Refleksid Mis on refleksid? Refleksidon närvisüsteemi talituse põhiavaldused. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talituse muutusena. Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks ...
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impul...
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
hingamist ja südametege vust. Seljaaju vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel,info liigub mööda seljaaju valgeainet peaajju ja tagasi.,Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud käitumisi Mida kutsutakse reflekideks,mis aitavad reageerida kiires olukorras mõtlematta.nt : põlverefleks Seljaajunärvid sisaldavad kahesuguseid närvikiude.Selgmised kiud toovad seljaajusse infot,kõhtmised aga viivad info välja Piirdenärvisüsteem koosenb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. Närviimpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elekteriline muutus. Piirdesüsteem jaguneb kaheks kehaliseks ja vegetatiivseks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite,silelihaste ja mitmesuguste
piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9.miks põlverefleks ei saa toimuda seljaaju alaosa vigastuse korral? 10.tingitud ja tingimatud refleksid (leida loetelust sobivad näited) tingitud (omandatakse elu jooksul) valurefleksid, mitmesugused käitumisiseärasused ning liigutusvilumused, ei pärandu järglastele, esile kutsutud ärritaja poolt tingimatud (kaasa sündinud ehk pärilikud) imemisrelfeks, neelamisrelfeks, lihaste venitusrelfeks, osa kaasasündinud reflekse säilib kogu elu, osa ainult lapseeas 11
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus ...
NÄRVISÜTEEM Autor : Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: ...
Närvisüsteemi ehitus ja talitus Helene Urva Maidla Pk, 2009 Bioloogia, 9. klass Tänane eesmärk? · Mida närvisüsteem teeb? · Millised osad on ajul? Mis on nende ülesanded? · http://www.youtube.com/watch? v=GTv2mRH1Wac&feature=related * NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju ...
- Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid) - Somaatiline(mõjutab lihased) - Ühe või mitme sünapsiga refleksikaar Nimeta ühe sünapsiga refleks. - Põlverefleks Nimeta mitme sünapsiga refleks. - jalatõmbamise refleks, käe tagasi tõmbamine (nt tulise asjaga pihta saamine) Millisest ajust liigub erutus läbi põlverefleksi puhul? - Seljaajust Milline on alkoholist tingitud kaasasündinud närvihäire? - Väärareng - Vaimne ja füüsiline puue Nimeta ensefaliidi(ajupõletik) sümptomid ja põhjustaja. - Sümptomid: peavalu, uimasus, palavik ja väsimus, krambihood, mäluhäired, hallutsinatsioon
Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA 800...1000 mg Allikad piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihas...
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb lülisamabakanalit mööda allapoole ...
elunditesse. Erutuste analüüs toimub pea- ja seljaajus refleksikeskustes. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju · Väga tugevate ärrituste ja ohtude ning kõige lihtsamate reflekside korral ringleb impulss ainult seljaajus ning inimene reageerib liigutustega ilma peaajust edastatud korraldusteta. · Sellisel juhul on tegemist automaatse refleksiga. · Hästituntud seljaajurefleks on nt põlverefleks kui istuda üks jalg üle teise ja lüüa vabalt rippuva jala põlvekedera alla kõõlusele, sirutub põlveliiges ja jalg tõuseb inimese tahtest sõltumatult ning enne, kui tekib valutunne
Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (,,närvikiud"), millest on suur osa kaetud erinevate lipiidsete gliiarakkudega (sh müeliiniga), muutes värvuse valgeks -> valgeaine. Sünaps jaguneb: · Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem. Dendriit ja neuriit puutuvad otseselt kokku ning impulss kantakse kohe ja muutumatult üle, st toimub kiirelt. Inimesel on seda tüüpi sünapseid u 20% kõigist; nt põlverefleks ja silma liigutamine. · Keemiline sünaps, kus dendriidi ja neuroni vahele jääb pilu ehk sünaptiline polu. Info liigub edasi ainult siis, kui pilu on täitunud ülekandeaine ehk mediaatori ehk virgatsainega ehk transmitteriga, mida on üle 50 erineva. Seda tüüpi ühendus võimaldab infot töödelda ja seega ei koorma aju üle mittevajalikuga. Umbes 80% kõigist sünapseist.
elu, on seotud selja- ja piklikajuga ehk madalama närvitalitlusega. Tingitud refleksid Kogemuse ja õppimise varal kujunenud nt käe ära tõmbamine kuuma eseme puudutamisel, muutlikud, on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Refleksikaar Neuraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Autonoomne refleksikaar – mõjutab siseorganeid Somaatiline refleksikaar – mõjutab lihaseid Põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närviraku poolt 2. Erutuse liikumine seljaajju 3. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihasele 5. Lihase kokkutõmme Närvisüsteemi häired Närvisüsteemi kahjustatavateks teguriteks on näiteks alkohol, narkootikumid jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine
liikumine – osalevad üksikud spetsiifilised lihased 3)refleksid – lihtsaimad liigutused, kus enamasti osaleb mõni tunderakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks). Reflekside olemus. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Charles Sherrington uuris. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt. Põlverefleks: Üks lihtsamaid reflekse. Osalevad 2 närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Koera kratsimisrefleksil on kerge ooteaeg ja nö soojendus, enne kui loom end kratsib. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Reflekside põhiomadused: (1) Latentsus-kulub aega(2) Järelrefleks-refleks kestab ärrituse lõppemise. Mõlemad põhjustatud sellest, et närvisignaali jõudmiseks meelerakult (retseptorilt, sensorilt) lihasesse kulub aega. (3)
neid valuaistinguid selles väravas blokeerima. Valu kogemine on mõjutatud inimese uskumustest ja emotsioonidest. 5. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Kinesteesia – lihastes, liigestes ja kõõlustes paiknevate retseptorite poolt tekitavad aistingud, mis annavad meile infot meie keha liikumisest ja meie keha ruumis paiknemisest. Mõned reaktsioonid on automaatsed ehk refleksid (seljaaju juhitud). Põlverefleks 1. Põlvekõõluse stimuleerimine 2. Lihaskäävi rakkude aktiveerumine 3. Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma 6. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn või toidu maitse? Haistmismeelega sarnaselt on maitsemeele proksimaalseteks stiimuliteks kindla ehitusega molekulid, mis reageerivad retseptorrakkudega. Lõhna tundume kaugelt, kuid maitse tundmiseks peab toitu panna suhu. Retseptorite erinev asukoht.
MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? I. Kanti väitel tulevad teadmised psüühikasse sündides, need on meile geneetiliselt programmeeritud, sellest sõltub järgneva informatsiooni vastvõtmine. J. Locke väitel sünnib inimene n-ö puhta lehena, võtab infot vastu objektiivselt nagu masin. Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb mo...
REFLEKS Jagatakse kaheks. TINGIMATUD TINGITUD Tahtele allumatud kaasasündinud Kogemuste ja õppimise varal kujunenud reaktsioonid. refleksid Näiteks: Neelamis-, haaramis-, Näiteks: Kaitse- ja käitumisrefleksid, imemisrefleks, põie ja pärasoole kirjutamine, kõndimine, auto juhtimine, tühejndamis refleks, oksendamine, aevastamine, põlverefleks Püsivad refleksid. Keskus asub seljaajus. Muutlikkud, ei ole püsivad. Keskuseks peaaju. REFLEKSIKAAR Impulsi teekond organismis. Retseptor ehk närvirakk. Võtab info vastu -------närv, viib KNS----> KNS, peaaju, seljaaju -----närv, toob info-----> ELUND, mis reageerib. Refleksikaar põlverefleksi korral Puutetundlik rakk nahas---närv viib KNS--- seljaaju -------- närv toob info----jalalihas., mis reageerib. (lihased)
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüsioloogia milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad (alates retseptorite ärritusest ja sellest tulenevalt tekkivatest närviringetest kuni kõige keerulisemate vastusreaktsioonide sooritamiseni). Psühhofüüsika uurib sensoorseid protsesse, mille rõhk on seose leidmisel füüsikaliste stiimulite omaduste ning vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vahel. Pühendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mõõtmisele. Rajajaks loetakse Gustav Theodor Fechnerit. 2. Kirjelda Fechneri ja Weberi seaduseid ja seda, mil moel nad üksteisega seotud on? Milline oli Stevensi täiendus psühhofüüsika põhivalemitele? (vt õpikust ,,Psühholoogia gümnaasiumile" lk 32-36 ja lk 92-...
3.4 Refleksid võimaldavad kiirelt reageerida Refleks toimub vastusena ärritusele Tingimatud refleksid Tahtele allumatud Kaasasündinud Kaitserefleksid Kiired Võivad avalduda eri elu perioodidel Tingitud refleksid Õpitud, omandatud elujooksul Muutlikud Võivad kaduda Refleksikaar*- neutraalne teekond, mis kontrollib refleksitoimet. 1. Autonoomsed- mõjutavad siseorganeid 2. Somaatilised- mõjutavad lihaseid Nt põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närvirakupoolt 2. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 3. Erutuse liikumine seljaajju 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihastele 5. Lihase kokkutõmme 3.5 Kesknärvisüsteem juhib kogu keha tööd Infotöötlus toimub närvisüsteemi keskuses Peaaju Kontrollib organismi temp. Vererõhku, südametegevust, hingamist Võtab vastu ja töötleb väliskeskkonnast tulevat infot
liigutuste jooksvat regulatsiooni ehk liigutuste orienteerimist ümbritseva keskkonna suhtes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll. On erinevaid orienteerumismehhanisme: kinees, taksis, nurga all orienteerumine, maamärkide abil orienteerumine. 16. Sensoorne tagasiside, selle roll erinevates käitumistes. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: · põlverefleks, siidiliblika koorumine - jooksev sensoorne regulatsioon puudub · hallhane munaveeretamiskäitumine - jooksev sensoorne regulatsioon tühine · murdmaajooks, saaklooma jälitamine - jooksev sensoorne regulatsioon ülioluline 17. Aed-põõsalindude ränne kui sünnipärane automaatne käitumismuster. Vangistuses kasvanud linnud muutuvad rände ajal rahutuks ja tahavad ka minema lennata. 18. Orienteerumismehhanismide tüübid (kinees, taksis, liikumine nurga all ärritaja
Väga väike sünnikaal <1500 g, enne 32. gestatsiooninädalat. Äärmiselt väike sünnikaal < 1000 g, enne 28.ndat gestatsiooninädalat. REFLEKSID Moro refleks -6.k. kaob ( - , .) , ujumisr - pärast 6.k. kaob , kõndimisr - pärast 2-3.k. kaob , otsimisr - pärast 2-3.k. kaob, imemisr -pärast 3-4.k. kaob, haaramisr - pärast 3-4.k. kaob ,Babinski refleks(varvaste sirutus vastuseks talla ärritusele) -1.a. lõpul kaob , silmapilgutusrefleks - püsiv, põlverefleks - püsiv Imikute uurimine Mitteverbaalse käitumise (luti imemise mustri ja intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm) jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine; Ära harjutamise (habituation) meetod -esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul
Lisaks võib esineda ka inimestel sünnipärane valutundetus (mutatsioon). Kõige tundlikumad kehaosad on laup ja sõrmeotsad. Näiteks otsmik tajub valu kolm korda paremini kui sääremarjad. Inimestel kellel puutemeel ei tööta on valutaju samasugune kui tervetel inimestel, mis tõendab, et valutundlikkus töötab ka siis, kui kompemeel on häiritud. Mis on kinestees? Selgita põlverefleksi toimemehhanismi. Põlverefleks on venitusrefleks, mille käigus lihas reageerib venitusele kokkutõmbumisega. Kinestees on lihastunnetus. Põlvekõõluse stimuleerimine Lihasekäävi aktiveerumine (reie pealmise lihase venitus) Signaal liigub sensoorsest rakukehast motoneuroni kehasse (dorsaalsest ventraalsesse juurde) Motoneuron innerveerib lihast kokku tõmbuma. Võrdle haistmismeelt ja maitsmismeelt. Kumb on toidu puhul olulisem – kas toidu lõhn
KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärte...
Refleksid toimuvad kesknärvisüsteemi vahendusel. Refleksi kulgemise teed nimetatakse refleksikaareks. Refleksikaare osad on: sensoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemi; kesknärvisüsteemi vastav keskus,kus signaali töödeldakse; motoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse elundisse, näiteks lihasesse. Kui elund reageerib, siis see ongi vastus ärritusele. Kõige lihtsamad refleksikaared koosnevad vaid kahest neuronist, nagu näiteks põlverefleks. Sellised refleksid on ka väga kiired ja nende abil saab kontrollida kesknärvisüsteemi talitlust. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri paikneb 4. -6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga Kõri liigub aktiivselt üles alla ja passiivselt külgsuunas ( elastne ühendus neeluga) Alates 20.aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb
Tingitud refleksid on aga elu jooksul omandatud (õpitud) ja nendes refleksikaartes osalevad peaaju eri piirkonnad. Suure osa refleksikaarte puhul läbib erutus aga nii pea- kui ka seljaaju. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Joonis: 29. Lihaste refleksid Motoorsed sopinaalrefleksid : -venitusrefleksid. Skeletilihase venitamisel tekib reflektoorne põlverefleks. -Painutusrefleks- tekib jäsemete naharetseptorite ärritamisele, ilmneb jäseme painutusliigutusegaärrituskoldest eemaldamises. Sirutusrefleksid: -Tõukerefleks- tekib labajala naharetseptorite ärritamisel selle kontakteerumisel tugipinnaga , väljendb alajäsemete reflektrooses sirutuses. -Ristsirutusrefleks- üla või alajäsemete painutusega kaasneb kontraletaarsete jäsemete sirutujalihaste toonuse tõus. 30. Tahtlikud ja automaatsed liigutused Kirjelda oma sõnadega :D 31
Motoorses talitluses on tuntud järgnevad refleksid : 1. Põlve- ehk patellaarrefleks (kõõlusrefleks ehk venitusrefleks) – kui reie-nelipealihase kõõlusele koputada põlvekedrast allpool, kontraheerub lihas äkki ja säär liigub ette. Info koputusest tingitud lihase väikesest venitusest liigub lihasekäävidest mööda sensoorseid närvikiude seljaajusse ja siirdub sama lihast innerveerivatesse alfamotoneuronitesse. Põlverefleks on näide kõõlusrefleksist. Seda refleksitüüpi nimetatakse tavaliselt venitusrefleksiks, sest selle võib esile kutsuda ükskõik millisest vöötlihasest, kui lihast mingilgi moel venitada. Lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Venitusrefleksil on suur tähtsus lihaste normaalses talitluses. Lihasekäävidest lähevad venituse ajal seljaajju impulsid, mis põhjustavad monosünaptilise refleksikaare kaudu kontraktsiooni samades lihastes
Loomade käitumise bioloogilised alused ei olevat ülekantavad inimesele, kuna inimese käitumist määravad muud tegurid, mitte bioloogia. Kokkuvõttes: evolutsiooniline päritolu mõjutab geenide kaudu kõigi loomade, sh ka inimese, käitumist samas ei ole geenid kõikemääravad keskkonnamõjudel ja (eriti inimese puhul) kultuurilisel käitumise pärandumisel on samuti tähtis roll. II KÄITUMISE MOTOORIKA Lihtsaimateks liigutusteks on refleksid (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks jms), kus enamasti osaleb vaid mõni üksik meelerakk, mis 2-3 närviraku abil on ühenduses üksikute lihaskiududega. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt, ilma et loom või inimene tahtlikult nende kulgu kontrollida saaks. Tuntuim ja üks lihtsamaid reflekse on põlverefleks. Osalevad vaid kaks närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Kui arst koputab
Füsioloogia eksami küsimused 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on organismi sisekeskkonna suhteline püsivus. Konstantsena hoitakse: · glükoosi kontsentratsioon · erinevate ioonide kontsentratsioon (nt. naatrium, kaalium, kaltsium) · süsihappegaasi kontsentratsioon · vee- ja osmoregulatsioon (vee ja lahustunud aine vahekord) · temperatuur · pH (happe ja leelise vahekord) Füsioloogia on õpetus elusorganismide talitlusest ja nende seosest ümbritseva keskkonnaga. Talitlust ei saa mõista ilma organismide ehitust uuriva õpetuse anatoomia aluseid teadmata. Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest. Homoöstaas on bioloogiliste süsteemide (elusorganismide) võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, vältida süsteemi põ...
isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaz Motoorse refleksi funktsioonid:Spetsiifiliste ärritajate tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid. põlverefleks 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju. Mõhnkeha on teine oluline juhteteede kogum
isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega. Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga). Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaz Motoorse refleksi funktsioonid:Spetsiifiliste ärritajate tõttu automaatselt vallandunud tahtmatute lihaskontraktsioonidega seotud funktsioonid. põlverefleks 28 Aju funktsionaalsete süsteemide ülesehituse põhimõtted. 1. Iga süsteem hõlmab mitmeid ajuregioone, mis viivad läbi informatsiooni töötluse erinevaid vorme. 2. Identifitseeritavad juhteteed ühendavad funktsionaalse süsteemi komponente. Aksonid, mis lahkuvad funktsionaalse süsteemi ühelt tasemelt kogunevad ja moodustavad juhtetee järgmise tasemeni. Püramidaaltrakt proijtseerub ajukoorest seljaajju
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutl...
FÜSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED HOMOÖSTAAS, ORGANISMI REGULATSIOONIMEHHANISMID 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaasi mõiste (C. Bernard, W.B. Cannon). Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Füsioloogia on teadus bioloogiliste organismi ja tema osade talitlusest ehk funktsioonist. CLAUDE BERNARD “Koordineeritud füsioloogilised reaktsioonid, mis peavad tagama enamiku püsiseisundit kehas on sedavõrd keerulised ja iseäralikud elava organismi jaoks, et nende püsiseisundite käsitlemiseks on kasutusele võetud termin – homoöstaas. Bernard mõistis, et looma sõltumatus muutuvatest välistest tingimustest on seotud tema võimega säilitada suhteliselt püsivat keskkonda. WALTER CANNON Sõna ei tähenda midagi fikseeritut, eelnevalt paikapandut ja muutmatut, stagnatsiooni. See tähendab, et see seisund võib olla muutuv, kuid see on siiski suhteliselt püsiv. Cannon mõistis, et võtmeküsimuseks suhteliselt stabiilse ...
o Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema o Seedimise kefaalne faas Homöostaas saavutakse regulatsiooni kaudu: 2 Regulatsioon närvisüsteemi poolt Neuraalne regulatsioon: Refleks-refleksikaar (Retseptor, aferentne/sensoorne närv, refleksikeskus, eferentne/motoorne närv, efektor) Nt. Põlverefleks Reflektoorsel tegevusel on oluline roll homöostaasi säilitamisel. Refleks – organism sihipärane kohastumisreaktsioon, mis toimub refleksikkare kaudu, vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma
mõjutab küpsust lapse ja ema suhe pärast sündi. Imiku refleksid: Ujumisrefleks (pärast 6 kuud kaob); Moro refleks ehk tasakaalurefleks (6.k. kaob); Kõndimisrefleks (kaob pärast 2-3.k.); Otsimisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Imemisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); 4 Haaramisrefleks (pärast 3-4.k. kaob); Babinski refleks (1.a lõpul kaob); Silmapilgutusrefleks (püsiv); Põlverefleks (püsiv). Enneaegsetest lastest: Jaotatakse kolme gruppi: 1. Küpsed enneaegsed (sündinud alates 32.rasedusnädalast); 2. Väga enneaegsed (alla 32 nädala, Eestis 1,1%) 3. Erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädala). Elulemuse piir on 25. nädalat, alampiir 22. nädalat ehk 5 raseduskuu. 1960ndatel hakati enneaegseid aktiivselt ravima. Üldist IQ nähakse enneaegsetel madalamana kui ajalistel. Kooliaja alguseks on 40% enneaegsetel mingisugused tervise või arenguprobleemid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
