Fiiberoptilise kaablikiu võib teha aga juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu selliseid kiude.( V. Praust , ,,Võrgutamine? Arvutite võrgutamine!", http://katye.planet.ee/netist/vork.htm) Valguskaabel(inglise fiber-optic cable) on kiudoptiline kaabel, mille sooneks on valgust juhtivad klaas- või plastikkiud. Kaabli kiu võib teha juuspeene ning kaabel tervikuna võib sisaldada kümneid või isegi sadu kiude. Valguskaabli kiud on pikad, inimese juuksekarva läbimõõduga puhta klaasi salgud. Ühes valguskaablis võib olla sadu või tuhandeid kiude. Üks valguskiud koosneb kolmest osast. Esiteks on tuum õhuke klaas mida läbib valgus. Teiseks on kattematerjal, mis on tehtud dielektrikust materjalist, tavaliselt kaetud akrüülpolümeerivõi polümiidi kihiga. Kattematerjal ümbritseb kaabli tuuma ja peegeldab valgust tuuma tagasi. Kolmandaks osaks on pinnakate, mis on tehtud plastmassist
KIU MUUTUMINE PLASTSEKS, KIU LAHUSTUVUS VEES, NIISKUSE SIIRDAMINE/KONDENSEERUMINE NAHAPINNALT *KIU KEEMILINE PÜSIVUS REAGEERIMINE HAPETE,LEELISTE VM KEEMILISTE AINETE TOIMELE *VASTUPIDAVUS PÄIKESEVALGUSE MÕJUTUSTELE *ELEKTRISEERUVUS *VÄRVITAVUS Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009*KIU PIKKUS Kõik looduslikud kiud peale loodusliku siidi on lühikiulised. Nende pikkus on 10-900 mm ja see ei ole ühtlane. Keemilisi kiude saab toota pika pidevkiuna (filamentkiud) või vajadusel tükeldatakse soovitava pikkusega staapelkiududeks. Mida pikemad ja ühtlasemad on kiud, seda ühtlasem on kedratud lõng. *KIU JÄMEDUS(PEENUS) väljendatakse kiu(lõnga) numbriga, so kaalu ja pikkuse suhtarv. Kasutatakse kolme erinevat ühikut: tex (teks), lõngade jämedus ---------------- 1tex=1g/1000m ----mida suurem nr, seda jämedam lõng den (denjee), keemiliste kiudude jämedus - 1den=1g/9000m--mida suurem nr, seda jämedam kiud
lõppharud levivad kolmes suunas. · N auricularis posterior suundub taha, innerveerib m auricularis posterior'i ja m occipitalis't , sisaldab üsa kiude välise kuulmekäigu, 4 kõrvalesta, kõrvataguse naha innerveerimiseks. · R digasticus suundub alla, innerveerib m
Betooni suurimaiks puuduseks on väike tõmbetugevus. Selle parandamiseks on välja töödeldud erinevaid meetodeid, mis teevad betooni rohkem vastupidavamaks tõmbetugevusele. Parim meetod selleks on betoonis vastu võtta tõmbetugevusi muude materjalidega. Klassikaliseks meetodiks on saanud terasvarraste paigaldamine betooni, kuid see nõuab palju lisa tööd ja on väga ajakulukas. Selleks töödeldi välja kiudbetoon, kus betooni sisse on pandud muude materjalide kiude. 1. KIUDBETOONI AJALUGU Betoon on olnud üks levinumaid ehitusmaterjale maailmas. Survetugevus on betooni tähtsaim omadus, sest ehituses kasutataksegi betooni just survejõu vastuvõtmiseks. Kuid betooni tõmbetugevus on survetugevusest kordades väikse. Selleks, et seda tasakaalustada, lisatakse betoonile juurde kiude, mis on suure tõmbetugevusega nagu teras ja sünteetilised kiud. [1] Enimlevinud on terassarruste kastutamine, kui järjest enam kasutatakse sarrustena teras- või
tooted, osaliselt või täielikult töödeldud tooted, pooltooted ning õmmeldud valmistooted. Tekstiiltoodetega võrdsustatakse vähemalt 80% toote massist tekstiilkiudusid sisaldavad tooted. Rõivad - inimese kehakatted va. jalatsid. Kiudaine - koosneb üksikutest kiududest, millede silmatorkavaimaks omaduseks on nende suur pikkus võrreldes jämedusega, kas loodusliku päritolu või tööstuslikult toodetud. Looduses esineb palju kiude, kuid suhteliselt väheseid kasutatakse tekstiilitööstuses. Tekstiilkiud on riide ja teiste tekstiiltoodete valmistamise tooraineks. Polüesterkiud, puuvillakiud, lambavillakiud (järjekorras Polüesterkiud vasakult paremale). suurendatult umbes 70 x. Tekstiilkiuks loetakse: 1) saadust, mida iseloomustavad painduvus, peenus ja suurima laiusmõõduga võrreldes suur pikkus ning mis nende omaduste tõttu sobib tekstiiltoodete valmistamiseks;
...................................6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN................................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 LISA 1.............................................................................9 SISSEJUHATUS Päritolu järgi liigitatakse kiude kas looduslikeks või keemilisteks kiududeks. Keemilisi kiude jaotakakse omakorda kasutatavate toorainete järgi kolme suurde rühma: tehiskiud, sünteetilised kiud ja anorgaanilised kiud. Tehis- ja sünteetiliste kiude erinev sünnipära ja keemiline koostis tingib nende kiudude täielikult erinevad omadused ja kasutusotstarbe. Tehiskiudude lähteained on looduslikud ja kiu saamiseks tuleb need vaid kiukujuliseks muuta. Sünteeskiudude puhul tuleb ka kiumolekulid tööstuslikult toota
nad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. b) Mikrogliiarakud - on väiksemad, nad liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste: Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. 142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv).
kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa
n. hypoglossi, paikneb piklikajus Väljub piklikajust 10...15 juureniidina sulcus ventrolateralise kaudu, koljuõõnest canalis hypoglossi kaudu. Närvitüvi laskub kaelapiirkonnas m. stylohyoideuse siseküljel, a. Carotis interna ja v jugularis interna vahel allapoole, pöördub siis kaarjalt ette ja lõpeb keele lihastes. XII närvil on ühendusi naabernärvidega (truncus symphaticus, X närv), eriti spinaalnärvidega (C1-3), millega on otseses suguluses. Ülemised kaelanärvid annavad kiude n hypoglossusele, mis edaspidi eralduvad sellest omaette harudena. Harud. Hüpoglossusekiududeta harud (mood kaelanärvide arvel) 1. Ramus meningeus dura materile. Pisike haru, mis suubub ülespoole. 2. Radix superior (C1-2-st) kaela eesmise rühma lihased: A) M. sternohyoideus, m. omohyoideus (seda innerveerivad 2 haru), m. sternothyroideus radix superior laskub mööda a. carotis communist
Histoloogia ja embrüoloogia 7. loeng Sidekoe kiud Sidekoe kiud · 1 - Kollageensed kiud · 2 - Elastsed kiud · 3 - Retikulaarkiud Kollageensed kiud · Kollageenseid kiude moodustab valk kollageen. · Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus
Kanada neurokirurgid Penfield , Jasper ja Rasmussen avastasid katsete käigus, et vastava motoorse piirkonna ärritusele järgnevad vastavad liigutused, mille põhjal nad koostasid ajukaardi. · Inimene kujundab kõne kuuldud sõnale: kõrv võtab heli vastu, suunab närviimpulsid oimusagarasse Brodmani 41, 42 väljades asuvasse esmasesse kuulmiskeskusesse. Neilt väljadelt levib ärritus Wernicke alale, kus toimub helist arusaamine, sealt levib mööda kaarkimbu kiude Broca alale, kus formuleerub vastuse kõne närvi- e neuraalmudel(mitte vastus sõnana). Broca alalt kandub ärrius sek mot alale ja sealt häälepaeltele, keelelihastele, näo miimilistele lihastele, pehme suulae lihastele kõik lihased, mis osalevad sõna moodustamisel. Lõplik levik toimub peaaju närvide kaudu, peale seda võimalik kõnelemine. · Kirjasõnast arusaamine, lugemine: erutus levib silma võrkkestalt mööda nägemisnärvi
a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude. Pigmendikiht 78.Nahas paiknevad retseptorid: a) Valuretseptorid - epidermise süvades kihtides ja pärisnaha näsakihis
Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest . Müeliinkiudu ümbritseb Schwanni kest ja sellest seespool on fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp, mis liibub närvijätketele muhvitaoliste segmentidena. Hallaine ja valgeaine Kesknärvisüsteemi lõigetel eristatakse hall-ja valgeainet. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke
1. KANGASTES OLETATAV KIULINE KOOSTIS ORGANOLEPTILISE ANALÜÜSI TEEL 1.1. Kangaste kirjeldamine vaatluse põhjal I kangas Kangas on tasapindse toimse sidusega (Foto 1), kuna paremal poolel on lõime ja koekatteid võrdselt. Pahem pool sarnaneb parema poolega, kuid toimejooned on vähem reljeefsemad ja vastupidise suunaga. Riide pind on veidi kare, on näha kiude kanga pinnal. Kangal on ka õrn läige. Kangas on üsna paks ja tihe. Lõime- ja koelõngad ei erine teineteisest ning paiknevad ühtlaselt kangas. Mõlemad on väga õrna keerduvusega, seega ei ole kangas elastne. Lõngad on keskmise jämedusega ja pehmed, kuid karvased ja mitte väga tugevad. Tegemist on staapelkiududest tehtud lõngadega. Kangas ei ole kortsuv. Samuti puudub sellel elastsus, sest lõngade keerduvus on väike. Riide tiheduse tõttu on ka drapeeruvus halb.
kesknärvisüsteemis. 52. Närvikiu mõiste, liigid ehituse ja talitluse alusel. Joonis 18 vihikus. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätk. Närvikiu liigid ehituse alusel: 1 Müeliinkiud ümbritseb neurolemm ja sellest seespool fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp. Erutus liigub väga kiiresti(nt. näpukõrvetus võtad kohe ära). 2 Müeliinita kiud katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest. Juhib valdavalt siseelundite talitluses. Neid kiude leidub peamiselt autonoomses närvisüsteemis. Närvikiu liigid talitluse(funktsiooni) alusel: 1 aferentsed ehk sensiiblid ehk tundenärvikiud sensoorse närviraku pikad jätked. Erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. 2 eferentsed ehk motoorsed närvikiud motoorse närviraku pikad jätked. Annavad impulsse ajust lõppelundisse lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik). ** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus.
Tekstiilmaterjalid Maire Kask Tekstiilkiud Painduvaid ja tugevaid moodustusi, mille pikkus ületab palju kordi läbimõõdu, nimetatakse kiududeks Kiude, mida kasutatakse tekstiilitööstuses, nimetatakse tekstiilkiududeks KIUDUDE LIIGITUS LOODUSLIKUD KEEMILISED Taimsed Sünteetilised kiud kiud Anorgaanilised kiud Loomsed Tehiskiud kiud LOODUSLIKUD KIUD Taimsed ja loomsed kiud saadakse loodusest valmiskujul; Kiudude kasutamiseks inimene kogub, eraldab ja puhastab neid. KEEMILISED KIUD: tehiskiud
cerebri media, a. choroidea anterior 14) a. brachialis’e harud (3) a. profunda brachii, a. collateralis ulnaris superior, a. collateralis ulnaris inferior 15) alumiste hammaste arteriaalne verevarustus a. alveolaris inferior (rr. dentales, rr. interalveolares, rr. gingivales) 16) millega koos kulgeb kaelal a. carotis communis koos n. vagus’e ja v. jugularis interna’ga ühes fastsiatupes ! 4. Spinaalnärvid ! 1) mille ühinemisel moodustub spinaalnärv, mis funktsiooniga kiude nad sisaldavad, kuidas jaotatakse, palju neid arvuliselt spinaalnärv moodustub ventraal- ning dorsaaljuurest; somaatilis-aferentsed, vistseraal-aferentsed, vistseraal-eferentsed, somaatilis-eferentsed kiud; 31 paari spinaalnärve: kaela- (8), rinna- (12), nimme- (5), ristluu- (5), õndranärv (1) 2) plexus cervicales, moodustumine (segmendid), millise lihase all paikneb, pikim haru, mida innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m
Polüakrüülnitriil orlon Katre Kluust Koeru Keskkool Polüakrüülnitriil orlon toodetakse enamasti staapelkiuna lühendatuna nimetuseks PAN saadakse akrüülnitriilist üks enim kasutatavaid sünteetilisi kiude kasutatakse tavaliselt kopolümeerina (CH(CN)CH2)n Omadused tugev, hea kuuma, valgus ja kemikaalipüsivus rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidav eriti vastupidav kiud UV kiirte, heitgaaside, kahjurite ja kõdunemise suhtes tiheda struktuuriga ja hüdrofoobsed Eriomadustega PAN kiud suure tugevusega kiud on Zefran 500 ja Dralon T suure niiskusimavusega kiud on Dunova käsitöös kasutatakse Acrilan 45, 57, 71 ja Bayer ATF 1011, Courtelle LC, Geslam 69 ja Orlon 21
Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül= (6p) Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku
o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 106. Selgitada mõisted: retseptor, sünaps, neuromuskulaarne sünaps, neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast. · Sünaps kahe neuroni vahel olev kontakti paik.
sisenevad ajutüvesse koos n. intermediusega ja viivad info koos keelealusenärvi (keele tagumiselt kolmandikult) ja uitnärvi (epiglotise piirkonnast) kiududega nucleus tractus solitariuse maitsmisosa neuronitele. Sensoorsed ja maitsmiskiud koos vistseraalse- motoorse komponendiga moodustavad eraldiseisva lateraalse näonärvi juure-nervus intermediuse (Wrisbergi närv) (Adel jt 1998:163). 1.2 Motoorsed komponendid Nägemisnärvis on kahte tüüpi motoorseid kiude: somaatilisi ja sekretomotoorseid kiude. Somaatilised motoorsed kiud innerveerivad miimilisi lihaseid (koos platysma´ga), suupõhjalihaseid (m. stylohyoideus, m. digastricus´e tagumine kõht), m. levator veli 3 palatini, m. stapedius. Sekremotoorselt innerveeritakse nina limaskesta, pisara- ja süljenäärmeid ( v.a. gl. parotidea, gll. buccales) ( Lepp jt 1990: 12).
4-5% saateaineid. Tselluloosi sisaldub peamiselt taimedes, kuid teda leidub ka seentes, bakterites ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Looduslikes materjalides ühinevad tselluloosi üksikmolekulid umbes 60 kaupa kimpudesse, mida nimetatakse mitsellideks. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Kiudtaimedes ( puuvillas, linas, kanepis ) moodustavad mitsellid silmaga nähtavaid kiude. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi kasutatakse peamiselt paberi tootmiseks. Tselluloosi saadakse eelkõige puidust ( 95% ), palju vähem kasutatakse õlgi, roogu, pressitud suhkruroogu ja muid taimi. Tselluloosi tootmine
kasutatakse rõivaste valmistamiseks · Kardinad, purjed, lipud jms · Vaipade, õmblusniitide, köite, kaablite, vati ja täitematerjali ja lausmaterjalide tootmises Polüeteenkiud (PE) Omadused: · Tugev · Venimatu · Keemiliselt püsiv · Halvasti värvitav · Peaaegu olematu niiskussisaldusega kristalliline kiud · Ei ole kuumuskindel, pehmenemine algab juba temperatuuril 100 C · Toodetakse ka ülitugevaid kiude, millest toodetakse näiteks kuulikindlat materjali Kasutus: · Toodetakse köisi, vaipu, ühekordse kasutusega kaitserõivaid · Tennise- ja jalgpallivõrke, kartulikotte · Paberitööstuses toodetakse vastupidavaid ja mitterebenevaid ümbrike ja paberit · Üldiselt kasutatakse pasttoodetes ning enim kasutatud materjal pakkekile valmistamisel Polüpropeen (PP) Omadused: · Väga tugev kiud, toodetakse ka ülitugevaid kiude
kuna kõrgemate temperatuuride juures lahustuvad plastmassi koostisosad paremini ning lahustuvad toiduainetesse. Lahustunud plastmassiosade sissesöömine võib põhjustada tervisekahjustusi. PLASTMASSID Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama vastupidavus muutub aga probleemiks nende jäätmete prügimäele ladustamisel. Bakterid, kes biolagundavad ehk kõdundavad puud, paberit ja looduslikke kiude, ei suuda lagundada enamikku plastmassidest. Tulemusena jäävad plastmassid prügimägedes muutumatuteks. Teadlased on välja töötanud plastmasse, mis on biolagundatavad, mõned neist baseeruvad taimsetel saadustel. Kõige praktilisemaks viisiks hoiduda plastmassi kuhjumisest prügimägedele peetakse võimalikult suure hulga plastmassijäätmete ümbertöötlemist. PLASTMASSID Plastmasse oleks võimalik asendada, kuid
Vill Villast üldiselt Villaks kutsutakse loomade pügamisel või kammimisel saadud kiumassi. Peamiselt kasutatakse sõna vill lamba karvkatte kohta, aga villaks kutsutakse ka kitsede, laamade, kaamelite ja teistelt loomadelt saadud kiude. Lammas on üks vanimaid koduloomi ja villa on inimene oma riiete tegemiseks kasutanud juba üle 10000 aasta. Villa tähis riideesemetel. Erinevad villaliigid Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Villakiu ehitus Peamiseks koostisaineks on valk. Villakiud koosneb kolmest kihist.
Aktiini- ja müosiini filamendid NAHK Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad... (nimeta ja selgita): 1. sarvrakud (lamenenud kerotinotsüüdid) -kaitseb mehhaanilise ja keemilise mõjutamise eest. 2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator
looduslikke kiudaineid. Arheoloogiliste väljakaevamiste järgi on meie esivanemad linast riiet 3 valmistanud 3000 aastat e.m.a. Puuvilla kasutamise ajalugu ulatub Indias enam kui 5000 aasta tagusesse aega ja siidiusse olla Hiinas kasvatatud juba 2700 aastat e.m.a.Kuni 1885 aastani, kui tööstuslikult toodeti kommertslikul eesmärgil esimene tehiskiud, kasutati tekstiilsel eesmärgil taimseid ja loomse päritoluga kiude. Tänapäeval on nende osatähtsus teiste kiududega võrreldes tänu keemiliste kiudude arengule langenud. Kiudude jaotamine http://www.google.ee/imgres? q=tekstiilkiud&um=1&hl=et&biw=1280&bih=663&tbm=isch&tbnid=sfV3OBu_vNlgqM:&imgrefurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/&doc id=msNuN5udOthUsM&imgurl=http://www.hot.ee/l/looduskiud/picts/TEKSTIILKIUD.jpg&w=700&h=234&ei=fQZhT9KcGeem0QXowN
Tekstiilkiudude põlemine. Põletuskatse on vana võte, mida kasutati ammu enne tehis- ja sünteeskiudude kasutuselevõttu. Põlemiskatse abil on võimalik eristada looduslikke kiude teineteisest ja sünteeskiududest. Üldreeglina põlevad kõik tsellulooskiud hästi, nad põlevad ja /või hõõguvad edasi ka väljaspool leeki, põlemisjääk on hajuv hall tuhk (põleb nagu paber). Valkkiud põlevad halvasti, tekitades kõrbenud karvade lõhna, väljaspool leeki nad kustuvad. Atsetaatsiid ja sünteeskiud põlevad võrdlemisi hästi. Enamasti nad sulavad leegis, lõnga otsa tekib sulanud kuulike.
9% heli energiast peegeldub tagasi. Keskkõrv muundab õhuvõnked väliskõrvas vedeliku võngeteks sisekõrvas. (2) ,,Akustiline refleks": trummikile ja jaluselihased pingutuvad liiga tugevate helide korral ja vähendavad heli mõju * Kuulmise juhteteed Info seesmistest karvarakkudest ainult lahkneb: 1 rakk kontakteerub ~20 kuulmisnärvi kiuga; Info välistest karvarakkudest koondub: ~10 rakku 1 kiud ja lahkneb: 1 rakk ->~4 kiudu ->Kuulmisnärvis ~90% kiude seesmistelt rakkudelt ->Corti organist lähtuvate kuulmisnärvi kiudude närvirakud paiknevad spiraalganglionis (ganglion: väljaspool aju paiknev närvi-rakkude kogum). Ganglionis ~30 000 kuulmisnärvikiule vastavad rakud. Neid rakke on veidi rohkem kui karvarakke Corti organis (nägemis-süsteemis vastupidi, retseptorrakke rohkem kui ganglionirakke ja kiude nägemisnärvis) -> Nervus vestibulocochlearis -> kuulmisinfo Nucleus cochlearis kus info jaotus
Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem kooskõlastavad kõik elundkonnad. NAHK Kaitseb väliste vigastuste, uv-kiirguse, haigustekitajate eest, aitab säilitada temp. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad. Nahk on eritusorgan(higi). Retseptoritega(närvirakkude kogumis) tajume valuja temp. Nahk sünteesib ühendeid(vitamiin D ja melaniin). Sarvkiht ei lase läbi mikroobe, tolmu jms. Marrasknahast koosnevad ka karvad, juuksed, küüned. Pärisnahk rohkelt elastseid kiude. Selles on lümfi- ja veresooni. Pärisnaha all on rasvkoerikas nahaaluskude, kaitseb elundeid.
kasutasid aviaatorid, kellel oli vaja hoida jalad soojas suurtel kõrgustel. Alates 1960. olid saapad populaarsed ka surfajate seas, kellel oli vaja hoida oma jalad soojas veest välja tulles. UGG saapaid esitleti esmakordselt Austraalias 1970 -tel kui algavat uut moodsat trendi saabaste maailmas. Tuleme tagasi tänapäeva. UGG saapad on abiks, kui teie ja teie pere elab külma kliimaga allapoole null graadi. Tänu villa kiude sisaldusele saabastes, õhu temperatuur nendes on kehatemperatuuri lähedane. Tänu sellele saab saapaid kanda ilma sokideta isegi suhteliselt külma ilmaga. UGG kasutab ainult kvaliteetset A-klassi lambanahka. UGG tootevalikust leiate suure hulga erinevaid mudeleid, mis eristuvad üksteisest laia värvivaliku, kuju, kõrguse ning materjalide poolest. Meie toode on suunatud igapäevaeluks tarbijale, kes hindab luksust, moodi, mugavust ja suurepärase kvaliteediga jalatseid.
KÜSIMUSED PUDUKAUP 1. Millisel viisil valmistatakse tekstiilpudukaubad? Kudumise (paelad), punumise (paelad ja nöörid), heegeldamise (pitsid ja paelad), õmblemise, korrutamise teel. 2. Milliseid kiude kasutatakse tekstiilpudukaupade valmistamisel? Kasutatakse lõngakiudude (puuvill, lina, villa, looduslikust-, tehis- ja sünteetilisest siidist aga ka kumminiite ja riiet. 3. Millised andmed peavad olema näidatud niidi markeeringus? Niidi markeeringus peab olema näidatud: koostis, metraaž, tootja logo või nimi, niidi jämedust väljendav number, kaal grammides (tikkimis ja heegelniitide puhul). 4. Millised andmed peavad olema näidatud lõngade markeeringus
rakukestadega (puidukiud) moodustavad elusatest rakkudest puude tüvede põhiosa, *sklerenhüüm niineosas (niinekiud)ei pruugi surnud rakkudest, mis puituda, asuvad varre tihti täitunud õhuga, kooreosas, lehtedes ja juurtes; ühtlaselt paksenenud ümarad (nim kivisrakkudeks) ja puitunud, piklikud, paiknevad ntks luuviljade moodustavad kiude (kirss, ploom..) seemet ümbritsevas kestas, pähkli viljakestas Juhtkude *puiduosa trahheiid Õistaimede varre juhtkimbus - pikad, kitsad, otstest teritunud rakud, mille kestad paksenenud, seintes koobaspoorid
ei tule kiu mehaanilistele omadustele kasuks. Ka filjeerplaadi düüsi kujust sõltub saadava kiu mikrostruktuur. Kuna kiirjat tüüpi struktuur tuleneb mesofaasilise pigi laminaarsest voolamisest läbi ketrusdüüsi, saab seda mõjutada, muutes voolu laminaarsest turbulentseks. Düüside ristlõike kuju mõjutab kiudude ristlõikelist kuju. Mitteringikujulised süsinikkiud võivad tagada komposiitides parema kiud-raamistiku sidumise. Lühikesi pigi kiude valmistatakse pigem sulami puhumise kui ketramise teel. Kiud puhutakse kuuma gaasiga düüsidest liikuvale konveierile, mis ei pöörle. Seda protsessi kasutatakse peamiselt lühikeste isotroopse pigi baasil toodetud süsinikkiudude valmistamisel. Kõrgema pehmenemispunktiga pigi võimaldab oksüdeerimisel aset leida kõrgemal temperatuuril, vähendades seeläbi palju oksüdeerimiseks vajalikku aega. Seepärast eelistatakse isotroopse pigi kiudude tootmisel kõrgema
3. Elundkond- nimetatakse elundeid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. 4. Retseptor- moodustavad närvirakkude kogumid ja nende talitlust soodustavad rakud. 5. Melaniin- ühend, mis kaitseb organism liigse ultraviolettkiirguse eest 6. Marrasnahk- Moodustab naha välimise kihi, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokkusurutud surnud rakkudest. 7. Pärisnahk- asub marrasknaha all, sisaldab elastseid kiude, mistõttu on painduv ning veniv. Seal on vere- ja lümfisioonid, väliskeskkonnast ärritusi vastuvõtvad retseptorid ning higi- ja rasunäärmed. 8. Luuümbris- luud kattev õhuke ümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. 9. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav. 10. Luuüdi- on luu sees, punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. 11
Lainekrepp - krobeliste triipudega puuvillane riie, mida ei pea triikima Lamee - ühelt poolt pisut krobeline, teiselt poolt läikiv väga sileda pinnaga riie Liimiriie - spetsiaalne liimikihiga riie, mis pressitakse rõivaosade tugevdamiseks riide pahemale poolele Samet - madalakarvaline puuvillasest, siidist või sünteetilisest kiust riie Satään - satäänsidusega puuvillane riie, millel parem pool läikiv, pahem matt Sits - õhuke, labase sidusega puuvillane riie Strets - elastseid kiude sisaldav riie Senill - peenikese sametpaela taolisest lõngast kootud riie Sifoon - väga õhuke ja läbipaistev siidriie Taft - tihe, läikiv, kangelt hoidev siidriie Tviid - väikeste toppidega villane või poolvillane mantli- või kostüümiriie Tüll - võrgutaoline õhuke riie, kasutatakse näiteks alusseelikute, tantsukleitide või looride õmblemiseks Kasutamine, hooldamine, kuivatamine, triikimine, mis riideid valmistatakse Velvet - reljeefsete pikitriipudega samet, enamasti puuvillane
8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne keele limaskestas b) Juhtiv osa VII ja IX peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a. sarvkiht surnud rakkude kiht b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ... ehk sensoorsed närvilõpmed, mis võtavad vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi 1) Valuretseptorid a. Vabad närvilõpmed 2) Puuteretseptorid a. Karvatupe ümber keerdunud närvikiud b. Meissneri kehake c
dets 2013 plastkomposiitmaterjalidega (klaaskiud). Kerimine toimub kindla kiirusega ja samal ajal liigub toru Klaasplast küljelt-küljele, et tagada klaasplasti ühtlane jaotus. Kui Klaaskiu maatriksi moodustab plastik, mille armatuurina mass on kuivanud ja kõvastunud, eemaldatakse see kasutatakse peeneid klaasist kiude. Klaaskiud muudavad spindlilt ja treitakse ning lihvitakse siledaks. plasti äärmiselt tugevaks, aga samal ajal on tegemist väga kerge materjaliga. Klaasplast ei ole sama jäik kui süsinikkiud, aga ei ole ka nii habras ja baasmaterjalid, millest klaaskiudu toodetakse on tunduvalt odavamad. [1] Klaaskiudmaterjali eelised võrreldes metalsete materjalidega Ei korrodeeru Ilmastikule vastupidavamad Hooldusvabad (ei vaja regulaarset värvimist)
muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa rakutalituse reguleerimisest. 3. Inimese elundid: Nahk, Luud, Lihased, Kopsud, Magu, Neerud, Süda
Nahk Nahakihi ehitus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marraskn...
Põlemine: Vill on rasksüttiv,põelb aeglaselt,kustub leegist eemaldamisel,põlemisel levitab põlevate sulgede lõhna.Järele jääb must või hall rabe kera. Lambavilla keemilised koostisosad: Villakiud koosnevad peamiselt keratiinist.Villakius on süsinikku,hapnikku,lämmatikku,vesinikku ja väävlit. Siid- looduslik siid eritub siidiliblika rööviku , nn siidiussi siidinäärmeist kookonniidina ja moodustavad siidiliblika kookoni.Siidikiud meenutab ehituselt keemilisi kiude,olles ainuke looduslik pidev ümbritev seritsiin(siidiliim).Keedetud siid on sile ja läikiv. Venivus: 20-30% . Tugevus:30-50 cN/tex. Hügroskoopsus: Temperatuuride mõju:Triikida 110 °C (150 °C).Põlemine: Siidi põlemine on analoogiline villa põlemisele. Siidi keemilised koostisosad: 100%siidikiudest. Villakiu tüübid ja säbarus
nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud on koes tihedalt üksteise kõrval, mood. rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Epiteelkoe all asub kollageenist koosnev basaalmembraan, mis toetab kude ja seob selle sidekoega. Epiteelkoe liik on ripsepiteel esineb hingamisteedes, kõrvaldades tolmuosakesed. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete kogumiseks, pehmendab lööke, talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselund ei suuda eritada), fibrillaarne sidekude( rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid
olevates kõhreõõntes. Olenevalt rakkude vahel paikneva põhiaine ja kiudude iseloomust eristatakse kolme liiki kõhrkudedt: hüaliinne, elastne, kiuline. Hüaliinkõhre on tahke, elaststne, omab nõtkust ja suurt tugevust. Tema põhiaine sisaldab peeni kollageenikiude, temast on moodustunud liigeste kõhrelised pinnad, roiete ja hingamisteede kõhrelised osad. Elastses kõhres on lisaks kollageenkiududele hulgaliselt ka elastseid kiude. Elastset kõhre esineb kõrvalestades, välimises kuulmekäigus, esiosa nina vaheseinas, kõripealises. Kiudkõhre põhiaines leiduvad tihedate kimpudena kollageenkiud, mis teevad selle liigi eriti vastupidavaks. Kiudkõhre esineb lülidevaheketastes, häbemeliiduses. 2.3 Tihe sidekude Tihe sidekude koosneb valdavalt tihedalt asetsevast kollageenkiududest ja elastsetest kiududest, põhiainet ja rakke on vähe. Eristatakse paralleelkiulist ja sassiskiulist tihedat sidekude
Kraniaalnärvid Meeleelundite närvid: 1. Nn. Olfactorii 1 Maitsmisrakud regio olfactoriasfila olfactoria (läbivad lamina cribrosa) bulbus olfactorius (tuum, mitraalrakud moodustavad glomeruli olfactroii, mille neuriidid kuuluvad tractus olfactoriuse koostisesse). 2. N. Opticus 2 Reetina (kepp- ja kolbrakkude kiht, bipolaarsete neuronite kiht, suurte multipolaarsete neuronite kiht) discus n. opticin. Opticus (läbib canalis opticuse) chiasma opticum (ristuvad mediaalsed kiud) tractus opticuscorpus geniculatum laterale/colliculus superiorisradiatio opticaasulcus calcarineus pk nägemiskeskus Macula, fovea centralis, pimetähn 3. N. Vestibulocohlearis 8 1. N. Cochlearis Karvarakud organum spirales (bipolaarsete neuronite kehad ganglion cochleares) n. cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud t...
Viskooskiule on iseloomulik kiu ristlõikepinna kuju, mis varieerub olenevalt tootjast ja tootmismenetlusest ning võib olla ümaram või lapikum, ebaühtlasemate või siledamate servadega. Tavaviskoosi pind on sile ja seal võib esineda täppe või piki kiu pinda kulgevat viirutust. Värvusel on viskoos läbipaistev, kollakas ning pleegitades muutub valgeks. Samuti on sellel ka klaasjas läige, kuid tihti on see eemaldatud. Müügil on nii läikiva, kui mati pinnaga kiude. Tänapäeval on viskooskiu hind võrreldav puuvilla hinnaga, mis tõttu ei ennustata ka tootmise märkimisväärset suurenemist, sest tootmisseadmed ja märgketrus on väga kallid, samas on aga viskooskiu tootmine odavam kui puuvilla kiu tootmine. Puhta tselluloosina on viskoos puuvillale väga sarnane oma omadustelt. Nad mõlemad taluvad kuumust, kuid triikismistemperatuur peab olema madalam. Näiteks lühiajaline kuumutamine 160 C juures
termilise töötlusega. Polüesterkiu tootmisel kasutatavad lisaained on matistavad ained, värvipigmendid, optilised pleegitid, antistaatikud, tulekindlad ained. Polüester on tugev kiud, niiskus polüestri tugevusomadusi ei mõjuta. Hõõrdekindlus on sama hea kui polüamiidil. Polüestrit kasutatakse ka segatune muude tsellolooskiududega vähendamaks viimastele omast kortsuvust ja kokkuminekut. Näiteks polüester/lina, polüester/viskoos, polüester/modaal. Tulekindlad kiud - tulekindlaid kiude saab toota kiumolekuli vääristamisega tulekindla ainega. Selline kiud on nt Trevira CS, mida kasutatakse rohkesti sisustusmaterjalides. Õõnsad kiud - polüestrist toodetakse õõnsaid kiude polüamiidiga samal viisil ja samadel kaalutlustel. Kaubandusliku nimetusega Dacron Hollofil turustatav polüester on erikiud, milles on neli õhukanalit. Sellest toodetakse soojapidavaid ja vetruvaid täitematerjale, mida kasutatakse nt magamiskottides. Sageli antakse sellistele toodetele ka tulekindlus
kuna puit ei kannata tõmmet. See on massiivpuidu plastiline painutamine. Teda tabas edu, kui ta sai tugevat puitu painutada kaardu ja graatsilisi kujusid vormida puidust, kui see oli kuuma auruga töödeldud. 11. Suusakostüüm, ujumistrikoo, jalgratturipüksid, suusad, suusakepid. 12. Isotroopne materjal materjal, mille füüsikalised omadused on igas suunas ühesugused. Näiteks paber, mis on toodetud nii, et kiude ei suunatud mingisse kindlasse suunda, nt kuld, isotroopne pigi. Anisotroopne materjal materjal, mis omab eri suundades erinevaid omadusi, nt puit. Kvaasi-isotroopne materjal ehk pseudo-isotroop ehk suures plaanis isotroopne (omadused igas suunas samasugused), aga väga väikse tükina vaadates on kiu ühes suunas omadused ühesugused, aga teises suunas teistsugused. Nt klaas? (pole kindel täiesti). 13. Elastsusmoodul elastsusmoodul iseloomustab materjali elastsust: pinge ja sellele
Pärast venitamist või ketramist, kuumutatakse polümeer-kihid, et eemale peletada mitte-süsiniku aatomid. Nii valmibki lõplik süsinikkiud. Süsinik- kiude töödeldakse vahel ka täiendavalt, et parandada käitlemise http://omgpham.com/aerodynamics-of-engine-cooling-part-1 omadusi. Ajalugu: 1964. aasta oktoobris toodetiesimene surutiivaga auto, selleks oli Ferrari 275 GTB. 1966 aastal toodeti Ameerikas esimene surutiivaga auto Ford Mustang Shelby GT 350. http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsinikkiud
elu jooksul ei muutu. Arvatakse ka, et lihaskiudude tüübid ei varieeru sõltuvalt soost või vanusest, kuid erinevates lihastes ja erinevatel inimestel lihaskiudude tüübid varieeruvad märkimisväärselt. Väheaktiivsetel meestel, naistel ja lastel on 45% tüüp II ja 55% tüüp I kiudusid. [3] Tippsportlastel täheldatakse teatud mustreid kiudude esinemisel lihastes. Näiteks vastupidavusalade sportlastel on rohkem tüüp I kiudusid. Sprinteritel jällegi suurel hulgal tüüp IIb kiude. Keskmaajooksjatel esineb ligikaudu võrdsel hulgal tüüp IIa ja IIx kiudusid. Sama on sageli ka jõualade, näiteks heitjad ja hüppajad puhul. On pakutud, et erinevat tüüpi harjutused ja treening kutsuvad esile muutusi skeletilihaskiududes.[3]. Veel arvatakse, et kui mõnda aega järjepidevalt teha vastupidavustüüpi treeningut, siis osad tüüp IIb kiud transformeeruvad tüüp IIa kiududeks. Üksmeel selles siiski puudub.
*Milline on naha ehitus? Nahk koosneb kahest osast: marrasnahk ja pärisnahk. Marrasnahk moodustab naha välimise kihi. Selle pealmine osa on sarvkiht, mille moodustavad tihedalt kokku surutud surnud rakud. Marrasnaha alumise osa moodustavad elusad rakud, mis pidevalt paljunevad. Marrasnaha all asub paks ja elastne pärinahk, mis on samuti elus rakkudest ja sisaldab rohkesti elastseid valgulisi kiude ja on seetõttu veniv, painduv ning sitke. Pärisnaha all on nahaaluskude ehk rasvakude. *Kes elavad inimese nahal? Kasulikud bakterid Kahjulikud bakterid *Mis nahka ohustab? Liigne päevitamine (UV-kiirgus) Liigsed kahjulikud bakterid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
