kergesti. Samuti läheb negatiivne meeleolu kiiresti mööda ja inimene hakkab naerma. Vihastavad kergesti ja see läheb ruttu mööda hakkab naerma. Kilpnäärme alatalitlus Alatalitlus lapseeas avaldub kretinismina. Iseloomulikeks tunnusteks on kääbuskasv ja vaimne alaareng. Alaareng on tingitud närvikasvu faktori puudumisest või vähesusest. Kääbuskasv on tingitud sellest, et hormoonide teke kasvule jääb ära
integreeritud EMG EMG sageduskarakteristikud: * EMG spektraalanalüüs: keskmine sagedus, mediaan sagedus * pöördepunktide arv * nullteljega ristumiste arv Naturaalne EMG-lihase kõigi aktivistsiooni potensiaalide algebraline summa. Sellega saab määrata sünergisti ja antagonisti koostööd. Kombinatsioon teiste meetoditega: *Elektrostimulatsioon: uuritakse väsimust, pataloogiat, haigusi: alustatakse väikeste voolutugevustega ja erutuvad aferentsed lihaskiud: tööle läheb refleksikaar, erutus liigub seljaajju. Reflektroorsel teel tekib lihaskontraktsioon ja Hoffmanni refleks: voolu tugevuse suurenemisel H-refleks kaob ja lihase otsene vastus suureneb. Määratakse motoorsete segmentide töökord: kui voolutugevus läheb liiga suureks blokeerib ära aksoni algsegmendi. *Dünamomeetria + Goniomeetria = energeetiliste kulutuste määramine kaldpinnal sooritatava lihastöö tingimustes. Coaktivistsioon ja lihase
Pardid kodustati 3…4 tuhat aastat e.m.a. Pardid on vähenõudlikud ja kohanevad kergesti erinevate pidamistingimustega. Kiirekasvulised – tapaküpsus saabub 45…55 päevaselt. Lihatõugu emaspardilt saab munemisperioodil (6…7 kuud) 145…150, munatõugu partidelt 200… 260 muna. Ühe emaspardi kohta aastas 200 parditibu ning 400…500 kg pardiliha. Pardid hakkavad munema 4,5…5,5 kuu vanuselt. Munevad kella 2…3-st öösel 10-ni hommikul. Kergesti erutuvad. Partidel on suhteliselt kõrge kehatemperatuur (42 ºC). Kiire ainevahetuse tõttu vajavad pardid rohkesti hapnikku (4 parti = 60 kg lammas). Kiurikaste söötade seeduvus halvem kui hanedel. Noorpardid alustavad 50…60. elupäevast juveniilsulgimisega (50…60 päeva). Pardibroilerid tuleb tappa enne sulgimist 48…52 päeva vanuselt. Pardiliha toodetakse peamiselt muskuspartide ning muskuspartide ja lihaparditõugude (peamiselt pekingi tõug) hübriidide baasil – mullarditega.
eri süsteemide poolt andmepõhine, detaililt tervikult detailile, lähtub tuvastatud üksik- tervikule kontekstist, teadmistepõhine stiimulite/elementide kokkusidumine üheks tervikuks neuraalne sünkroonsus -- visuaalselt tajutavas 1. tervikstiimuli kohta närvirakkude eri rühmad kujutises toimub püstitatakse nn pertseptiivne erutuvad sünkroonselt → kõigepealt: hüpotees, sünkroniseeritud 1. üksiktunnuste avastamine, 2. hüpoteesi kontrollitakse närvirakkudelt saadud 2. neist tunnustest stiimuli teatud omaduste sõnumid on tegelikkuses keerukamate vormide peal, üksteisega seotud. moodustamine, 3. tulemuseks stiimuli kui närvirakud ei erutu 3
(liikumine ärritaja suhtes nurga all, taksis) b)lähiorienteerumisel tuttavas piirkonnas kasutavad valdavalt orientiire, “maamärke”. 3.SENSOORSED SÜSTEEMID. Meeleelundite roll käitumises, nende lihtsad toimimisprintsiibid. Meeleelundite abil on võimalik saada informatsiooni väliskeskkonnast. Aju loob meile pildi/heli närviimpulsside voo baasil. Need närviimpulsid ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on binaarsed signaalid. Erinevad retseptorrakud erutuvad ainult mingite konkreetsete värvus- või helitoonide puhul. See, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, kajastab vaadatava objekti suunda ja (mõnikord) värvust; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust. Analoogselt: see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust. Lisaks: kahe silma olemasolu võimaldab hinnata objektide kaugust, kahe kõrva olemasolu aga heliallika suunda.
Bioloogiline psühholoogia I LOENG Ülevaade bioloogilise psühholoogia ainest ning teemadest; Käitumise ja kogemuse füsioloogiliste evolutsiooniliste ja arenguliste mehhanismide uurimine. Bioloogiliste seletusviiside neli kategooriat: - Füsioloogiline – kuidas aju jt organid käitumisega on seotud - Ontogeneetiline – kirjeldab struktuuri või käitumise arengut - Evolutsioonline – rekonstrueerib struktuuri või käitumise evolutsiooni ajaloo - Funktsionaalne – miks struktuur või käitumine selliseks kujunes Ülevaade aju ehitusest ja funktsioonidest; Ajukoore all olevad sügavamad osad on eluliselt kõige olulisemad, kus asuvad lihtsaimad asjad nt südametegevus, hingamine. Selgroo otsast hakkavad tulema. Saab võrrelda jäätisega. Ajutüvi - Keskaju ja talamus – ülekandejaam mis suunab infot eesajju. Valu, meeleolu ja motivatsioon - Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm ...
Vene-Eurooa ja Lääne-Siberi laikad on keskmisekavulised. Norra põdrakoer aga on alla keskmise turjakõrgusega. Urukoerad (taksid, jahi- ja foksterjerid) väikesed koerad, kes poevad urgu, et ulukit kiusata. On visad, julged, väsimatud, agressiivsed, sõltumatud ning ettearvamatud. Kalduvad olema domineerivad. Kasutatakse uruloomade küttimiseks. Taks: lühi- pika- ja karmikarvalised. Lontis kõrvad, lühikesed jalad, pikk keha. Terjer: temperamentsed, elujõulised ja kergesti erutuvad. Esineb kasvatusraskusi. Lontis kõrvad, väikesekasvulised, kuni40cm. Jahiterjer meenutab taksi. Linnukoerad (seisukoerad, spanjelid, retriiverid) seisukoerad tarduvad teatud poosi ning tõstavad üles oma käpa, kui näevad otsitud objekti. Seisvad linnukoerad ehk kanakoerad setterid, linnukoerad. Iiri ja inglise setter turjakõrgus 50-60cm, keskmise suurusega koerad. Saksa linnukoer üle keskmise 60-70cm. Liikumaajavad linnukoerad e spanjelid madalakavulised vene spanjel ja inglise
kopsud. Südames pumbatakse veri vatsakestes „alt-üles“ – paremast vatsakesest kopsu arteritesse ning vasakust aorti. See on tagatud südame apex’ist algava ja ülespoole liikuva vatsakeste kontraktsiooniga (vt järgmine punkt) ning südame lihaskiudude spiraalse asetusega, sest just selline asetus lähendab kontraktsiooniajal. Süda on õõnesorgan, mille põhiliseks struktuuriks on südamelihas ehk müokard. Müokardi rakud – müokardiotsüüdid - on erutuvad, võimelised genereerima APd. Müokard koosneb kahest osast: I - töömüokard / tüüpiline müokard – suurem osa. Tema kontraktsioon on südame pumbafunktsioon. II - atüüpiline müokard – väiksem osa. Moodustab südame erutustekke- ja juhtesüsteemi, pumpamisel tema roll tähtsusetu. Atüüpilise müokardi ülesandeks on südame rütmi genereerimine ning südame eri osade talitluse koordineerimine. Rütmi modifitseerib aju vastavalt olukorrale. Südamelihase omadusi:
172. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaatori osad, nende ülesanded Analüsaator- ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast: - Retseptoorne osa e. vastuvõttev osa - Juhtiv osa-pea- või seljaaju närvi sensoorne osa - Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli 173. Kõrva ehitus: välis-,kesk- ja sisekõrv. (Joonis lk. 235 + tv) 174. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte Retseptoorne- kuulmerakud, mis erutuvad ja puutuvad kattelestet, mis tekitab närvierutust Juhtiv osa- VIII peaajunärv- viib närvierutuse edasi Tsentraalne osa- suuraaju poolkerade oimusagara koord 175. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Retseptoorne- sisekõrva esikus ja lookjuhade ampullides- kiirendavad, aeglustavad, üles-alla liikumine Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu
172. Analüsaatori mõiste, nimeta analüsaatori osad, nende ülesanded Analüsaator- ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati kolmest osast: - Retseptoorne osa e. vastuvõttev osa - Juhtiv osa-pea- või seljaaju närvi sensoorne osa - Tsentraalne osa – suuraju piirkondade poolkerade koore vastav väli 173. Kõrva ehitus: välis-,kesk- ja sisekõrv. (Joonis lk. 235 + tv) 174. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte Retseptoorne- kuulmerakud, mis erutuvad ja puutuvad kattelestet, mis tekitab närvierutust Juhtiv osa- VIII peaajunärv- viib närvierutuse edasi Tsentraalne osa- suuraaju poolkerade oimusagara koord 175. Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte Retseptoorne- sisekõrva esikus ja lookjuhade ampullides- kiirendavad, aeglustavad, üles-alla liikumine Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu
ennast päikese käes, palava kesksuvise päikese eest aga poevad peitu. Püsisoojased loomad säilitavad konstantse kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil. Külmas aitavad kehatemperatuuri säilitada ka karvkate ja nahaalune rasvakiht. Termoregulatsioon Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja ainevahetuse intensiivistumise näol. Hüpotermia Perifeersetes piirkondades ei tagata ulatusliku vasokonstriktsiooni tõttu kudede toitumist, nekroos areneb, kui temperatuur langeb alla 4°C
palava kesksuvise päikese eest aga poevad peitu. Püsisoojased loomad säilitavad konstantse kehatemperatuuri ainevahetuse ja vereringe regulatsiooni abil. Külmas aitavad kehatemperatuuri säilitada ka karvkate ja nahaalune rasvakiht. Termoregulatsioon Termoretseptoreid leidub kehapinnal, limaskestadel, seljaajus, suurte veenide ümbruses ja alakõhus. Termoregulatsiooni keskused paiknevad hüpotaalamuse piirkonnas ja need erutuvad läbivoolava vere temperatuuri kõrvalekallete korral. Kiire vastus keha kuumenemisele on veresoonte laienemine nahas ja higi eritumine. Naha jahtumisele järgnevad kiired refleksid higistamise lakkamise, värisemise, veresoonte ahenemise, piloerektsiooni ja ainevahetuse intensiivistumise näol. Hüpotermia Perifeersetes piirkondades ei tagata ulatusliku vasokonstriktsiooni tõttu kudede toitumist, nekroos areneb, kui temperatuur langeb alla 4°C
+ Karvanääpsu sensor reageerib liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga Vabad närvilõpmed paiknevad üle kogu keha, rohu- ja puutetundlikud. Ärritamisinfo kodeerimine Kolme põhitüüpi retseptorite abil on seega võimalik kodeerida ja edastada KNS-i naha ärritamise erinevaid aspekte: nahadeformatsiooni intensiivsust või amplituudi (sügavust), kiirust ja kiirendust. On tõenäone, et komplekssete ärritamiste korral (nt kompimisel aktiivselt liikuvate sõrmedega) erutuvad kõik kolm naha mehhanosensorite tüüpi ja et kompimistaju rajaneb kõigi nende sensorite impulsatsioonide töötlemisel KNS-s. Puutemeelenahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastusõetud informatsioon on aluseks puuteaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju 2 selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
