MHX0065 Mehhatroonikasüsteemide komponendid Praktikum Sendorid II aruanne Kuupäev: 15.11.12 Meeskonnaliikmed (nimi, kood, õpperühm): 1. Ove Hillep 2. Joosep Andrespuk 3. Ragnar Jaanov Aruande täitis ja esitas: Ove Hillep Labori eeltöö Labori läbiviimiseks kasutasime NI ELVISmx II laiendusplaati Mechatronics Sensor Trainer. Sensoritest olid kasutada tensoandur, surveandur, optiline positsiooniandur ja magnetväljaandur. Praktikumi teostamine 4.1 Tensoandur 4.1.1 Andmete kogumine Liigutasime plekiriba -1 cm peale ning kandsime lugemi tabelisse. Kordasime mõõtmisi -0,5 cm, ...
Satelliidipilt Eestist 2004. aasta aprillis Aerofoto Tallinna vanalinnast Elektromagnetkiirgus Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: raadiolained (pikimad lained) infrapunane e. soojuskiirgus nähtav valgus ultraviolettkiirgus röntgenkiirgus gammakiirgus (lühimad lained) Kaugseire sensorite tüübid Passiivsed sensorid Optilised (multispektraalsed, hüperspektraalsed, nähtav piirkond, infrapuna) Päikesevalgusest ja pilvisusest sõltuvad Aktiivsed sensorid Radar (SAR - Synthetic Aperture Radar) Skateromeetria Altimeetria Sõltumatud Päikese valgusest ja Mis on oluline (operatiivses) mere kaugseires? Kuna protsessid meres on enamasti muutlikumad, kui need mis toimuvad maismaal, siis on oluline satelliitpiltide hea ajaline katvus
-temperatuuri. Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Tartu linnavalitsuse koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant. https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid? - milline on reaalaja arvutisüsteem? - kas ja milline on kommunikatsioonisüsteem? - mida oskate märkida operaatori(te) (rollide) kohta? - milline on operaatoriliides (lühidalt ja lakooniliselt)? Seadmeliides: koosneb sensoritest ja mõõdutornis asuvast tabloost Sensorid: veetaseme andur, taimer, õhutemperatuuri andur ja veetemperatuuri andur. Täiturid: infotabloo tulukeste lülitid Reaalaja arvutisüsteem: Üheprotsessoriline süsteem
murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaarorbiit satelliidi orbiit kulgeb pooluste lähedalt Emiteeritud em kiirgus kiiratud (mitte peegeldatud!!!) em kiirgus Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke Hüperspektraalsed sensorid täiustatud multispektraalsed sensorid, mis võimaldavad salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes (mitukümmend kuni sada kanalit) Radiomeetriline lahutusvõime filmi või sensori tundlikkus erinevate elektromagnetkiirguste tasemete suhtes Vaateväli sensori kahekordse avanurga suuruse koonuse põhjas olev Maa pinna osa, mida sensor näeb mingilt kõrguselt antud ajahetkel. C = lambda * v (c valguse kiirus (~3 * 108 m/s, lambda laine pikkus, v sagedus)
Dispersioon? Nim. valguse lahutumist spektriks Mis on spekter - Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. Spektri liigid- Kiirgusspektrid(Pidev-,joon- ja ribaspektrid) ja neeldumisspektrid Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Kvantoptika Valguse dualism- Igale lainele vastab osake ja iga osakesega kaasneb laine Footon on elektromagnetkiirguse osake Footoni energia on võrdeline footoni sagedusega. (E=h*f) (E=energia, f=footoni sagedus) Fotoefekt- on elektronide eraldumine ainest valguse toimel Fotoefekti võrrand - (h=Plancki konstant, f- valguse sagedus, A- väljumistöö, m- elektroni mass ja v- vabanenud elektroni kiirus) Elektronide Väljumistöö-nim elektro...
Vooluandurites; Asukoha määramiseks; Kiiruse leidmiseks; Objektide tajumiseks Voolu tuvastamiseks; ABS andurina; Auto sisepritsesüsteemis; Sidur Halli sensoriga Halli andureid kasutatakse lähedus lülitus, asukoha ja kiiruse tuvastamise. Kõige lihtsamal kujul, andur toimib analoog anduri otse tagasi pinge. Mis teada magnetväli, selle kaugus Hall plaadil on võimalik määrata. Kasutades rühmade sensorid, suhtelist asendit magneti võib järeldada. Magnetvälja mõõturid mis varustatud Halli sensoritega EELISED JA PUUDUSED Eelised:Töökindlel, lihtne, suhteliselt odav, väiksed mõõtmed, kontaktivaba, immuunne tolmule, mustusele, mudale ja veele. Puudused: kuna Halli efektiga seadmed toodavad väga madalat ja nõrka signaali, vajab see seade võimendust. Sõltub tajutava objekti magnetilistest omadusest
2002 Afganistan 2003 Iraak Line in the sand Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Arupuru kübemed · Iseseisvad seadmed o Mikrokontroller o Traadita side liides o Sensorid o Toide Click to edit Master text styles o Iseseisev toimimine Second level Third level o Väike Fourth level Fifth level
512K Bytes Program Flash, 42K Bytes RAM, USB 2.0, RTC, 10 bit ADC 2.44 uS, 2x UARTs, 2x I2C, SPI, 2x 32bit TIMERS, 6x PWM, 8x CCR, 1x DAC, WDT, 5V I/O, kiirus kuni 60Mhz), standartne JTAG ühenduspesa (2x10 ARM pin layout), ARM-JTAG -iga programmeeritav, USB ühendus, pingeregulaator (3,3V, kuni 800mA). (allikas: http://www.sparkfun.com/products/676) Sensorid Valikusse jäi sensorite plaat 9 Degrees of Freedom. Sensoriteks, mis plaadil asuvad, on: ADXL345 kiirendusandur; HMC5843 magnetandur; ITG-3200 Güro-andur.
liikumise ja pesuvahendi koosmõjul. 5. Pump suunab vee ringlusse ja pumpab lõpuks kasutatud vee tühjendusvooliku kaudu kanalisatsiooni. PESUMASINAST • Pesumasina ajuks on mikroprotsessor, mis määrab pesupesemise režiimi vastavalt sellele, kuidas ta on programmeeritud.Pesumasinal on pesuprogrammi jaoks oma “retsept” ehk vee teatud temperatuur, erinevatele pesuliikidele sobivad trumlipöörded ja vastav kiirus. • Pesumasina sensorid reguleerivad automaatselt masina tööd nii, et see oleks võimalikult säästev ja efektiivne. PESUPESEMINE LÄBI AJA KASUTATUD ALLIKAD • http:// www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?i d=313 • http://www.rohelinepesumaja.ee/? dest=rp&l=est&p=ajaloost • http:// maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/pe supesemine-molast-moodsa-robotini?id=6885241 9 • https://en.wikipedia.org/wiki/Washing_machine • http://www.krebe-tippo.si/en/Page/History
Atmel 8bitine AVR protsessor ATmega48 256 kB välkmälu ja 64kB muutmälu USB 2.0 Bluetooth 2.0 4 Sisendporti 3 Väljundporti Valjuhääldi LCD (100 x 64 pikslit) Aku või patareid. Selline näeb NXT Mindstorms välja seest. 1. Bluetooth 2.0 ja selle mälu. 2. 32 bitine ATMEL protsessor 3. 8 bitine Atmel protsessor Sensorid Lego Mindstormsiga ühildub palju andureid, mille hulka kuuluvad ametlikud Lego ja kolmandate osapoolte andurid. Suurimateks kolmandate osapoolte andurite tootjateks on HiTechnic, Mindsensors ja Vernier. Järgnevalt on toodud Lego Mindstorms NXT standardandurid. Valgusandur Heliandur Puuteandur Kaugusandur Mootor Programmeerimine NXT Mindstorm Eesti koolides
sissehingamiskeskuses tekib taas erutus. Närviimpulsid sissehingamiskeskusel lähevad diafragmale mis tõmbub kokku, välistele roietevahelistele lihastele, mis kontraheeruvad ja järgneb sissehingamine. 2) Humoraalne regulatsioon veres ringlevate ainete mõjul olev regulatsioon. Veres hapniku likumist mõutavad ..... ioonid, CO2 ja hapnik. Aluseliste ja happeliste ainete suhtes on organismis olemas tundlikud sensorid ehk retseptorid. Põhiliselt paiknevad nad kahes kohas: aordikaares ja unearteri hargnemiskohas. Sisemine arter viib ajju verd, välimine väljaspool kolju peapiirkonda verd. Eelkõige on tundlikud hapniku kontsentratsiooni muutuste suhtes. Aordikaares ja hargnemiskohas olevad retseptorid perifeersed kemretseptorid. Teine retseptoorne piirkond tsentraalne-, paiknevad KNS-is piklikajus, seal kus hargnevuski. ..............
Nende orbiit on madalam (5001000 km), mistõttu on nad ka võimelised hankima Maa kohta palju detailsemat infot, kuid seda igal ajahetkel tunduvalt väiksema territooriumi ulatuses. Nende satelliitide tiirlemisperioodid on umbes 100 minutit ning valitud selliselt, et satelliit ületab igat vaatluspunkti igal ringil täpselt samal kellajal kohaliku päikeseaja järgi. Neid nimetatakse ka päikesesünkroonseteks. Polaarorbiitidel liikuvatele satelliitidele asetatud fotokaamerad ja sensorid näevad Maal ükskõik, mis hetkel erinevat piirkonda, mis kokku moodustavad seirevööndi, mille laius sõltub sensori tüübist ja ulatub tavaliselt mõnekümnest km mõne sajani. Maa pöörlemise tõttu läänest itta satub polaarsatelliidi sensorite vaatevälja igal järgmisel tiirul uus territoorium, mis on eelmisest umbes 20° läänepool. Teatud arvul tiirude järel satub sensorite vaatevälja sama seirevöönd uuesti ja kogu protsess hakkab tsükliliselt korduma
Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu kondensaatorite plaatidele kogumiseks energiat. Laetud kondensaatori tühjenemisel, see energia vabaneb. Pinge on kondensaatoril võrra maas. Detsibellid näitavad väljund- ja sisendsuuruste suhet logaritmilisel skaalal. Induktiivpool- - dielektriline läbitavus. Magnetvälja jõujooned eelistatult läbi ferroelektriku. Ideaalselt juhul L ei sõltu temp, signaali suurusest ega sagedusest
Levinuimad on kolmelabalised.Labad on toodetud klaaskiuga tugevdatud polüestrist või puitepoksüüdist.Labad pöörlevad ühtlasel kiirusel 10-30 p/min, kuigi viimasel ajal on kasvanud ka vahelduva kiirusega töötavate masinate hulk. Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse kontroll, mis peatab masinad väga tugeva tuule korral kahjustuste ärahoidmiseks.Kuigi otseajamiga masinate hulk kasvab, on enamusel siiski käigukastid.Lengerduse mehhanism pöörab masina tuule poole. Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist osa keeratakse vastavalt tuulesuunale.Tornid on harilikult silindrikujulised, terasest ja helehalli värvi. Mõnel pool kasutatakse raamkonstruktsiooniga torne. Torni kõrgus on 25-80 meetrit.Kaubanduslikke turbiinide elektritootlikus on paarisajast kilovatist rohkem kuni 2,5 megavatini. Otsustav parameeter on rootori labapikkus " mida pikemad labad, seda suurem tegevusala ja toodetava energia kogus. Paigaldatavate masinate
Kõvakest, b) Lame võru, mille keskel on silmaava ehk pupill → Vikerkest, c) Kepikeste ja kolvikeste, bipolaarsete ja ganglionirakkude asukoht → Võrkkest 164.Millise meelesüsteemi elundeid kujutavad alltoodud joonised (A ja B)? Tasakaalumeel 165.Milliseid sensoreid on all kirjeldatud? a) Kuulmis-, tasakaalu- ja kompimismeele ning siseelundite rõhutundlikud sensorid → Mehhanosensorid, b) Siseelundites ja hüpotalamuses koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad sensorid → Osmosensorid, c) Nahas, limaskestades ja siseelundites temperatuurimuutustele reageerivad sensorid → Termosensorid, d) Nägemismeele valgustundlikud sensorid → Fotosensorid, e) Haistmis- ja maitsmismeele ning siseelundite keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud sensorid → Kemosensorid 166
Sülg on vajalik suu limaskesta niisutamiseks kõnelemisel. Kõnelemine stimuleerib sülje eritumist, kui mingil põhjusel suu väga kuivab ja süljesekretsioon on takistatud, pikemat aega polegi suuteline nt loengut pidama. Sülje eritumise regulatsioon: eritumist reguleeritakse põhiliselt NSi kaudu, regulatsioon võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse
(analoog-digitaalne muundur), milles mõõdetav analoogsignaali (mis on ajaliselt pidev signaal) väärtus muundatakse ekvivalentseks numbriliseks koodiks. Tänapäevased muundurid on võimelised teostama tuhandeid muundamisoperatsioone sekundis. Numbriline näidik muudab selle koodi vastavaks kümnendarvuks, mis ongi mõõdetava suuruse arvuline väärtus. Näidikul saab visuaalselt jälgida mõõtetulemust. Mõõtemuundurid - igasugused sensorid ehk tajurid (s.o. elemendid) ja andurid (lõpetatud konstruktsiooniga vahendid) ühe mõõdetava suuruse (näiteks temperatuuri) täpseks muundamiseks mingiks teiseks suuruseks (näiteks alalis-elektripingeks), mida on lihtsam otseselt mõõta. Nende hulka kuuluvad ka analoogdigitaalmuundurid (ADM) ja digitaalanaloogmuundurid (DAM), millest esimesed on ette nähtud pideva elektripinge nn. analoogväärtuste esitamiseks digitaalkujul (samuti elektripinge vahendusel
mõistetega. Sensor notsitseptorid, vabad närvilopmed nahas, esmasaferentsed neuronite perifeersed jätked, C voi A kiud. Valu funktsiooni eripärad: annab vähe informatsiooni, ei adapteeru, kergesti tekib sensibiliseerumine. Valu spetsiifilisuse teooria lähtub seisukohast, et valu on iseseisev aisting, mille juurde kuulub sensoritest, juhteteedest ja keskustest koosnev spetsialiseerunud närviaparaat. Selle teooria kohaselt on kõikidel loomorganismidel spetsiaalsed sensorid, millel on sedavõrd kõrge lävi, et nende ärritumist põhjustavad ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e noksad. Seetõttu nim neid retseptoreid notsitseptoriteks nind nende poolt aktiveerivaid närvisüsteeme notsitseptiivseteks süsteemideks. Vastavalt nim notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud
"Display" menüü löpus). 2. Asetage rada horisontaalsele pinnale. Kontrollige raja horisontaalsust asetades vankrike rajale. Kui käru hakkab ühes vöi teises suunas veerema, kasutage reguleeritavaid raja tugesid, et kergitada vöi langetada raja otsi, kuni veeremine lakkab. Määrake mölema pörkekäru mass. 3. Uhendage mölemad liikumissensorid statiivide külge ning paigutage sensorid relsi otste juurde. Asetage vankrikesed raja otstele. Paigutage liikumissensorid selliselt, et oleks vöimalik mööta vankrikeste liikumist sensori juurest raja keskosa poole ja tagasi. Jälgige, et minimaalne kaugus liikumissensorist pörkekäruni oleks vähemalt 0,4 m (see on vähim kaugus, mida on liikumissensorite abil vöimalik määrata). Liikumissensor
- Pöörisvoolu eraldaja, seda meetodit kasutatakse metallide eraldamiseks. ,,Pöörisvool" tekib siis, kui konduktor avab muutuva magnetvälja. See on elektromagnetiline viis jagada must metall värivilisega. - Induktsioon sorteerimine- materjal saadetakse mööda konveierilinti mitmete sensorite alla. Need andurid leiavad erinevad metallid, mis seejärel eraldatakse kiirete õhujugadega anduritega süsteemi. - ,,Lähisinfrapuna" sensorid (NIR). Kui materjalid on valgustatud, peegeldavad nad enamasti valgust lähimas infrapunakiirguse lainepikkuse spektris. NIR sensoriga saab eristada erinevaid materjale, mis põhinevad valguse peegeldumises. - Röntgenkiire tehnoloogia- röntgeniga saab eristada tiheduse põhjal eri liiki jäätmeid. 4. Titech Titech on maailmakuulus firma, kes toodab seadmeid, mis on mõeldud tööstuslikuks prügisorteerimiseks
Io tiirleb Jupiterile väga lähedal ainult 422 000 km kaugusel Selle tõttu avaldab Jupiteri hiiglaslik gravitatsiooniväli talle tohutut jõudu (loodete jõud). Iod mõjutab teiselt poolt tema lähim suur naaber Europa. Europa gravitatsiooni mõju tõttu ei ole Io orbiit täitsa ringikujuline. Teda tõmmatakse kord Jupiterile lähemale, küll kaugemale. Ja need suured jõud tekitavadki tohutuid pingeid, mis on põhjuseks kuu vulkaanilisele aktiivsusele. Galileo sensorid näitasid äärmiselt kõrget temperatuuri Iolt väljapaiskuvas materjalis. On tõenäoline, et suur osa Io keskkonnast on pehme või sulanud ning et seda katab vaid suhteliselt õhuke tahke koor. Uurijad väidavad, et Io toodab loodete mõjul kokku umbes 100 miljonit megavatti soojust. See fenomen teeb Iost ühe lummavama objekti Päikesesüsteemis. Kasutatud kirjandus: 1. Eric Chaisson, Steve McMillan; Astronomy today. Fifth edition, 2005 2. http://www.nineplanets.org/io.html 3
olla kuni 90 meetrit. Tuuleturbiinid võivad olla kolme, kahe, või ühelabalised. Labad on toodetud klaaskiuga tugevdatud polüestrist või puitepoksüüdist.Labad pöörlevad ühtlasel kiirusel 1030 p/min. Masinaruumis asuvad elektroonilised komponendid ning masinaruum ise asub torni tipus. Turbiinidel on olemas automaatne võimsuse kontroll, mis peatab masinad väga tugeva tuule korral kahjustuste ärahoidmiseks. Lengerduse mehhanism pöörab masina tuule poole. Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist osa keeratakse vastavalt tuulesuunale. Tuul Tuul saab oma jõu Päikeselt, mis soojendab maakera ebaühtlaselt. Temperatuurierinevused põhjustavad õhurõhkude erinevusi, mis omakorda põhjustavad õhumasside liikumist. Tuuleenergiat kasutatakse eleltrituulikute käivitamiseks. Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist.
.................................. 13 3.2. Meetodi põhimõte ...................................................................................................................... 14 3.3. Mõõtevahendid........................................................................................................................... 14 3.5. Mõõdiste töötlemine................................................................................................................... 17 4. OPTILISED SENSORID ........................................................................................................... 20 4.1. Optiliste sensorite tööpõhimõte ning ehitus ................................................................................ 20 4.2. Sensori valik ................................................................................................................................ 24 5. MÕÕTESÜSTEEMI KIRJELDUS ................................................................
heas füüsilises vormis kõrge eani. Ujuja riietus Naised kannavad kerget liibuvat nailonist ujumiskostüümi (trikood), mehed kannavad ujumispükse. Silmade kaitseks vees leiduvate kemikaalide eest kantakse prille. Pähe pannakse kummist või riidest ujumismüts. Bassein Basseini pikkuseks on tavaliselt 50 meetrit ja laiuseks 2,5 meetrit. Radade hulk basseinis võib olla neli kui ka kaheksa. Raja lõppemisest annab märku lipurida ,mis ripub lae all. Võistlustel asuvad finisijoonel sensorid. See aitab mõõta aega tuhandesekundiliste täpsustega. Võistlused Kõik ujujad ei tohi lahkuda stardipakkudelt ennem, kui stardikohtunik laseb stardipüstolist paugu. Teateujumises ei tohi nad lahkuda pakult enne,kui teine võistleja on puudutanud sensorit. Kõik ujumissstiilid on peale vabaujumise kindlate reeglitega paika pandud. Kompleks ujumises ujutakse iga veerand eri viisil järgmises järjekorras: liblik-,selili-,rinnuli- ja vabaujumine
Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss.
Tal on oma poolkera. Seda osa mis kontakteerub sillaga, nim uss. Selle koostises kulgevadki närvijuhtmeteed. Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud info juhtimisega lihastelt toonuse ja pinge kohta, info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestikulaaraparaadilt. See oma korda koosneb poolringkanalitest, neid on 3, ja esikust, ja kolmas osa on tigu, see on seotud kuulmisega. Poolringkanalites ja esikus on tundlikus sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja selle muutuste suhtes, keha asend mõjutab ka pea asendit. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussell, . esikus olevad retseptorid on tundlikud muutustele vertikaaltasapinnas ja horisontaaltasapinnas. Ajukeses toimub saadad info vastuvõtt ja analüüs. Selle tulemusena tekivad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele. Kuna info keha asendi
Keemiline sünaps väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse mediaatoriks. Piisa hulga mediaatori seostumisel teise raku pinnal oleva reteptorvalguga muutub viimase seisund. Erutamata rakus tekitab mediaator närviimpulsi , kuid aktiivses rakus impulssi edasi ei kanta. 6. Nägemismeel Meeleelundiks on silm mille valgustundlikud sensorid- kepikesed ja kolvikesed asuvad võrkkestas. Silma optilise süsteemi moodustavad sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha. Optilisse süsteemi kuulub veel silmaava ehk pupill mille kaudu reguleeritakse silma langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest,
Kiirendus- ja vibratsioonisensorid Õppeaines „Autod-Traktorid II“ TE.0260 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see näitab ka muud lisaks kiirusele. Otseloomulikult on kiirenduse mõõtmine on natuke keerulisem, kui mõõta kiirust, sest see näitab aja jooksul kiiruse muutust. Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusandurid
kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne on oma läbimõõdu muutmise teel murda kiiri sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo centralise piirkonda (tsentraallohu piirkonda). c)pärissoonkest kõige sisemine võrkkest ehk reetina. Võrkkestas paiknevad nägemisretseptorid ehk sensorid, need on kepikesed ja kolvikesed. Kepikestel ja kolvikestel on erinev funktsioon. *Kepikesed seotud nägemisega hämaras ja pimedas. Kepikesed on paigutatud perifeersemalt, ehk külgedel. *Kolvikesed - seotud nägemisega valges. Kolvikesed on paigutatud tsentraalsemalt. Kõige rohkem kolvikesi on tsentraallohu(foveo centralis) piirkonnas. Silma optiline aparaat fikseeribki kujutise sellisena, et ta
hüpotalamuses) · valutundlikud vabad närvilõpmed 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks põhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- e taktiline tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor väga kiiresti aeglaselt adapteeruvad kiirelt adapteeruvad adapteeruvad Merkeli rakud Meissneri kehakesed karvadega kaetud nahas karvadega katmata Vateri-Pacini sageli kogunenud
närvikiududes aktsioonipot tekke, mis juhitakse KNS-i osadesse. SP-d iseloomustab: 1. Tekib sensorimembraanil ja on lokaalne potentsiaal 2. Muutub astmeliselt ja sõltub ärritaja tugevusest 3. Levib membraani mööda elektrotooniliselt 4. Summeerub nii ajaliselt kui ruumilisel 5. Vallandab sensoriga ühenduses olevas agerentses närvis aktsioonipot-de tekke ja kannab seetõttu ka nimetust generaatorpotentsiaal Sensorid jaotatakse asukoha järgi: o Eksterosensorid kohandunud välismaailma äritajate vastuvõtuks, võib omakorda jaotada distants- ja kontaktsensoriteks. o Propriosensorid paiknevad liigeste ja lihastes o Enterosensorid - siseelundites · Aferentsetest juhteteedest · Kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest surajukoore osadest Ärritaja iseloomu järgi võib sensorid jaotada:
ja pikka teekonda ette võttes. Selleks, et 160. korruselt tulekahju korral tõepoolest ohutult maapinnale jõuda, on igale 25. korrusele rajatud spetsiaalsed evakuatsiooniruumid, kus evakueerijad saavad päästjaid oodata või teel esimese korruse poole puhata. Kokku on turvasüsteemid ette näidanud kuni 35 000 inimese evakueerimiseks, kuigi hoones hakkab tõenäoliselt töötama kuni poole vähem inimesi. Samuti annavad hoonesse paigutatud sajad sensorid päästjatele reaalajas infot majas toimuva kohta. EESTI ,,PILVELÕHKUJAD" Võrrelgem Tallinna nüüd maailma esirinnas olevate kõrghoonelinnadega. Hong Kongis ei mahuks Tallinna kõrgeim tipp, Oleviste kiriku torn, 150 kõrgema hulka; Londonis võistleks meie kõrgeim pühakoda inglaste kõrgeima staadioni Wembley taeva poole sirutavate osadega; Moskvas oleks see pisut kõrgem omal ajal tankitules kannatada saanud Valge maja katusel seisvast lipuvardast
Sensoripotentsiaali omadused. Sensoripotentsiaali transformeerumine aktsioonipotentsiaalide jadaks. Ärriti tugevuse kodeerimine meelesüsteemides. Adaptatsioon sensorites, selle biofüüsikalised mehhanismid ja bioloogiline tähendus. Sensorite jaotus adaptatsiooni kiiruse alusel. Sensor on raku või rakumembraani osa, kus tekib sensoripotentsiaal, mis juurdekuuluvates aferentides aktsioonipotentsiaalideks ümberkodeeritakse. On kesksed ja perifeersed sensorid. Kesksed sensorid on kõrvad, nina,silmad,keel . Perifeersed: kemoretseptorid termoretseptorid Osmoretseptorid Baroretseptorid propriotseptorid (kehahoiak) muud mehhanoretseptroid. asukoha järgi enterosensorid eksterosensorid stiimuli olemuse põhjal nt kemoretseptorid jms, stiimuli kauguse põhjal distantssensorid kontaktsensorid jne.
otsima omale lähimat ja pakutavat pakiautomaati. Vaid minult päritakse kellaaeg ja koht, kuhu soovin pakki ja see toimetatakse minu ukse taha. Viimase 5-10 km pakivedu on kõige kallim osa e-kaubanduse logistilises ahelas ja tavaliselt on selle hind 4-15 euro vahel ühe saadetise kohta. Starshipi eesmärk on seda hinda langetada 10 korda Tema kõht mahutab näiteks oma 2 kilekoti täit toidukraami. Temasse on paigaldatud mitmed kaamerad ja erinevad sensorid, et tema liikumine kõnniteel oleks ohutu ja liiklusseadusi järgiv. Tema töökindlust ja arendus etappide uuendusi testitakse juba paljudes euroopa riikides, nagu Inglismaa, Saksamaa, Šveitsi erinevates paki ja toitlustusettevõtete logistikute poolt. Masinad on juba läbinud üle 12 000 kilomeetri ja külastanud üle 1,2 miljoni kliendi. Eks tulevik näitab, kas meie saadetised hakkavad üle maailma jõudma lõpptarbijani kasutades Eestis leiutatud isesõitvat pakirobotit.
maitsele; • vallnäsad→asuvad keele tagumisel osal ja reageerivad mõrule ehk kibedale maitsele. 8. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas puutesensorid? aeglased adapteeruvad mehhanosensorid→asuvad naha sügavamates kudedes ning reageerivad tugevale ja püsivale puudutusele; • kiired adapteeruvad mehhanosensorid→asuvad naha pealispinna all ja reageerivad ärritaja liikumisele ja adapteeruvad sekundi murdosa jooksul; • karvanääpsu sensorid→reageerivad liikumisele või ärritaja esmasele kontaktile nahaga; • vabad närvilõpmed→paiknevad üle kogu keha. 9. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas termosensorid? külmasensorid; • soojasensorid; • valusensorid. 10. Kuidas jagunevad inimese organismi nahas lihassensorid ja millised on nende ülesanded? • lihaskääv→ühendatud lihase kontraktiilsete kiududega paralleelselt ja töötab venitusretseptorina, mille kaudu reguleeritakse ja kontrollitakse lihase pikkust;
(2.5.4) Parasümpaatilise NS põhilised funktsioonid. Parasümp-aeglustab organite tööd. Pupille ahendav, bronhide ahenemine, südame tegevuse pidurdamine, südame veresoonte ahendamine, glükogeeni süntees maksa glükoosist jne. 6 Meelelundite talitlus. Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). (2.6.1) ganglionites Aistingute abil saab inimene teavet nii ümbritsevast keskkonnas kui iseenda organismist. Füsoloogias õigem nim meelesüsteemid e sensoornesüsteem. Sensorid muudavad väljast tulevad ärritused närviimpulssideks. Selliseks muundumiseks võimelisi rakke nim 9 retseptoriteks(vastuvõtjateks). (retseptor=sensor, närvirakk=neuron (akson, keha, dendriidid), sünaps ja ganglionid närvirakkude kogumid väljaspool KNS, närv- puuduvad rakkude kehad, sensoorne=aferentnejuhtetee algab kusagilt ja lõppeb peaajus, motoorne=eferentne käsud mis tulevad
- alati ajalik statiiv ja kaua aega -> kohmakas, seab piire pildistussubjektiks - pilt nähtav tagurpidi-> kadreerimisel/fokuseerimisel tuleb olla osav - tilt-shift hea, eriti arhitektuuris (sirged seinad ja majad ju ei liigu ka) - still-life stuudiofotodes super, sest kvaliteet on üle mõistuse hea d) DIGITAALFOTOGRAAFIAS DIGISENSOR - neid on ka kahes versioonis - nö poolkaader-sensorid ja täiskaader-sensorid - poolkaader sensori mõõdud on väga varieeruvad (APS-C on standartselt 25.1 × 16.7mm, crop factor 1,5) - täiskaader sensor on vastavuses 35mm filmiga (ehk siis 24 x 36mm) - crop factor (kaadrikordaja)- sensori suuruse suhe 35mm suurusesse formaati (mitu korda on sensor väiksem kui 35mm nega pildiala). Levinult u 1,5 (aga on ka 1,3 jne...) Sellega tuleb läbi korrutada objektiivide
Ripskeha, milles paikneb ripslihas ning pärissoonkest, mis sisaldab veresooni, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli. Võrkkestas eristatakse mitmeid rakukihte. Pigmentepiteel sisaldab melaniini, milles valgus neeldub ning seetõttu ei teki silmasisest peegeldust. Sensorirakud ehk kepikesed ja kolvikesed. Horisontaalrakud, bipolaarsed rakud ja ganglionirakud nende jätked moodustavad nägemisnärvi. Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Silmamuna asub silmakoopa eesmises osas. Slmamuna kaitsevad tagant orbita tagaosas paiknev sidekude, külgedelt orbita luulised servad ja eest silmalaud, ripsmed ja pisaraaparaat Tähtsaim valgusallikas inimese jaoks on päike. Kuivalguse peegeldumine jaotub nähtavas spektrialas ebaühtlaselt, siis näeme nähtavate esemete pindasid kirjuna. N aaberstrukutuuridelt peegeldunud valguse keskmiste intensiivsuste erinevus määrab nende kontrastsuse
Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mustriteooria. Kompimismeel, valu ja temperatuurimeel- nahas võtavad impulsse või stiimuleid vastu Merkeli rakud (tektsuur, muster), Ruffini kehakesed (naha venitus), Meissneri kehakesed (reageerivad õrnale puudutusele), Vater- Pacini kehakesed (vibratsiooni ja rõhutundlikud sensorid), termoretseptorid (soe/külm), notsiretseptorid (valu). Spetsiifilusteooria kehtib, siin retseptorid ei kombineeri infot. Õrn puudutus ja tugev puudutus, millised retseptorid? Selle järgi õrn puudutus on kõrgsagedusliku vibratsiooni retseptorite rida ja tugevam puude madalsageduslike retseptorite poolt edasi antud. Haistmismeel- stiimuliks on lõhnained, mis satuvad siis ninaõõnde, selle ülemises osas olevatele lõhnaretseptoritele. Retseptortüüpe on üle 1000 erineva
ilma abita tõsta. Jalgadega suudab suruda 180kg-d ja väga kergesti hoida 40kg raskusi. HAL tunnetab elektroodidega nahalt lihastest tulevaid, pardaarvutile saadetavaid, nõrku elektrilisi impulsse, mille järgi aktiveeritakse ülikonna vastavad, kandja liigutusi matkivad, servod. Ülikonna toiteks on operaatori puusale kinnitatud 100 voldine aku. Joonelt 6 on näha, et HAL süsteem koosneb järgmistest Joonis 6. HAL5 Suit osadest: kontroller/arvuti, aku, bioelektrilised sensorid, nurga sensorid, kiirendus sensorid, pinna reaktsiooni sensoritest (COP/COG (center of gravity) sensoritest) jne. Alates 2008st aastast on võimalik seda ülikonda rentida. Saadaval on, jalgade ja puusale ühendatav, 10kg kaaluv mudel. Spetsifikatsioon: Suurus: Kantav robot Kõrgus: 1.6m Kaal: Kogu keha tüüp 23kg (alakeha tüüp 15kg) Toide: Töötab akudel, (AC 100V) Suudab töötada järjest 2h 40min
klaasid palju ohutumaks muutunud. Teiseks ülesandeks on kindlasti ka auto kere tugevdamine, nimelt liimitavad klaasid muudavad kere konstruktsiooni jäigemaks. Kindlasti üheks ülesandeks on veel kaitse välisilmastiku eest niiskus, müra, UV kaitse jne. Klaasid parandavad samas ka sõiduki aerodünaamilisi omadusi, mistõttu on auto voolujoonelisem ja tänu sellele on väiksem kütusekulu. Keerukamate lahendustega esi- või tagaklaasidele on juba integreeritud kaamerad, sensorid ning sealjuures ka antennid, mis on hea seepärast, et klaas ei neela raadiolaineid ja seetõttu on tagatud parem signaal navigatsiooni- ja raadioseadmetele. Igasugune defekt klaasil mõjutab sõitja mugavust ja eelkõige ka turvalisust. Seega järgnevas referaadis tutvustan erinevaid klaase, käsitlen lühidalt kuidas pikendada klaasi eluiga tutvustades parandamise tehnoloogiat. 1. AUTOKLAASIDE LIIGITUS 1.1. Lamineeritud ohutu (mitmekihiline) klaas
mõõtmiste metoodikale sai arvutada niiskuse vooluhulga G ja niiskuskindluse teguri µ. 4. Tulemused Katsekehi testiti kolme erineva välistemperatuuri (Te=- 20°C, Te=-15°C, Te=-10°C) korral, kui samal ajal sisetemperatuur oli kogu aeg Ti=+20°C. Sensorid salvestasid informatsiooni iga kahe minuti tagant, iga mõõtmine kestis 100 tundi. Aja jooksul kogunenud vesi katsekeha ülemises osas oli jäätunud. Katsekeha A Välistingimused Sisetingimused µ Te=-20°C RHe=63% Ti=+20°C RHi=72% 3,05 Te=-15°C RHe=66% Ti=+20°C RHi=75% 2,03
· Pisaranääre (glandula lacrimalis) paikneb silmakoopa ülemis-külgmises nurgas · Pisaranääre eritab pisaravedelikku niisutab ja puhastab silma sisaldab toitaineid sarvkesta välimistele rakkudele sisaldab haigusetekitajate kasvu pidurdavad bakteritsiidseid aineid · Silma kaitseb sarvkestarefleks, mis vajadusel suleb silma kiiresti Pilt: http://www.chrisdanford.com/blog/tag/eye-strain/ SILMA OPTILINE SÜSTEEM I · Nägemismeele sensorid on valgustundlikud (fotosensorid) · Valguse toimel tekivad sensorirakkudes sensoripotentsiaalid · Sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid · Aktsioonipotentsiaalid juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse · Seal tekibki nägemisaisting ja -taju SILMA OPTILINE SÜSTEEM II · Silma tulev valgus murdub sarvkesta välispiiril · Valgus läbib eeskambri vesivedeliku, tungib läbi pupilli, läbistab läätse (lens)
Samuti on neil pealiskaudsel vaatlusel sarnasena näivad objektiivid. Üks väga oluline aspekt, milles nad peegelkaameratele alla jäävad, on asjaolu, et nende objektiivid ei ole vahetatavad. Viimased on kere külge kinnitatud ja kätte neid sealt saab ainult saagides. Samas katab see üks objektiiv aga fookuskauguse väga laias vahemikus, mistõttu võib SLR-tüüpi kaamera tavakasutajale väga mugavaks ja kahtlemata ka soodsaks osutuda. SLR-tüüpi kaamerate sensorid on digipeeglite sensoritest palju väiksemad. Kui viimased on tavaliselt 4/3 tolli ja suuremad, siis näiteks 2/3 tolline sensor SLR-tüüpi kaameral on juba väga hea näitaja. Väiksemad sensorid aga on väiksema valgustundlikkusega ja suurema "digimüraga". Seega mida suurem sensor seda kvaliteetsem foto. Erinevalt digikompaktidest on SLR-tüüpi kaameratel reeglina käsitsi võimalik seada säriaega, ava, ISO tundlikkust ja suumi
ilma inimese sekkumiseta. Veebi põhiidee on esitada andmeid semantilise võrguna, kus objektid on esitatud sõlmedena ja sõlmi ühendavad kaared näitavad ära nendevahelised seosed. Joonis 2 annab sellest hea ülevaate. 7 Joonis 2. Semantilise arvutivõrgu näide (Priming 2013) Selleks, et semantiline veeb oleks kasutatav, on vaja luua infrastruktuur. Selle struktuuri osadeks saavad olla andmebaasid, teenused, sensorid, isiklikud seadmed ja isegi majapidamisseadmed., mis toodavad ja terbivad veebi informatsiooni. Vidinad (widget ´id) aitavad erinevad võrgustikud kokku liita. Semantilisel veebil on mitmeid huvitavaid rakendusi, mis on juba praegu kasutusele võetud ja on ennast tõestanud erinevates eluvaldkondades. M. Peterson on andnud semantilise veebile järgmised rakendusvõimalused: (Peterson 2005) saab teha veebist intelligentsemat otsingut, ühendada infosüsteemid,
juht kaotab hetkeks kontrolli veoki üle ja viimane võib minna ümber või külglibisemisse sattuda. Sellist süsteemi saab kasutada kõikidel elektrooniliste ketaspiduritega 4x2 sadulveokitel. Sellised pidurid on spetsiaalselt konstrueeritud märjal ja libedal teel toimetulekuks (eesmärk vältida külglibisemist, mis tekib üle-või alajuhitavusest) ja kuivadel teedel (kus peamine risk on ümberminek, mis on tingitud suurest kiirusest ja kurvide ebasoodsast kaldest). Süsteemis on sensorid, mis mõõdavad lateraalset kiirendust veoki raskuskeskmes. Kui lateraalne kiirendus ületab lubatud limiidi, siis mootori pöördemoment lülitatakse välja ja tööle hakkavad rattapidurid. Ekstreemsetes oludes võib toimuda sadulveoki ja haagise täielik hädapidurdus. See süsteem määrab ära juhi reaktsiooni ja võrdleb kursist kõrvalekalde nurka roolimisnurgaga. Kui need pole vastavuses, siis mootori pöördemoment katkeb ja rattapidurid hakkavad tööle, püüdes veokit stabiliseerida
Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskeskkonnast pärinevatele mõjudele – ärritajatele ehk ärrititele reageerivad siseelundite ja meelesüsteemide tundlikud sensorid, mis võtavad vastu, töötlevad ja edastavad informatsiooni sisenõrenäärmetele ja kesknärvisüsteemile. Nende vahendusel toimub kujunevad sisekeskkonna püsivuse – homoöstaasi – säilitamisele ja elu alalhoidmisele suunatud käitumisreaktsioonid. Homöostaasi mõiste võttis kasutusele Claude Bernarde XIX sajandi keskpaigas. Homöostaas - Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võimesäilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu
sõitmisega. 1.3.2 Nutivalgusfooride süsteemid 8 Suurim osa valgusfoore töötab määratud algorütmi järgi ning nad ei saa jälgida liikumistrende, koguda statistikat ja seejärel iseseisvalt muuta oma tööd. Paljud linnad aga hakkavad rakendama intelligentse valgusfooride süsteemi, mis võiks lahendada liiklusummikute probleemi. Süsteem kasutab nutivalgusfoore, mille sees on liiklustihedust registreerivad sensorid. Valgusfoorid saavad reageerida informatsioonile sensoritest reaalajas ning kohaneda tingimustega ja muuta oma tööd, selleks et tagada kõige effektiivsemat liiklustihedust. Uuringud näitavad, et meetod tegelikult töötab. Näiteks, pärast süsteemi rakendumist Texases kohalikud elanikud märkasid, et hilinemised liiklusummikute tõttu vähenesid 22% võrra. Üha rohkem linnasid kavatsevad proovida selle süsteemi juba lähedasel tulevikul. 1.3.3 Monorelss
osoonikihis vähesel määral. Kuna tehniliselt ei ole võimalik ehitada teravapiiriliselt kiirguse UV-A ja UV-B piirkonda eraldavaid tajureid, siis toimetatakse mõõtmisi laia- või kitsasribaliste sensoritega piirkonna sees. Tõraveres mõõdetakse lisaks laiaribalistele UV-A- ja UV-B-sensoritele veel näiteks UV-B-kiirgust Kipp&Zoneni firma sensoriga CUVB1, mille spektraaltundlikkuse maksimum asub lainepikkusel 306 nm ja ribalaius on 2 nm. Levinuimad on siiski UV-sensorid, millede spektraaltundlikkus vastab inimnaha erüteemtundlikkusele. See on seatud rahvusvaheliseks standardiks: nahk on kõige tundlikum lainepikkustele alla 297 nm ja sellest suuremate lainepikkuste poole tundlikkus väheneb kiiresti. UV-kiirgusele lainepikkusega 340 nm on inimnahk juba tuhat korda tuimem. UV-kiiritustihedus maapinnal sõltub: Päikese kõrgusest horisondist;stratosfääri osoonikihi paksusest;aerosooli hulgast,
Desulfovibrio vulgaris ja Pyrococcus furiosus. Ta redutseerib superoksiidi vesinikperoksiidiks ilma dismutaasita ning selle süsteemi eeliseks on superoksiidi elimineerimine ilma molekulaarse hapniku tekketa. Selle süsteemi funktsioon on koostoimes NADH peroksüdaasiga, mis redutseerib vesinikperoksiidi veeks. Oksüdatiivse stressi tajumine Oksüdatiivse stressi vastase kaitse juurde kuulub ka hapniku produktide tajumine ja selleks on vastvad sensorid rakus. "Peroksiidide tajumine on sensorites olevate redoks-aktiivsete tüsteiinide vahendatud nagu näiteks OxyR, Ohr ja Hsp33 valgud." 4 Bacillus subtilis puhul on selleks PerR, mis tajub peroksiide metalli-katalüseeritud oksüdatsiooni abil. Valgu oksüdatsioon, mis on katalüüsitud seotud raua iooni poolt, viib hapniku lülitamiseni histidiin 37 või 91 koosseisu. See omakorda muudab valgu struktuuri ja oksüdeeritud PerR valk kaotab võime seostuda DNAga.
annaabi.ee 
