Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"elektr" - 32 õppematerjali

Õppeained

Elektroonika -Tallinna Tehnikaülikool
Elektrotehnika -Kutsekool
Elektrotehnika -Tallinna Tehnikaülikool
Elektriajamid - projekt -Tallinna Tehnikaülikool
Elektrimasinad -Tallinna Tehnikaülikool
Elektrimaterjalid -Tallinna Tehnikaülikool
Elektrivõrgud -Tallinna Tehnikaülikool
Elektroonika jõupooljuht tehnika -Tallinna Tehnikaülikool
Elektriahelad ja elektroonika alused -Tallinna Tehnikaülikool
Elektriaparaadid -Kutsekool
Elektroonika alused -Eesti Maaülikool
Elektrimaterjalid -Tallinna Tehnikakõrgkool
Elektroonika -Gümnaasium
Elektrimasinad -Kutsekool
Elektroonika -Kutsekool
Elektrimõõtmised -Kutsekool
Elektriajamid -Kutsekool
Elektriajamite juhtimine -Kutsekool
Elektrotehnika alused -Eesti Lennuakadeemia
Elektrotehnika -Eesti Maaülikool
Elektrimaterjalid -Kutsekool
Elektrotehnika -Gümnaasium
Elektroenergeetika alused -Tallinna Tehnikaülikool
Elektroonika alused -Kutsekool
Elektriohutus ja seadusandlus -Kutsekool
Elektriseadmete montaa? -Eesti Maaülikool
Elektrotehnika -Tallinna Tehnikakõrgkool
Elektriajamite üldkursus -Tallinna Tehnikaülikool
Elektroonika alused -Tallinna Tehnikaülikool
Elektrivarustus -Kutsekool
Elektrimõõtmised -Tartu Ülikool
Elektroonika ja it -Tartu Ülikool
Elektromagnetlaine -Tartu Ülikool
Elektrimaterjald -Tartu Ülikool
Elektrotehnika1 -Tartu Ülikool
Elektriskeemid -Tartu Ülikool
Elektripaigaldus -Tartu Ülikool
Elektrokeemia -Tartu Ülikool
Elektroenergeetika -Tartu Ülikool
Elektrijaamad -Tartu Ülikool
elektrimõõtmised -Tartu Ülikool
Elektriohutus -Tartu Ülikool
Elektriõpetus -Tartu Ülikool
Elektromagnetvõnkumine -Tartu Ülikool
Elektrotehnika ja elektroonika -Tartu Ülikool
Elektrivõrgud -Tartu Ülikool
elektriohutus ja seadusandlus alused -Tartu Ülikool
Elektrijaotustehnika -Tartu Ülikool
Elektromotoorjõud ja valgus -Tartu Ülikool
Elektrotehnika 2 -Tartu Ülikool
Elektrotehnika II -Tartu Ülikool
Elektriahelad I -Tartu Ülikool
Elektrivarustus ja elektripaigaldised -Tartu Ülikool
elektromagnetism -Tartu Ülikool
Riskianalüüs
3
doc

Riskianalüüs

sealt omakorda elanikud tulekindla täiskasva lekkima hakata uksega keevat vett Kõikides ruumides Kõik maja Lülitid tuleb Majas ela 15. olevatelt lahtistelt elanikud, Ohtlik, surm kinnitada ja täiskasva tulelülititelt külalised 9 parandada , elektr elektrilöögi saamine Kõikides ruumides Kõik maja Majas ela olevatelt lahtistelt elanikud, Ohtlik, surm 9 Katta vajalike täiskasva 16. juhtmetelt külalised vahenditega , elektr elektrilöögi saamine Kõikide ruumide Juhtmed katta

Meditsiin → Tööohutus ja tervishoid
58 allalaadimist
Elektrolüütide lahused
1
docx

Elektrolüütide lahused

Elektrolüüt-aine,mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult v osaliselt ioonideks. E-d on happed, alused ja soolad. Ioon-laenguga aatom v aatomite rühmitus. Katioon-pos. Laenguga ioon Anioon-neg. Laenguga ioon. Elektr. disson.- lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Mitteelektrolüüdid-ained,mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. (O2, I2; CO, NO, Al2O3; suhkur, etanool; Fe2O3, Cu jt) Tugevad el.-d on lahuses täielikult jagunenud ioonideks (soolad, tugevad happed ja alused) nõrgad el-d on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks (nõrgad happed ja alused). Elektrolüütide lahused juhivad elektrit

Keemia → Keemia
67 allalaadimist
Elektriohutus
9
pptx

Elektriohutus

Elektriohutus Faasijuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. nulljuhe Juhe, mis ei oma pinget maa suhtes maandamine Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. lühis Vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Er inevad kaitsmed sulavkaitse Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase elektr ikaitsmed Täname vaatamast

Füüsika → Elektriohutus
4 allalaadimist
Vastastikmõjud
1
doc

Vastastikmõjud

Vastastikmõjud: tugev(aatomis elementaaros. vahel), gravitatsiooniline, nõrk(lagunemine ja radioakt.), elektromagneetiline(elektr. magnet nähtused) elektrijaamad: Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber. Voolutugevus- kui suur

Füüsika → Füüsika
21 allalaadimist
Elektrilaenguga seonduvaid mõisteid
1
doc

Elektrilaenguga seonduvaid mõisteid

1. laeng v mitte: laetud kehi ümbritseb elektriväli. laetust määratakse teatud vastasjõu (pos/neg) laengute järgi. 2. prooton-pos, elektr-neg, neutr-neut. 3. element.laeng- väikseim laeng mida enam osadeks jagada ei saa (e=1,6*10-19) 4. laetud kehade vahel mõjuvad tõmbe/tõukejõud. 5. elektriseerumiseks nim. kehale elektrilaengu andmist. 6. elektris.saab hõõrudes, laengu jagamisel, elektrostaat.induktsiooniga. 7. el.laengu seadus: suletud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. 8. coulombi s.: kaks liikumatut liikumatut punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis

Füüsika → Füüsika
118 allalaadimist
Elektriõpetus
2
docx

Elektriõpetus

Elektrilaeng (Q, q) iselom mingi keha füs suur Laeng näit keha osal tugevust elektromagneetilises mõj Keha 2. suh paigal mõj elektrijõud ­ liikuvale ka magnetjõud Laengu olemas olu ­ elektri- ja magnetjõudude põhjal Laeng: keha om, om kirj füs om, osakeste om elektr laetud, laengu mõõtmise võimal, osakes kogum laengu omadusega Looduses + ja ­ laengud Gravitatsioonilaeng ­ mass Elektrijõud tõmbe (erinim) ja tõuke (samanim) Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Elementaarlaeng (e) ­ vähim võimalik laengu väärtus, suurus 1,6 10-19 C me 9,1 10-31 kg Iga keha laengu suurus algosakeste langute summa Prooton, neutron kvargist +( - Aatom + elektorn = neg ioon Keha + = keha laadub neg e jagamatus algosakeste terviklikkust.

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Taasutavad energialiigid
1
rtf

Taasutavad energialiigid

Olen euroga nii tuus, varsti saan ma eurot veel. Rõõmsalt siia vantsime, 5B on tantsuhoos. Euro rõõmuks tantsime, tervitame eurot koos. + - TUULEEN. USA,Taani,Saksamaa, Ehitamine kallis.1 tuulik üle milj. Holland-taastuv energia. Segab lindudeteesdi, müra, rikub maastikku, ei saasta õhku, hea viia palju varje,mis segavad igapäevaelu. sinna,kus muud elektr. Peab olema pidev,ühtlane tuul. 10m/s, pole. vähene võimsus, peab salvestama(selleks, kui tuult pole), võtab palju ruumi, PÄIKESEEN. USA,Itaalia,Prantsusm., suured maaalad,CdS-mürgine, Austraalia, Saksam., ehitamine keerukas,kallis,tuleb salvest. India,Hiina.Keskkonna- (kui energiat pole) ja see laseb energiat raisku.

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Televisiooni pm ja palju muud
1
doc

Televisiooni pm ja palju muud

2)Kõrgsagedus võimendaja. 3) Moduleeritud ks eraldamine ms e detekteerimine.4) Ms võimendamine.5) Reproduktor. Modulaator ja moduleerimine. Seade milles ks ühendatakse ms-ga. Em võnkumiste saamiseks vajalik võnkering. Voolu tuleb anda impulssidena, selleks triood või transistor. 2 pooli ühisel südamikul L1 võrepool. Poolis L on muutuva suuna ja suurusega vool, mis indutseerib poolis L1 muutuva pinge. See üh. Võreahelaga, saab muutuva pot. Pos. Võre pot. oodust elektr üleminekut, mis tõstab võnkeringi energiat. Neg võrepooli korral peab võnkumine toimuma sinna antud energia arvelt. Energiat kasutatakse kui palju antakse. Kui energia on liiga suur saab seda vähendada poolilt keerdude vähendamisega või südamiku väljakeeramisel. Piisavalt väikese mahtuvuse ja induktiivsuse korral saame kandva ks-i. Mikrofon sidestab anoodahela. Saame ks võnkumise mille amplituud muutub vastavalt ms võnkumisele. Detekteerimine ja detektor

Füüsika → Füüsika
13 allalaadimist
Elektrivälja-selle tugevus ja valemid
1
docx

Elektrivälja, selle tugevus ja valemid

(selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + laengutelt või lõppmatusest ja lõppevad ­ laenguga või lõppmattuses. (e-välja tugevus, q- laengu suurus, e-dielktriline läbitavus) Potentsiaalne väli-väli, mille töö sõltub ainult keha alg ja lõpp punkti asukohast. (grav, elektr vä). Elektrivälja mingi punkti potents-sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhe. (-potentsiaal V, Wp-pot enrgia J, q-laeng C) Punktlaengu energia potentsiaal-(r-kaugus laengust, e-dielekt läbitavus) Elektriline induktsioon-Kui juht asetada elektrivälja, siis liiguvad positiivsed laengud välja suunas ja negatiivsed laengud välja vastassuunas, mille tulemusena juhi otstesse tekib ühte otsa + ja teise ­ laengud

Füüsika → Füüsika
71 allalaadimist
Mis on aatomifüüsika
1
doc

Mis on aatomifüüsika?

jagamatus. Tegelikult ei ole jagamatu. Sellega, mis aatomi sees on tegeleb aatomi füüsika. J.J. Thompson- avastas elektroni, sellest ajast sai selgeks, et aatomi sees on plamitaarne aatomi mudel, on vastuolus klassikalisele füüsika seadusele. Seda vastuolu klassikalisele füüsikale. Poori teooria tugineb järgmistel postülaatidel: elektron saab tiirelda ainult kindlal lubatud orbiitidel, lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirja elektron laineid, elektron kiirgab või neelab elektr, mag. laine siis kui ta siirdub lubatud orbiidilt teisele. de Broglie hüpotees. E=hf, E=mc2, mc2=hf, mc=hf/c, p=h/a, Hüpotees: igal osakesel on olemas laine omadused ja osakeste lainepikkust saab arvutada valemist: X=h/mv.A-lainepiukkuys(m), h-Plancki konstant, h=6,63x10^- 34Jxs,m- osakese mass(kg), V- osakese kiirus(m/s). Tänapäeval ei loeta elektrone endaid laineteks vaid ollakse seisukohal, et elektronide käitumist

Füüsika → Füüsika
58 allalaadimist
Keskkonnakaitse ja säästev areng teine praktikatöö
6
xlsx

Keskkonnakaitse ja säästev areng teine praktikatöö.

Pruunsüsi 1900 270 109600 Emissioon tuhat t/a Kütuse liik SO2 NOx CO2 Põlevkivi 26,976 1,435 1621,423 Antratsiit 12,914 4,592 1430,583 Masuut 23,245 2,870 1047,468 Pruunsüsi 27,263 3,874 1572,637 Eesti SEJ Balti SEJ Elektr. 1615 765 MW Soosjuslik 84 400 MW Põletatud põlevkivi t/a 1160000 Cd g/t 1,33 1542800 1542,8 Hg g/t 0,17 197200 197,2 Põlevkivi tuhasus, % 45 Koht Tuhakogus, % Cd ja Hg kontsentratsioonid tuhas

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
21 allalaadimist
Tuumajõud
2
doc

Tuumajõud

3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr.lagunemise prootoniks,elektr,antineutriinoks) 5Tuuma ehitus o Tuuma osakesed asuvad teatud energiatasemetel. o Ühel energiatasemel saab olla ainult piiratud arv osakesi (see arv on igal tasemel erinev) o Seoseenergia iseloomustab osakeste seotust tuumaga. o Seoseenergiaks nimetatakse energiat, mis oleks vaja osakestele anda, et teda täielikult tuumast vabastada. o Seda energiat mõõdetakse elektronvoltides, tuuma puhul siiski pigem megaelektronvoltides.

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
Laboratoor - praktiline töö
15
docx

Laboratoor - praktiline töö

Jrk Vooluahel I U Pm S P Q cos 1. Hõõglampidega 2,38 220 525 528 528 0 1,0 2. Säästulampidega 0,58 220 127 127 100 27 0,8 14 2. Arvutada 3-toalise korteri maksimaalne võimsus ja tarvitatud elektrienergia maksumus (päevane 1,45 kr. ja öine 1,07 kr. 1 kWh) Korte Võim Tööa Maks Elektrienergia kulu ja maksumus ri sus eg umus elektr Kokku Päev Öö Päev Öö kWh kuus aastas isead med 2x40 80 400 240 0,64 19,2 230,4 Valgu 5x60 300 1500 900 2,4 72 864 5 3 stid 3x10 300 1500 900 2,4 72 864 0 Elektr 2 kW 2000 1,5 - 3000 - 3 90 1080 ipliit

Tehnika → Elektrotehnika
194 allalaadimist
Ehituse ja veemajanduse eksamiküsimused
1
doc

Ehituse ja veemajanduse eksamiküsimused

Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. 3) Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk ­ pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune

Ehitus → Ehituse ja veemajanduse...
36 allalaadimist
Veemajanduse mõisted
1
docx

Veemajanduse mõisted

Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump’i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. Hüdraulika. Valemid, reeglid, joonised; rõhk ja surve! Hüdrostaatiline rõhk – pinnale jaotunud hüdrostaatiline rõhujõud. Tal on 2 omadust: 1) mõjub risti pinda; b) vedeliku mistahes punktis mõjuv hüdrostaatiline rõhk on kõikides suundades ühesugune

Maateadus → Hüdroloogia
5 allalaadimist
Elektroonika kordamisküsimused
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

Kp on võimsuse võimenduse tegur. Sagedustel 100Hz...10MHz on Kp > 1000000 Kui teoreetikud uurivad võimendit ei arvestata toiteallikat. Pidevate signaalide võimendamine ­ raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine ­ voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ­ ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika ­ 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika ­ transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70). 1bitt=1(2) transitori Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis ­ võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6

Elektroonika → Elektroonika
405 allalaadimist
Redoks
13
pdf

Redoks

A sek = kulon 1 mool (elektrone)96 485 kulonit=96 500 kulonit= F F = Faraday arv 2. Aine mass m on võrdeline selle aine molaarmassiga M ja pöördvõrdeline reaktsiooni üksikaktist osavõtvate elektronide arvuga z m(g) = I(A) t(sek) 1 mol M g/mol z F(A sek) Ülesanne. Mitu grammi Cu sadeneb 1,00 tunni jooksul, kui voolutugevus on 8,50 A ja vase molaarmass on 63,5 g/mol. 2e Cu, siit 2F ÷ 1 mol (Cu) N (elektr) m = 8,5 A 1,00 tund 3600 sek A 1 aat 1 mol 63,5 g/mol m= 1,00 tund 96500 A sek 2 (elektr) N (aat) A =10,1 g Vastus: 1,00 tunni vältel eraldub 8,5 A voolutugevusel 10,1 g vaske. Ülesanne. Arvutada katiooni laeng, mille aatommass on 207, kui elektrolüüsil

Keemia → Keemia
30 allalaadimist
Rakukahjustus
3
docx

Rakukahjustus

tulemusel Tunnused: mitokondrite vakuolisatsioon, plasmamembraani purunemine, lüsosoomide turse/ purunemine, muutused tuumas/membraanis, tsütoplasmatiliste valkude väljumine rakkudest Mehhanismid: megakanalid, rakumembraani fosfolipaaside kadu, tsütoskeletti kahjustus, HVR kahjustav toime, lipiidide laguproduktide kuhjumine Reperfusioonikahjustus ­ isheemiajärgsel koe verevarustuse normalisatsioonil, rakkude F ei taastu vaid kahjustub veelgi enam Meh-d: HVR täiendav teke (mitokondrid- elektr. Ja O, ksantinoksüdaas, dehüdrogenaas, leukotsüüdid- superoksiid) Ca ülekoormus (rakkus likvideeritakse atsidoos, kuid kuhjub rohkem Ca) mitokondrite kahjustuse süvenemine mikrovaskulaarne kahjustus, koe perfusioon langeb Põhjused: endoteeli turse, müokardi ishem. Kontraktuur pigistab koronaalartereid, vasokonstriktsioon, trombotsüütide ja neutrofilide kuhjumine, HVR toime Nekroos ­ morfoloogiliste muutuste kogum, kujuneb pärast raku surma

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Informaatika kontrollitöö-küsimused ja vastused
4
doc

Informaatika kontrollitöö: küsimused ja vastused

Kas JavaScript on W3C standard? EI Millised alljärgnevatest ei ole ".ee" domeeni serverid? 78.24.199.2, 93.188.40.108, 217.71.32.126, 209.85.227.99, 193.40.5.73 Milline on serveri itcollege.ee IP aadress? 193.40.194.205 Milline on webct.e-uni.ee poolt kasutatava sertifikaadi avaliku võtme algoritm ja pikkus? RSA 1024 Mis täht vastav kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Q Asciitable.com Progr.masinad: Z1 (36-38 mehhaaniline), Z3,Z4 (41-44 mehh.), MarkI (39-44 elektr.), Enigma, Colossus (43) ja Eniac (43-46) ­ osaliselt. ABC (37-42) ­ 1st elektrooniline, aga mitte programmeeritav Ajalugu: 48 ­ 1st arvuti, mis loeb programmi (SSEM=Baby), 49 ­ EDSAC, 51 ­ UNIVAC (1st kommerts PC), 53 ­ 701 (IBM), 55-56 (1st transistored comp), 56 ­ 1st hard disc (IBM), 57 ­ FORTRAN (imperative), 64 ­ BASIC for PC, 69 ­ 1st chip, 75 ­ Microsoft, 77 ­ Apple, 80 ­ 1st hard disc, 1st worm, 81 ­ OsborneI (1st laptop), 84 ­ MAC, 85 ­ CD-ROM, 85 ­ Excel.

Informaatika → Sissejuhatus informaatikasse
239 allalaadimist
Soojusnähtused autos
8
odt

Soojusnähtused autos

aladel elavaid loomi, madalaid rannikualasi ja väikeseid saareriike. Keskkonnale kõige vähem kahjulikud on elektriautod, kuna nad ei erita süsihappegaasi. Siiski ei ole elektriautode kasutus nii suur kui võiks. Seda põhiliselt suhteliselt pika laadimasaja ja lühikese ühe laadimsega sõidetava teepikkuse tõttu. Elekritautosi täiustatakse jätkuvalt, kuna millagil lähitulevikus saavad naftavarud otsa. Selle juhtumisel on inimestel valida kas elektr-, etanool- või puugaasikütuse vahel. Kõige loodussõbralikum neist valikutest on elektriauto. See sõltub muidugi ka sellest kuidas toodetakse elktrit millega autot laedakse. Tulevikumuusika on siiski elektri tootmine päikese ja tuule abil. See pidurdaks märgatavalt kliimasoojenemist. Kasutatud kirjandus http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/?%DCLDEHITUS http://et.wikipedia.org/wiki/Auto http://et.wikipedia.org/wiki/Bensiin https://sites.google

Auto → Auto õpetus
20 allalaadimist
Vase tootmine-tema sulamid ja kasutamine
11
docx

Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine

Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 5.2 Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
74 allalaadimist
VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE
12
docx

VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE

korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400C juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600 ­ 700C; 800 - 900C võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub ning sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 9 6.2Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui

Muu → Ainetöö
17 allalaadimist
Elektriajamite konspekt eksamiks
14
docx

Elektriajamite konspekt eksamiks

Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2

Energeetika → Automaatjuhtimise alused
70 allalaadimist
Mustad ja värvilised metallid
10
docx

Mustad ja värvilised metallid

Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. DIN 17660; Cu Zn 5 - Cu Zn 40 (5% kuni 40% Zn). Eurostandardis vastav analoog. Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Cu/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
43 allalaadimist
TÜÜPILISI ÕIGEKIRJAVIGU ESMAKURSUSLASTE KIRJALIKES TÖÖDES
12
docx

TÜÜPILISI ÕIGEKIRJAVIGU ESMAKURSUSLASTE KIRJALIKES TÖÖDES

Lugupidamisega, Lugupidamisega Tiit Tare Tiit Tare Tervitades, Tervitades Anne Meri Anne Meri POOLITAMINE Vigane Õige art-ikli ar-tik-li kauba-ndus kau-ban-dus arusaad-avad aru-saa-da-vad; parim: aru-saadavad elektr-oonikakaubad elekt-roo-ni-ka-kau-bad; parim: elektroonika- kaubad organis-eerida or-ga-ni-see-ri-da NUMBRITE KIRJUTAMINE Kümnest väiksemate numbrite puhul on soovitav kasutada sõnu. Vigane Õige Mul on 1 õde. Mul on üks õde. Tal on 2 koera. Tal on kaks koera. Võtsin 3 aastat mõtlemis aega

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
11
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27. Soolade klassifikatsioon jne.: 28. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: 29. Millised seadmed on akumulaatorid?: 30. Värvide põhimõtteline koostis 31

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
372 allalaadimist
Rakubioloogia
9
doc

Rakubioloogia

CO2 kontsentratsiooni pärja rakkudes TEST 5 1. Milline nimetatud hingamise protsessidest on kõige tihedamalt seotud rakusiseste membraanidega? Oksüdatiivne fosforüleerimine 2. Millisel protsessil põhineb oksüdatiivne fosforüleerumine mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA-s)? prootonite liikumapaneval jõul 3. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt elektr aksept mitETA lõpus 4. Kui palju hapniku molekule on vaja ühe glükoosimolekuli täielikuks oksüdeerumiseks hingamisprotsessis? 6 5. Prosteetiliste rühmade (kofaktorite) nagu heem ja Fe - S klastrid funktsiooniks on nii aksept kui anda ära elektrone mitokondr. Elektrontransport ahelas 6. fosfaatiooni (Pi) transport mitokondritesse toimub: antipordis OH ioonidega 7. Kloroplastid saavad sünteesida sahhariide pimedas kui neis on ATP, NADPH, CO2, reduts

Bioloogia → Üldbioloogia
32 allalaadimist
Keemia-lahused-metallid-gaasid
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

peh omadused aatommass - 26,98 IIIA rühm elektrone - 13 hea elektr vääriskivid peegeldab ja soojusju hästi valgust väga püsiv

Keemia → Keemia
20 allalaadimist
Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010 2011
17
docx

Keemia kordamisküsimustele vastuseid 2010/2011

(Al ja Cu, Cu ja teras) Ühtlane, laiguline, pisteline, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus. Ühtlast ja laigulist korrosiooni vähendatakse pinna katmisega, pisteliselt sobiva materjali valikuga Piirpinna korrosioonile tuleb valida sobiv keevituse tehnoloogia ja ka materjal, Pilu korrosiooni korral tuleb pind hoida puhas jne. 31. NERNSTI võrrand ­ Eme = EoMe + RT / nF * ln[Men+] , kus R ­ 9,314J/kmol; T ­ temp; n ­ elektr. arv; F ­ faraday arv Kui T=293K, siis Eme= EoMe + 0,059T / n * ln[Men+] Järeldused: · GE - võimalik valmistada, mille elektroodid on samast mat., elektrolüüt on sama, konstruktsioon on sama, kuid elektroodid on erineva temperatuuriga. · Konsentreeritud GE ­ Sama temp.,materjal, kuid erinev konsentratsiooniga elektrolüüd. 32. Elektrokeemiline korrusiooniprotsess ­ elektrolüüdi lahuse või sulatise toimel. Seisneb GE mood pinnal ja pinnaosas

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
227 allalaadimist
Nimetu
23
docx

Nimetu

met. Katteid on võimalik eraldada suht selektiivselt, nt tinakatte eemald teraselt, hõbetatud vasest hõbeda eraldamine. 28. Elektroodid on anoodid ja katoodid. Katoodiks on elektrood, mille standartne redokspotensiaal E0 on suurem, anoodiks on elektrood, mille E0 on väiksem. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on taval met ­ elektrood, millega elektr ajal toimub keem muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi elektromotoorjõud, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi pot saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Standardpotents suurus oleneb met ioonide konstruktsioonist lahuses Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-0,14V), Cu(0,34V). Kontaktkorrosioon on korrosioon eri

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
420 allalaadimist
Eksami abimees
14
doc

Eksami abimees!

Ainete sisestruktuur on peamine faktor, millest oleneb aine/materjali kõvadus ja tugevus. 20) Elekrolüütide vesilahustes toimub keemiline reakts siis, kui vesilahuse dielektriline läbitavus on küllalt suur, et lõhkuda elektrolüüdi sidemeid. Kui tõsta elektrolüüdi vesilahuse temp, siis tekib ioone veelgi rohkem. Elektrolüüdi vesilah-s toimuva keemil reakts käigus neutr elektrolüüdi molekul laguneb iooniks. CuCl2 <-> Cu2+ + Cl2 - Samuti toimub keemil reakts elektr vesilah-s, kui need lahused pole küllastunud. Elektrolüüte iseloomustatakse lahustuvkorrutisega ja kui ioonide kontsentrats ületab selle korrutise, siis tekib küllastunud vesilahus. Elektrolüütide lahustes toimuvad lõpuni minevad reakts-d (mittepööratavad), tekib gaas. Elektrolüüs ­ protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel elekrolüüdi lahusest või sulatisest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
345 allalaadimist
Keemia eksam
21
pdf

Keemia eksam

25. Elektroodide mõisted (lahustuvad ja lahustumatud) elektrokeemias. Elektrood on mittemet-se kk kokkupuutes olev juht, mis ühendab kk elektriahela teise osaga. Elektroodi ül-ks on voolu juhtimine kk või sellest välja, aga ka el.välja tekitamine, mistõttu on elektrood taval metallist ja sihipärase kujuga. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on taval met ­ elektrood, millega elektr ajal toimub keem muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi pot saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Stand potentsiaali arvut: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X. Standardpotents suurus oleneb met ioonide konstruktsioonit lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
385 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun