Eesti Maaülikool Loomakasvatus II Kaja Tuisk Protekteeritud (kaitstud) proteiin mäletsejate söötmisel Juhendaja: O. Kärt Tartu 2012 Sissejuhatus Sõna proteiin tuleb kreekakeelsest sõnast proteus - esimene või esmane. Põllumajandusloomade söötmise seisukohalt peame proteiini rakendus bioloogiliseks mõisteks, mis tähistab nii söötades kui organismis olevaid kõiki lämmastikku sisaldavaid ühendeid. Pikka aega ei pööratud mäletsejaliste söötmisel söödaproteiini koostisele ja bioloogilisele väärtusele suurt tähelepanu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teadmised mäletsejate seedefüsioloogiast aga niivõrd kasvanud, et on üles kerkinud vajadus ka praktika tarbeks seni kasutusel olnud proteiini hindamise süsteem üle vaadata.
kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk. Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus. Et söötade peamiseks orgaanilisteks ühenditeks on proteiin, toorrasv ja süsivesikud (toorkiud, tärklis, suhkrud jt.), siis on püütud määrata nende keskmist põlemissoojust. Kasutatakse söötade energiasisalduse väljatootmisel Kellneri Instituudi (Saksamaa) teadlaste poolt saadud põhitoitainete põlemissoojuse arve. 1 kg proteiini põlemisel vabaneb 5,72 Mcal e. 23,9 MJ soojust e. energiat 1 kg toorasva põlemisel vabaneb 9,50 Mcal e. 39,8 MJ soojust e. energiat 1 kg toorkiu põlemisel vabaneb 4,79 Mcal e. 20,1 MJ soojust e. energiat 1 kg N-ta e.a.põlemisel vabaneb 4,17 Mcal e. 17,5 MJ soojust e. energiat Toitaine soojusväärtuste arvude järgi koostatud võrrandi kohaselt võrdub sööda
013K Pähklid Referaat Tallinn 2008 Sisukord: · Sarapuupähkel · Kreeka pähkel · India pähkel · Maapähkel · Mandel · Parapähkel · Pistaatsia pähkel · Kookospähkel · Kastan Sarapuupähkel Sarapuupähklid on valgu- ja kiudainerikkad. Sarapuupähklid sisaldavad mitmeid mineraale; rauda , vaske ja magneesiumi. Vitamiinidest sisaldavad koliini ja tiamiini . 100 g sarapuupähkleid sisaldab rasva 62,4 g, proteiini 12,6 g, karbohüdraate 13,7 g, mineraale 2,5 g, vitamiine 3,2 mg, süsivesikuid 9,4 g. Sarapuu pähklite maitse paraneb oluliselt kuumtöötlemisel. Sarapuupähklid kasvavad Eestis (harilik sarapuu). Sarapuupähkleid süüakse harilikult maiustustena näiteks halvaa, kommid , sarapuupähklivõi. Kreeka pähkel Kreeka pähklid Eestis ei kasva. Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega ,mis tuleneb suurest mineraalainete -(kaalium ja kaltsium) ja küllastumata
kiirendas kõrreliste arengut. Juunikuu I ja II dekaad olid viimase seitsme aastaga võrreldes kõige väiksema efekt. temperatuuride summaga (119 kraadi). Nendes tingimustes oli liblikõieliste ja põld-raiheina juurdekasv I niiteks tavalisest aeglasem. Rohuproovide keemilise koostise määramisel kasutati Van Soesti süsteemi. Analüüsid tehti PMK taimse materjali laboratooriumis. Saagi energiasisaldus (ME) ja seeduvus (DDM) arvutati. Rohusööda proteiini täpsemaks iseloomustamiseks kasutati metaboliseeruva proteiini ja vatsa proteiini bilansi näitajaid, mis saadi katseproovide analüüsitulemuste EMÜ Loomakasvatuse instituudi vastavasisulisse arvutiprogrammi 134 Agronoomia 2010/2011 sisestamisel (Kärt jt, 2002). Katseandmete statistilisel analüüsil kasutati dispersioon- analüüsi, seoste tugevuse ja usutavuse hindamiseks regressioonanalüüsi. Tulemused ja arutelu
6 sidemeid. · Sahharolüütilised bakterid muudavad oligi-, di-, ja monosahhariidid lendavateks rasvhapeteks (LRH). Ei lagunda dekstriine. · Laktolüütilised bakterid, muudavad piimhappe propioonhappeks. · Lipolüütilised bakterid, lagundavad triglütseriidid glütserooliks ja rasvhapeteks. · Metanogeensed bakterid, toodavad süsihapegaasist ja vesinikust metaani (CH4). · Proteolüütilised ja desamiinivad bakterid, hüdrolüüsivad proteiini aminohapeteks ning desaminivad need ammoniaagiks ja süsinikskeletiks. · Karbamiidi ja biureeti ammoniaagiks ja süsihappegaasiks lagundaad bakterid. Vatsa mikroorganismid ja ökosüsteem · Seened ja tsellololüütilised bakterid kinnituvad struktuursete rakukestaainete külge ja hüdrolüüsivad neid. · Amololüütilised ja sahharolüütilised bakterid kinnituvad lahustuvate söödaosakeste külge ja hüdrolüüsivad neid.
Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb.
SKA S% SKA S% SKA S% Timut 2,50 65 3,22 64 4,02 62 Harilik aruhein 1,88 67 3,01 65 3,79 64 Karjam raihein 2,44 69 3,19 67 4,10 66 Lutsern 3,02 68 3,31 66 4,47 64 Pun. ristik 2,44 70 2,75 67 3,75 66 Liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede keemiline koostis Proteiin Proteiini hindamisel arvestame sööda proteiinisisalduse kõrval selle lahustuvust vatsavedelikus ja lõhustuvust vatsa mikroorganismide poolt. Tabelis 3 on toodud liblikõieliste ja kõrreliste toorproteiini(TP) sisaldus ja selle vähenemise käik. Liblikõielised on proteiinirikkamad kui kõrrelised. Kõrrelistest on aeglasema proteiinisisalduse vähenemisega karjamaa raihein, timut seevastu on proteiinirikas vaid enne kõrsumise faasi lõppu. Liblikõieliste proteiinisisalduse langus
Herbitsiidide suhtes tundlik Õige külvi ajastamine Ohustajad Enamlevinud hernehaigused on laikpõletik, herne närbumistõbi, hahkhallitus ja herne-ebajahukaste. Hernest kahjustavad peamiselt hernemähkur, herne-kärsakas ja herne- lehetäi. Sordid Kasvatatavad sordid rühmitatakse söögi- ja söödaherneks. Erinevalt vanadest sortidest on tänased sordid madalakasvulised ja lühema kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele Hernes teraks – valminud kuivad seemned toiduks, söödaks, seemneks ja muuks otstarbeks. Söödahernes – kogu taim haljasmassiks, võimalik kasutada ka energia tootmiseks. Valmimisaja järgi jaotatakse sordid: varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord eristatakse ka veel keskvarajasi sorte.
mustmädanik. Koristus ja kuivatus · Koristatakse siis, kui põld on hallika jumega. · Seemne niiskus on 15-20% piires ja pruunikasmustad. · Rapsi kuivatamise max temperatuur on 43 C. · Kuivatakse niiskuseni 7-9%, pikemaks säilitamiseks 6%. · Kuivatamisel ei tohiks niiskus langeda üle 10% päevas. Üldised näitajad · Seemneis on 3650% õli · Seemneil on terav kibe maitse · Sordiaretusega on puudused kõrvaldatud · 0-sort; 00-sort; 000-sort · 10% kuivainet · 2,5% proteiini · 1,6% toorkiudu · kaltsiumi (2,2 g/kg) · fosforit (0,5 g/kg) Huvitavat · Isotiotsünaat · Kosmeetikas kasutusel · Mängib suurt rolli Kanada mee toodangus · Kasutatakse proteiini-rikaste toitude valmistamisel · Suurimad kasvatajad on Hiina, Kanada, India, Saksamaa, Prantsusmaa Ajalugu Mõnedel andmetel kasvatati rapsi Lõuna-Aasias ja Vahemeremaades juba ligi 6000 aastat tagasi Esimest korda esineb inglise keelses ajaloos 14. saj. lõpus 1973 hakati Kanadas rapsi reklaamima
normeeritud söötmist ei saanud rakendada. Eesti kohalikule piimakitsetõule sobivad söötmisnormid tuletati NRC (1990) normide alusel ja teiste kirjandusandmete põhjal (The Nutrition of Goats, 2004). Seejuures arvestati Eesti kitsekasvatuse tavatingimusi ning kohalikule kitsetõule omast piimajõudlust, kasvu ning arengut. Sarnaselt teiste loomaliikidega leiti ka kitsede summaarsed päevased toitefaktorite tarbenormid partsiaalnormide põhjal. Aluseks võeti metaboliseeruva energia, proteiini, seeduva proteiini, kaltsiumi ja fosfori tarve, mis kulub elatuseks, kehamassi juurdekasvuks, emasloomadel ka loote kasvatamiseks ja piima tootmiseks. Vastavate partsiaalnormide liitmisel saadi nende toitefaktorite summaarsed päevased tarbenormid. Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks keskmine päevane kuivaine tarbimine ja toitefaktorite soovituslikud kontsentratsioonimäärad.
nendest sümptomitest tulenevaid haigusi. Tavaliselt müüakse sarapuupähkleid, millelt on kõva koor juba eemaldatud. Küll katab pähklit veel tumepruun mõrkja maitsega kile. Röstides pähkleid kuival pannil või praeahjus, tuleb tume kile kergesti maha. Kuumuse käes pähkel paisub ja koor tuleb lahti. Kasutamine toiduks: · Magusatesse roogadesse (tordid, koogis, saiakesed, erinevad vahud) 100 g sarapuupähkleid sisaldab: rasva: 62,4 g; proteiini: 12,6 g; karbohüdraate: 13,7 g; mineraale: 2,5 g; vitamiine: 3,2 mg; süsivesikuid: 9,4 g. Energeetiline väärtus: 679 kcal 100 grammis. 3 Kreeka pähkel Kreeka pähklipuu vilju nautisid inimesed juba 9000 aastat tagasi. Puu nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal
Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4 Toitefaktorite tarve iibeks. Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g) Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet, 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni, 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust. Liikumistarve - 30% elatustarvest Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve
rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus. 50% söödetakse Tallegg`i jääkidega, 10-20% kala (kilu, räim/ kalajäätmed), vilja ostetakse talunikult. Soomest tuuakse proteiini lisandeid (4-8%), 100 tonni aastas tursajäätmeid (ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast läheb minkidele. Söödetakse põhimõtte järgi mis minkidele on hea, see rebastele on ülihea. Vaadatakse, et oleks 40% proteiini energia osakaalust. Jälgitakse soolakogust kuna võib esineda soolamürgitust. Sööt peab olema alati värske. Sööda kontrollitakse laboris
Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid, 2x rohkem rasvaineid- piim kreemjam ning tihedam Peroksiidi aktiivsus 2-4 korda kõrgem- säilib kauem 58% rohkem Ca ja 43% proteiini, Fe, P, vit A ; 43% vähem kolesterooli Ei sisalda palju karotiini- piim valgem Energiarikkam
vesikulaarstomatiidi-, influentsa- ja herpesviirustele; 4. peremeesraku proteiinide sünteesi pidurdamine. Paljude viirusnakkuste puhul lakkab raku proteiinide süntees, kuid samal ajal jätkub viiruse proteiinide süntees. Raku proteiinide sünteesi inhibeerimine on iseloomulik pikornaviirustele. Sama on täheldatud ka toga-, influentsa-, rabdo-, poks- ja herpesviirustel. Mõnedele viirustele on iseloomulik hilisem proteiini inhibitsioon, eriti mittetsütotsiidsetele viirustele (pesti- ja retroviirused). Need viirused ei põhjusta raku surma ja raku proteiinide sünteesi pidurdumist. Tsütopaatiline efekt Viiruse tsütopatogeense toime tagajärjel tekib rakus tsütopaatiline efekt. Tsütopaatiline efekt on nähtav väljaspool organismi kultiveeritavas rakukultuuris. Viirusega nakatatud rakkudes toimub spetsiifiline morfoloogiline destruktsioon ja funktsionaalne patoloogia.
teiste pähklitega võrreldes madalam. Kõige parem maitse on maapähklitel kergelt röstituna. Kestadest saab pähkleid puhastada hõlpsalt, kuumutades neid praeahjus ja hõõrudes siis riide vahel. Hiina köögis levinud lisand kõikidele liha- ja köögiviljaroogadele. KREEKA PÄHKEL Kreeka pähklipuu vili, mis on kõige maitsvam, on omane määratud regioonile, mis hõlmab Türgi, Iraani, Iraagi, Afganistani, Lõuna-Venemaa ja Põhja-India. 100 g kreeka pähklit sisaldab rasva 64,0 g, proteiini 14,8 g, karbohüdraate 13,7g, mineraale 1,9 g, vitamiine 2,8 mg. Energeetiline väärtus: 698 kcal/2,919 kJ. Kreeka pähkel on iseäranis kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu - noorendab immuunsüsteemi.
osa. Kadus näljahäda. Vajab niisket, sooja, õhurikast mulda. Öökülmade suhtes tundlik. Valguse suhtes väga nõudlik. Ei sobi kivised mullad, segab kombaini. Mitte KN2K-d. Halb kui väetamisel liigselt lämmastikku. Ettevalmistamine: Terve seeme, sorteeritud suuruse ja tervisliku seisuni järgi, terved mugulad valida, seemnemugulate eelidandamine, et hakkaks intensiivne elutegevus, rohelised idulehed. Valguproteiini probleemid heintaimede kasvatamisel. Valk on proteiini kõige väärtuslikum osa, mis on iga elusa raku põhikomponent. Toorproteiin on kõigi taim- ja loomorganismis leiduvate lämmastikku sisaldavate ühendite üldnimetus. Nende ühendite koostis ei ole ühesugune. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitefaktor. Kõik taimsed söödad ei sisalda seda piisavalt. Rohkem kasvatada sobilikke taimi! Meetmed: 1. Laiendada liblikõieliste heintaimede kasvupinda ja intensiivistada kõigi heintaimede viljelemist. 2
Pärmseened Andris ja Kristo Iseloomustus Päristuumsed Umbes 150 liiki Raku diameeter võib-olla 3–40 µm Asustavad mulla-ja veekeskkonnas 1680. aasta Pärmseene joonis Paljunemine Suguta sigimine- Pungumine ja pooldumine Suguline sigimine Sisaldus Proteiini B-grupi vitamiine fosforit ja ergosterooli Kasutusviisid Alkohoolsetes jookides Õlle valmistamine Veini valmistamine Kefiiti jt. Piimajookide valmistamine Saia tegemisel Haigused Tekib kandidoos. Selle teada saamiseks... Kasv Pärmide temperatuuritaluvus on varieeruv.
ogiline toode Jogurt Maitsestatud hapupiimaliiik Sisaldab rohkem kuivaineid Täispiimast piimhappebakterite puhaskultuuriga Biotehnoloogilised piimatooted Töötlemisel kasutatakse mikroorganisme Juust, keefir, hapukoor, jogurt Tootmine Suure kuivainesisaldusega piimatoode Hapendamiseks kasutatakse temofiilseid juuretisi Rasvata kuivainesisaldust tõstetakse 1%-3% võrra Lössipulber Kasulikkus Vähendab haigestumist Kasulik seedekulgla talitusele Sisaldab rohkelt proteiini ja vitamiine Jogurt sobib neile, kelle seedekulgla piimasuhkrut ei talu Probiootilised jogurtid On lisatud erilisi piimhappebaktereid Tugevdavad immuunsüsteemi Tõhustavad seedetegevust Soodustavad kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist Taastavad antibiootikumiravi järel seedekulgla normaalse mikroobikoosluse Suurendavad seedekulgleast B-rühma vitamiinide imendmist TÄNAN KUULAMAST!
Tänapäeva söötmisteadus uurib peamiselt söötmise mõju piimale, söötade kvaliteeti ja tehnoloogiat ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida ning need pärinevad söödast. Elutegevuseks on loomal kindlasti vaja energiat, proteiini, rasva, 14. vitamiini, 24. Mineraalelementi, vett ja hapniku. Toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Ainete lagunemise protsessi organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks. Katabolism on organismis toimuv protsess, mille käigus vabaneb energia. Sünteesiprotsesse organismis nimetatakse anaboolseteks protsessideks. Osaliselt lagundatud ained jäävad seedimata ja imendumata ning väljuvad organismist rooja, uriini või higiga
Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappeid (põllumajandusloomadel 9, lindudel 11), * rasv ja selle koostises leiduvad asendamatud rasvhapped, * neliteist vitamiini (A-, B1-, B2-, B6-, B12-vitamiin, pantoteenhape, niatsiin, koliin, müoinosiit, foolhape, biotiin, D-, E-, K-vitamiin), * kakskümmend neli mineraalelementi (kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor, väävel, raud, tsink, mangaan, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen, vanaadium,
1. Kui palju silo sööb päevas lehm? 40…50 kg 2. Toitefaktorid-on need toitained mida loom ei suuda sünteesida, need peavad pärinema söödast. (energia, proteiin, rasv, 14 vitamiini, 24 mineraalelemendi, vesi ja õhuhapnik) 3. Orgaaniline aine=kuivaine-toortuhk 4. Loomade normaalseks tegevuseks on vaja energia, proteiini ja rasva. 5. Kuna algab ja lõppab lehmal laktatsiooniperiood? Laktatsioonitsükkel algab lehmadel poegmisega ja lõpeb kinnijätmisega. Sellele järgneb 40…60 päevane kinnisperiood enne uut poegmist. 6. Ternespiim annab antikehad(immuunsus) 7. Mis on asendamatud amiinohapped? On happed mida loom ei saa ise sünteesida vaid peavad saama seda söötadega. 8. Nimeta kolm vees lahustuvaid vitamiine? B-rühma vitamiinid,C- ja P-vitamiinid 9. Nimeta (ainult) kolm makroelementi
Sapi ööpäevane produtseeriv koguhulk sötub sööda koostisest. Tüüpilist Europpas kasutatavad sigade sööta (koostised oder, nisukliid, kalajahu) tarbinud sigadel on ta 48 ml/kg kehamassi kohta, kuid sigadel, kellele söödeti nö puhastatu segu, mis koosneb tärklisest, sahharoosist, kaeiinist, maisiõlist ja tselluloosist, moodustab sappi vähem 30 ml/kg. PANKREASENÕRE Pankreasenõre: Sisadlav süsiveskute, rasvade ja proteiini seedeks vajalikke ensüüme Neutraliseerib moats peensoolde suubuva happelise küümuse et ensüümid saakis toimet avaldada Pankreasenõres sisaldub põhiliselt 4 klass ensüüme: proteaasi, karbohüdraasi, lipaasid, nukleaasid. Kõik proteaasid ja fosfolipaas A moodustavad proensüümidena, kohe aktiivsetena produtseeritakse alfa-amülaas, triatsüülglütserrllipaas, kolesteroolesteraas, ribonukleaas I.
• Isetolmleja • Talinisu, suvinisu Saagikus • Kasvatatakse intensiiv- ja mahepõllumajanduslikult • Intensiivkasvatus annab rohkem saaki • Sõltub iga põllumehe kasvatusviisist • Talinisu- rohkem saaki • Ebasobivad kasvutingimused- saagikus ja kvaliteet madal Statistika (2011) TALINISU SUVINISU Külvipind 47 800ha 81 100ha Kogusaak 143 700t 209 600t Saagikus 3020kg/ha 2750kg/ha Kvaliteet • Proteiini sisaldus • Kleepvalgu sisaldus Saadused • Toit- leib sai, kondiitritooted, pasta, manna, jahu, klii, kuskus • Jook- viin, õlle • Söödavili • Õlest saab paberit, punutisi Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/nisu2 • http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatu s/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suvinis u#.Vfba7BGqqkp • http://www.hkhk.edu.ee/teravili/nisu.html Aitäh!
Sokolaadid. 1. Fazeri purustatud pähklitäidisega piimasokolaad ,,geisha’’.100g-s 40% sokolaadi – Koostisosade tekst on raskesti loetav,kuna tekst on väikses kirjas.Kirjasuurus võiks suurem olla. Toitainete koostis: 100g kohta- Energia 2312 kj/554 kcal Rasva 35 g Küllastunud rasvhapped 18 g Süsivesikud 47 g Millest suhkrud 45 g Proteiini 8,1 g Soola 13 g Lisaained: emulgaator(letsitiin sh soja),lõhna ja maitseained,täispiimapulber,sarapuupähklid 12%. 100g kohta kaloreid- 2312 kj 2. Laima piimasokolaad mustsõstratükkidega .Toiteväärtus 100g kohta 2184 kj- Kiri on samuti liiga väike ja raskesti loetav. Toitainete koostis 100g kohta: Energiasisaldus 2184 kj / 522 kcal Rasvad 29,3 g Küllastunud rasv 16,9 g 11g kohta: Energiasisaldus 240 kj / 57 kcal
suureneda. Lisaks sellele paraneb saagi kvaliteet, sest ülekaalu saavutavad parema söödavuse ja Suveperioodil on loomade põhisöödaks haljassöödad. Nende toiteväärtus on küllaltki kõrge, sisaldades kõrgema toiteväärtusega liigid. märkimisväärselt energiat, proteiini, mineraalelemente ja vitamiine. Seetõttu võivad nad olla suveperioodil Kultuurliikide leviku kiirendamiseks võib heinaseemneid külvata ka kamarasse. Häid tulemusi on loomale ainsaks söödaks. Haljassöödad on õigeaegsel käsutamisel mahlakad, sisaldades enamasti üle 20% andnud liblikõieliste seemnete pealekülv kuivainet.Alla 20% kuivainet on noores rohus
sihtkohtadesse saatmine. Leidub eukarüootsetes rakkudes. Golgi aparaadis toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine (ühendid süsivesikutega - glükoproteiinid) ja `sorteerimine` suunamiseks kas raku tipmise osa plasmamembraani (sekretoorsed proteiinid), külgosa plasmamembraani, endosoomidesse või lüsosoomidesse, tipmise osa tsütoplasmasse. 4. Ribosoomid nendes toimub proteiini süntees. Paiknevad kas vabalt tsütoplasmas või endoplasmaatilisel retiikulumil. 5. Endoplasmaatiline retiikulum Võib esineda sileda ja karedana. Koosneb torukestest, vakuoolidest ja tsisternidest. Kare Granulaarne e kare (rER), kus sünteesitakse valke 4 5 Sile - (sER) (mille pinnal ei ole ribosoome), kus sünteesitakse rasvhappeid, fosfolipiide (maksarakud) või
HERNES+PÕLDUBA Miks kasvatatkse? Proteiini vaesemad(rapsikook) Lutserni ja ristiku vahepala Keskkonnasõbralik tootmine Odavam Herne saak Põldoa saak Herne kasvupind Põldoa kasvupind Herne saagikus Põldoa saagikus Herne toodang elaniku kohta Kg/inimesekohta 90 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa toodang elaniku kohta Kg/inimese kohta 80 70 60 50 40 30 20 10 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Herne kasvupinna osakaal % 1.4 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 2000 2005 2009 2015 Eesti Prantsusmaa Leedu Rootsi Oa kasvupinna osakaal % 1 0.9 0....
rammutukkade, väheväärtuslike liikide jms tõttu. 2 Lehmadele arvestatakse söödanõudlus elatuseks nende eluskaalu järgi ja toodanguks nende eluskaalu juurdekasvu ning piimatoodangu järgi. Noorveistele arvestatakse söödanõudlus elatuseks ja juurdekasvuks koos. Hobustele arvestataks söödanõudlus eluskaalu ja töö järgi, lammastele nende eluskaalu ja laktatsioonikuude järgi. Päevased elatustarbe ja seeduva proteiini normid veistele on toodud tabelis 1. Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabeleid (Tartu, 2004). Tabel 1.Veiste elatustarbe normid Kehamass kg Metaboliseeruv energia MJ Seeduv proteiin g NOORVEISED
kokku 80...90kg. Valgud on organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks, toodangu moodustamiseks. Täiskasvanud loomadest vajavad proteiinirikkaid söötasid suuretoodanguga piimalehmad, munakanad, kuna nad eraldavad toodanguga kehast palju valku. Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines):
Toitefaktorite proportsioonid ratsioonides peavad olema kindlas tasakaalus (ühe või teise puudus või liiga suur kogus võib põhjustada ainevahetushäireid ja toodangutaseme langust). Söödad ei tohi kahjustada looma tervist ja toodangu kvaliteeti ning nende kogused peavad olema reaalselt söödavad. Seejuures peab ratsiooni hind olema võimalikult madal. Keskmine lehm (500-550 kg) vajab elatuseks 5...5,5 sü ja 300...330 g seeduvat proteiini päevas (1 sü ja 60 g seeduvat proteiini 100 kg kehamassi kohta). Lisaks sellele kulub 0,5 söötühikut ja 60 g seeduvat proteiini 1 kg piima tootmiseks. Koostame söödaratsiooni keskmise suurusega (500 kg) lehmale, kes annab 11 kg piima päevas. Energiatarbe arvutamine: 5 sü (elatustarbeks) + 11 kg piima x 0,5 sü (tootmistarbeks) = 10,5 sü (kokku päevas) Seeduva proteiini tarbe arvutamine: 5 x 60 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 11 kg piima x 60 g s. prot.-i (tootmistarbeks) = = 300 g s. prot.-i (elatustarbeks) + 660 g s. prot
on nad ühtlasi ka amüloid naastude peamisteks komponentideks. Beeta amüloidid on organismis ainevahetuse loomulikkeks produktideks. A sekretsioon sünapsis kiireneb järsult neuronaalse aktivatsiooni korral, protsess, mis on seotud loomuliku neurotransmitterite vabastamisega vesiikulitest. Sünaptilise A füsioloogiline tase võib nõrgendada erutuse ülekannet ja hoida ära neuronaalset hüperaktiivsus.7 Beeta-amüloid on transmembraanse glükoproteiini amüloid prekursor proteiini (APP) proteolüütiline vaheprodukt. Amüloid prekursor proteiini (APP) enda funktsioon pole selge, kuid arvatakse, et see on seotud neuronaalse arenguga. Beeta-amüloid tekib amüloid prekursori proteiini (APP) proteolüüsil järjestikuste BACE-1(beeta-piirkonna amüloid prekursor proteiini lõhestav ensüüm 1 ), -sekretaasi ja -sekretaasi ensümaatiliste tegevuste toimel. Beeta-amüloidi monomeerid on lahustuvad ja loomuliku ainevahetusproduktina ka ohutud
Referaat Mugulviljad Aivo Puusild Pm1b Olustvere 2013 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Kartul , Bataat , Maapirn 3.Mugulviljad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mugulviljadest . Selle referaadi teema valisin ,sest see tundus huvitav. 1 Kartul Kartul sisaldab 12 - 25% tärklist, kuni 2% täisväärtuslikku valku, 1,7% mineraalaineid, ja 71- 84% vett, 10-30g C-vitamiini 100g kohta. Kartulid jagunevad keemilise koostise, saagikuse ja valmimise kiiruse alusel sortidesse. Uusi sorte saadakse aretustöö tulemusel. Kasutamise otstarbel jagunevad kartulisordid: ·toidukartul, ·tööstus- ja ·universaalseks kartuliks. Mida rohkem sisaldab kartul tärklist, seda kiiremini see keetmisel laguneb. Kvaliteedi alusel jaotatakse toidukartul ekstra, 1. klass ja 2. klass...
põllumajandusloomade söömust optimeerida maksimaalse kasu saamiseks. 3 1. Mis on söömus? Söömuse all mõistetakse looma poolt päevas tarbitud söötade ja neis sisalduvate kuiv- ja/või orgaanilise aine kogust. Söömusest võib rääkida ka kui sööda vastuvõtust. Analoogiliselt võib välja arvutada ka sööda üksikute toitefaktorite, näiteks proteiini, kaltsiumi või fosfori jt. söömuse. Mitmetel juhtudel loomade söömust ei piirata, näiteks loomade karjatamisel. Söömust ei piirata ka kui põrsastel ja kesikutel on sööta küllaldaselt. Vastavalt talitatakse ka tihti lindude söötmisel. Sõltuvalt koostatud söödaratsioonis olevate söötade maitsvusest, füüsikalistest ja keemilistest omadustest moodustab ratsiooni kuivaine maksimaalne söömus põllumajandusloomadel 3..
NI$U AJALUGU Nisu on maailma vanim kultuurtaim Ees-Aasia 7000 aastat e.Kr Euroopa 3000 aastat e.Kr Eesti 2000 aastat e.Kr ISELOOMUSTUS Nisu jaotub kaheks: - pehme nisu - kõva nisu Eestis kasvatatakse pehme nisu sorte. Nisul esinevad nii tali- kui suvivormid. 2010. aastal oli suvinisu kasvupind 80 000 ha, talinisu 41 000 ha. Talinisu annab suuremat saaki kui suvinisu. ISELOOMUSTUS Eesti nisu sisaldab keskmiselt: 9-15% proteiini 25-40% kleepvalku 2-3% toorkiudu 2% rasva 65% tärklist KASVUNÕUDED - talinisu Talinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kui teised kultuurid. Talinisu talub külma kuni -25°C Nisupõld peaks olema kallakuga. Eelistab parasniiskeid, neutraalse reaktsiooniga muldi. Ei sobi turvasmullad. Kasvunõuded - suvinisu Idaneb temperatuuril +1..2 °C Külma talub lühiajaliselt kuni -7 °C Järelvõrsed ja hilisvõrsed Nõrk toitaine omastamise võime
ükskõik millise tegevuse sooritamiseks. Kui viimane söögikord on näiteks kell kaheksa õhtul ning järgmisel päeval jäetakse hommikusöök vahele ja oodatakse lõunani, teeb see 16-18 tundi ilma igasuguse uue energiata. Kahtlemata peab sel juhul aju puudust kannatama ning aeglustunud ainevahetuse tõttu on organism sunnitud tavalisest rohkem vaeva nägema, et säilitatavaid süsivesikuid lagundada või rasva ja proteiini aju jaoks kasutatavaks muundada. Seda on oma kehalt palju tahetud, kui samal ajal peab keskenduma ja intensiivselt töötama. Teaduslikult on tõestatud, et hommikueine söömine parandab märkimisväärselt laste ja noorukite keskendumisvõimet, probleemide lahendamise suutlikkust, mälu ja meeleolu; täiskasvanute vanusegrupis on näitajad veidi ebastabiilsemad. Kaalulangetajad võivad arvata, et hommikusöögi vahelejätmine aitab neil kiiremini
Kelian Kondas KANAMUNA KANAMUNA Muna koosneb: munakoor, munavalge ja munakollane ehk munarebu. Muna on üks paremaid ja täiuslikumaid toiduaineid, milles on muu hulgas olemas kõik vitamiinid peale C, ning väga palju proteiini. Muna on söödavat osa kaaluliselt 90%, koort 10% KANAMUNA KANAMUNA KATEGOORIAD XL – raskemad kui 73 g. L 63–73 g. M 53–63 g. S kergemad kui 53 g. Mõned suhtarvud: 1 muna – umbes 0,5 dl, 1 munavalge – umbes 2 sl, 1 rebu – umbes 1 sl. MUNA KASULIKKUS Munarebus on keskmiselt 49% vett, 32 % lipiide, 17% valke ja 2 % mineraalaineid (nt kaltsiumi, fosforit). Letsitiin on hädavajalik rakkude
Kindlasti sobib kevadine poegimine sellistesse lambafarmidesse, kus lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise poegimise eeliseks on see, et sel juhul kulub vähem talviseid söötasid, eelkõige jõusöötasid, aga ka heina ja silosöötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem. Juba maikuust saab uted koos talledega saata karjamaadele, kus nad saavad ise süüa värsket, kõrge proteiini sisaldusega karjamaarohtu. Talvise poegimise eeliseks on see, et noorloomad saavad varem realiseerimisküpseteks ja eriti oluline on see tõuloomade müügi puhul, sest sageli soovitakse tõuloomi osta juba augustist alates. Talvise poegimise eelduseks on aga soojustatud lautade olemasolu. Talvise poegimise puuduseks on aga suurem jõusöötade kulu ning suuremad kulud lautade ehitamisel, sest siis tuleb laudad ehitada soojapidavateks. Tallede surevuse põhjused: 1. Abort, surnult sünd- 40 %
segasöödas suurendas kuivaine söömust ning selle põhjuseks võib olla asjaolu, et glütserool aitab vältida ratsioonikomponentide eraldumist täisratsioonilisest segasöödast. Toorglütserool piima ja EKM-piima toodangut ei mõjutanud, kuid suurendas piima valgusisaldust. Valgusisalduse suurenemine võib olla tingitud asjaolust, et vatsa miksroorganismid kasutavad glütserooli energiaallikana mikrobiaalse proteiini sünteesil. Glütserooli söötmine ei mõjuta oluliselt vatsa pH-d, kuid odrajahu asendamine toorglütserooliga mõjutas täisratsioonilises segasöödas lenduvate rasvhapete vahekorda vatsavedelikus. Glütserooli suurendamine ratsioonis tõstis vatsavedeliku propioon- ja võihappe osakaalu äädikhappe arvelt. Antud uurimistöö katsest võid järeldada, et odrajahu osaline asendamine täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga suurendab ratsiooni kuivaine söömust
5 c Kuiv sügis kasukas 7 c Kuiv talve kasukas 0 c Kuiv paks talve kasukas -7 c * Browsen, R. & Ames D."Winter Stress in Beef Cattle" Cattle Producer's Library. CL760. Tegurid, mis loovad stressi talvekuudel on külm, tuul, lumi, vihm ja pori. Kõik need tegurid mõjutavad energia kulu karjal. Talvel energia vajadus suureneb aga proteiini nõuded jäävad samaks. Külmajal ajal peab ka vesi olema saadaval, muidu võivad veised keelduda söömast. Päevase kuivaine tarbitav kogus temperatuuri muutudes Temperatuur, < -15 -15 - (-5) -5 - 5 5 - 15 15 - 25 25 -35 >35 c Tarbimise 1.16 1.07 1.05 1.03 1.02 0.90 0.65 muutus % Metaboolne vastus külmale hõlmab praktiliselt kõiki keha süsteeme.
Teravilja küpsetusomadused sõltuvalt vihmasest sügisest Teravilja küpsetusomadused sõltuvad Kleepvalgu sisaldusest Langemisarvust Proteiini sisaldusest http://lemill.net/content/exercises/leiva-viktoriin-a-ruhm/view Toiduvilja kvaliteedi nõuetele vastava langemisarvu tagamiseks on vajalik Valida stabiilse ja kõrge langemisarvuga sort Mitte viivitada valminud vilja koristusega Kohene kuivatamine Mitte segada ise vilja partiisid Väetamisel kasutada külviga koos kompleksväetisi sõltuvalt mulla väetistarbest või PK-väetisi külvieelsel mullaharimisel Pidada kinni agrotehnilistest nõuetest Külvata puhitud seemnetega Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://pilt.delfi.ee/p...
Tänapäeval on kõikjal elusorganismid ning nad teeksid spontaanselt tekkinud organismidele lõpu peale. 1953. aastal testisid Oparini teooriat Stanley Miller ning Harold Urey Chicago Ülikoolis ning näitasid, et näiteks H20, NH3, H2 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu mõjul aminohappeid. Katses loodi tingimused, mis võisid olla planeet Maa algusjärgus. 2% süsinikust oli moodustanud aminohapped, mis on vajalikud elavatesse rakkudesse proteiini tekkimiseks. Samuti tekkisid suhkrud, vedelikud ning muud eluks vajalikud ühendid. Eelnev oli Oparini nägemus elu tekkest Maale, kuid ma ise isiklikult siiski ei oska küll välja valida ühtegi kindlat teooriat elu tekke kohta, mida ma rohkem usun, kui teisi. Mulle tundub, et seda on ka peaaegu võimatu täpselt kindlaks teha. Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Abiogenesis http://en.wikipedia.org/wiki/Miller%E2%80%93Urey_experiment http://en.wikipedia
● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab proteiini, takistab selle denturatsioonist, võimaldab hüdrofiilse keskkonda, kus saab tekkida reaktsioon Kiipide tüüpid I Analüütilised ● Antikehad kinnitatakse pinnale ● Lisatakse valgu lahus (nt lüüsunud rakkudega) ● Saab määrata ekspressiooni, afiinsust, aktiivsust ● Eriti hea ekspressiooni võrdlemiseks erinevate lahuste puhul Kiipide tüüpid II Funktsionaalsed valgukiibid ● Kasutatakse puhtaid valke ● Uuritakse valk-valk, valk-DNA, valk-RNA, valk-fosfolipiid
3.Tsütotoksiline-Hävitab ja kahjustab rakke https://www.youtube.com/watch?annotation_id =annotation_3841208353&feature=iv&src_vid =4WvnjCkLbvY&v=VY3Sd1edc8o Mürkide uurimine Kokku on meie planeedil hinnanguliselt 100 000 mürgist loomaliiki Hinnanguliselt 20 000 000 toksiini Teadusele on nendest tuntud ainult 10 000 Põhjalikult on uuritud 1000 toksiini MÜRGISAADUSED ÄMBLIKUD- Teadlased on ledinud, et äblike toksiinis leidub proteiini millega saab leevendada lihaselist düstooniat ja Tarantulate toksiinis on leitud aineid mis töötavad kui valuvaigistid SADAJALGSED-Nende toksiinis leiduvate ainetega on võimalik leevendada valu. SKORPIONID-Skorpionide toksiin suudab ka leevendada valu. Lisaks sellele leiti 2010. aastal tehtud uuringus, et skorpionide toksiin võib aidata ravida ka ajukasvajaid. MAOD-Madude toksiiniga on võimalik ära hoida kasvajaid. On
ökonoomne suuremahulisel kasutamisel; toorrasva ja tuhasisaldus on madal, Canola jahu Ei kasutatakse laialdaselt kalatoidus, mis on Hind sarnane sojajahuga; madal fosfori sisaldus sarnane proteiinisisaldusega nagu SBM Canola valgu konsentraat Proteiini sisaldus on sarnane kõrge kvaliteedilise Toidu lisandeid on vaja kasutada . kalajahuga, teda on palju testitud, kui proteiini allikana lõhelilstele ja teistele lihasööjatele liikidele mida kasvatatakse, aitab kaladel kasvada sama hästi kui kalajahu. 2.2 Teadustöö ,mis on suunatud jätkusuutlikule kalatoidu tarnimisele.
Haigusetekitajad SALMONELLA Põhjustab salmonelloosi, kõhutüüfus. Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle ümbruses paiknevates lümfisõlmedes. Salmonellaenteriidi puhul tekib 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. SHIGELLOOS Shigelloos ehk mustade käte haigust levitab peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib haigustekitaja toidusse sattuda. ...
koostisest. Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15∙109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni korral aga streptokokkidele sarnased vormid. Süsivesikute fermentatsiooni kõrval toimub mäletsejaliste eesmagudes omapärane proteiini lõhustamine ja mikroobne väärindamine. Mäletseja loom saab oma elutegevuseks ja toodangu moodustamiseks vajalikud aminohapped kahest allikast: 1) vatsas sünteesitud mikroobsest valgust ja 2) söötades leiduvatest aminohapetest, mis ei lõhustu vatsas, vaid seeduvad ja imenduvad peensooles. Mäletsejaliste eesmagudes sünteesitakse veel B-rühma vitamiine ja vitamiini K, mistõttu täiskasvanud mäletsejalised ei ole sõltuvad nende vitamiinide saamisest söödaga. Kuid
Piim Tallinna Teeninduskool KK12-PE1 Mirje Tombak 22.10.2012 Mis on piim... Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Piima koostis Enamjaolt vesi Rasvad Valgud Süsivesikud Vitamiinid Mikroelemendid Piima toiteväärtus vett 87% kuivainet 1213%, milles on süsivesikuid (laktoosi) 4,54,9%, Piimasuhkrut ehk laktoosi leidub ainult piimas proteiini (kaseiini) 3,23,3%, rasva 03,9%, Piimarasv on vitamiinirikas (sisaldab A,B,C,D,E,Kvitamiini). Piima kasutusalad Inimesed koguvad söögiks omale vaid mõnede loomade piima. Nende hulka kuuluvad: lammas, kits, lehm, pühvel. Piima: 1) Juuakse lihtsalt 2) Pastöriseeritakse enne joomist 3) Töödeldakse Kolmanda variandi puhul valmistatakse piimast ...
LUPIIN EHK HUNDIUBA LUPINUS VÄLIMUS · Õied: valged, kollased, roosad, punased, lillad,sinised · Kõrgus ulatub 75 kuni 100 cm · Õisikud kuni 60 cm pikad · Lehed sõrmjagused · Lehekesi 5-15 · Lehekesed terveservalised · Lehtede abilehed on leherootsuga sageli kokku kasvanud · Haprad varred · Õied paiknevad pikkades rohkeõielistes kobarates VILJAD JA SEEMNED · Viljad: kaunad, mis on lamedad, karvased ja läikivad · Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel Kahjustuvad oluliselt juba 13 miinuskraadi juures Külvis tuleks töödelda mügarbakteriga, muidu võivad taimed mügarbakterite puudusel kiratsema jääda Tänapäeval on aretamise juures suurim ...
Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele. Nahk püsib nii tugeva ja elastsena. Närvirakud Cutises reageerivad külmale, kuumale ja puudutusele. Ka rasunäärmed, karvarakud ja higinäärmed asetsevad selles nahakihis. Subcutis ehk kõige sügavam nahakiht on tihedalt seotud keskmise osa e. Cutisega. See on nagu energiareserv kuhu on paigutunud nahale vajalikud toitained ja see nahakiht täidab kõik vajalikud kaitsefunktsioonid. Sarvkiht on naha kaitsekihina väga tähtis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
