Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab silmale värvuse Silmalääts Teravustab pilti Võrkkest Tekib objekti kujutis, paiknevad valgustundlikud rakud
MEELEELUNDID Silmad Silmad asuvad silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Silmalaud ja ripsmed kaitsevad eest. Kogu aeg eraldub pisaravedelikku. See hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut ja uhub silma pinnalt ära võõrkehad. Sarvkest on läbipaistev ning katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Sellest tungivad valguskiired läbi. Vikerkesta keskel paikneb silmaava ehk pupill, mida läbivad valguskiired. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Lõunapoolsemate maade inimesed on tumedasilmsemad.Neil moodustub pigmenti rohkem, see kaitseb päikesekiirguse eest
A-vitamiini puudus; laseroperatsioon (nt Lasik); sugu (naistel esineb rohkem). Sümptomid silmade punetus; sügelemine; põletustunne; valguskartlikkus; survetunne silma taga; võõrkehatunne; kuiv ja tuhm sarvkest; sümptomid ägenevad päeva lõpupoole. Sümptomid võivad süveneda silmade väsimisel; pingutamisel (nt lugemisel, arvutiga töötamisel); viibimine suitsuses või kuivas õhus; kasutades teatud raivimeid (nt diureetikumid, vererõhuravimid). Mis juhtub? Kuivuse tõttu võib sarvkest kahjustuda ja tekivad väikesed haavandid tekib pindmine punktikujuline keratiit. Harva muutuvad haavandid sügavaiks ja epiteelkoe asemel kasvab sarvkestale hoopis veresooni sisaldav armkude ja sarvkest võib muutuda läbipaistmatuks (nägemisvõime väheneb või kaob täielikult). Diagnoosimine Schirmeri test alumise silmalau siseküljele asetatakse filterpaber ja vaadatakse, kui palju see 5 min jooksul niiskub. Kui paber niiskub kahel katsel vähem kui 5 mm, on keratiidi põhjuseks
Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest Sarvkest katab ja kaitseb silma Ripslihas silmamuna liigutamine 2. Kujutise tekkimine Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva silmaava ehk pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Võrkkestal tekib vaadelavast objektist ümberpööratud ja vähendatud kujutis. Võrkkestas on valgustundlikud rakud kolvikesed ja kepikesed , mis võtavad vastu valgusärritusi.
Inimese meeleelundid. Nägemine- Silm. Silma kaitse. · Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. · Silmade kaitsesüsteemi kuulub ka niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silma niiske. · Silm asub silmakoobastes, mis kaitsevad silma tagant ja külgedelt. Silma ehitus. · Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kihiga. · Sarvkest- katab silma eespoolt. Valguskiired tungivad läbi selle. Sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. · Silmaava ehk pupill- vikerkesta keskel paiknev must ava, kust liigub valgus läbi. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus. · Vikerkest ehk iiris- sisaldab pigmenti, millest olenb silmade värvus. Asub ümber pupilli. · Silmalääts- luubile sarnane põhifunktsioon. Läätse ümbritsevad ripslihased, mis muudavd silmaläätse kuju. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse.
2. Nimeta silmamuna sisu ning kestad välimine e. fibrooskest (skleera ja sarvkest), soonkest (vikerkest, ripskeha, soonkest), võrkkest. Sisu: kambrivedelik, lääts, klaaskeha. 3. Kust siseneb silma silmaarter? koljuaugust, mis asub silmakoopa lõpus. Sealt väljub ka nägemisnärv. 4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator)
Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri lainepikkustel, tekib uus toon Daltoonikud ehk värvipimedad kanapimedus
Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul
· Võrkkesta tsentraallohk · Lääts ja ripskeha · Nägemismeele tsentraalsed teed · Silma reflektsiooni anomaaliad ja uuringud · Nägemismeel on inimese tähtsaim meel · Inimese nägemismeeleelund on silm (oculus) · Nägemise abil saab inimene 90% kogu infost SILMAMUNA EHITUS I Silmamuna (bulbus oculi) asub silmakoopa (orbita) eesmises osas http://entsyklopeedia.ee/artikkel/silm1 SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- keraja...
MEELEELUNDID KOOSTAJA: KIRSTIN KARIS SILM Silma kaitsevad: Kulmud Ripsmed Silmalaud Silmakoobas Niisutav pisaravedelik SILMA SISEEHITUS Sarvkest - katab ja kaitseb silmamuna, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaläätsele Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda paigal Läätse ees on sültjas klaaskeha, mis aitab koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja
Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju.
parandab optilisi omadusi silmaomadusi.Silmi hoiavad paigal või liigutavad väikesed silmalihasd. Need kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemise ja pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmuses. Silmamuna on kerajas moodustis,mis on kaetud mitme kestaga. Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega.Silmaava ümbritsev vikerest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltu silmade värvus.
veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. 6 3. LÜHINÄGELIKKUS Lühinägelikkus on päritav. Kui see on olemas vanematel, tekib ta tõenäoliselt ka lastel. Lühinägelikkus kujuneb välja koolieas, mil silm kasvamise lõpetab. Teravaks nägemiseks on oluline, et lääts ja sarvkest murraksid valguskiiri nii, et need langeksid täpselt võrkkestale. Võrkkest saadab info ajju. Lühinägelikkuse puhul on aga sarvkest keskelt liiga õhuke ja kumer ning ebaühtlane või silmamuna on liiga pikk ja kiired koondatakse liiga vara. (Joonis 2.) Võrkkestale jõuavad uuesti hajunud kiired ja nägemine on hägune. Joonis 2. Silmas kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad läätse kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast
3 1.2 Silma ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest
Oligotrichia Stichotrichia Hypotrichia Litostomatea Haptoria Klassid ja alamklassid Oligohymenophorea Peniculid Hymenostome Scuticociliate Peritrichia Astome Apostome Plagiopylid Algloomade poolt põhjustatud haigusd Amoööbid seedeelundkond düsenteeria, maksapõletik närvisüsteem ajukelmepõletik nahk nahahaavandid silma sarvkest sarvkesta põletik Lamblia seedeelundkond lamblioos Malaaria närvisüsteem, süda, malaaria plasmoodiumid maks
FÜÜSIKA KT VASTUSED . A. 1. 1) 300 000 , murdub , ....(eitea seda ) 2..... , tõeline , näiline , kaugemal , lähedalt , luubiga ,.... 3. silmalääts , läätsepingutav lihas ja sarvkest 4. korvikesteks ja kepikesteks 5. pingutava lihase , silmaläätse , kumeramaks ja selle fookuskaugus 6.ees , nõgusläätsedega 7. kaugelenägijad , lühinägijad . 2. f = 2mm = 0.002 m D=? D= 1: f ( murrujoonega ) D= 1 : 0,002 m = 500 dptr V. 500 dptr . 3. D= 6 dptr f =? 1: D f = 1: 6 = 0,166... = 0,2 m V. inimese silma fookuskaugus on 0.2 m . B. 1. 1. nõgusad , koondab , hajutab , fookuskauguse , optilise tugevuse 2
Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kaitseb eestpoolt läbipaistev sarvkest. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest. Soonkest varustab silma rakke O2ga ja toitainetega. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muudab kuju sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Võrkkestal on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed.
Värvide eristamine Meie silmad eristavad värve tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Ülejäänud värvid kujunevad nende põhivärvuste segunemisel. Lühi- ja kaugelenägevus Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugele asuvaid esemed paistavad ähmasena. Lühinägevust põhjustab kas liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. Sellisel juhul murduvad valguskiired silmas liiga tugevalt ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on hägused. Nende silmalääts on kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. Sellisel juhul tekib eseme kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevus on seotud inimese vanusega. Oma nägemist saab parandada prillide abil.
Meeleelundid 1. Mis on meeleelundid? Vastus: Meeleelundid on elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni. 2. Silma ehitus. Joonis. Silma osade ehituslikud iseärasused ja ülesanded (joon lk 95) Vastus: Sarvkest aitab koondada valguskiiri läätsele Vesivedelik kaitseb läätse Silmaava selle kaudu pääsevad valguskiired läätsele Vikerkest reguleerib silmaava suurust Silmalääts murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti Ripslihas ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega
Pupill pupilli läbimõõt muutub pupilliahendaja ja laiendaja lihase mõjul. Regulleeritakse valgushulka. Pupill hämaras suureneb, valges aheneb. Silmamunal erinevad kestad: 1) fibrooskest (eesosaks sarvkest, moodustab 1/6 fibrooskestast), ülejäänud 5/6 skleera (kõvakest) 2) soonkest koosneb vikerkestast (iris), mis sisaldab pigmenti ja annab silmadele värvuse; ripskeha ja soonkest. Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt
vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silm koosneb : Silmalihastest , mis liigutavad ja hoiavad silma paigal. Silmamuna lihaste ebavõrdne tugevus põhjustab kõõrdsilmsust. Silmamunast, mis on kerajas õõnes moodustis. Eest kaitseb ja katab silmamuna läbipaistev sarvkest. Läbi selle tungivad valguskiired. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele: Silmaava ehk pupilli kaudu pääsevad valguskiired silma sisse. Sõltuvalt valguse tugevusest muudab silmaava oma suurust (hämaras suurem, valges väiksem). Silmaläätsele langevad silmaava läbinud valguskiired. Silmalääts sarnaneb oma kujult ja funktsioonilt luubile. Silmamuna sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga mis ees on vedelam, taga aga sültjam, moodustades klaaskeha.
vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju
Nägemiselundid Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja t...
ruumiline nägemine äärmiselt tähtis. See võimaldas õigest hinnata esemete suurust ja vahekaugusi. Need inimesed, kes näevad ainult ühe silmaga, eksivad esemetevahelise kauguse määramisel ja hindavad ka valesti esemete asu kohta ruumis. (5) Nägemishäired. Millest tekkivad? Kuidas korrigeerida? Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmastena. Lühinägevust põhjustab, kas liiga kumer sarvkest või silma lääts, või on silmamuna liiga pikergune. (- nõgus prilliklaas) Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged ja hägused. Kaugelenägevatel inimestel on silmalääts kas liiga lame või on silmamuna normaalsest lühem. (+ kumer prilliklaas) (6) Kõrva ehitus. Erinevate osade ülesanded. Väliskõrv selle moodustavad kõrvalest, kuulme käik ja see lõppeb trummikilega.
Kujutis : Tekitatakse läätsega . Kujutis võib olla 1)suurendatud , 2)vähendatud , 3)ümberpööratud , 4)samapidi , 5)tõeline , 6)näiline See , milline kujutis tekib sõltub eseme kaugusest läätses. Luubist tekib näiline kujutis, mis on suurendatud ja sama pidine. Silm: Silma osad : 1)Sarvkest-katab ja kaitseb silma , 2)silmalääts-koondab valgust , 3)klaaskeha- suunab valguse võrkkestale , 4)võrkkest-sinna tekib kujutis , 5)pimetähn-seal seostuvad omavahel võrkkest ja nägemisnärv , 6)nägemisnärv-viib nägemis aestingu peaajju , 7)läätse pingutav lihas-muudab vajadusel läätse kuju. Silmas tekkiv kujutis on tõeline , ümberpööratud ja vähendatud .Silmas on kahte tüüpi valgus tundlike rakke : 1)kolvikesed-reageerivad värvidele ning ei tööta hämaras valguses , 2)kepikesed-ei reageeri värvidele ning toimivad hämaras valguses. Lühinägija : näeb lähedasi esemeid hästi ja kaugeid halvasti.Kaugest esemest tekib terav kujutis võrkkesta ette.Kasutatakse...
Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt.Kepikese ül-eristab musta valgest.Kolvikese ül-võimaldab tajuda värvusi.Pimetähn-koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga.Kollatähn-Koht võrkkesta pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus kõige suurem.Kaugelenägevus- kaugele näeb, lähedal sitasti.Tingitud:silmalääts lame v silmamuna normist lühem.Abi saab kumeraid +klaasidega prille kandes.Lühinägevus-Lähedale näeb, kaugele ei.Tingitud:Kumer silma sarvkest või silmamuna pikergune.Abi:nõgusad e klaasidega ürillid.Värvipimedus(daltoonikud)-pole ravitav,kaasasündinud,näevad üldjuhul must/valgelt.Toitumine+nägemine ja mõju-vitamiinirikas toit,eriti A-vit, lisaks B ja C- vitamiinid. 2.KÕRV:Trummikile ül-liigutab luukesi,kannavad võnked üle sisekõrva, need võimendavad helivõnkeid.keskkõrvas vb vms:D.Koosneb kolmest luust vms: vasar, alasi, jalus.Kuulmetõri ül-avaneb neelamise/haigutamise ajal.Kõrvavaigu ül, miks eritub-??Õps
Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale
Silma joonis. Mõelge oma silmast kui kaamerast, mis ümbritsevat maailma salvestab. Kui te midagi vaatate, peegeldub valgus sellelt objektilt ja siseneb teie silma, kõigepealt läbi selge kaitsekesta, mida nimetatakse sarvkestaks, seejärel läbi pupilli, ehk augu teie vikerkestas, mis laieneb ja tõmbub kokku, et reguleerida siseneva valguse hulka, just nagu kaamera objektiivi ava. ASTIGMATISM See juhtub tavaliselt siis, kui sarvkest on ragbipallikujuline: ühelt poolt kumeram ja teiselt poolt lamedam ja mitte ümmargune nagu korvpall. Selline ebaühtlane kuju põhjustab silma sisenevate valguskiirte fokusseerumise võrkkestal mitmesse punkti, mitte ühte punkti, nagu normaalselt peaks. Kui teil on astigmatism, tekib kujutise fookus silmas enam kui ühes kohas, sest silm on ebaühtlase kujuga. (joonis) KAUGNÄGELIK Kaugnägelikkust on võimalik korrigeerida, kandes sfäärilisi prille või kontaktläätsi.
tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lamedaks, lähedale vaadates kumeraks. Silma sisemus on täidetud läbipaistva vedelikuga. Läätse ees on see vedelam, läätse taga aga sültjas, moodustades klaaskeha. Lääts koondab ja suunad
2) Ühekordne kõva pauk – kasutada kõrvaklappe, hoiduda paugutegemise ajal sellest kohast kaugele 3) Nohu – korralikult välja ravida 4. Kaugnägelikkuse korral tekib kujutis võrkkesta taha, silmalääts on liiga kumerdunud. Need inimesed kannavad kaksikkumerate ehk + klaasidega prille. Kaugelenägelikkus on seotud inimese vanusega. Kõik lapsed sünnivad kaugnägelikena. 5. Milliseid silmaosi läbib valguskiir oma teel nägemisretseptorini? Sarvkest → eeskamber → silmaava → lääts → klaaskeha → võrkkest 6. a) Haismisrakud asuvad ninaõõnes Määran lõhna järgi toidu kõlbulikust Tunnetan ruumi umbsust Aiab tunnetada mürke õhus Isumahlad – paneb seedenäärmed tööle b) Maitsmisrakud asuvad keelel Aitab määrata toidu kõlbulikust Paneb seedenäärmed tööle Tunneme ära mürgised toidud/ained maitstes 7. Õiged väited
Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad Mõlemad teed läbi ripsganglioni (läätse optilise tugevuse reguleerimine) IV 4. paar n. trochlearis, plokinärv Motoorsed Ülemine põikilihas Silmamuna liigutused Plokinärvi tuumad V 5. paar n. trigeminus, kolmiknärv Sensoorsed Nägu, peanahk, sarvkest, nina- ja suuõõs, Puute-/valutundlikkus Kolmiknärvi sensoorne tuum kraniaalne kõvakest. Motoorsed Mälumislihased Suu avamine/sulgemine Kolmiknärvi motoorne tuum
hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Ripsmed (piirab tolmu) · Kulmud ( kaitseb higi ja lõõgi eest) Lühinägijal tekib kujutis tekib kujutis võresta ette , kaugnägijal aga taha. Lühinägijad: 30%, näevad lähedale hästi ( liiga pikk silmamuna või liiga pikk lääts), nõguslääts, -prillid. Kaugnägaija: 50% ( kõik imikud) näevad kaugule hästi( liiga ümar silmamuna) ,kumerlääts, +prillid.
Pisarvedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silma ehitus · Silmamuna kerajas moodustis, mis on omakorda kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna on u 7 grammi ja läbimõõduga ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. · Sarvkest katab ja kaitseb silmamuna eestpoolt. Valguskiired tungivad sellest läbi. 0 · Vikerkest ehk iiris paikneb silmamuna soonkesta eesotsas. Sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. · Silmaava ehk pupill reguleerib valgusvoo tugevust. · Lääts koondab valgust, et vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis. · Võrkkest seal asuvad valgustundlikud rakud(kolvikesed ja kepikesed) , mis võtavad
(Lenz 2002) Joonis 3. Kameeleoni silmade vaateväli. Eksperdid on öelnud, et kameeleonitel on nii hea nägemisteravus, et see liik ei vajaks kunagi näiteks lugemisprille. Nad suudavad oma silmi pöörata üksteisest sõltumatult ning samuti fokusseerida kahele erinevale objektile. Sellised võimalused annavad kameeleonitele panoraamnägemise. (Ott 1998) Kameeleonide silma kõige erilisemad osad on negatiivne ehk nõgus lääts ning positiivne ehk kumer sarvkest. Need eripärased osad annavad võimaluse täpsemale fokusseerimisele, sest kujutis reetinal on suurenenud. Sealjuures ei kasuta kameeleonid mitte läätse abil akommodeerimist vaid teevad seda sarvkesta abil, kuid akommodeerides muutub ka lääts positiivseks. (Le Berre 2000) Saagi jahtimisel on oluline jääda märkamatuks, seega ühe silmaga märgatud saagile liigutatakse ka aeglaselt, minimaalse pea liigutamisega ka teine silm. Saaki jahivad nad
Tõvestavad priionvalgud tekitavad priionhaigusi. 1) priionhaigustele pole ravi ning nad lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru. kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki =ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre Haigestumise võimalus 1. Toitumine nakatunud looma ajust või meeleelunditest.(kotletid ja hakkliha - võib olla ajulisand). 2. Organite siirdamine (silma sarvkest). 3.Meditsiiniline nakkus (ajukirurgia), nüüdseks on välistatud. 4. Elukutsest tingitud nakkus(lihunik, talunik, arst). 5. Priionhaigus võib organismis iseenesest tekkida Priionhaigused.Sinna juurde kirjuta,et need on ravimatud. Loomadel: Skreipi - lammaste kratsimistõbi, hullu lehma tõbi- veistel algul tugevad lii...
Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal Ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal
K-vitamiin on vajalik vere hüübimiseks, luukoe normaalse tiheduse ja tugevuse tagamiseks, neerude ja platsenta arenguks- talitluseks. Q10-vitamiin vähendab kortsude teket ja silendab nahka. Vesilahustuvad vitamiinid B1-vitamiin on vajalik seedimiseks vajaliku mao soolhappe sünteesiks, rasvhapete, süsivesikute ja aminohapete lõhustamiseks, ajutegevuse ja mälu talitluseks. B2-vitamiin on vajalik normaalseks nägemiseks ja silma sarvkest kahjustustest hoidumiseks, vigastustest paranemiseks ja organismi kaitsesüsteemide korrashoiuks ja toimimiseks, naha, limaskestade, juuste ja küünte normaalseks arenguks. B3-vitamiini on vaja närvkoe, naha ja soolestiku limaskest normaalseks arenguks. B12 on vajalik vereloomeks ning närvide ja naha häireteta toimimiseks. C-vitamiini vajame naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe valkude normaalseks sünteesiks ning samuti haavade kiireks paranemiseks.
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
kahjustuste eest, mis võivad tekkida nutiseadmete kasutamisel. 3 1. SILM JA NÄGEMINE 1.1. Silma ehitus Silm on paariline meeleelund nii inimestel kui ka teistel elusolenditel, mis võimaldab nägemist. (Aru 2009). Silma üheks osaks on kerajas silmamuna, mis paikneb silmakoopas ja see on ühendatud ajuga nägemisnärvi kaudu. Silmamuna koosneb kolmest järgnevalt välja toodud kestast: Kiud- ehk fibrooskest: Sarvkest Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge) Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega) Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill) Rips- ehk tsiliaarkeha (muudab läätse kuju, võimaldades seeläbi objekti fokuseerida) Sisemine võrkkest ehk reetina: (sisaldab valgustundlikke rakke) Kepp- ja kolbrakud (valgusärrituse vastuvõtjad, kolvikesed suudavad tajuda värve) Kollatähn Pimetähn
NÄGEMINE Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Kui objekt asub silmale lähedal, siis ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, siis ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Lühinägelikel inimestel tekib kujutis võrkkesta ette. Lühinägelikud kannavad kaksiknõgusate klaasidega prille ehk miinus prille. Miinus prillid vähendavad kiirte murdumist ja kujutis tekib võrkkestale. Kaugnägevus on seotud inimese vananemisega. Kaugnägevus tekib tavalisel 40. - 50. aastastel inimestel ning on põhjustatud silmaläätse elastsuse vähenemisest. Silmamuna normaalsest pikem või silmalääts liiga kumer. Täpselt nähakse ainul...
Väliste silmalihaste väär asend põhjustab kõõrdsilmsust". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.) Silma ehituses saab eristada erinevaid kesti ,,Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga". (Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 69.) ,,Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eestpoolt katab ja kaitsebsilmamuna läbipaitsev sarvkest. Valguskiired tungivadsellest läbi. Kurem sarvkest suunab valguskiired järgmistelesilmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks
A. 1. Vanaema märkas, et ta ei näe ajalehe teksti enam selgelt, kuigi televiisorist nägi filmide tõlget väga hästi. · Milline nägemishäire oli vanaemal tekkinud?................................................................. · Millise silmaosa talitlemisega on see nähtus seotud? .................................................... · Milliseid prille peab vanaema hakkama kandma?......................................................... 2. Miks on silmade tervishoiu seisukohalt kahjulik lugeda liikuvas bussis või rongis?............................................................................................................................................. ......................................................................................................................................................... 3.Leia silmaosadele kõrvaltulbast õige ülesanne ja ühenda ...
Soonkest Selles on rikkalikult veresooni Varustavad silma rakke hapniku ja toiteainetega, osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest Kõvakest on tihedast Katab ja kaitseb silmamuna sidekoest koosnev valge ja seestpoolt suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud ...
Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 9. Milline on silmaehitus. Silma erinevate kestade funktsioonid? Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silma ees- ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava suurus ei muutu hetkega, selleks kulub kindel aeg. Seetõttu vajavad silmad kohanemisaega, kui valgustingimused järsult muutuvad, näiteks valgest hämarasse või valgesse minekul
Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb silmamuna eestpoolt. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Sarvkest on peamine koht, kuhu manustatakse otseseid silmaravimeid. 2. lääts- silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkkestalenii, et silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja lõtvumine
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise...
Kordamine kontrolltööks Bioloogia Meelelundid Õp. lk 68-95 1.Silma ehitus (mis ei sobi loetellu). 2.Silma osade ülesanded (ühenda silma osa ja ülesanne). *kulmukarvad- kaitse vee ja higi eest *ripsmed- kaitse tolmu ja võõrkehade eest *silmalaud- kaitsevad võõrkehade eest ja hoiavad silma pinna niiske *pisaravedelik- niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest. *silmalihased- hoiavad silma paigal või liigutavad seda *silmaava- selle kaudu siseneb valgus sisse *sarvkest- katavad silma eestpoolt *pisaranääre- puhastab sarvkesta *vikerkest- annab silmale värvuse *silmalääts- kuju muutmisel võimaldab näha kaugele ja lähedale 3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab kandma? Lühinägevus Kaugelenägevus Tunnus ...
Eest ripsmed(kasvavad mitmes reas, takistades tolmu&teiste võõrosakeste sattumist silma)&silmalaud. Kaitseb veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Seda eritub koguaeg, hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Silmalihased kindlustavad kooskõlastatud&sujuva silma liikumise. Silmamuna ehitus: kerajas moodustis, kaetud mitme kestaga. Eestpoolt katab&kaitseb läbipaistev sarvkest, mis suunab valguskiired järgmistele silmaosadele. Vikerkesta keskel silmaava e pupill. Vikerkest e iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmaava taga silmalääts, sarnaneb luubiga. Selle ümber ripslihas, mis muudab läätsekuju või hoiab seda paigal. Pisaravedelik: niisutab, kaitseb hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
