läbimatusest või nende talitlushäiretest. Munajuhade sulgumise peamiseks põhjuseks on varasem munajuhapõletik e salpingiit, mille sagedasemaks põhjuseks on sugulisel teel levivad haigused (gonorröa ja klamüdioos). Munajuhapõletiku tagajärjel tekivad munajuhasisesed liited ja munajuha valendik sulgub. Umbunud munajuhasse võib koguneda põletikulist vedelikku. o Munajuhade talitlushäirete korral võib munajuha olla läbitav, kuid juha sein on põletikust kahjustatud ja munaraku/embrüo transporti emakaõõnde ei toimu. Sellisel juhul võib tekkida emakaväline rasedus. o Veel üheks munajuhade talitlust häirivaks faktoriks on munajuhade ümber tekkinud liited, mis enamasti tekivad väikevaagna põletike või kirurgiliste protseduuride järgselt. Endometrioos [1] Endometrioos on ebaselge tekkega haigus, mis kahjustab naise seesmisi suguelundeid
). On võimalik määrata ainult elektroni leidumise tõenäosuse aatomi ühes või teises piirkonnas. Arvutatakse Schrödingeri võrrandis esinev suurus 2 e. lainefunktsioon4 aatomi erinevate ruumipunktide jaoks: · mida suurem on antud punktis 2 väärtus, seda suurem on tõenäosus, et elektron on end antud punktis ilmutanud · ruumiosa, kus 2 > 0, nim. elektronpilveks · ruumiosa, kus 2 > 0,9, nim. orbitaaliks 1 Juha Ehrlich, October 19th, 2002 a.D. 2 "Kui suudate, kujutage ette...mina ei suuda!", Juha Ehrlich, 19. X. 2002 a. D. 3 võrrand on pikk, siinkohast äratoomist ei vääri - ning ei ole päheõppimiseks 4 lainefunktsiooniks nim. tasapinnalise laine amplituudi A kolmemõõtmelist analoogi. U. Palm, V. Past. Füüsikaline keemia. Tallinn ,"Valgus" 1974 ; lk. 16 CREATED BY: Mihkel Sonn STUD. MED. I
Kadrioru Saksa Gümnaasium "Klaveripalavik" Rene Pesur 12b Tallinn 2007 Sissejuhatus Kontsert "Klaveripalavik" toimus 30. septembril kell 17:00 Tallinna vanalinnas Mustpeade Majas. See kontsert oli pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Enne muusikalise osa algust anti üle ka Eesti Muusikanõukogu 2007. aasta auhinnad. Peaesineja oli Irina Zahharenkova klaveril. Teda saatis Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhtimisel. Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786) I Allegro II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 1957)
ei ole, siis arenevad munasarjad. Sekundaarne soo determinatsioon on väliste sugutunnuste areng testistes või munasarjas toodetud hormoonide mõjul. Meestel arenevad peenis, munandid, seemnetorukesed, eesnääre. Naistel arenevad vagiina, kliitor, häbememokad, emakakael, munajuhad, piimanäärmed (rinnad). Välised tunnused, mis sugude vahel erinevad, võivad olla ka kehasuurus, häälepaelte ehitus, lihaseline ehitus. Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Mehe puhul Wolffi juha areneb, Mülleri juha degenereerub. Wolffi juhast arenevad munandimanus, seemnepõieke ja seemnejuha. Mülleri juhast arenevad munajuhad, vagiina ülaosa, emakas ja emakakael. Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Sekundaarsed emassuguorganid: emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbmemokad, piimanäärmed. Sekundaarsed isassuguorganid: peenis, skrootum
ja ühte pikka tsentraalset ripset (flagellum) Viimajuhakesed (ductuli efferentes) munandivõrgustiku kanalikesed liituvad ja moodustavad viimajuhakesed (täkk 12-23, koer 15-18) valendikku vooderdab epiteel, kus vahelduvad madalate ja kõrgemate rakkude grupid (ripsmeteta, kuid mikrohattudega kuubilised rakud ja sihvakad ripsmetega silinderjad rakud) Munandimanus (epididymis) Munandimanus jaguneb pea-, keha- ja sabaosaks Munandimanuse juha (ductus epididymidis) moodustub viimajuhakeste liitumisel üheks pikaks tugevalt vääniliseks tuubuliks (täkk kuni 90 m, koer kuni 8m) Munandimanusejuha Valendikku vooderdab mitmekihiline silinderepiteel, pindmised silinderjad rakud omavad arvukalt väga pikki mikrohatte - stereocilia Nendel rakkudel on järgmised funktsioonid: testikulaarse vedeliku absorptsioon, jääkkehakeste ja degenereerunud spermatosoidide fagotsütoos,
takakannen tekstin. Nimi "asfalttikukka" ei sano minulle mitään. Itse asiassa minua ärsyttää juuri tämänkaltaiset otsikot; nimen minun mielestäni pitäisi olla houkutteleva ja kertoa lukijalle hieman sisällöstäkin. Tietysti siinähän sitä on arvailemista, kun lukee sitten kirjaa, mistä kirjailija on keksinyt nimen kirjalleen. Muutamien ensi lukujen jälkeen... Kirja alkaa siitä, kun Juha lukee entisen tyttöystävänsä, Pirkon lähettämää kirjettä siskollensa Sirkalle ja kaverilleen Erkille. Pirkko ilmaisee rehellisesti, selkeästi ja voisipa sanoa; rankasti mielipiteitänsä mutta ottaa lopussa kuitenkin hieman takapakkia ja toivottelee hyvät jatkot kuitenkin. Kun Juha on lopettanut lukemisen, Sirkka ja Erkki lähtevät kotejansa kohti. Erkki, kirjan päähenkilö kirjoittaa kirjaa Hannusta. Hän kirjoittaa rankkaa tarinaa siitä, kun
Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2. imemine 3. toidu segamine 4. mälumine 5. neelamine 6. maitsetundlikkus 8. Nimetage süljenäärmed ja nende juhade avanemiskohad Kõrvasüljenääre kaalub u.30 grammi, asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb 1 suhu teise ülemise molaari (purihamba) piirkonnas suuesikusse. (Ala)lõuaalune nääre kaal u.15g., asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool. Juha avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel. Keelealune nääre kaal u.5g
• 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming • Pseudonüüm Juhani Tervapää • „Niskamäe noorperenaine“ • „Justiina“ • „Juuraku Hulda“ • „Näidendid“ Huvitavat • Soome välisministri Erkki Tuomioja vanaema • Aastal 2011 tegi Juha Wuolijoki temast filmi „Hella W“ • Tema kaastööd 25 aasta jooksul NSV Liidu välisluurega kinnitas ka NSVL luurejuht Pavel Sudoplatov oma mälestustes Kasutatud materjal • http://et.wikipedia.org/wiki/Hella_Wuolijoki • http://www.valgark.ee/Hella%20Wuolijoki%20bibliograafia .htm • http://kultuur.postimees.ee/769108/hella-wuolijoki-naine -kes-ei-mahtunud-soome-ara • http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_mater jalid?item_id=308&table=Persons
seemneplasma seemnevedeliku rakuvaba osa Leydigi ja Sertoli rakud asuvad munandis. 1. Suguelundid · munandid munandikotis olev paariline suguelund · munandimanused munandi tagumise servaga külgnev elund, mis koosneb peast, kehast, sabast; kehas ja sabas paikneb keerdunult kuni 6 meetrine munandimanusejuha, milles seemnerakud liiguvad edasi umbes 2 nädala vältel · seemnejuhad munandimanuse sabaotsast algav umbes ½ meetripikkune lihaseline juha, mis lõpeb purskejuhaga · seemnepõiekesed kusepõie ja pärasoole vahel paiknev käävjas paariselund, mis valmistab suurema osa seemneplasmadest · eesnääre mehe seesmine suguelund, lisasugunääre, mis ümbritseb kusepõie kaela ja kusiti alguosa, mille eritis moodustab viiendiku spermavedelikust · suguti mehe välimise suguelund, koosneb kolmest erektiilsest osast: paarilisest
Soomlase Juha Laitila 2007. aasta uurimustöös „Harvesting Technology and the Cost of Fuel Chips from Early Thinnings“ käsitletakse harvendusraiel kogutava küttelaastu tehnoloogiat ja maksumust. Uurimustöö tehti, kasutades olemasolevaid parameetreid ning mudeleid. Puistu, mis võeti arvutuste aluseks, pindala oli kaks hektarit ning saadud puitmass 60 kuupmeetrit. Keskmise eemaldatud puu ruumala oli 30 liitrit. Linnulennult puistust terminali oli 40 kilomeetrit. Kännuraha ei kasutatud arvutustes. Tuginedes uurimusele, siis küttelaastu maksumus oli 31,9 kuni 41,6 eurot kuupmeetri kohta või 14,9-19,4 eur/MWh, 40%-se laastu niiskuse juures. Olgu ka öeldud, et 2006 aasta seisuga oli laastu kasutamisel selle hind 11,95 eur/MWh Kasutati ka erinevaid raietehnikaid. Selgus, et laastu kogumisel antud parameetrite juures tuli odavam kasutada saemeest kui „harwarder“ (harvester ja forwarder) süsteemi. Hinnavahe oli peaaegu et kahekordne. Kuid ei t...
Yleistä Suomesta Suomen virallinen Suomen tasavalta nimitys Viralliset kielet suomi ja ruotsi Hallinto Eduskunta Presidentti Sauli Niinistö Pääministeri Juha Sipilä Suomen naapurimaat Idässä Venäjään, pohjoisessa Norjaan ja lännessä Ruotsiin, Etelässä lähin maa on Viro Pintaala 338 424 km² Asukasluku Minkämaalaisia suomi, ruotsi, venäjä, viro Suomessa asuua? Pääkaupunki ja sen ...
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit.
· Submukoosa 2. Lihaskest (kihid ei ole hästi eristatavad) · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest/ serooskest Viimajuhakesed: 1. Limaskest · Ühekihiline epiteel rühmiti paiknevad liikuvate kinotsiiliatega prismaatilised rakud ja madalad näärmelise iseloomuga rakud · Proopria (väheste silelihasrakkudega) Munandimanuse juha: 1. Limaskest · Kaherealine ripsepiteel stereotsiiliatega rakud ja madalad basaalrakud · Proopria (sidekoelislihaseline) Seemnejuha: 1. Limaskest (pikikurdudega) · Kaherealine prismaatiline epiteel · proopria 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Ureetra 1. Limaskest
Finland Huvudstad: Helsingfors (Helsinki) Invårtal: ungefär 5,5 miljoner invånare Oficiella språk: finska, svenska Statsskick: parlamentarisk republik Statsminister/Premiärminister: Juha Sipilä Presidenten: Sauli Niinistö Flaggan: En vit flagga med ett blått kors Storlek: 338 000 km2 Valuta: Euro Självständighet: 3. januari 1918 MEN nationaldag(!)- 6. December Eksportartiklar: trä, kemikaler, metall, papper Finland: öster om Sverige (och Norge), norr om Estlan, väster om Ryssland Hur kallas landet? Natur? - Tusen sjöarnasland, många öar (ungefär 180 000), renar och älgar, många granit klippor När bor finlandssvenskar
soft bed and a baby cot, in case one of the younger quests should feel tired. In addition, the club offers a wide choice of outdoor activities While visiting Burj Al Arab, people often go sightseeing. A really popular place to visit is one of the world's most impressive water parks Wild Wadi. This is the perfect location for leisure, as well as special events such as team building and business functions. The story of Wild Wadi all began with a cool dude called Juha and his brave friend Sinbad. One day as they were returning from one of their adventures, they were suddenly caught up in the mother of all storms. Somehow Juha, his family, Sinbad, the entire crew and even Juha's donkey managed to survive. They found themselves stranded on a beautiful lagoon, surrounded by mountains and all sorts of exotic plants and wild life. So the kids came up with new ideas to have fun. They asked the crew to redirect the streams and create waterfalls and water slides
Tupp Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid Munandid. Munandimanused. Seemnejuhad. Seemne põiekesed. Eesnääre. Välis suguelundid Suguti. Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga. Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel. Varem peeti seemnepõiekesi seemne
Känguru Tasmaania kurat Ürgimetajad Ürgimetajad on imetajate alamklass, kuhu paigutatakse selts ainupilulised.Neid peetakse kõige algelisemate imetajate rühmaks. Nende kehaehituses ja sigimises on ühisjooni roomajatega.Tänapäevased emased ürgimetajad munevad ja hauduvad mune nt: nokkloomlased või kaitsevad mune kukrus nt:sipelgasiillased. Nende suguelundkond meenutab roomajate oma: kaks juha suubuvad kloaaki.Pärast koorumist imevad pojad piima piimaväljakult, kuhu piim voolab piimapooridest. Nisad puuduvad. Ainupilulisetest lähemalt rääkides Ainupilulised on imetajate selts, kuhu traditsiooniliselt paigutatakse kõik ürgimetajate alamklassi kuuluvad liigidPraegu elab ainupilulisi ainult Austraalias ja Uus- Guineas, kuid fossiilseid ainupilulisi on leitud ka mujalt. Pehmekoelistest munadest kooruvad pärast kümnepäevalist munasviibimist vähearenenud pojad,
7 eneseuurimine ja üksindus 8 raha ja materiaalsus 9 dramatism ja inimlikkus 11 selgitamine ja kõrge vaimne areng 22 - ehitamine Hingesugulus Sugulased eelmisest elust Füüsiline suhe Vaimne suhe Töösuhe Arvutused sünniaegadest Elujooned Elujoone kokkusobivus Isikliku aasta number väljendab mingi aasta sündmusi Arvutus = sünniaeg (ilma aastata) + mingi aasta arv NT: 4.7.1996 aastal 1990 = 4+7+(1+9+9=19=1) Kasutatud materjal "Numeroloogia ja armastus" Juha Janerva http://www.astroprediction.in/ima ges/Numerology2.png http://www.professionalnumerolo gy.com/images/pythagoreantable. jpg
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
Keratiit (keratoconjunctivitis sicca) nimetatakse ka kuivaks keratiokonjunktiviidiks või kuiva silma sündroomiks On krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine, mille põhjuseks on ebapiisav pisaravool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises. Tekkepõhjused Häire pisarate koostises; pisarate vähesus; pisaravedeliku liigne aurumine. Häire pisarate koostises Pisarate koostises on vesi, limaained ja rasvamolekulid. Kui üks neist komponentidest on tasakaalust väljas, ei suuda pisarad silma korralikult niisutada. Tekib kuivustunne. Pisarate vähesus Pisarateket võivad pidurdada mitmed ravimid (nt allergiavastased ravimid). Silmade kuivus võib olla ka mõningate haiguste sümptomiks (need haigused, millega kaasnevad kollageeni sünteesi häired, nt reumatoidartriit). Harva võib põhjuseks olla pisaranäärme juha(de) deformeerumine (pisaraid küll toodetakse, kuid silma need ei jõua). Mõnikord võib kuivust põhjustad...
2. Stenoseerivad südamerikked, normaalne või vähenenud kopsuvereringe täituvus (aordiklapistenoos, aordikoarktatsioon) Millised on kolm sagedasemat tsüanoosita ks südameriket? 1. VSD ehk vatsakeste vaheseina defekt 2. ASD ehk kodade vaheseina defekt 3. Avatud arterioosjuha (aordi ja kopsuarteri vaheline juha) ehk Botallo juha ehk ductus arteriosus Millised tunnused viitavad ks südamerikke esinemisvõimalusele lapsel? 1. väsimine imemisel 2. nahavärvuse muutus - tsentraalne tsüanoos (huultel, keelel, suu ja nina kolmnurgas, kehatüve piirkonnas, küünte all) 3. maksa suurenemine (suure vereringe puudulikkuse korral) 4. südame löögisageduse tõus 5. hingamissageduse tõus - hingeldus 6. lapse rahutus/loidus
Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Ämblike tagakeha ei ole sklerotiseerunud, see lubab neil rohkem toitu säilitada. Seedenõresid eritab maks. Ämbliku lõugtundel 4. HINGAMINE
crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas regio piirkond dorsum selg retinaculum hoideside ductus juha rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga
) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis dorsum selg regio piirkond ductus juha retinaculum hoideside rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment facies pind septa, septum vahesein fascia sidekirme spatium ruum foramen (for.) mulk spina oga
munajuhade läbimatusest või nende talitlushäiretest. Munajuhade sulgumise peamiseks põhjuseks on varasem munajuhapõletik e salpingiit, mille sagedasemaks põhjuseks on sugulisel teel levivad haigused gonorröa ja klamüdioos. Salpingiidi tagajärjel tekivad munajuhasisesed liited ja munajuha valendik sulgub. Umbunud munajuhasse võib koguneda põletikulist vedelikku. Munajuhade läbitamatus või talitlushäired Munajuhade talitlushäirete korral võib munajuha olla läbitav, kuid juha sein on põletikust kahjustatud ja munaraku/embrüo transporti emakaõõnde ei toimu. Sellisel juhul võib tekkida emakaväline rasedus. Veel üheks munajuhade talitlust häirivaks faktoriks on munajuhade ümber tekkinud liited, mis enamasti tekivad väikevaagna põletike või kirurgiliste protseduuride järgselt. Endometrioos ... on ebaselge tekkega haigus, mis kahjustab naise seesmisi suguelundeid (emakas, munajuhad, munasarjad) ja väikevaagna seinu.
sapisüsteem. *Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist (dors ja ventr pung). Ventraalse punga arengut mõjutavad südamest pärit signaalid ja dorsaalset nt seljakeelikust ja dorsaalaordist tulevad signaalid ning lisaks vajab see retinoolhappe olemasolu. Lõpuks kasvavad dorsaalne ja ventraalne osa kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. · Kopsude areng hingamiselundkond areneb samuti ürgsoolest vastusena südamest tulevale FGF signaalile. Esmalt tekib larüngotrahheaalne vagu, mis pikeneb ventraalselt. Vagu jaguneb kaheks haruks, millest arenevad kopsud ja bronhid. Oluline on endodermaalse epiteeli ja mesenhüümi vastastikune signalisatsioon. (Endoderm vooderdab hingetoru, bronhe ja kopsu alveoole.)
Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguhormooni (testosterooni) tootmine. Nad asuvad väänilistes seemnetorukestes rakkude vahel (interstitsiaalselt). Seemneteed. Seemneteed: väänilised seemnetorud- tubuli seminiferi contorti sirged seemnetorud- tubuli seminiferi recta (võrgustikuna- rete testis, munandi keskseinand- mediastinum testis) viimajuhad munandimanuse juha seemnejuha- ductus deferens purskejuha- ductus ejaculatorius. Seemnepurske faasid: emission ja ejakulatsioon emissiooni ajal saadavad seemnejuha, seemnepõiekeste ja eesnäärme silelihaste kokkutõmbed oma eritised kusitisse. Lihaste kontraktsiooni kutsuvad esile sümpaatilised refleksid, mis kulgevad piki närve, mis seljaaju nimmeosasse lähevad ja sealt tulevad. ejakulatsioon- peenise juure võõtlihaste kokkutõmbed tõukavad kusitist sperma välja. spermatogenees ja spermiogenees
arusaama oma elust ja mõtteviisist. On selge, et tavainimesena mõistame kultuuri erinevalt ja teeme järeldusi eelkõige enda ja uue kultuuri võrdlemisel. Etnoloogidel ja antropoloogidel on aga kindlad meetodid, kuidas teise kultuuri kohta infot saada, lisaks toetab igaüks eri koolkonna teooriaid. 8 Kirjandus 1. Honko, Lauri, Juha Pentikäinen 1970. Kultuuriantropoloogia. (Toim. Ants Viires, Katrin Hallas). Tallinn: Tuum. 2. Pajupuu, Hille 1996. Võõras kultuuris kohtud iseendaga. Elav Teadus 1, 25-30. 3. Raud, Rein 2013. Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. (Toim. Siiri Soidro). Tallinn: Tallinna Ülikool. 4. Viires, Ants 1970. Eessõna: Saateks. Lauri Honko, Juha Pentikäinen 1970. Kultuuriantropoloogia. (Toim. Ants Viires ja Katrin Hallas). Tallinn: Tuum. 3-4.
TEGEVUSE KAVA Kuu/nädala eesmärgid Üldoskused: Laps teab, millised loomad magavad talveund ja millised mitte. Laps oskab ehitada lumememme ja meisterdada paberist lumehelbeid. Laps teab erinevaid jõulutegelasi ja oskab neid paberile joonistada. Keel ja kõne: Laps oskab tähelepanelikult kuulata luuletust ja seda ümber jutustada. Laps tunneb häälikut J. Teab peast vähemalt kuue realist luuletust. Muusika: Laps teab laulu "Oh kuusepuu," oskab seda peast. Matemaatika: Laps tunneb erinevaid geomeetrilisi kujundeid, eristab suurusid, omadusi, loendab asju, jagab gruppidesse omaduste järgi. Mänguoskused: Laps mängib nii iseseisvalt kui grupis, teab pähklimängu reegleid. Kuupäev(ad) 4. detsember Lasteaed Mesimumm Rühm Sumisejad Laste vanus 6-7 Üliõpilased: Eesmärgid (vt: KELA RÕK-i juurde kuuluvad käsiraamatud Üldoskuste areng koolieelses eas ja Õppe- ja kasvatust...
Ämblikud Erich Kivi 8.a Kehaehitus Keha on 110 cm pikk Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast Neil on 8 lülilist jalga Neil on 8 lihtsilma, millega nad näevad vaid mõne cm kaugusele Neil on lõugtundlad, mis lõpevad terava küünisega, mille tipus on mürginäärme juha Toiumine ja seedimine Ämblikutel on kehaväline seedimine: 1) hammustab ohvrit lõugtundlatega 2) surub temasse mürgi 3) surnud ohvri mähib võrku 4) eritab ohvri kehasse seedenõret 5) kui see on saaklooma sisemuse lagundanud, imeb ta selle suurde sopilisse pugusse. Hingamine Hingab raamatkopsudega Raamatkopsud ämblike raamatukujulised kopsud Tagakehas trahheed, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde Trahheed torukesekujulised hingamiselundid, mis juhivad
serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde. suured süljenäärmed asend avanemine suuõõnde Kõrvasüljenääre (2) Asub väliskõrva ees all mälurlihase Juha avaneb suuõõnde teise ülemise peal. tagapurihamba kohal. Lõuaalune süljenääre (2) Asub alalõuanurga kohal. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. Keelealune süljenääre (2) Paikneb suu põhjas. Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele
Elotanuiga: 75a, Kahanebjõud, langeb õppimisvüime, nõrgeneb mälu, tervise häired, vererõhk tõuseb, kuulamine, haistmine, nägemise nõrgenemine Vanuri ja rougaiga: kuni 90a, organismi vaimne ja kehaline taandareng 2. Nimeta mehe suguelundid ja nende ülesanded. Munandid: toodavad sugurakke, suguharmoone Munandi manused: säiltavad sugurakke Seemnejuhad: juhiavad sperme edasi eesnäärme ja seemnepõiakesed: toodavad seemne vedelikku kuseseemne juha: juhib sperme kehast välja munadikott: hoiab munandeid suguti: paaritamine 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munandites, murdeeast- vanaduseni, moodustab mitu miljonid kuus, tekkivad 2 kuni 2.5 kuud, väiksed, viburiga, liikuvad 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. Munasarjad: valmistavad munarakke ja suguharmoone, munajuhad: munarakke
Tallinna Kammerorkester loodi 1993. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes pidas orkestri peadirigendi ametit seitse hooaega. Selle aja jooksul tehti tihedalt koostööd teise Kaljuste poolt loodud kollektiiviga Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Ühistööna plaadistati firmale ECM "Te Deum" Arvo Pärdi muusikaga (1993), Erkki-Sven Tüüri teostega "Crystallisatio" (1996) ja Arvo Pärdi "Litany". Tõnu Kaljustelt võttis orkestri juhtimise töö üle Juha Kangas. Alates 2000. aastast oli orkestri kunstiliseks juhiks Eri Klas, hooajast 2013/2014 on TKO peadirigent ja kunstiline juht Risto Joost. Tallinna Kammerorkester on andnud kontserte kõikjal Euroopas, Kanadas, Jaapanis, Brasiilias, Argentiinas, Ameerika Ühendriikides. Edukalt on osaletud mitmetel mainekatel muusikafestivalidel, samuti löödud kaasa kodumaistel festivalidel. Tallinna Kammerorkestriga on koostööd teinud sellised
2 Loomsed mürgid 2.1 Mürgised imetajad Nokkloom Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv kandluu-mürgikannus. Selle kaudu eritub mürki, mida toodavad tagakehas asuvad näärmed. Kannus asetseb tavaliselt jäseme vastas, kuid vajaduse korral võib liikuda asendisse, mis on jäsemega täisnurga all. Kannuse aluse juures on paunake, millest kulgeb juha läbi kannuse. Lai, veniv juha, mis läbib pindmiselt kakspealihase, ühendab paunakest sääres paikneva mürginäärmega. Et seda nähtavasti toodetakse ainult paaritumise ajal, siis arvatakse, et seda kasutatakse eeskätt võitluses paaritumisvalmi emase pärast. Mürk ei ole inimesele surmav, kuid põhjustab valulikku (algul väga valulikku) paistetust, mis võib kesta kuid. Ajast, mil nokkloomale veel
Kui inimene end liigutab, tekib endolümfi ja karvakeste liikumine edastab närvikiududelt esikunärvi kaudu signaalid peaajju. 3.7 Jaluselihas Jaluselihas on keha väikseim lihas ning ta tõmbab jalust väikseimat inimkeha luud. Jaluselihas kaitseb koos trummikile pingutajalihasega sisekõrva ülemäära tugevate helide kahjustava toime eest. 9 3.8 Tigu Teos muunduvad helilained närviimpulssideks. Teo kolm juha täidavad selle vedelikuga. Neist ühe juha sein on kattunud tuhandete peenikeste karvakestega, mis moodustavad spiraal- ehk Corti elundi (tegelik kuulmiselund). Heli paneb vedeliku ja karvakesed kanalites liikuma. Rakud, millele karvakesed on kinnitunud, saavad närvisignaalid aju oimusagarasse, kus toimub helide tõlgendamine. 3.9 Teoaken Teojuha on ühenduses trummiõõnega teoakna kaudu, mis asub esikuakna vahetus läheduses.
see langeb, ning püsib madalal tasemel kuni 4.aastani. Vere hüübimine on vastsündinuil aeglasem, sest hüübimisfaktorite tase on 30-60% täiskasvanu omast. 2.Vereringesüsteemi iseäarasused Loote hapnikuga varustamine toimub ema vereringest nabaväädi kaudu, iseseisvalt kopsu- ehk väike vereringe ei funktsioneeri. Süda ei ole jaotunud paremaks venoosseks ning vasakuks arteriaalseks pooleks, ning kodade vahel on ovaalakna vahel otseühendus.Aort ning kopsuarter on ühendatud Botallo juha kaudu. Süda on ümmargune, vatsakeste ja kodade paksus ühesugune. Südame kasv ja areng toimub 18-20 eluaastani. Pärast sündi algab iseseisev hingamine, ühendus ema vereringega kaob. Hakkab toimuma vere rikastamine O2-ga ning CO2 äraandmine. Ovaalakna ees olev klapp katab kodadevahelise ühendusava. Algab Botallo juha ahenemine ning 6-11 elunädalaks kasvab see lõplikult kinni.
B.Keele välised lihased: kokku 3 paari: 1) lõuatsi-keele lihas – alalõualuult keelde; 2) keeleluu-keele lihas – keeleluult keelde; 3) tikkeljätke-keele lihas – oimuluult keelde. Süljenäärmed (glandulae salivariae) A.Väikesed süljenäärmed: kõikjal suuõõnes limaskesta epiteelis, päriskihis ja submukoosas. B.Suured süljenäärmed: 3 paari: 1)Kõrvasüljenääre (glandula parotidea), ka parootis; asub kõrvast eespool, alalõualuu ümber; kaal ca 30 g; juha avaneb suuesikusse, põse sisepinnale. 2)Lõuaalune nääre (glandula submandibularis), asub alalõuluu-keeleluu lihase tagumise ääre all, ca 15g, juha avaneb keele alla (keelealusel lihakesel). 3)Keelealune nääre (glandula sublingualis), asub keele all keelealuses kurrus, ca 5g, mitu juha, mis avanevad keele alla (kurru ja lihakese pinnale). Sülg (saliva) Sülg on süljenäärmete nõre (sekreet), olemuselt valkude vesilahus.
· 200ks -300ks munandi sagarikuks. · Igas sagarikus on 2-4 väänilist seemne torukest, mis ühinedes moodustuvad torukeste süstmunandi võrgustiku. · Väänilistes seemnetorukestes toimub mehe sugurakkude valmimine · Spermium e. spermatosoid umbes 50 - 60mm. · Spermium liigub naise sugu teedes 3mm minutis. Munandimanus · Liibub munandi tagumisele servale · Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune Seemnejuha · 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ · Mis on munandimanuse vahetu jätk · 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga Seemnepõieke · 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga · Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel · Kusepõie ja pärasoole vahel
lümfoidorgan. Seen-, vall- ja lehtnäsades asuvad maitsepungakesed. Süljenäärmed Mesokriinsed näärmed. Toidu niisutamine ja osaline seedimine. Süljes 99% vett ja 1% valke. Olulisemad valgud on mutsiinid, ptüaliin (alfa-amülaas?), sialiin; Sialiin neutraliseerib kaariesttekitavaid baktereid. Lisaks valkudele on süljes ka lüsotsüüm, mis on baktereid hävitava toimega. Ptüaliin lagundab tärklist suhkruteks. Kõige suurem on kõrva süljenääre. Juha väjub näärme esimesest servast, avaneb põse juures. Keelealune süljenääre paikneb keele all, suuõõne põhjas. Lõuaalune süljenääre on seganääre, avaneb keele all. Ööpäevas moodustub 1L sülge. Funktsioonid: polüsahhariidide esialgne lagundamine, hammaste kaitse, toidu libestamine. NEEL JA SÖÖGITORU Söögitoru 25cm pikkune. 1/3 vöötlihaseid, allpool silelihaskude. Seest vooderdatud seedeepiteeliga. Sees näärmed osofageaalnäärmed, mis toodavad lima.
pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke eesmärgil. Näited: Haanja, Otepää- ja Naissaate looduspark Kaitstavad looduse üksikobjektid: See on teadusliku, esteetilise või ajaloolis- kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Selle ümber moodustub 50 meetri raadiuses piiranduvöönd, kui ei kehtestata väikemat ulatust. Eestis on 1195 kaitstavat looduse üksikobjekti. Näited: Puu, allikas, rändrähn, juha jne. Natura 2000- Eesmärk on väärtuslike ja ohustatud looma-ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Eestis on esialgu 509 loodusala. Liikide kaitsekorraldus: · I kategooria- vähenenud arvukuse ja kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle säilimine on kaheldav. N: ebapärlikarp, lendorav, must-toonekurg. · II kategooria- piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus
Pankreas paikneb ristisuunaliselt ülakõhu keskel, mao taga, kõhu tagaseinal. Pankrease laiem osa paikneb paremal pool ülakõhus ja seda nimetatakse pankrease peaks. Keskosa, pankrease keha, on keskel ülakõhus ja kitsas, nn sabaosa, kulgeb vasakule ülakõhtu. Kaksteistsõrmiksool ümbritseb kõhunäärme pead poolkaarena. • Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret, mis koguneb tema juhasse. Nõre väljub peensoole algusosasse (kaksteistsõrmiksoolde), kuhu juha avaneb koos ühissapijuhaga. Teiseks pankrease ülesandeks on organismi suhkrujaotust ja -kasutamist kontrolliva insuliini tootmine. Pankreatiit •Pankreatiit on kõhunäärme põletikuline protsess; •Pankreas, mille ülesandeks on lagundada valke, rasvu, süsivesikuid, toota hormoone(nt insuliin) hakkab oma fermentidega lagundama kõhunääret ise; • Koostöös bakteritega tekib tugev põletik; •Varieerub kergest, isetaandarenevast kuni üliraske põletikuni;
Sisukord Naissuguelundid Meessuguelundid * Suured häbememokad * Suguti * Tupp * Munandid * Emakakael * Seemnekuse juha * Emakas * Eesnääre * Munajuhad * Seemnerakud * Munasarjad * Munandimanused * Munarakud Mõisted : * Eelmäng * Orgasm * Neitsinahk * Sugulinevahekord * Rasestumine * Petting * Suudlemine * Erektsiion * Ejakulatsioon * Pollutsioon * Masturpatsioon
6.Maks asetseb paremal pool ülakõhus mao kõrval. See on inimese suurim näärem Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. 7.Sapipõide koguneb maksas toodetud sapp, mis juhitakse sealt kaksteistsõrmiksoolde. 8.Kõhunääre on 10-15cm pikkune elund, mis paikneb lõhuõõnes mao alumise osa taga. Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksteistsõrmiksoolde. 9.Kaksteistsõrmiksoole algusosa, kuhu suubuvad kõhunäärme ja sapipõie juha. Kaksteistsõrmiku nimetus tuleneb selle pikkusest. Ligikaudu sellise pikkuse saame, kui asetame kaksteist sõrme kõrvuti. 10.Peensool on seedekulga kõige pikem osa. Peensooles lõppeb seedimine ning algab toitainete imendumine verre ja lümfi. 11.Jämesool on seedekulga lõpposa kus jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad. Samuti toimub jämesooles väljaheidete moodustamine. 6.Mis on mao ülesanded? Mao seinte lihaste pidev liikumine segab toitu maonõrega
Kõige olulisemat osa etendavad seinaväilised ehk suured süljenäärmed, mis asetsevad suuõõnest väljaspool ja on viimasega ühenduses pikkade juhade abil. Suuri süljenäärmeid on kolm paari: Kõrvasüljenäärmed, alalõuasüljenäärmed ja keelealused süljenäärmed. Kõrvasüljenääre ehk parootis katab ülemise osa kõrvajuurest ning ulatub siit alla alalõualuu nurgani, olles kõige suuremaks süljenäärmeks seal ja hobusel. Parootise juha väljub näärme alumisest osast, suundub üle alalõualuu soontesälgu põselihase lateraalsele pinnale ja avaneb põske läbides süljepapilliga esimese molaari kohal. Alalõuasüljenääre ehk mandibulaarnääre paikneb mediaalselt parootisele kandelüli ja keeleluu vahel. Mandibulaarnäärme juha avaneb suupõhja keelealusesse lihakesse või selle kõrvale. Keelealune süljenääre ehk sublingvaalnääre asetseb alalõualuu keha ja keele vahel. Ta
embrüo tagaotsas, mis toimib algselt jääkproduktide reservuaarina nii neerule kui soolele (täiskasvanud amfiibil, roomajal, linnul vabastatakse kloaagi kaudu nii „vedelat kui tahket“ jäädet), imetajatel ajutine Imetajatel jaotab vahesein kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Urogenitaalsiinusest areneb nii kusepõis kui kusiti (isastel ka bulboretraalnäärmete ja eesnäärme epiteel; emastel vastavalt Bartholini ja Skene näärmete epiteel) nefriline e wolffi juha → sealt kusejuha → metanefrogeenne mesenhüüm: → pärisneer + kusejuha 78. Neel: neelu/lõpuskaared, neelu/lõpuspilud ja lõpustaskud e neelutaskud – lõpustaskute derivaadid (katsu meelde jätta millisest paarist mis struktuurid arenevad: nt tüümus, kurgumandlid, kõrvalkilpnäärmed, kuulmetõri jne) Suu/neel Imetajatel hambad ja süljenäärmed ning eesmised maitsepungad on ektodermi päritolu, samas tagumised maitsepungad ja osa tagumisi
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb...
ruumi, on sooled liikunud nabanöörist tagasi kõhuõõnde. Arenev närvisüsteem on juba nüüd ühenduses lihastega. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Kaheksandast nädalast alates hakatakse nimetama embrüod looteks. Hakkavad arenema välised suguelundid. Poisslapse gonaadidest eritub aineid, mis kutsuvad esile maskuliinse fenotüübi. Nendeks aineteks on interstitsiaalrakkude eristatav testosteroon ja Sertoli rakkudest erituv Mülleri juha atrofeeruv peptiid ehk MIS. Mõlemad mõjutavad ka munadite alla laskumist. Lootel on moodustunud kõik peamised siseorganid. Süda lööb korrapäraselt. Loode on umbes 4 sentimeetri pikkune. Üheksanda nädala lõpuks arenevad välja väliskõrvad. Praegu paiknevad kõrvad väga madalal, kuid pea kasvades nihkuvad kõrvad õigele kohale pea külgedel. Lapsel arenevad välja ka silmad. Põhiline optiline struktuur on juba paigas ja silmi, mis paiknevad ikka veel
PRO-DIAGS Elektriskeemide lugemine 2007 2 & ProDiags Elektriskeemide lugemine Autovalmistajad kasutavad elektriskeemide esitamiseks erinevaid mooduseid. Järgnevalt vaatleme neist kahte raskemini loetavat: lint- ja aadressmeetodit. Lintmeetodil sarnaneb elektriskeemi kujutamine paljuski koolis füüsika ja elektrotehnika tunnis kasutavale meetodile kuid elektriseadiste rohkuse tõttu on aku pluss- ja miinusjuhtmed viidud joonise üla- ja alaserva. Lintmeetod on hästi sobilik sõidukitel, millel paljud elektrilised lisaseadmed komplekteeritakse vastavalt kliendi soovile. Aadressmeetodil elektriskeemide esitamisel jäetakse juhtmed näitamata. Joonisel tuuakse ainult seadise tingmärk ja selle pistiku klemmidel aadressid millega nad on ühenduses. 3 & ProDiags Tutvume nüüd lintmeetodiga lähemalt. Vaatleme näidiseks Sea...
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega
poliitilies süsteemis, kui ka organisatsioonis üldse, mis lähedasel ajal luhtus ( http://n- t.ru/tp/ie/ca.htm). Siis kui tuli häda kriisikommunikatsiooni põhiprintsiip on mitte vaikida. Kriisi situatsioonil kõige effektiivsem on massimeediale kiire ja täiuslik informatsiooni edastamine. Enamikel juhtudel, antud juhtumis samuti, esimene asi, mis tuleb juhtkonnale pähe on ,,Ootame kuna situatsioon selgub" . Kuid vaikimine toob endaga kaasa kahtlust, et organisatsioon juha midagi võttis ette. See paneb massimeediat oodata informatsiooni igasugustest allikatest ja probleem võib saada veel raskema olukorda. Ebaoskuslikud informaatorid ja kommenteerijad ütlevad julgelt välja nende arvamust, mida meedia hea meelega avaldub publikule. Tulemus ei pane ennast oodata, tekkivad igasugused kulujutud ja neid dementeerida on juba juba liiga raske. Siis, kui informatsiooni edastatakse kiiresti, publiku huvi antud teema vastu hakkab langema.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
