docstxt/1313524765129285.txt
Rahuolu Jrk. Sugu Vanus Laste arv Tööstaaz tööga 1 naine 28 0 9 ei 2 mees 31 2 9 jah 3 mees 35 1 17 jah 4 naine 32 1 12 ei 5 mees 26 1 4 jah 6 naine 31 2 12 jah 7 mees 44 2 26 jah 8 mees 38 1 17 jah 9 mees 28 0 9 jah 10 mees 28 0 10 ei 11 naine 30 1 12 jah 12 mees 31 1 10 jah 13 mees 37 1 15 jah 14 mees 33 1 10 ei 15 mees 27 0 4 jah Ülesanne 1. Tunnus...
6124196105 61.24% Ülesanne 7. Olgu X _x0018_ N(0; 1). Kirjutada kvantiilide abil välja intervallid, millesse sattumise tõenäosus on a) 0,9 b) 0,95 c) 0,8 d) 0,99 e) 0, 1 f) 0,05: b) 1-alfa: 0.95 alfa: 0.05 alfa/2: 0.025 Stand.norm.jaotuse kvantiil: -1.959964 Stand.norm.jaotuse täiendkvantiil: 1.959964 Vastus: intervall, millisse sattumise tõenäosus on 0,95 võrdub [-1,96;1,96]. a) 1-alfa: 0.9 alfa: 0.1 alfa/2: 0.05 Stand.norm.jaotuse kvantiil: -1.644854 Stand.norm.jaotuse täiendkvantiil: 1.6448536 Vastus: intervall, millisse sattumise tõenäosus on 0,95 võrdub [-1.65;1,65]. d) 1-alfa: 0.99
Kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud nii kvantitatiivse teguri muutustest kui ka kvalitatiivse teguri enda muuutustest, iseloomustab Vali üks vastus. a. püsiva struktuuri indeks b. struktuurinihete indeks c. muutuva struktuuri indeks Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 2 Hinded: 1 Hüpoteesi statistilisel kontrollimisel võetakse vastu sisukas hüpotees, kui Vali üks vastus. a. parameetri empiiriline väärtus on suurem kui kriitiline b. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on väiksem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus. c. parameetri empiirilise väärtuse absoluutväärtus on suurem kui kriitilise väärtuse absoluutväärtus; Vale Selle esituse hinded: 0/1. Question 3 Hinded: 1 Diskreetsel juhuslikul suurusel võib olla kolm väärtust : väärtus "2" tõenäosusega 0,2; väärtus "4" tõenäosusega 0,5 ja väärtus "7" tõenäosusega 0,3. Selle juhusliku suuruse keskväärtus on...
Kalibreerimise käigus määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel. Tavaliseks on kalibreerimistulemuseks mõõteviga koos määramatusega. Lihtsamalt öeldes saab mõõtevahendi valdaja kalibreerimise tulemusel kalibreerimistunnistuselt teada, kui palju mingis mõõtepunktis temale kuuluv seade valetab. Kalibreerimise meetod ja intervall Igale mõõteriistale, tööriistale ja katseseadmele määratakse kalibreerimise intervall. Kalibreerimise meetod ja intervall peab vastama mõõteriista, tööriista või katseseadme tootja juhendis toodule. Mõõteriistade, tööriistade ja katseseadmete kalibreerimise intervall ei tohi olla pikem kui 12 kuud alates viimase kalibreerimise kuupäevast. Erandjuhtudel võib teatud harva kasutatavate mõõteriistade, tööriistade või katseseadmete
vatsakese baasile QRS-kompleks iseloomustab vatsakeste depolarisatsiooni kestust. S-sakk sageli puudub ning ei oma kindlat seost erutuse levikuga südames, kuid muutused selles iseloomustavad erutuse leviku häireid. S-T segment näitab, et erutus on haaranud mõlema vatsakese müokardi ja potentsiaalide erinevus kaob. T-sakk vastab vatsakeste repolarisatsiooni kestusele. Q-T intervall e vatsakeste elektriline süstol. T-Q intervall e vatsakeste elektriline diastole. R-R intervall on südametsükli kestus. 7. EKG unipolaarsetes lülitustes registreeritakse elektrilised potentsiaalid keha pinnale asetatud nn. aktiivse elektroodi ja Wilsoni indiferentse e "0-potentsiaali elektroodi vahel. 0-potentsiaali saamiseks ühendatakse jäsemed, millelt elektrilisi potentsiaale ei registreerita, üle 5 kilo-oomiste takistuste ühte punkti kokku maanduselektroodiga,
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm -...
8 2 1 0 2 1 0 ül. 4.2 Intervall m ni pi n'i Ül. 4.3 20 7 0.329 8.225 0.183 40 5 0.221 5.525 0.052 60 5 0.148 3.7 0.457 80 1 0.099 2.475 0.879 100 7 0.066 1.65 17.347 ∑ 25 18.91
-tulekaitse -energia kokkuhoid -mürasummutus 8. Millised ehituslikud meetmed peavad olema rakendatud katusel paiknevate seadmete hooldustööde läbiviimiseks? Tule teha hooldutee ja platvorm koos turvaseadmetega (piiretega) 9. Milline nõue kehtib ventilatsioonisõlme elektrilüliti kohta? -kaitselüliti -nähtaval kohal olev avariilüliti 10. Kui pikk on tiivikventilaatorite kiilrihmade pinge kontrolli intervall? 2-6 kuud 11. Kui pikk on peenfiltrite vahetuse intervall? 6-24 kuud 12. Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall? Vastavalt tootja juhendile ELAMUTE SISEVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1. Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks? Tuleb kontrollida vastava loa olemasolu, kuna kõik plastid ei sobi joogiveetoruks sest võivad sisaldada ohtlike lisandeid. 2. Millised nõuded on kinnistu veearvesti asukohale?
Erinevates süsteemides kulgeb aeg erinevalt. Einsteini teooriast selgub, et valguskiirus on piirkiirus, st mitte ükski signaal ega ka ühe keha mõju teisele ei saa kiiremini liikuda. Relatiivsusprintsiibi kohaselt peavad kõikides inertsiaalsüsteemides loodusseadused olema ühesugused. Seepärast peab ka piirkiirus olema kõigis inertsiaalsüsteemides olema ühesugune. Intervall Mingit sündmust võime iseloomustada toimumiskohaga ja toimumisajaga. Suurust s12 = c 2 (t 2 - t1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 + y1 ) 2 nim intervallis. Kahe vaadeldava sündmuse vaheline intervall on kõigis inertsiaalsüsteemides ühesugune. Intervall jääb invariantseks üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise. Imaginaarset intervalli nim ruumisarnaseks. Sellise intervalliga eraldatud sündmused ei saa üheski inertsiaalsüsteemis ruumiliselt ühtida
ton Q := 180 vagonettide tootlikkus hr m v := 2.1 vagonettide liikumiskiirus s 3 H := 1 10 m vagonettide tõusukõrgus z1 := 4 vagoneti rataste arv Gv := 420kg vagoneti mass a := 100m vagonettide intervall t c := 18hr vagonettide tööaeg ööpäevas L := 6000m trossitee pikkus ton := 2.5 rauamaagi puistemass (1) 3 m Arvutus Trossitee keskmin e tõus H := = 0.167 L sin( ) = 0.166 = 9.55 deg Trossitee pik kus horis ontaaltasapinnas Lh := L cos( ) = 5917 m
Laboratoorne töö nr. 1: "Aerofotode kvaliteedi ja fotogramm-meetriliste karakteristikute määramine" 1.1 Koordinaatide mõõtmine aerofotol ja pildistamise baasi arvutamine Valin aerofotol kolm situatsioonipunkti (plaanilist). Määran antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Baasi arvutamise valem: , kus on vastavalt vasaku aerofoto koordinaat, parema aerofoto koordinaat ja on baas. Tabel 2.. Aerofotodel valitud punktide koordinaadid ja baasid Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121 b +70 -86 -52 -88 122 119 4 0 0 119 =121 1...
· Diminuendo vaibudes · Duur rõõmsakeelne helilaad JOst JOni · Dünaamika helitugevus ja selle muutumine muusikalises teoses · Forte valjult · Fortissimo ülivaljusti · Harmoonia helide kooskõla; õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest · Helilaad antud ajastule või kultuurile omane helikõrguste süsteem · Helistik kindla algusnoodiga helilaad · Instrumental muusika muusika, mis on loodud pillidel esitamiseks · Intervall ühe astme kaugus teisest · Juhuslikud märgid kõrgendus ja madaldusmärgid, mis kirjutatakse selle noodi ette, mida tahetakse kõrgendada või madaldada ning mis kehtivad ainult selles taktis · Klaviatuur klahvpillide helistik · Kromaatiline helirida pooltoonide kaupa kulgev helirida · Largo laialt, väga aeglaselt · Mezzoforte poolvaljult · Mezzopiano poolvaikselt · Moderato parajalt, mõõdukalt · Moll kurvakõlaline helilaad RAst RAni
helistiku võtmemärgid). Näit.: harmooniline moll ülesse R D J L M N SI R, alla R SI N M L J D R meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (dieesidega helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges). * Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis.
Intervalliks nimetatakse kahe heli vahelist kaugust , intervallid jagunevad: - meloodiline intervall, helid paiknevad teineteise järel - harmooniline intervall, helid kõlavad samaaegselt Intervallide määramisel on kaks aspekti. Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s
Kõrgema astme võrratused. Ruutvõrratuste lahendamiseks on mitu meetodit. Piirdume intervallide meetodiga. Intervallide meetodi algoritm: 1. Leida avaldise nullkohad (võrdsustada nulliga). Avaldist võib lahutada tegureiks. 2. Paigutada nullkohad arvsirgele. 3. Uurida avaldise märki igas saadud intervallis (igas intervallis valime suvalist arvu, asendame selle arvu ja uurime saadud märki). Intervallid omavad kas ,,+" või ,, ,, märki. ,,+" märgiga intervall vastab ,,> 0" võrratusele ja ,, ,, vastab ,,< 0" võrratusele. Näide 5. Lahendada võrratus x2 3 x < 0. Leiame avaldise nullkohad, võrdsustades ,,0"-ga x2 3 x = 0 toome x sulgude ette x( x 3) = 0 x = 0 või x 3 = 0 x1 = 0, x2 = 3. Lahutame tegureiks ja seega saame järgmise võrratuse: x( x 3) < 0 Paigutame nullkohad arvsirgele:
Tehakse järeldusi, aga ainult nende andmete kohta, mida kogusime. Üldkogumi all mõeldakse kõiki juhtumeid või objekte, mille kohta meie poolt püstitatud järeldused, oletused kehtivad. Mõõtmiseks valitud (uuringusse kaasatud) üldkogumi osa nimetatakse valimiks. Valimi tingimused: Juhuslik – kõigil üldkogu liikmeil on võrdne võimalus sattuda valimisse. Esinduslik – samad proportsioonid, mis on üldkogus, peavad olema ka valimis. Piisavalt arvukas. Tunnused- nimi, järjestus, intervall, binaarne. Võtmeküsimused: Kas väärtused on järjestatavad? Kas skaalavahemikud on võrdsed? Nimitunnused nimi, sugu, perek. seis, elukoht, maakond. Väärtused ei ole üheselt järjestatavad Järjestustunnused rahulolu, haridustase. Järjestustunnuste puhul on tunnuse vastusevariandid intensiivsuse põhjal järjestatavad. Samas ei pea skaalapunktide vahed tingimata võrdsed olema. Tüüpilisteks järjestustunnuse näideteks on haridustase, igasugused meeldivuse ja rahulolu hinnangud
· Viimase komponendi olulisust kirjeldab ristelastsus üks osa kogu hinnaelastsusest. · Täiendkaubad - misiganes kaubad, mille puhul ühe kauba nõudluse muutus toob kaasa teise kauba samasuunalise nõudluse muutuse isegi kui selle hind jääb samaks. · Pikaajaline nõudluse sissetuleku elastsus jäi linnasisese ühistranspordi puhul vahemikku -0.4 kuni -1.0. · Teenustaseme mõiste alla kuuluvad: · Liikluse tööaeg · Sagedus ehk intervall · Ühissõidukite täituvus Nõudluse elastsuse mõõtmine · Keeruline ülesanne: Turud ei ole homogeensed, vaid koosnevad väikestest komponentidest, nt reisiraudtee turg sisaldab reise vägagi erinevate lähte- ja sihtkohtade vahel ning erinevatel eesmärkidel, näiteks pendelreisid, vabaajareisid, ärireisid Näited elastsusest · Autokütuse hinnaelastsus -0.3, aga pikaajaline kuni -0.7.
{ 0100 0110 } = 0 1 — 0 I Iga n-järguline kahendvektor omab seega n lähisvektorit. näide: Järgnevad 2 vektorit on teineteise lähisvektorid: 1011 1001 n-mõõtmeline Boole'i ruum on kõikvõimalike n-järguliste kahendvektorite hulk { 0, 1 }n võimsusega 2n : | {0, 1}n | = 2n intervall on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega 2n /¯¯ näide: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ ( n N ) , milles iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas täpselt n lähisvektorit. 3-mõõtmeline Boole'i ruum { 0, 1 }3 on kõikide 3-järguliste 2ndvektorite
Võtan vastu H0 hüpoteesi. 4.Valimile vastav empiiriline histogramm võrdlaiade vahemikega Vahemi km ni Pi 0-20 4,00 0,16 20-40 5,00 0,20 40-60 1,00 0,04 60-80 7,00 0,28 80-100 8,00 0,32 25,00 1,00 Kontrollida 2 testi järgi olulisuse nivool = 0,1 järgmisi jaotushüpoteese: 4.1 Põhikogumi jaotuseks on normaaljaotus (parameetrid tuleb hinnata valimi järgi) intervall 0-20 10 4 40 400 2304 9216 20-40 30 5 150 4500 784 3920 40-60 50 1 50 2500 64 64 60-80 70 7 490 34300 144 1008 80-100 90 8 720 64800 1024 8192 k=5
VI perioodil. IV-LATENTNTE FAAS(6 -12 a) Nartsislik orientatsioon, enesekesksus pöördub väljapoole, suhted teistega olulised. V-GENITAALNE ETAPP(18-30.a) Lähedus või eraldumine. Otsitakse rolli ühiskonnas: kes ma olen? Kelleks saada? Soolise kuuluvuse tunne stabiliseerub. Tähtsaks kujuneb FAAS(12 -18 a) Arendatakse intiimsuhteid, eksperimenteeritakse seksuaalselt, huvitutakse vastassost. suhe sõpradega, tööroll, partneriroll. 20-25 eluaasta vahel tekib nn intervall puberteediea ja täikasvanuea vahel- nn puhkeperiood. Selles perioodis on raske isadusega kohaneda. VII ETAPP(30-60.a) Loovus või stagnatsioon. Inimene kas on edukas oma töös, teostab ennast(töö või perekarma kaudu), aga võib ka E.Eriksoni teooria inimese arengust: I ETAPP(0 -l.a) Usalduse ja usaldamatuse tekkimise faas. Tekib usaldus iseenda, teiste ja maailma vastu. II palju kaotada ja taand areneda
10 1 0 0 0 x1 x2 x2 x3 x4 x1 x2 x4 MDNK: f(x1,x2,x3,x4) = 2.2 Leian McCluskey meetodiga MKNK: f(x1,x2,x3,x4) = (4,5,7,9,10,11,12,14)0 (6,15)_ Index Intervall Index Intervall Märge Index Intervall Märge Index Intervall Märge 0-1-1- - 0 - - 0-1 - - 0-1-1-2 - - 2-1-2- 2-3
Aerofoto pildistamise aja sain aerofoto all paremas nurgas kella pealt vaata tabelit 1.2. Tabel 1.2 Aerofotode intervalli määramine Aerofoto nr T (aeg) J (intervall) 515 10h 12 27 13 156 10h 12 40 Lennukiiruse arvutasin valemi = abil, kus on baas ja J on pildistamise intervall. 1,23 = = 341 / 13 /3600 Töö analüüs: Arvan et, antud töö eesmärk sai täidetud, kuigi kaldenurga ei leidnud, kuna antud aerofotod olid liiga tumedad. Töös algselt tuli viga sisse koordinaatide määramisel, kuna unustasin jälgida märke. Töö oli iseenesest lihtne ja ei nõudnud palju aega
2 40-60 7 0.6 0.2 5 0.8 60-80 1 0.8 0.2 5 3.2 80-100 6 1 0.2 5 0.2 ∑ 25 25 4.4 0 20-40 40-60 60-80 80-100 Vahemik (xi - x-)2 * ni Intervall ni pi xi ti 7888.39 0-20 5 0.2 0 -1.687 2333.27 20-40 6 0.24 20 -1.008 0.55 40-60 7 0.28 40 -0.330 411.28 60-80 1 0.04 60 0.349 9734.87 80-100 6 0
a capella- laulu esitamine instrumentaalsaateta akord- kolme või enama heli kooskõla akustika- kuuldavus, kõlavus akustilised pillid- kõik ilma elektrita töötavad pillid alternatiivmuusika- peavoolust erinev muusika arranzeerija- muusikapala seadja erinevatele pillikoosseisudele digitaalne- info edastamine signaalidena, mis esitavad numbrijadasid dünaamika- helitugevus ja selle muutmine muusikateoses etnomuusika- rahva- ehk pärimusmuusika fonogramm- helisalvestis harmoonia- helide kooskõla helilaad- helikõrguste süsteem helistik- kindla algusnoodiga helilaad intervall- ühe astme kaugus teisest mänedzer- muusiku esindaja, kes hoolitseb artisti töötingimuste eest partituur- noot, kuhu on koondatud kõik heloteose partiid pentatoonika- viieastmeline helilaad rütm- helivältuste korrastatud järgimine teema- muusikaline mõte, millel helitöö põhineb tämber- kõlavärv
ringjooni, mille tsentrid asuvad pöörlemisteljel. Iga punkti raadiusvektor pöördub ajavahemiku Dt kestel ühesuguse nurga Dj võrra, mis on kogu jäiga keha pöördenurgaks. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vektorite vaheline kiirus. Joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kaarepikkust, nurkkiirus- ajaühikus Relativistlik kinemaatika Galilei relatiivsusprintsiip. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Lorentzi teisendused. Sündmuste samaegsus. Pikkuse ja ajavahemiku suhtelisus. Intervall. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul. Galilei teisendused, relatiivsusprintsiip mehaanikas.. Vaatleme kahte taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes jääva kiiru-sega v0. Loeme ühe nendest tinglikult liikumatuks. Siis teine süs. K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Valime süs. K koordinaatteljed x,y,z ja süst. K´ teljed x´, y´, z´ nii, et teljed x ja
Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada siusoidaalse seaduspärasuse järgi.Mida nimetatakse sumbuvaks ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid arvutada ühe ja sama võnkumiseks?Sumbuvaks võnkumiseks nimetatakse võnkumist kus telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt.Sündmuste intervall? amplituudi kahanemine on eksponentsiaalne, st hälve muutub seaduspärasuse järgi.Harmoonilisevõnkumised s ( x2 x1 ) 2 ( y 2 y1 ) 2 ( z 2 z1 ) 2 (ict 2 ict1 ) 2 diferentsiaalvõrrand? Relativistlikus mehaanikas ruumi ja aja omadused sõltuvad kehade .. Sellist seost peavad rahuldama kõik liikumistest ja olenevad teinetesest
Kahendkoodiga seotud mõisted Mis on kahendvektor? Mis on kahendvektori pikkus? Kahendvektor on kahendnumbritega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtuste ühemõõtmeline jada pikkusega n. Vektori pikkus on tema 2ndjärkude arv ehk n järgulise 2ndvektori pikkus on n. Millised on 2ndvektori lähisvektorid. Need on sellised vektorid, mis on võrdse pikkusega ja erinevad teineteisest ainult ühes järgus. Mitu erinevat lähisvektorit on n järgulisel 2ndvektoril? .n lähisvektorit Mis on intervall? Intervall on võrdse pikkusega kahendvektorite hulk võimsusega 2n. Iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas 2 täpselt n lähisvektorit. Millised järgud on intervalli olulised järgud? Intervalli olulisteks järudes on tema vektorite need 2ndjärgud, mille väärtused on kõikidel vektoritel kogu intervalli ulatuses konstantne. Kuidas on intervalli suurus seotud tema mitteoluliste järkude arvuga?
Fluktuatsiooni suurusel on oluline mõju juhtimise kvaliteedile. Enamus algoritme toimib diskreetses ajas, kus eelduseks on ajaühiku konstantne suurus, mida on aga arvutis realiseerimisel väga raske tagada. Jõudluskitsendused käivitusperiood, töö kestus, kitsendused sündmuste järjekorrale. Kitsendused protsesside vahelisele interaktsioonile alustamise hetk, töö sünkroniseerimise reziim ja täpsus. Andmete ja sündmuste kehtivuse intervallid sündmuste ekvivalentsuse intervall, sündmuste samaaegsuse intervall. 10/10 5. millised on ranges ja nõrgas reaaalajas töötavate süsteemide peamised erinevused? Millal on mõistlik / vajalik, et süsteem töötaks ranges reaaalajas ja millal piisab nõrgast reaalajast? (max 10p) Ranges reaalajas töötav süsteem peab tulemused väljastama täpselt ettenähtud ajaks, ohutus on sageli kriitilise tähtsusega. Kõik kriitilised arvutused tuleb teha paralleelselt kahel
2. Leida MDNK ja MKNK, mis sobiksid matriklinumbrist leitud osaliselt määratud 4-muutuja funktsiooni esitamiseks. Leian MDNK Karnaugh' kaardiga. f(, , , ) = x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 1 1 - 1 01 1 0 1 - 11 0 0 - 1 10 1 1 0 0 MDNK: f(, , , ) = v v v MKNK McCluskey meetodiga f(, , , ) = Indek Nr Indeks Intervall Märge Intervall Märge s 3 *0011 x -011 A1 5 0101 x 2-3 -101 A2 2 6 *0110 x 110- A3 10 1010 x 101- A4 12 1100 x 3-4 1-11 A5 11 1011 x 11-1 A6 3
tõuseb 4-ni. Arvuta reisi üldistatud kulu G, sõidunõudlused enne ja pärast ning tarbija hinnalisa (TR) muutus. G1 = 1+5x1=6 G2=4+5x1=9 G=3 Q1 = 800-80x6=320 Q2 = 800-80x9=80 TR = 80x3+1/2x240x3 = 240+360=600 (kuna läks halvemaks, siis see number on tegelikult miinusega) 2. Reisinõudlus liinil kahe väikelinna vahel on antud valemiga Q (G) = 1000 30G. Praegu on liinil keskmine sõiduaeg 30 minutit, liikluse intervall 10 minutit ning piletihind 1.5 . Keskmise sõitja ajaväärtuseks on 3/h. Liini teenusepakkuja kaalub intervalli vähendamist 5 minutile, selleks uute busside soetamiseks on arvestatud, et aastane kapitalikulu on 40 000 ning aastane tegevuskulu on 20 000 . Leia, kuidas muutub reisi üldistatud maksumus (G), sõidunõudlus ning tarbija hinnalisa (TR). Milline on kogu kasu projektist ning milline on sotsiaalne puhaskasu (net social benefit)?
Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool helivältuse jagamine kolmeks võrdseks osaks...
eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus - intervall üksikute ravikuuride vahel Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. Imendumine erinevate manustamisviiside korral Imendumine paikse manustamise korral. Ravim on toimivas kontsentratsioonis
Leida antud loogikafunktsiooni MDNK, MKNK, TDNK, TKNK. Minimeerimine normaalkujude klassis Boole'i ruum {0,1}n all mõistame järgnevas kõikvõimalike kahendvektorite (x1 ,x2 ,...,xn ) hulka. Hüperkuupi (n-mõõtmelist kuupi) esitame kui graafi, mille iga tipp vastab üks-üheselt ruumi {0,1}n ühele vektorile ja 2 tippu on omavahel seotud, kui vastavad vektorid on ortogonaalsed (s.o. erinevad) täpselt ühe argumendi järgi ja langevad kokku ülejäänud (n-1)-s argumendis. · Intervall on vektorite (x1 ,x2 ,...,xn ) hulk, mis moodustavad teatava suurusega hüperkuubi. · Antud funktsiooni ühtede intervall on intervall, mille koosseisus olevate vektorite jaoks f(x1 ,x2 ,...,xn )=1. · Maksimaalne ühtede intervall on ühtede intervall, mis ei sisaldu üheski teises ühtede intervallis. Näide f(x1 ,x2 ,x3 )=(0,1,2,3,7)1 Ühtede intervallid: {0},{1},{2},{3},{7},{0,1},{0,2},{1,3},{2,3},{3,7},{0,1,2,3}. Maksimaalsed ühtede intevallid: {3,7},{0,1,2,3}.
Leida antud loogikafunktsiooni MDNK, MKNK, TDNK, TKNK. Minimeerimine normaalkujude klassis Boole'i ruum {0,1}n all mõistame järgnevas kõikvõimalike kahendvektorite (x1 ,x2 ,...,xn ) hulka. Hüperkuupi (n-mõõtmelist kuupi) esitame kui graafi, mille iga tipp vastab üks-üheselt ruumi {0,1}n ühele vektorile ja 2 tippu on omavahel seotud, kui vastavad vektorid on ortogonaalsed (s.o. erinevad) täpselt ühe argumendi järgi ja langevad kokku ülejäänud (n-1)-s argumendis. Intervall on vektorite (x1 ,x2 ,...,xn ) hulk, mis moodustavad teatava suurusega hüperkuubi. Antud funktsiooni ühtede intervall on intervall, mille koosseisus olevate vektorite jaoks f(x1 ,x2 ,...,xn )=1. Maksimaalne ühtede intervall on ühtede intervall, mis ei sisaldu üheski teises ühtede intervallis. Näide f(x1 ,x2 ,x3 )=(0,1,2,3,7)1 Ühtede intervallid: {0},{1},{2},{3},{7},{0,1},{0,2},{1,3},{2,3},{3,7},{0,1,2,3}. Maksimaalsed ühtede intevallid: {3,7},{0,1,2,3}.
muusikariistade häälestamisel. 3) Jõumoment? (jõudude moment?) Jõu f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid arvutada ühe ja sama telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt. 7) Sündmuste intervall? s = ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + (ict 2 - ict1 ) 2 Relativistlikus mehaanikas ruumi ja aja omadused sõltuvad kehade liikumistest ja olenevad teinetesest. See pärast vaadeldakse kolme ruumikoordinaati x,y,z ja ajakoordinaati t kui ühe ruumi (x,y,z,ict) sellises ruumi arvutatakse sündmuste vahelist ,,kaugust" nii nagu ikka 2 punkti vahelist kaugust. Intervall ei muutu üleminekul ühest inertsiaalsestsüsteemist teise. 8) Relatiivsusprintsiip?
(üles- või allapoole). Kui biovoolu pole, siis liigub mööda 0-joont. Väljalööke tähistatakse sakkidega. Tähistused on P Q R (kõige suurem) S T (vaata jooniselt). Need näitavad biovoolu olemasolu. Mida suurem amplituud (saki kõrgus), seda suurem biovool. Sakiga tähistatakse ka ajalõike – ajalised muutused. Ajalõike tähistatakse kui intervalle (ajavahemikke). Osa lühemaid ajalõike tähistatakse segmentidena – kõike lühem ajavahe, mida elektrokardiogrammil tähistada saab. Intervall on mitu segmenti kokku. P-saki intervall – P-saki lõpus Q-saki alguseni. P-sakk näitab erutuse teket ja levikut korrates. PQ segment – aeg P-saki lõpust Q-saki alguseni – selle aja sees erutus levib mööda erutustekke juhtesüsteemis mööda Hissi kimpu ja.. (???) PQ-intervall = P-sakk ja PQ-segement kokku; aeg P- saki algusest Q-saki alguseni; selle aja sees erutuse levik kodadelt vatsakesteni.
· Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,8...
intervall All/ehitamine/ ülal All/ lahendus/ ülal Duur / moll < 4 suurend. kvart IV (#) VII III I Mollis kõrge 7. aste >5 -vähend. kvint (#)VII IV I III Mollis kõrge 7. aste >VII (#)VII II IV I I III Mollis kõrge 7. aste D7 dom. septakord V (#)VII II IV I I I III v.7- väike septim V IV - D:s.6/s.3 M:v.6/v.3 s.2-suur sekund IV V - D:v.3/v.6 M:s.3/s.6 D65- kvint-sekst (#)VII II IV V I I III V Lah. ül. noot sama D43 - derts-kvart II IV V (#)VII I III V I Lah. ül. noot üles D2 - sekund IV V (#)VII II III V I I Lah. ül. noot alla <2suurend. Sek. VI #VII V I HARM. MOLL >7 vähend. septim ...
1 1 11 0 - 0 1 10 0 1 - 1 MDNK: x1 x 2 x 4 x1 x3 x 4 x1 x3 x 4 x1 x 2 x 4 x1 x 2 x3 x 4 f(x1,x2,x3,x4) = 2.2 MKNK McCluskey' meetodiga: Index Intervall Märge Index Intervall Märge Index Intervall Märge -11- A1 0 1111 X 0-1 111- X 0-1-1-2 1-1- A2 11-- A3 -110 X 1110*
- Õpitakse seost eri stiimulite vahel - tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest - tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile Instrumentaalne e. operantne tingimine - reaktsiooni seostamine tagajärjega - Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel - tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist - reaktsioon võib olla ükskõik missugune 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. kindel intervall õpitu kontrollimise ja tasustamise kohta - 26. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline? võib toimuda ühe kogemuse põhjal · Maitse vältimise õppimiseks vajalik pikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US). toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon(CR) 27. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus? neuronite vahelisest aktiivsusest, müeliinist. 28. Kuidas virgatsained ajus toimivad?
aaria instrumentaalsaatega vokaalsoolo a cappella mitmehäälse vokaalmuusika esitamine kooriga akustika õpetus helist, selle tekkimisest ja omadustest alt madal naishääl arranzeerimine helitöö ümberseade avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö ballett lavakunstiliik bariton tenori ja bassi vahepealne meeshääl barokk 1600-1750 a Euroopas levinud kunstistiil bass madalaim meeshääl bel canto laulmisviis burdoon katkematult kaasa helisev bass conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgil...
x2) ÜLESANNE 9 Leida ja esitatada punktis 2 saadud MDNK-ga loogiliselt võrdne Reed-Mulleri polünoom. Reed-Mulleri polünoomi leidmiseks kasutan Karnaugh' kaarti. Karnaugh' kaardi täitmiseks kasutan samasid andmeid, kui MDNK leidmiseks. (määran määramatused võrdselt). x3x4 00 01 11 10 x1x2 00 0 0 0 1 01 1 0 0 1 11 0 0 1 1 10 1 1 0 0 Leian konstandid. 1) Intervall 100- konstandid x1=1 x2=0 x3=0 x1 x 2 x3 2) Intervall 111- konstandid x1=1 x2=1 x3=1 x1x2x3 3) Intervall 01-0 konstadid x1=0 x2=1 x4=0 x1 x2 x 4 4) Intervall 0010 konstandid x1=0 x2=0 x3=1 x4=0 x1 x 2 x3 x 4 Asendadame disjunktsioonid (moodul 2 summa) ja inversioonid + 1-ga . Võime asendada disjunktsioonid, kuna kõik ,,1"-d on katetud paaritu arvu kontuuridega. x1 x 2 x3 V x1x2x3 V x1 x2 x 4 V x1 x 2 x3 x 4 = x1 x 2 x3 x1x2x3 x1 x2 x 4 x1 x 2 x3 x 4 =
Renessanss-taassünd(antiikkultuuri) Hakati huvi tundma inimeste vastu keskaegne vs renessanss: realistlikum, detailsem, perspektiiv Kunst- Itaalia Muusika-Prantsusmaa 14 saj.-(missa, motett)(guilla de machaut) (ilmalikmuusika)(autor oluline) 15saj.-sajaaastane sõda laastas maad sp läks madalmaadesse. Koolkond-rühmitus kes lähtub loomingus samadel põhim. uus muusikastiil- imitatsiooniline polüfoonia Polüfo-mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imita-mitmehäälsus, mis hakkasid 11 jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakuj. (kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon Väljenduslaad- impulsiivne, värvirohke, jõuline/Giovanni:tasakaalustatus, vaoshoid, korrastatud madrigal- tõsise fil...
1 65 4225 287,6416 1 70 4900 482,2416 2 142 10082 1054,323 1 73 5329 623,0016 2 148 10952 1347,843 1 75 5625 726,8416 2 154 11858 1677,363 1 79 6241 958,5216 2 160 12800 2042,883 1 81 6561 1086,362 1 83 6889 1222,202 1 89 7921 1677,722 1 94 8836 2112,322 1 97 9409 2397,082 1 98 9604 2496,002 50 2402 157882 42489,92 k intervall xi ni nixi nixi2 1 0 - 14 7 11 77 539 2 15 - 29 22 8 176 3872 3 30 - 44 37 5 185 6845 4 45 - 59 52 4 208 10816 5 60 - 74 67 13 871 58357 6 75 - 89 82 5 410 33620
1 65 4225 287,6416 1 70 4900 482,2416 2 142 10082 1054,323 1 73 5329 623,0016 2 148 10952 1347,843 1 75 5625 726,8416 2 154 11858 1677,363 1 79 6241 958,5216 2 160 12800 2042,883 1 81 6561 1086,362 1 83 6889 1222,202 1 89 7921 1677,722 1 94 8836 2112,322 1 97 9409 2397,082 1 98 9604 2496,002 50 2402 157882 42489,92 k intervall xi ni nixi nixi2 1 0 - 14 7 11 77 539 2 15 - 29 22 8 176 3872 3 30 - 44 37 5 185 6845 4 45 - 59 52 4 208 10816 5 60 - 74 67 13 871 58357 6 75 - 89 82 5 410 33620
t 2,01 Bmin 18,098652 n- on mõõtetulemuste koguarv, Bmax 18,102748 h - on intervalli samm f(zi) - on normaaljaotuse tihedusfunktsio 5. Histogramm ja tihedusfunktsioon f(zi) = NORMDIST(xi;X ,s, FALSE), kus Intervall 10 n 50 samm 0,0139 Intervall tabel Teor. Intervalli Intervalli Intervalli Kogus kogus kesk- jkn algus lõpp intervallis Tigedus fun. intervallis väärtus 1 18,027 18,0409 6 1,2966E-017 9,0E-018 18,034
Samm h=(MaxMin)/intervallide arv. Normaaljaotusele vastav mõõtetulemuste arv ni" intervallis i on leitav valemiga: ni"= n*h*f( zi) n- on mõõtetulemuste koguarv, h - on intervalli samm f(zi) - on normaaljaotuse tihedusfunktsiooni väärtus kohal zi f(zi) = NORMDIST(xi;X ,s, FALSE), kus s on standardhälve ja X keskväärtus. Intervall tabel Intervall Intervalli Kogus Teor. kogus i kesk- jkn algus Intervalli lõpp intervallis Tigedus fun. intervallis väärtus 12.0419 1 12.035 12.0489 6 1.5788E-06 1.09726E-06 5
3. osa: suureneb veel intensiivsus ja liigutuste ulatus. 4. osa: saavutatakse intensiivsuse tipp, pannes keha tugevate äkiliste liigutustega koormuse alla. 5. osa: Ülakeha vormimine, intensiivsus tuuakse alla. Fookuses õlad, rind, triitseps. 6. osa: jooksuharjutused, ajades südamelöögisagedus taaskord üles. 7. osa: rõhk on kiirusel, kasutatakse suurel osal spordist inspireeritud liigutusi. Suheldakse rühmaga. 8. osa: intervall 9. osa: võimsus, sügavad ja võimsad liigutused. 10. osa: alakeha vorming-jalgadele ja kõhulihastele toonuse andmine. 11. osa: venitus, lõdvestus. Uus-Meremaa firma. Maailma suurim muusika saatel tehtavate harjutuste varustaja spordiklubidele. BodyStep ja BodyPump olid esimesed rahvusvahelised programmid, järgnes BodyAttack jt. Les Millsi asutatud. Les Millsi programmi kasutatakse 75 riigis, rohkem kui 14 000 spordisaalis.
1.20. sajandi muusikastiilid ja heliloojad 1) impressionism C. Debussy, M. Ravel 2) ekspressionism A.Schönberg, A.Berg 3) neoklassitsism I. Stravinski, C.Orff 4) hilisromantism R.Strauss, G. Mahler 5) avangardism J.Cage, H. Sctockhausen 2. Dodekafoonia- 12. heli muusika (ühes oktaavis) Ülesehitus: 1) algkuju (seeria) 2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku juma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
