MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid
Röövikutel on lisaks kuuele rindmikujalale tagakehal kuni viis paari ebajalgu. Sageli on röövikud hoiatuseks eredalt värvunud või kaitsevad neid ogad ja karvad. Naeriliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm Lapsuliblikas tiibade põhivärv kollane või kollakasvalge eestiib teritunud tipuga iga tiiva keskkohal üks punakas täpp Päevapaabusilm ees ja tagatiivad on pruunikaspunased iga tiiva tipul suur silmlaik Päevapaabusilm. Päevapaabusilm. Koerliblikas
1193 saavutasid moslemite väed otsustava võidu hindude üle ja vallutasid kogu põhja-India. 1526 purustas mongoli päritolu valitseja Babur Delhi sultani väe, vallutas delhi ja rajas Suurmogulite riigi. Tadz mahal oli rajatud XVI sajandi esimesel poolel. 20000-10000 ekr. Pärast jääaega oli veetase nii madal , et aasiat ja põhja ameerikat ühendas beringi meres maariba, mida mööda tollased inimesed liikusid. XVI sajandi algul oli asteekide riik oma võimsuse tipul. 1200 paiku hakkasid inkad tugevnema , nad nimetasid end päikese poegadeks. XVI algul kujunes inkadel tsentraliseeritud hiigelriik. 1488 jõudis Hinrique Meresõitja (portugali prints) aafrika lõunatippu. Vasco Da Gama 1497-98. Fernäo de Magalhäes 1519-22. Kolumbus 1492-93. Hernan Cortes valutas mehhikot 1519. Francisco Pizarro vallutas perruu 1532 Hiina langes mongolite võimu alla 1260. XIV sajandil lõppes mongolite ülemvõim hiinas.VI sajandil võeti Hiinas kasutusele trükikunst
Kapsaliblikas väikekapsaliblikas Pieris rapae · tiibade põhivärv valge · tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud · eestiiva tipul väike hallikas laik · eestiiva pikkus alla 27 mm suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat.
Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Võrguniidi küljes on kleepuvad tilgakesed ning seetõttu ei saa Tagakeha tipul asuvad võrgunäsad putukad, kes võrku lendavad, sealt enam välja. Püünisvõrgu kudumiseks on ämbliku jalgade tipus erilised küünised, mille abil ta saab võrku kududa. Nendel ämblikel, kes koovad püünisvõrku, on küüniseid iga käpa otsas Käpa tipul asuvad ämblikel küünised. kolm, teistel aga kaks. Kiikvõrk Ämblikud ei koo ainult püünisvõrku
Teised krgemad med on Speke (4890 m), Baker (4843 m), Emin (4798 m), Gessi (4715 m) ja Luigi di Savoia (4627 m). Mgesid eraldavad sgavad mekurud. Mitu krgemat tippu on kaetud psiva lumikattega. Metippe mbritsevad umbes 300 peva aastas pilved. Aasta keskmine sademete hulk on 1990 mm. Mestiku liustikud toidavad Mubuku ja Luusilubi jge. Liustike pindala on viimase saja aastaga vhenenud kolmveerandi vrra. Aastal 1906 oli liustikke kuuel Ruwenzori tipul. Kokku 43 liustiku kogupindala oli 7,5 km. Aastaks 2005 oli neist alles alla poole . Liustikke oli ksnes kolmel tipul ja nende kogupindala oli 1,5 km. 1990. aastal tehtud mtmised nitasid, et alles oli ainult 40 protsenti 1955. aastal mdetud liustikest . 2010. aasta mais teatasid Uganda looduskaitseametnikud, et mestiku suurim liustik Margherita metipul on lhenenud. Ruwenzoris eristatakse viit taimkatteala: 12 km krgusel asuvad lesharitud maad, 23 km krgusel mgimetsad, 2,53,5 km krgusel
neid ogad ja karvad. Ühe suve jooksul kasvab üles kaks pesakonda. Väike kapsaliblikas (Pieris rapae) on levinud Euroopast Ameerikasse (muutus seal kahjuriks), Austraaliasse jm. Eestis on tavalisim naeriliblikas (Pieris napi). Naeriliblikas Pieris napi tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg on soonte kohalt laialt hallikalt tolmunud eestiiva pikkus alla 27 mm Väike-kapsaliblikas Pieris rapae tiibade põhivärv valge tagatiibade alakülg pole soonte kohalt hallikalt tolmunud eestiiva tipul väike hallikas laik eestiiva pikkus alla 27 mm Suur-kapsaliblikas Pieris brassicae eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani eestiiva pikkus üle 27 mm
laipades. Kattetiivad kaitsevad nende all olevaid lennutiibu märgumise ja vigastuste eest. Mardikad (2) Mardika vastsed ussilaadse kehaga tõugud uuristavad käike taimeosades, söövad lehti ja jahivad väiksemaid loomi. Mardikalised arenevad täismoondega. Sõltuvalt toitumisest ja elupaigast on mardikaliste tõugud erineva kehaehituse ja eluviisiga. Metsasitikas must kattetiibadel pikivaod tundlad tipul lehvikuga pikkus 13-20 mm ogadega varustatud laienenud kaevejalad liiguvad maapinnal ja kaevuvad pinnases Aiapõrnikas pea ja eesselg metallrohelised kattetiivad pruunid pikkus 8,5-11 mm lendavad ja ronivad rohul ja põõsastel tundlad tipul lehvikuga jalad varustatud ogadega Karuspõrnikas kattetiivad kollaste ja mustade vöötidega keha karvane pikkus 13-15 mm tihti õitel väliselt meenutab kimalast Kuldpõrnikas
Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsasid on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkeks ning nii moodustubki võrguniit. Võrguniit on väga tugev. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija
Seal mängis ta kolm aastat ning siirdus seejärel NBA-sse. Itaalia muusika *Andrea Bocelli on sündinud 22. septembril 1958 Lajaticos. Andrea on itaalia kuulsaim pop- ja ooperilaulja. Ta sündis halva nägemisega. Täielikult pimedaks jäi ta kaheteistaastasena jalgpallimängus toimunud õnnetuse järel. Andrea on andnud välja 15 albumit, millest viimane ilmus 2009. aastal. *Sabrina Salerno, kes on sündinud 15. märtsil 1968. aastal Genovas, on Itaalia laulja, kes oma karjääri tipul oli tuntud Sabrina nime all. Tema plaate on müüdud üle 20 miljoni eksemplari. Sabrina läbimurdehitiks sai laul "Boys (Summertime Love)". Teised tuntumad lood olid "Like a Yo-Yo", "All of Me" ja "My Chico". Ta avaldas oma karjääri tipul kaks ingliskeelset albumit "Sabrina" (1987) ja "Super Sabrina" (1988). 1990. aastate keskpaigast alates hakkas ta kasutama esinejanimena oma täisnime ja laulma ka Itaalia keeles. 2. 3.
Zeppeliniks. ● Esimene album salvestati kohe pärast Skandinaavi tuuri 9. päevaga. ● 1968 said unistuse leppingu Atlantic Records'iga. Algusaastad ● Esimene album “Led Zeppelin” - 12.jaanuar 1969 Album muutis pöördumatult rock muusika suunda ja soundi. ● Teine album “ Led Zeppelin II”- 22.oktoober 1969 Loetakse heavy metali alguseks ● Esimese aasta jooksul anti 4 tuuri USA's ja UK's. Kuulsuse tipul ● 70ndate alguses saavutas Zeppelin oma edu kõrgpunkti- lugematud tuurid, TV's esinemised. ● Bändil arenes välja isiklik riietusstiil, mis mõjutas tugevalt noorte riietusstiili. ● Led Zeppelinist leivisid mitmed linnalegendid. ● Kolmas album “Led Zeppelin III”-5.oktoober 1970. ● Neljas album“Led Zeppelin IV”- 8. november 1971. Kuulsuse tipul ● Viies album “Houses of the Holy”-28 märts 1973
Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul paiknevates helenduselundites. Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist, lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on äärmiselt tõhus. Peaaegu kõik inimese loodud valgusallikad kasutavad energiat ebasäästlikult. Esimesed elektripirnid muutsid valguseks vaid 3% energiast (ülejäänud läks soojuseks)
KLJUTSEVSKAJA SOPKA ÜLDINE INFO Vulkaan Euraasia mandril, Aasia maailmajaos, Venamaal Kamtsatka poolsaarel 56° N ja 160° E Kihtvulkaan ja tegevvulkaan MÕÕDUD Kõrgus 4750 m Kõrgeim aktiivne vulkaan Euraasias Kraatri läbimõõt ligi 0,5 km ISELOOMUSTUS Tipul liustikke Nõlvul rohkesti külgkraatreid Pidev hall aur ja suits vulkaanitipu ümber, koos samaaegse plahvatusega tekitab see punase valguse PURSKED Esimene purse 1697. aastal, kokku olnud üle 50 purske Viimased pursked on olnud aastatel 2007, 2010 ja 2012 Lähim inimasustus on 30 km kaugusel VULKAANIPURSETE MÕJU 28 okt 2010 purskusid Kamtsatka poolsaarel korraga vulkaanid Kljutsevskaja Sopka ja Siveluts 30 km kaugusel asuv UstKamtsatki küla mattus
Tunnused: Teo keha kaitseb õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda moodustab teo keha ümbritseva erilise nahakurru ehk mantli eritistest. Koja alumises pooles on avaus ehk koja suue. Sellest sirutab välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks. Kombitsad: Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsa ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteo silmad. Ta eristab ainult valgust ja varju. Siseelundid: Enamik tähtsatest siseelunditest elavad (asuvad) kojas ega ole välja sopistavad nagu jalg ja pea. Nad söövad taimelehti ja lüpsenud vilju hõõrlaga. Hingamine: Tigu hingab kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil mis asjub koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Paljunemine:
*pea piirkonda kinnituvad tundlad *ümber suuava asetseb kolm paari lõugu *lõugadele abiks on kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu *lõugjalgedest tagapool on 5paari käimise jalgu *esimesed lõugjaad on suured ja laienenud ja moodustab koos tipulülidega uime Närvisüsteem *väike peaaju *kombib tundlate ja jäsemetega *tunneb lõhna ja maitset tundlatega Nägemine *liitsilmadega näeb ta kujutisi ja tajub liikumist *liitsilmad paiknevad lühikeste jätkete tipul ja koosnevad sadadest läätsedest-väikestest osasilmadest *ohu korral saab vähk silmad pearindmiku alla tõmmata seedeelundkond *sõrgadega haarab toitu ja suunad selle suuava juurde' *lõugadega peenestab toitu *seedib toitu lühikeses sooles *seedimiseks vajalikke nõresid toodab maks *erituselunditeks on vähil pikkade tundlate kinnituskoha läheduses paiknevad rohelised näärmed.
Ussilakk on niiskete varjukate metsade taim, kes on vanarahvalt palju nimesid saanud. Taime teatakse üldiselt hästi, ehkki nimed on erinevad, näiteks ussimari, hundimari, villimari, hullukoera-mari ja teised. Harilik ussilakk on siis taimeliik lemmelilleliste või liilialiste sugukonnast. Taim võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks. Vars on püstine. Ussilakal on neljast, haruharva kuni seitsmest lehest koosnev lehestik. Lehed asetsevad korrapärases nelinurgas varre tipul. Kevadel on vaid üks tipmine õis, sügisel mari, mis on sinakasmust ja kirsisuurune. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja
Hotel Hofbalzers Hotelul Hofbalzers este situat în centrul oraului Balzers din Liechtenstein, la aproximativ 2 km de grania cu Elveia. Acesta ofer Wi-Fi gratuit, camere cu TV prin satelit, baie de aburi i faciliti de fitness. Fiecare camer de la Hotelul Hofbalzers are un balcon i este echipat cu o pres pentru pantaloni, un minibar i un seif. Cele mai populare faciliti Bar Bun pentru cupluri - acetia evalueaz facilitile 8.5 pentru sejururi de dou persoane. Schimb valutar: Avei nevoie de moned local? Aceast proprietate ofer schimb valutar pe site-ul. Tipul camerei : 2 paturi de o persoan Parcare privat gratuit WiFi 682 de lei Hotel Meierhof Situat linitit la marginea pdurii, acest hotel de 4 stele din Triesen se afl la numai 1 km sud de Vaduz. Acesta ofer Wi-Fi gratuit i parcare gratuit în garaj. Camerele moderne pentru nefumtori de la Hotelul Meierhof au balcon, TV prin cablu, minibar i baie cu usctor de pr. Oaspeii pot ...
Ühepäevikulised Kauri Vaab Klass 8B Ühepäevikulised · On kiilide kõrval vanimad putukad · Nimi tuleb nende lühikese eluea tõttu · 2000 liiki ja 19 sugukonda · Eestis 42 liiki ja 10 sugukonda Välimus · Keha pikk ja sale · Tagakeha tipul kolm pikka lülilist jätket · Tagatiivad on eestiibadest palju väiksemad · Tundlad on peast lühemad · Jalad on pikad · Keha pehme ja õrn Elukoht · Elavad vees · Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna · Muneb kividele, lehtedele või veepinnale
Essee teemal ,,Ateena ja Sparta, kas erinevad mentaliteedid?" Nimi Ateena ja Sparta olid linnad koos kindla maapiirkonnaga, kus elas tavaliselt mõni tuhat inimest. Mõlemal linnal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse võimsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad linnad. Sparta ja Ateena suurim erinevus seisnes nende valitsemisviisis. Ateenas oli alates 507. a. eKr demokraatia, Spartas seevastu valitses aristokraatlik oligarhia (sõjaväeline valitsus). Spartas hääletati kisades mida tugevam kisa, seda rohkem oli toetajaid. Ateenas keskenduti peamiselt kaubandusele, kultuurile ja vaimsele arengule (ku...
nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. • Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem. • Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi. • Kübarad polnud mitte ainult suuremad kui kunagi varem, vaid veelgi keerulisemalt kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega. Kasutatud kirjandus: • http:// www.annaabi
Harilik tontsuru Surulaste sugukonda kuulub umbes 1 200 liiki. Eestist on teada 17 liiki. Tegemist on valdavalt suurte liblikatega, kõige väikseate surude siruulatus on umbes 2 cm. Surulaste hulka kuulub ka Eesti suurim liblikas - harva sisse lendav tontsuru (Acherontia atropos). Tontsuru on Eestis haruldane rändliblikas, tema kehal on surnupealuu joonis. Tema siruulatus on kuni 12 cm. Surulasi iseloomustavad sihvakad tiivad, väga hea lennuvõime ja suur lennukiirus. Omapärane on tontsuru imilont, see on vastandina teistele surulastele lühike ja jäme. Põhjus on ilmselt selles, et tontsurud tungivad tihti mesipuudesse ja imevad kärgedest mett, selleks aga pole teab kui pikka imilonti tarvis. Mesilaste eest kaitseb looma nii tema paks kitiinkest kui ka häälitsemise võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapära...
VANA-ROOMA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Looduslikud olud ja rahvastik Apenniini ps. Kliima soe ja niiske. Viljakas maa, sobib põlluharimiseks. 8.-6. saj eKr tekkisid Kreeka kolooniad. Itaalia keskosas asus Latiumi maakond, seal elasid latiinid, rääkisid ladina keelt. Seal tekkis ja hakkas esile kerkima Rooma linn. NB! Teha vahet: 1) Rooma linn, 2) Rooma riik. Rooma kultuuri tähtsus: roomlased võtsid üle kreeka kultuuri, neist omakorda kasvas välja keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste...
liberalism lõpetati. Majanduses üritati kasutusele võtta Lääne tehnoloogiat, kuid peagi loobuti. Uut tehnoloogiat üritas Breznev hankida sel moel, et normaliseeris suhted Läänega. Breznev valitsemise ajal alanud pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise Läänega. Esiteks normaliseeriti suhted Lääne- Euroopaga, seejärel Ameerika Ühendriikidega. Nõukogude Liit ei loobunud siiski soovist maailmas domineerida ning oli näiliselt oma võimsuse tipul. Samal ajal kui Lääs näis nõrgenevat, kasvad Nõukodue Liidu sõjaline võimsus ning järjest rohkem maalilma riike muutus kommunistlikuks. Stagnatsioon Nõukogude Liidus aga ainult süvenes. Sõjalise võimekuse hoidmine nõudis aina rohkem ressursse. Järjest tuntavamaks muutus tehniline mahajäämus Läänest. Majanduses tekkisid ebakõlad, tavaliseks said häired varustamises ehk defitsiit. Breznev elas üle mitu rabandust, kuid et riigis säiliks stabiilsus, sunniti teda
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksa...
Imetajad 1. Imetajate tunnused Nad on püsisoojased; neil on pealis-, alus- ja kattekarv; higi- ja rasunäärmed; väliskõrv kõrvalestaga; piimanäärmed ja nisad; tugev keha. 2. Imetajate välimus (hundikoer) Tugev keha; jässakas kael; väike pea; silmad lähestikku; ninasõõrmed avanevad koonu tipul; liikuvad kõrvad; tugevad jäsemed; pikk saba; keha katavad karvad. 3. Imetajate välimus seotud tema eluviisiga Maapinnal elavad loomad: jäsemed suunatud otse alla; varbaid kaitsevad küünised, küüned, sõrad või kabjad. Vees elavad loomad: voolujooneline keha; sile karvadeta nahk; loivad; uimetaoline saba. Puudel elavad loomad: head hüppajad ja ronijad; pikad esijäsemed; haardsaba. Õhuloomad: nahkjad lennused; lennunahk; väike kerge keha. 4. Toes 5. Hambad 6. Närvisüsteem ja meeleelundid. Kõrva ehitus Kõige tähtsam osa peaaju; tunnevad hästi lõhna; näevad hästi; hea kuulmine; maitse tundmine keelega. 7. Toitumine ja seed...
elutingimuste üleelamisteks. Võrguniit tuleb ämblikke tagakehas asuvatest võrgunäsadest. Võrgunäsad on ämblikel kolm paari ja nende paigutus ja kuju võib olla liigiti erinev. Võrgunäsades avanevad võrgunäärmed, mis toodavad valgulist vedelat ainet. Õhu kätte sattudes muutub see vedelik tahkseks ning nii moodustub võrguniit. Kõik ämblikulaadsed on lahksugulised. Emaslooma munasarjad paiknevad tagakehas kõhtmisel poolel. Suguelundid avanevad tagakeha tipul kitiinse struktuuriga. Emase suguelundite juurde kuulub ka seemnehoidla, mis on määratud sperma säilitamiseks. Isaste suguelundid on küllaltki lihtsa ehitusega. Gonaadid paiknevad tagakehas võrgunäärmete peal. Nendest lähtub kaks seemnejuha mis hiljem ühinevad ja moodustavad paaritu lõppkanali, mis avaneb tagakeha kõhtmisel poolel. Sperma ülekandmisega seotud struktuurid paiknevad aga hoopis lõugkobijatel. Lõugkobija otsal paikneb eriline pirnja kujuga bulbus.
purustamisel kive alasina kasutavad. Parimaks ja väga efektiivseks relvaks on sügis ja kevadkünd. Aias asendab nüüdisajal kündi mootorkultivaatoriga mulla kobestamine. Kui ühe "künni" käigus mulla pind kolm korda mootorkultivaatoriga läbi sobrada, siis väheneb tigudenälkjate arvukus kuni ¼ võrra. Kahjurid armastavad muneda niiskesse, nätskesse, silumata pinnaga mulda. Kui selle pinnal ka veel umbrohtusid leidub, siis on nad õnne tipul ja kindlad, et muld enne munade koorumist liialt ei kuiva. Mootorkultivaator muudab mulla struktuuri ühtlasemaks, aitab kaasa mulla kuivamisele, hävitab hulgaliselt mune ja purustab ka täiskasvanud isendeid. Nagu pärissõjas, nii on ka tigudevastases lahingus kindel koht tulel. Leeklambiga või meil veel vähelevinud umbrohuvastase leegiheitjaga mulla pinda kõrvetades hävivad umbrohud ja ka hulgaliselt tigudenälkjate mune ning täiskasvanud isendeid. Kulu
peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse. Skorpionid (2) Skorpionide kehasuurus on küllaltki varieeruv ning võib ulatuda 1,3 kuni 18 sentimeetrini. Tagakeha viimased lülid on neil mürgiastlaks moondunud. Mürgiastla tipul avaneb mürginääre, mille eritis on küllaltki tugeva toimega mürk. Salvamiseks painutab skorpion oma saba üle keha ette. Mürki kasutavad skorpionid rohkem enda kaitseks, kuid ka suuremate saakloomade uimastamiseks. Inimesele pole skorpionide mürk üldjuhul eluohtlik. Kõige mürgisemad on suguküpsed emased. Skorpion. Skorpion. Skorpion. Skorpion. Tänan!
Tiibu tugevdavad tiivasooned, mis moodustavad võrgustiku. Soonte vahel olevaid alasid nimetatakse tiivasulgudeks. Osadel putukatel katavad puhkeolekus eestiivad tagatiibu. Tugevamaid ja paksemaid eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Putukatel võivad tiivad ka osaliselt või täielikult puududa või on nad taandarenenud lapatsitaolisteks jätketeks. Osadel putukatel on vaid üks paar tiibu. Putukate tagakeha on liikuvam kui muu keha. Tagakeha on üldiselt jäsemeteta, kuid tagakeha tipul võivad olla mitmesugused jätked. Putukate arengut nimetatakse moondeks. Tihti on munast koorunud vastne hoopis teistsugune kui täiskasvanud putukas ehk valmik. Sellisel juhul peab ussitaoline vastne enne valmikuks muutumist läbima nukustaadiumi, milles muutused aset leiavad. Sellist arengut nimetatakse täismoondeks. Täismoonde puhul elavad vastsed sageli valmikutest erinevates elupaikades ja söövad erinevat toitu. Vaegmoonde puhul nukustaadiumit ei ole ja vastne on
· Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise naha- kurru ehk mantli eritistest. · Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. · Koja suudmest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. · Teo liikumisteed tähistab taimedele või maapinnale jääv limane rada, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. · Tigusid nimetatakse ka KÕHTJALGSETEKS. 2 · Teo tähtsateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. · Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad, millega eristab ainult valgust. KOMBITSAD KODA JALG 3 · Teod elavad nii maismaal kui ka vees. · Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. · Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. · Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. · Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel.
Kroon on enamasti helesinine, harva valge. Silma torkab ka kolme karvase suudmega emakas. Õied asuvad tipmiselt või ülemiste lehtede kaenlas lühikestel raagudel, üksikult või vahel moodustavad hõreda väheseõielise kobara. Õieraag on kahe kandelehega. Õied avanevad tavaliselt õisiku tipust aluse poole. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Välimus – vili, leht, vars, maa-alune osa VILI - Munajas 10 rooga kupar, millest pääsevad seemned välja kupra tipul tekkiva 3 augukese kaudu. Seemned on läikivpruunid, valmivad augustis ja septembris. LEHT - Veidi nahkjad ja läikivad alumisel pinnal heledamad lihtlehed. Juurmised lehed on piklikud, äraspidimunajad, ahenevad rootsuks, täkilise servaga, pikkus 6¼11 ja laius 1¼1,5 cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks. Varrelehed on süstjad kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad lühikeseks rootsuks.
on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi surma abiellub ta Etzeliga, et oma armastatu eest kätte maksta. Ta sureb Hildebrandi käe läbi oma kättemaksu tipul. *Hagen on eepose süngeim tegelane. Ta on emand Kriemhildi sügav austaja ja Burgundia kuningate võimukaim vasall. Ta on Aldriani poeg, Dankwarti vanem vend, Ortwini sugulane ning Guntheri ja Giselheri poolvend (haldja-deemoni sigitatud). Tema tappis Siegfriedi. *Schilbung ja Niebelung on Niebelungide aarde omanikud. *Dankrat on Ute abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa. *Ute on Dankrati abikaasa ning Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa.
Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kui Faust peaks teise ilma jõudma, siis lepingu kohaselt peaks Faust täitma Mefistofelese soovid. Mefistofeles lubas Fausti õnnelikuks teha kasutades selleks musta maagiat. Fausti maisel teel on lõpp, kui Faust lausub saatuslikud sõnad :" Oh ilus hetk, oh viibi veel!" Nende sõnade ütlemise ajal pidi Faust olema oma õnne tipul. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga.
Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombitsapaari tipul asuvad kiriteol silmad. Nendega ei näe ta esemete kuju, vaid eristab ainult valgust ja varju. Seedeelundkond Seedeelundkond algab pea alapoolel paikneva suuavaga. Suule järgneb torujas neel. Neelu eesmises osa pinnal asuvad arvukad kiriinhambakesed, mis moodustavad riivitaolise elundi ehk hõõrla. Kiritoed söövad taimelehti ja küpsenud vilju,kraapides neilt hõõrlaga tükikesi. Teo maole järgnev u-kujuline
jahenemine 1984 eriti NSVL-ga 1989-93 G.H.W.Bush VP Lahesõda, külma sõja lõpp, kommunismi kokkuvarisemine, Saksamaade taasühinemine, Eesti taasiseseisvumine 1993-01 B.Clinton DP väga edukas majanduspoliitika, USA oma võimsuse tipul 2001-09 G.W.Bush VP 11.09.01 terrorirünnak, USA vägede viimine Iraaki ja Afganistani Keinsism on suund majandusteaduses, mis lähtub eeldusest, et kapitalistlik majandus ei ole oma olemuselt stabiilne ning seda peab riiklikult juhtima. Monetarism on majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka. Monetaristid leidsid, et riigi otsesel sekkumisel
William Turner (1775 1851) * Tähtsaim inglise romantik ja kõigi aegade suurim meremaalija * Impressionistide eelkäija * Piltidel on tihti uskumatu vihma, lume, udu ja vahutava vee möll, mida valgustavad päike, kuu või vikerkaar Oli marinist (maalis väga palju meremaale) ja kasutas enamasti spaatlit Maalikunst Saksamaal CASPAR DAVID FRIEDRICH (Joonistasite viimastes tundides) Kasutas oma töödes palju tundeküllaseid motiive (krutsifiks metsiku mäe tipul valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel või merejää kuhjumised ) Friedrich eelistas lõpmatusse avanevaid maastikuvaateid Skulptuurikunstnik romantismi ajastul - ANTOINE LOUIS BARYE Ta oli animalist ja eelistas kujutada loomi liikumises ja võitluses. Tema skulptuurid on maalilise pinnatöötlusega. Mood Meestemoes: Torukübar ja frakk. Moodi hakkas tulema pikk kuub. Põlvpükste asemel pikad püksid
araabia number alapeatükki. 11)"Stopp" hüüdis professionaalne vipp/VIP potentsiaalsele vipile/VIP-ile. 12)Ühinguga on liitumas Moskva suurettevõtja Irina Levina ning Lääne-Euroopa poolelt on MTÜ Oitme Baas liikmeks lähiajal oodata UNICEF-i kaudu Prantsusmaa esindajat. 13)Autofirma tegevjuht Matthias Müller teatas, et nende omanikul Volkswagenil ei ole mõtet saata Le Mansi 24 tunni võistlusele nii Volkswagenit kui ka Porschet. 14)Tänavune orkaanihooaeg on aktiivsuse tipul: Atlandi ookeani idaosas kogub jõudu troopiline torm Lisa ja tohutult suurte mõõtmetega orkaan Igor on muutunud Kanadat ohustavaks parasvöötme tormiks. 15)"Venemaad ootab ees "ehtne vene talv" pikkade külmaperioodidega" teatas Aleksander Frolov. 16)Tori tõu täkk Preester. 17)Eesti Lambakasvatajate Selts võttis suuna aretada välja Eesti omamaine tõukoer Eesti talukoer kahe alaliigiga:Valve- ja õuekoer Muri ning Karjakoer Krants.
Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised
Kärsklased (curculionidae) Looma koht süstemaatikas: Loomad-lülijalgsed- kuuejalgsed-putukad-mardikalised- kärsklased- sugukonda kuuluvad palju aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid (männikärsakad, Pähklikärsakal, hoonekärsakas, Terakärsakad) SLAID Keha osad: Kärsak, pea, rindmik Iseärasused: Pea eesosa on välja veninud pikaks kärsaks, mis mõnikord võib ületada isegi mardika kehapikkuse. 2-20mm. (mille tipul asub suu) , silmad esiletungivad, (Lennutiivad on hästi arenenud, tiivututel liikidel kaasneb lennutiibade kadumisega kattetiibade kokkukasvamine piki õmblust ja tiivaaluse õõne kujunemine) rullib puulehed turvaliseks vastsehälliks (Keerukärsakad on juba üle 100 aasta hämmastanud looduseuurijaid oma otstarbeka tegevusega) 4-millimeetrine putukas keerab lehe kokku 30 järjestikuse operatsioonina. haukamissuised
Napoleoni sõjad: aeg, põhjused, osalejad, tähtsamad isikud ja lahingud, tulemused. 19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Lõpuks sai Napoleon otsustavalt lüüa Waterloo lahingus, kuid varem ka Rahvastelahingus. Tähtsamad isikud olid Mihhail Kutzov ja Aleksander I. Loomulikult olid tähtsad ka kõik teised Euroop riigid kes osalesid koalitsioonides Prantsusmaa vastu. 18. Millal oli Napoleon oma võimsuse tipul? Napoleon oli oma võimsuse tipul 1810. aastal, sest siis sõltusid kõik Euroop riigid peale Inglismaa, Portugali, Rootsi ja Türgi Prantsusmaast. Põhiliselt oligi kogu Euroopa Prantsusmaa valudes. 19. Milliste meetoditega kehtestati Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? Kasutati mitmesuguseid meetodeid. Näiteks kehtestati Prantsusmaa ülemvõim vallutustega. Valutustega oli Prantsuse keisririigiga liidetud Belgia, Holland, osa Itaaliast, Illüüria ja Loode-Saksamaa
PÕHJASÕDA 1700 1721 . Rootsi kuningriik oli XVII sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu
Nende rohekas helendus on peibutusmärguanne lennuvõimelistele isastele. Helendust põhjustab lutsiferiini-nimelise valgu lagunemine ensüüm lutsiferaasi toimel. Valgu nimetus vihjab ebamaisele olendile langenud inglile Luciferile. Juuniöödel säravaid rohelisi täpikesi võiks siis nimetada põrguvürsti tulukesteks. Lagunemisreaktsioon toimub spetsiaalsetes rakkudes fototsüütides, mille kogumid asuvad tagakeha tipul kutiikula all. Lutsiferiini lagunemiseks on vaja hapnikku. Seega sõltub helenduse intensiivsus eelkõige hapniku juurdevoolust trahhea kaudu ning tema kontsentratsioonist fototsüütides. Mardikad suudavad oma helendamist ise reguleerida. Kuidas see täpselt toimub, ei teata siiani. Peale selle, et jaanimardikad suudavad hapniku kontsentratsiooni kontrollida, reguleerivad nad heldendamist ka närvisüsteemi abil. Jaanimardikate valgus on külm, sooja see ei anna
"Kapriisid", 7) Kuidas avaldusid Hispaania ühiskondlikud olud tema loomingus? Too näiteid? Goya töödes mis neid sündmusi kajastavad, väljedub õudus ja pessimism.. õlimaal "Ületõusnute mahalaskmine", graafiliste lehtede sari"Sõjakoledused" 8) MKes oli isikupäraseim saksa romantiline maalikunstnik ? CASPAR DAVID FRIEDRICH 9) Mida ta tavaliselt maalis ? Milliste motiivide abil muutis ta oma teoste sõnumi eriti tähendusrikkaks? Maasitiku pilte. Motiivid: krutsifiks metsiku mäe tipul veretavate valguskiirte foonil, kloostrivaremed või metsatihnik kuupaistel, ülevad kõrgmäestikud või merejää kuhjumised. 31.. 3)Mida tähedab salongikunst? suurtes saaalides korraldati kusntinäitusi, hinnati tõelisi kunstnikke 4) millega vastandas end romantiline maalikunst?
See tähendab hoopis seda, et kui tal on kindel tugi all, siis on võimalik pidevalt uusi uksi edasi avada. Inimestel on võimalus omandada pilli- või mõne spordiala mängimisoskus. Võimalusi on tuhandeid. Iga inimese uks avaneb sündides, temast oleneb vaid see, kui palju uusi uksi ta oma elu jooksul edasi avab. Mida rohken uksi on avatud, seda õnnelikum, rikkam ja elukogenum ta on. Andes oma ukse kaudu teadmisi kellelegi, tuleb sealt miljoneid uusi vastu. Olles kasvõi oma elu tipul, ei tähenda see seda, et kõik uksed on avatud. Alati on kusagil uks, mis on veel lukus. Inimese edukus sõltub avatud uste arvust ja avatud uste arv sõltub sellest, kui palju on inimesel teadmisi ja tahtejõudu.
1933 andis neljanda (kokku 10 võitu), lõpetuseks Adolf koha. Aastast 1935 Hitleri silme all ka saksa maadluse ebajumala Kurt Hornfischeri. ei kaotanud ta Erakordse saavutuse eest kinkis Eesti Vabariigi president Konstantin Päts Eestis enam Palusalule Tallinna lähedal talu. kellelegi. 1936-võit Berliinis 1937- tuli Palusalu Pariisis Euroopa meistriks . Võimete tipul olevale mehele jäi see viimaseks suuremaks võiduks, kuna1938. aastal lõpetas treeningul saadud õlavigastus Palusalu sportlaskarjäär. § Saavutused: Eesti maadleja(Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse § Euroopa meister raskekaalus). § Olümpiavõitja Berliinis 1937 aastal Kreeka- 1936a. Nii Kreeka-Rooma kui ka vabamaadluse
Sparta ja Ateena võrdlus Kreekas oli kaks domineerivat linnriiki. Ateena, mis asus Kesk-Kreekas Atika maakonnas ja mille keskuseks oli Ateena ning Sparta, mis asus Lõuna-Kreekas Peloponnesose poolsaarel Lakoonia maakonnas ja mille keskuseks oli neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid. Need oli kõige võimsamad ja arenumad linnriigid Kreekas mitmeid sajandeid. Neil mõlemal oli suur mõju Kreeka üle ning nad õitsesid oma valitsuse tipul. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Mõlemas olid täieõiguslikud kodanikud mehed, kus poisse õpetati ning tüdrukute kasvatus oli vanemate enda teha. Nii Ateenas kui Spartas olid kirjapandud omad seadused ning toimusid kodanike rahvakoosolekud. Samas olid nad aga väga erinevad polised ehk linnriigid, kelle vahelistest erimeelsustest kasvas välja lausa Kreeka kodusõda. (Peloponnesose sõda – 431.-
Lennutiib ümbritseb Koor õhuke, soomuseline Valkjas, vahel, emaskäbi eelmise aasta 20-40 (50) Koonusjas seemet ühelt küljelt korp pehme, kerge võrse tipul, Käbi esimesel paar lusika-taoilselt nädalat püsti, siis rippub, tipp kolmnurkne Helepruun, kollakaspruun,
.................................................................................7 2 Botaaniline iseloomustus Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas. Mitmeaastane suvehaljas kahekojaline rohttaim. Kõrgus 5...30 cm. Rahvapärased nimed on kaarlad, kaarmed, kaarnad, käbalad, muuramed. Õis Ühesugulised, viietised, kuid sageli ka 4 kroonlehega õied, mille õiekate on kaheli, lahklehine. Õied asuvad üksikult varre tipul 4...6 cm pikkustel õieraagudel. Isasõite(Lisa 2) läbimõõt 3 cm, emasõied (Lisa 1) veidi väiksemad. Tolmukad on pikad,õitseb mais ja juunis. Leht Tupplehed on munajad, liht- ja näärmekarvadega kaetud. Kroonlehed valged või roosaka varjundiga, äraspidi munajad, tupplehtedest natuke pikemad, pikkus 10...12 mm, laius 9...10 mm. Püstisel varrel on 2...3 cm ümarneerjat voltis lihtlehte, mis on 5...7 cm madala hõlmaga, täkilis-hambulise servaga. Tumerohelised. Pikkus 2...8 cm, laius 3..
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL · Prantsuse varaklassitsistliku ehk Louis XVI stiili arhitektuuri suurmeistrid olid Jacques Ange Gabriel ja Jacques Germain Soufflot. JACQUES GERMAIN SOUFFLOT. PARIISI PANTHEON. JACQUES ANGE GABRIEL. VÄIKE-TRIANON, LOSS VERSAILLES PARGIS KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR VENEMAAL · Klassitsism kujunes õitseajaks vene arhitektuuriks. · Tsaarimonarhia oli hiilguse tipul ja noor pealinn Peterburi kasvas jõudsasti. · Peterburis töötas palju arhitekte, enamasti välismaalased. JEAN BATISTE VALLIN DE LA MOTHE, ALEKSANDR KOKORINO. PETERBURI KUNSTIAKADEEMIA ANDREJAN ZAHHAROV. ADMIRALITEEDIHOONE PETERBURIS CARLO ROSSI. PALEEVÄLJAK KOOS ALEKSANDRI SAMBA JA PEASTAABI KAARHOONEGA ANDREI VORONIHHIN. KAASANI PEAKIRIK PETERBURIS. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL. KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR SAKSAMAAL · Saksa kõige tähtsam arhitekt oli Karl Friedrich
· valminud käbid 3-5 cm pikad, pruunid · kattesoomuste tipud välja ei paista Pinus sylvestris - harilik mänd · noored võrsed helepruunid · pungad munajad, pruunid, heledad (kollakas oranzid) ja vaigused · okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus · okkad sinakas-rohelised · käbi munaja kujuga, hallikaspruuni värvi · seemnesoomuste tipul rombjas laik (apofüüs) Pinus contorta - keerdmänd · noored võrsed rohekas- või punakaspruunid · pungad tume- või punakaspruunid, suured · pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes · okkad 3-9cm pikad, kollakas- või tumerohelised, saagja servaga, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga tihedalt · käbi läikiv heleroheline, apofüüsi tipp nõelterav Pinus mugo subsp. mugo - mägimänd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
