sealt omakorda elanikud tulekindla täiskasva lekkima hakata uksega keevat vett Kõikides ruumides Kõik maja Lülitid tuleb Majas ela 15. olevatelt lahtistelt elanikud, Ohtlik, surm kinnitada ja täiskasva tulelülititelt külalised 9 parandada , elektr elektrilöögi saamine Kõikides ruumides Kõik maja Majas ela olevatelt lahtistelt elanikud, Ohtlik, surm 9 Katta vajalike täiskasva 16. juhtmetelt külalised vahenditega , elektr elektrilöögi saamine Kõikide ruumide Juhtmed katta
Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja anioonid. Hüd.-d asendatakse lihtsustatud võrrandites vesinikioonidega. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik. Nõrgad happed jagunevad lahuses ioonideks vaid osaliselt. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektr. dis. Kulgeb astmeliselt: 1. Astmes eraldub happe molekulist lahusesse 1 vesinikioon, 2. Astmes teine jne. Igas järgmises astmes toimub dis. Oluliselt nõrgemini. Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunas. Ioonvõrrandites kirjutatakse ainult vees hästilahustuvad tugevad elektrolüüdid ioonsel kujul. Neutralisatsioon on happe ja aluse vaheline reakt, mille tulemusel tekivad sool ja vesi.
Elektriohutus Faasijuhe Faasijuhe on vahelduvvooluvõrgu juhe, kus on perioodiliselt muutuv pinge maandatud eseme suhtes. nulljuhe Juhe, mis ei oma pinget maa suhtes maandamine Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. lühis Vooluringi osa otsteühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Er inevad kaitsmed sulavkaitse Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase elektr ikaitsmed Täname vaatamast
Vastastikmõjud: tugev(aatomis elementaaros. vahel), gravitatsiooniline, nõrk(lagunemine ja radioakt.), elektromagneetiline(elektr. magnet nähtused) elektrijaamad: Tuumajaam(kallis hooldada odav energia), hüdro(hävitab kalu) elektrilaeng-kui tugevasti keha osaleb elektromagneetilises vastastikmõjus. Pos- tõukuvad, neg- tõukuvad, eri- tõmbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende jõudu. Pooljuht- laengukandjad pole vabad, kasutatakse elektroonikas. Dielektrikud- dest vesi, paber. Voolutugevus- kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I-voolutugevus(A)=q-laeng(C)/t-aeg(s) coulombi 2 punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega sõltub keskkonnast, milles laengud asuvad. F=k*q1*q2/E*r2 F-jõud, k-9*109Nm2/C2 , elektriväli- näitab kui suur jõud mõjub selles väljas pos laenguga kehale. È=`F/q `F-jõud N, È- ele...
kehale elektrilaengu andmist. 6. elektris.saab hõõrudes, laengu jagamisel, elektrostaat.induktsiooniga. 7. el.laengu seadus: suletud süsteemis on kõigi osakeste laengute algebraline summa jääv. 8. coulombi s.: kaks liikumatut liikumatut punktlaengut mõjutavad teineteist vaakumis jõuga mis on võrdeline nende laengute korrutisega ning pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 9. 1 kulon on laeng mis läbib juhi ristlõiget 1sekundis kui voolutugevus on 1A. 10. elektr.välja om.-d: *material eksisteerib kahel kujul: aine ja väli *väli on energeetiliselt hõredam kui aine *elektriväli mõjub jõuga teistele laetud kehadele mis temasse on pandud. *elektrivälja muutused mõjuvad kehadele valguskiirusel. 11. elektrivälja tugevus antud välja punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/q 12. jõujooneks nim.joont mille puutuja mistahes punktis ühtib väljatugevuse suunaga samas punktis.
Elektrilaeng (Q, q) iselom mingi keha füs suur Laeng näit keha osal tugevust elektromagneetilises mõj Keha 2. suh paigal mõj elektrijõud liikuvale ka magnetjõud Laengu olemas olu elektri- ja magnetjõudude põhjal Laeng: keha om, om kirj füs om, osakeste om elektr laetud, laengu mõõtmise võimal, osakes kogum laengu omadusega Looduses + ja laengud Gravitatsioonilaeng mass Elektrijõud tõmbe (erinim) ja tõuke (samanim) Laengu arvväärtus määrab jõu suuruse, märk aga suuna. Elementaarlaeng (e) vähim võimalik laengu väärtus, suurus 1,6 10-19 C me 9,1 10-31 kg Iga keha laengu suurus algosakeste langute summa Prooton, neutron kvargist +( - Aatom + elektorn = neg ioon Keha + = keha laadub neg e jagamatus algosakeste terviklikkust.
Olen euroga nii tuus, varsti saan ma eurot veel. Rõõmsalt siia vantsime, 5B on tantsuhoos. Euro rõõmuks tantsime, tervitame eurot koos. + - TUULEEN. USA,Taani,Saksamaa, Ehitamine kallis.1 tuulik üle milj. Holland-taastuv energia. Segab lindudeteesdi, müra, rikub maastikku, ei saasta õhku, hea viia palju varje,mis segavad igapäevaelu. sinna,kus muud elektr. Peab olema pidev,ühtlane tuul. 10m/s, pole. vähene võimsus, peab salvestama(selleks, kui tuult pole), võtab palju ruumi, PÄIKESEEN. USA,Itaalia,Prantsusm., suured maaalad,CdS-mürgine, Austraalia, Saksam., ehitamine keerukas,kallis,tuleb salvest. India,Hiina.Keskkonna- (kui energiat pole) ja see laseb energiat raisku.
2)Kõrgsagedus võimendaja. 3) Moduleeritud ks eraldamine ms e detekteerimine.4) Ms võimendamine.5) Reproduktor. Modulaator ja moduleerimine. Seade milles ks ühendatakse ms-ga. Em võnkumiste saamiseks vajalik võnkering. Voolu tuleb anda impulssidena, selleks triood või transistor. 2 pooli ühisel südamikul L1 võrepool. Poolis L on muutuva suuna ja suurusega vool, mis indutseerib poolis L1 muutuva pinge. See üh. Võreahelaga, saab muutuva pot. Pos. Võre pot. oodust elektr üleminekut, mis tõstab võnkeringi energiat. Neg võrepooli korral peab võnkumine toimuma sinna antud energia arvelt. Energiat kasutatakse kui palju antakse. Kui energia on liiga suur saab seda vähendada poolilt keerdude vähendamisega või südamiku väljakeeramisel. Piisavalt väikese mahtuvuse ja induktiivsuse korral saame kandva ks-i. Mikrofon sidestab anoodahela. Saame ks võnkumise mille amplituud muutub vastavalt ms võnkumisele. Detekteerimine ja detektor
(selle korral on jõujooned paralleelsed sirged). Elektrivälja jõujoonte omadused:*mida tihedamalt paiknevad jõujooned, seda tugevam on väli*jõujooned ei lõiku üksteisega*ajas muutumatu elektrivälja jõujooned saavad alguse + laengutelt või lõppmatusest ja lõppevad laenguga või lõppmattuses. (e-välja tugevus, q- laengu suurus, e-dielktriline läbitavus) Potentsiaalne väli-väli, mille töö sõltub ainult keha alg ja lõpp punkti asukohast. (grav, elektr vä). Elektrivälja mingi punkti potents-sellesse punkti asetatud proovilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhe. (-potentsiaal V, Wp-pot enrgia J, q-laeng C) Punktlaengu energia potentsiaal-(r-kaugus laengust, e-dielekt läbitavus) Elektriline induktsioon-Kui juht asetada elektrivälja, siis liiguvad positiivsed laengud välja suunas ja negatiivsed laengud välja vastassuunas, mille tulemusena juhi otstesse tekib ühte otsa + ja teise laengud. Dielektrikud*polaarsed*mittepolaarsed
jagamatus. Tegelikult ei ole jagamatu. Sellega, mis aatomi sees on tegeleb aatomi füüsika. J.J. Thompson- avastas elektroni, sellest ajast sai selgeks, et aatomi sees on plamitaarne aatomi mudel, on vastuolus klassikalisele füüsika seadusele. Seda vastuolu klassikalisele füüsikale. Poori teooria tugineb järgmistel postülaatidel: elektron saab tiirelda ainult kindlal lubatud orbiitidel, lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirja elektron laineid, elektron kiirgab või neelab elektr, mag. laine siis kui ta siirdub lubatud orbiidilt teisele. de Broglie hüpotees. E=hf, E=mc2, mc2=hf, mc=hf/c, p=h/a, Hüpotees: igal osakesel on olemas laine omadused ja osakeste lainepikkust saab arvutada valemist: X=h/mv.A-lainepiukkuys(m), h-Plancki konstant, h=6,63x10^- 34Jxs,m- osakese mass(kg), V- osakese kiirus(m/s). Tänapäeval ei loeta elektrone endaid laineteks vaid ollakse seisukohal, et elektronide käitumist
Q 5 Ct 130 A 160 Cm 5,894722 Kf 1 H 51 dT 300 m 1,687592 n 1 f 0,002603 Wg 4,012826 D 1,261358 Vm 2,006413 Valgla 60 0,75 0,2 900 60 0,75 0,8 3600 60 0,25 0,8 1200 60 0,25 0,2 300 50 365 18250 Koormus kg P/a Osakaal % Haritav maa 1260 6,10 Looduslikud kõlvikud 141 0,68 Asula reoveed 18921,6 91,63 Küla 12,775 0,06 Sademed 315 1,53 ...
2)Tuuma avastamise katse(kuldleheke)-Rutherford kiiritas alfa-osakese üliõhukest kuldlehte ja leidis et nad enamuses läbisid lehe väga väikeste kõrvalkalletega. Sellest järeldas ta et kulla sees paiknevad hajusalt elektronid. Leidus ka neid osakesi, mis olid hajunud suurte nurkade all, mõni oli põrganud isegi otse tagasi. Ilmelt olid nad tabanud palju suurema massiga osakesi, mis olid tõukava, so po.laenguga ja võtsid enda alla väikese osa ruumist. Need olidki kulla aatomite tuumad. 3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr.lagunemise prootoniks,elektr,an...
õppeaines: ELEKTROTEHNIKA Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2010 SISUJUHT 2 OTEHNIKA PÕHISUURUSTE VAHELISED SEOSED Elektrotehnika põhisuurused: · pinge - suurus, mis iseloomustab elektrivälja · voolutugevus juhi ristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis · takistus elektriahelale või selle osale rakenda- 3 tud pinge ja seda elektriahelat või ahela osa läbiva voolutugevuse suhe · võimsus elektriahelas tehtav töö ühes sekundis 4 TAKISTITE VÄRVIKOODID Püsitakistitele on määratud E-sarja standardväärtused: 10; 12; 15; 18; 22; 27; 33; 39; 47; 56; 68 ja 82 kokku 12 takistuse väärtust. Kõik muud takistuste väärtused saadakse standardväärtuste koma koha muutmisega. 5 PRAKTILINE TÖÖ 1: ARVUTUS...
1) Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk? Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse m...
Kiirvool – tugevasti kindlustatud, suure langu või käreda vooluga kanal või renn liigveejuhtimiseks paisust mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise aj...
Kp on võimsuse võimenduse tegur. Sagedustel 100Hz...10MHz on Kp > 1000000 Kui teoreetikud uurivad võimendit ei arvestata toiteallikat. Pidevate signaalide võimendamine raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma. Digit el võidukäik, kui IC-d 1000-de transistoriga(1965-70). 1bitt=1(2) transitori Anal. elektr tegeleb pidevate signaalidega. Ka looduslik signaal on analoogsignaal. Digi. elektr kasutab kahendarve (1;0) Suurte arvude esitamiseks arvutis on vaja 10milj. transistore. Analoogarvutis võimendid + logaritmaatorid + summeerijad + integraatorid(töötas elektrisignaalide abil) ka opvõimendid olid seal. 1.6
REDOKSREAKTSIOONID Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema teise elemendi oksüdeerumine Fe + S FeS Selles reaktsioonis raud on redutseerija, mis oksüdeerus raud(II)iooniks ja väävel on oksüdeerija, mis redutseerus sulfiidiooniks. 0 (-) II redutseerija Fe - 2e Fe oksüdeerija 0 (-) -II oksüdeerija S + 2e S redutseerija Redoksreaktsioonide korral toimub kõigi või osa valentselektronide ülekanne ühtedelt aatomitelt, molekulidelt või ioonidelt teistele aatomitele, molekulidele või ioonidele ning muutub elementide oksüdatsiooniastme märk või suurus. A. ELEMENDI OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINE Oksüdatsiooniaste on formaalne suurus, mis näitab elemendi laengut ühendis eeldusel, et ühend koosneb üheaatomilistest ...
tulemusel Tunnused: mitokondrite vakuolisatsioon, plasmamembraani purunemine, lüsosoomide turse/ purunemine, muutused tuumas/membraanis, tsütoplasmatiliste valkude väljumine rakkudest Mehhanismid: megakanalid, rakumembraani fosfolipaaside kadu, tsütoskeletti kahjustus, HVR kahjustav toime, lipiidide laguproduktide kuhjumine Reperfusioonikahjustus isheemiajärgsel koe verevarustuse normalisatsioonil, rakkude F ei taastu vaid kahjustub veelgi enam Meh-d: HVR täiendav teke (mitokondrid- elektr. Ja O, ksantinoksüdaas, dehüdrogenaas, leukotsüüdid- superoksiid) Ca ülekoormus (rakkus likvideeritakse atsidoos, kuid kuhjub rohkem Ca) mitokondrite kahjustuse süvenemine mikrovaskulaarne kahjustus, koe perfusioon langeb Põhjused: endoteeli turse, müokardi ishem. Kontraktuur pigistab koronaalartereid, vasokonstriktsioon, trombotsüütide ja neutrofilide kuhjumine, HVR toime Nekroos morfoloogiliste muutuste kogum, kujuneb pärast raku surma
Soojusnähtused autos 1. Soojunähtused autos Soojusfüüsika aluseks on atomaarsushüpotees: kõik kehad koosnevad üliväikestest, silmale eristumatutest ning pidevas korrapäratus liikumises olevatest kehakestest- aatomitest ja molekulidest. Auto on soojusmasin. Soojusmasinaid on võimalik ehitada väga erinevaid. Neil kõigil on aga midagi ühist: soojendi, töötav keha ja jahuti. Kuna teisi autos toimuvaid soojusnähtusi käsitletakse teistes töödes keskendus mina auto mootorile, selle jahutusele ja erinevatele autokütustele. 2. Mis on auto? Auto on vähemalt kolmerattaline ja kaheteljeline mootoriga sõiduk kehade vedamiseks rööpasteta maastikul. Kuigi autode kered on väga erinevad koosnevad nad peamiselt samadest seadmetest. Auto aku ja generaator tagavad ühtlase pinge auto mootori töös hoidmiseks, mugavusseadiste (raadio, navigatsioonisedmed) ja turvaseadiste töötamiseks. Tänapäevastel autodel on jõuallikaks si...
Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 5.2 Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus
korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400C juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600 700C; 800 - 900C võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub ning sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. 9 6.2Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Ni/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui
Elektr iajamite eksam Elektriajamite liigitus töömasinat käitavate mootorite hulga järgi · Elektriajam muundab elektrienergia mehaaniliseks energiaks ja võimaldab seadmete elektrilist juhtimist. · Üldjuhul koosneb elektriajam: muundurist, mootorist, ülekandest ja juhtimissüsteemist. Elektriajami eelised võrreldes teiste ajamitega tulenevad peamiselt elektrimootori eelistest. 1. Elektriajam on lihtne ja töökindel 2
Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist. Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb. Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr. juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. DIN 17660; Cu Zn 5 - Cu Zn 40 (5% kuni 40% Zn). Eurostandardis vastav analoog. Pronksid Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Cu/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%. Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem
Kui Eduard Bornhöhe ,,Kuulsuse narrides" iseloomustab tegelast sõnadega ,,ta oskab vigadega kirjutada", siis annab autor vihje, et tegelaskujul on õigekirja valdamises veel arenguruumi. Siiski ei ole õppimise käigus vaja vigu karta, sest need saab parandada ja neist õppida. Siinne õppematerjal on esmakursuslaste tüüpiliste õigekirjavigade vältimiseks abiks, sest kõiki vigu ei pea alati ise läbi tegema: arukas on õppida teiste, praegusel juhul siis eelkäijate tehtud õigekirjavigadest. Veapank on pärit 2017.-2018. õa esmakursuslaste tekstiloomelistest töödest. Mõnedes näidetes on vigu rohkem kui üks, seega tuleb materjali lugedes ja teadmiseks võttes olla üsna tähelepanelik. Jõudu tööle! Pealkirja järele ei panda punkti. Valmis tekst tuleb joondada ka paremalt poolt. KIRJA ALUSTAMINE JA LÕPETAMINE Eestikeelses kirjas `tere' järele koma ei panda. Ka kirja lõpus ei ole komal kohta. Vigane ...
: 6.Aatomi, molekuli, iooni jne.: 7.Gaasi ja auru mõiste jne.: 8.Vedeliku mõiste jne.: 9.Vedelike voolavuse, visk.: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27. Soolade klassifikatsioon jne.: 28. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: 29. Millised seadmed on akumulaatorid?: 30. Värvide põhimõtteline koostis 31
CO2 kontsentratsiooni pärja rakkudes TEST 5 1. Milline nimetatud hingamise protsessidest on kõige tihedamalt seotud rakusiseste membraanidega? Oksüdatiivne fosforüleerimine 2. Millisel protsessil põhineb oksüdatiivne fosforüleerumine mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA-s)? prootonite liikumapaneval jõul 3. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt elektr aksept mitETA lõpus 4. Kui palju hapniku molekule on vaja ühe glükoosimolekuli täielikuks oksüdeerumiseks hingamisprotsessis? 6 5. Prosteetiliste rühmade (kofaktorite) nagu heem ja Fe - S klastrid funktsiooniks on nii aksept kui anda ära elektrone mitokondr. Elektrontransport ahelas 6. fosfaatiooni (Pi) transport mitokondritesse toimub: antipordis OH ioonidega 7. Kloroplastid saavad sünteesida sahhariide pimedas kui neis on ATP, NADPH, CO2, reduts
peh omadused aatommass - 26,98 IIIA rühm elektrone - 13 hea elektr vääriskivid peegeldab ja soojusju hästi valgust väga püsiv
(Al ja Cu, Cu ja teras) Ühtlane, laiguline, pisteline, pilu-, hõõrde-, kontakt-, kiht-, kihtide vaheline, kristallide vaheline ja sisene, väsimus. Ühtlast ja laigulist korrosiooni vähendatakse pinna katmisega, pisteliselt sobiva materjali valikuga Piirpinna korrosioonile tuleb valida sobiv keevituse tehnoloogia ja ka materjal, Pilu korrosiooni korral tuleb pind hoida puhas jne. 31. NERNSTI võrrand Eme = EoMe + RT / nF * ln[Men+] , kus R 9,314J/kmol; T temp; n elektr. arv; F faraday arv Kui T=293K, siis Eme= EoMe + 0,059T / n * ln[Men+] Järeldused: · GE - võimalik valmistada, mille elektroodid on samast mat., elektrolüüt on sama, konstruktsioon on sama, kuid elektroodid on erineva temperatuuriga. · Konsentreeritud GE Sama temp.,materjal, kuid erinev konsentratsiooniga elektrolüüd. 32. Elektrokeemiline korrusiooniprotsess elektrolüüdi lahuse või sulatise toimel. Seisneb GE mood pinnal ja pinnaosas
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
Ainete sisestruktuur on peamine faktor, millest oleneb aine/materjali kõvadus ja tugevus. 20) Elekrolüütide vesilahustes toimub keemiline reakts siis, kui vesilahuse dielektriline läbitavus on küllalt suur, et lõhkuda elektrolüüdi sidemeid. Kui tõsta elektrolüüdi vesilahuse temp, siis tekib ioone veelgi rohkem. Elektrolüüdi vesilah-s toimuva keemil reakts käigus neutr elektrolüüdi molekul laguneb iooniks. CuCl2 <-> Cu2+ + Cl2 - Samuti toimub keemil reakts elektr vesilah-s, kui need lahused pole küllastunud. Elektrolüüte iseloomustatakse lahustuvkorrutisega ja kui ioonide kontsentrats ületab selle korrutise, siis tekib küllastunud vesilahus. Elektrolüütide lahustes toimuvad lõpuni minevad reakts-d (mittepööratavad), tekib gaas. Elektrolüüs protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel elekrolüüdi lahusest või sulatisest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi
25. Elektroodide mõisted (lahustuvad ja lahustumatud) elektrokeemias. Elektrood on mittemet-se kk kokkupuutes olev juht, mis ühendab kk elektriahela teise osaga. Elektroodi ül-ks on voolu juhtimine kk või sellest välja, aga ka el.välja tekitamine, mistõttu on elektrood taval metallist ja sihipärase kujuga. Inertne elektrood on elektrood, mis elektolüüsi ajal ei muutu (ei lahustu, nt plaatinaelektrood). Aktiivne elektrood on taval met elektrood, millega elektr ajal toimub keem muundumine (lahustuv). Standardpotentsiaal (E°) on galvaanielemendi emj, milles üheks elektroodiks on vesinikelektrood, teiseks uuritav elektrood. Uuritava elektroodi pot saadakse võrdlemise teel vesinikelektroodi potentsiaaliga, mille väärtus loetakse nulliks. Stand potentsiaali arvut: E = E°H+ - E°X, kus E°H+ > E°X. Standardpotents suurus oleneb met ioonide konstruktsioonit lahuses. Järjestus: Al(-1,66V), Zn(-0,76V), Fe(-0,44V), Sn(-