Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ajutüve" - 102 õppematerjali

thumbnail
12
doc

Kinesioloogia konspekt eksamiks

psühholoogiline kinesioloogia ­ uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia ­ uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat ­ teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED...

Kinesioloogia
128 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Närvisüsteem

Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga. Ajutüves paiknevad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Funktsioonilt on ajutüve tuumad tingimatute reflekside keskuseks, mille vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon - hingamise, südametegevuse, seedimise jm. autonoomne regulatsioon. Väikeaju võib arengulooliselt pidada ajutüve hulka kuuluvaks, kuid ta erineb viimasest struktuuri poolest ega sisalda peaajunärvide tuumi. Suuraju poolkerad kujunesid evolutsiooniprotsessis teistest peaaju osadest hiljem, kuid inimesel on nad saavutanud kõrgeima arenguastme...

Bioloogia
274 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Koed, elundkonnad ja mõisted

· Vaheaju kaudu saadakse infot meeleelunditest. Vaheaju juurde Närvisüsteem kuulub ka ajuripats ­ tähtis hormoonide ja närvisüsteemi · Jagatakse kaheks: reguleerimiseks. 1)kesknärvisüsteem; 2)piirdenärvisüsteem. · Ajutüve moodustavad keskaju, väikeaju ja piklikaju ning ajusild. · Kesknärvisüsteem jagatakse kaheks: 1)peaaju; 2)seljaaju. · Väikeaju reguleerib tasakaalu ja kordinatsiooni. · Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust. Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused. · Ajusild on täidetud vedelikuga ja...

Bioloogia
144 allalaadimist
thumbnail
78
doc

Exami küsimused 2005

Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude...

Inimese anatoomia ja...
130 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Kordamisküsimused 2(vastused)

Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu inensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud (erutusjuhtivkiirus on mõnest meetrist sekundis kuni 40 m/s), mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaaju sisenemist üle vastaspoolele, astsendeeruvad 1...6 segmendi ja destsendeeruvad 1...4 segmendi ulatuses. Ülenevad liud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, ,,jämedat", puutetundlikkust, sügelemist ja kõdi. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem vasakul pool! Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores: I somatosensoorne piirkond paikneb posttsentraalkäärus...

Füsioloogia
359 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Abiks eksami õppimisel

Silma reetina bipolaarsete rakkude ülesandeks on Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt, annavad edasi ganglionirakkudele Valguse intensiivsusele on koige tundlikum reetina piirkond ~1520º nägemisnurga ala ümber fovea Ajukoorde edastatav nägemisinformatsioon ilma lisatöötluseta Liikumine Orientatsioon Piirjooned Kuulmine on seotud ajuga järgmiselt suurem osa läheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast lihastoonust koordineeriva susteemiga asendimotoorikat koordineeriva susteemiga silmaliigutusi koordineeriva susteemiga Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid On palju liigeseid sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks....

Sissejuhatus psühholoogiasse
306 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Psühholoogia

Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...

Õigus
205 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Närvisüsteemi biloogilised alused

Valutundlikke närvilõpmeid nimetatakse notsitseptoriteks. Valu liigitatakse ägedaks ja krooniliseks. Subjektiivselt võib valu iseloomustada kui närivat, torkivat vm. valu vaigistamisek. 49. Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad, samuti vaimne tegevus stimuleerivad retikulaarformatsiooni. See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste ärritajate vaegus, aga ka akustiliste signaalide monotoonsus (näit sisult igavavõitu ja...

Psühholoogia
216 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Närvisüsteem

Kui seljaaju ja peaaju ühendus katkeb trauma tõttu, siis esimesed kaks kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdunud. Seda seisundit nim spinaalsokiks. Kahe kuu möödudes spinaalsokk läheb mööda ja asendub hüperrefleksiaga (vastupidine rekatsioon, refleksid järsult tugevnevad). Piklikaju: Piklikaju - aju osa, mis altpoolt piirdub seljaajuga ja ülevalt poolt sillaga. Koos keskajuga moodustab piklikaju ajutüve . Piklikus ajus paiknevad 9.-12. peaaju närvikeskused. Veel paiknevad piklikus ajus mitmed elutähtsad regulatsioonikeskused (hingamiskeskus ja vasomotoorne (juhib veresoonte toonust) keskus) (vas - veresoon lad.k), kaitsereflekside keskused (oksekeskus, köhakeskus, aevastuskesus (tegelt need neuronid, mis võtavad aevastamisrefleksist osa)). Piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju siduvad ülenevad ja alanevad juhteteed...

Anatoomia ja füsioloogia
358 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Füsioloogia

NS on psüühika kandja. NS jaguneb: *KNS ­ pea- ja seljaaju; *perifeerne NS KNS: pea- ja seljaaju. *info töötlemine, *vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatamine; *vaimse tegevuse keskus. *Peaaju ­ peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. keskaju ja sild moodustavad ajutüve , mis ühendab pea- ja seljaaju. Seljaaju ­ paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks . koosneb: *närvirakkude kogumitest ­ hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhtteteedest ­ valgeainest.. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perifeerne NS : *varustada KNS infoga nii sise kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud efektororganitele. Jaguneb *aferentne e...

Anatoomia
126 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Vitamiinid

Polüneuriidid puhul: koordinatsioonihäired, deliirium, mälu nõrgenemine, perifeerne neuropaatia (nt jalgade hõõgumine), neuromuskulaarsed häired põhjustavad lihasnõrkuse, lihasväsimuse, lihaste valulisuse, müokardi kontraktiilsuse languse, silmalihaste paralüüsi, perifeerse vasodilatatsiooni (tursete teke) · Alkohoolikutel kujuneb Wernicke-Korsakoff sündroom ­ entsefalopaatia (eluohtlikud ajutüve , väikeaju ja suuraju oimusagarate hallaine kahjustused) e akuutne: segasus, koordinatsioonihäired, silmade liikumispuuded; psühhoos e krooniline: lühimälu ja kaugmälu nõrgenemine, ei saa enam tiamiiniga ravida Tiamiini funktsionaalse taseme hindamiseks määratakse erütrotsüütide transketolaasi aktiivsus!!! Allikad: · õllepärm, hirss, kaerahelbed, rukis, linnuliha, kala, täisteraviljatooted, päevalilleseemned Kasutamine:...

Biokeemia
137 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Füsioloogia eksami vastused

Füsioloogia mõiste. Homöostaas-staiilsena. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest e funktsioonist. · Bioloogiliste ja küberneetiliste süsteemide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu ning vältida süsteemi ohtlikke kõrvalekaldeid. · Organismi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus · O2 ja CO2 kontsentratsioon · Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon · Sisekeskkonna pH · Soolade ja teiste elektrolüütide kontsentratsioon · Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. · Regulatsioon närvisüsteemi süsteemi poolt-refleks,refleksi kaar, · Retseptor · Aferentne (sensoorne) närv · Refleksi keskus (Pea- või seljaaju)...

Füsioloogia
464 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füsoloogia kordamisküsimuste vastused

See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve ? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus:...

Anatoomia
84 allalaadimist
thumbnail
63
doc

Sissejuhatus Psühholoogiasse

erinevate segmentidega ­ nahk jaotub dermatoomideks Sissejuhatus psühholoogiasse 36 seljaaju 2 erinevat teed, valu ja temperatuur ning (anterolateraalsed valgeaine sambad) puudutus ja propriotseptsioon (tagumised valgeaine sambad) seljaajus teed kas * valu teed ka olulise valgeainesse ja siis ristuvad sisendiga gyrus cinguli aju või enne ristuvad ja siis mediaalsel pinnal valgeainesse ajutüve tuumades ümberlülitused parietaalsagara koor, kus info pakitud: * somatosensoorne homunkulus * eraldi (kuigi osaliselt kattuvana) liikuv puudutus, staatiline puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu nii eristuvad võimed: 1. pinna tekstuuri eristada 2. suurus ja kuju Sissejuhatus psühholoogiasse 37 Puudutuse tee Sissejuhatus psühholoogiasse 38 Sensoorne homunkulus...

Seksuaalkasvatus ja...
140 allalaadimist
thumbnail
37
odt

Uimastite kahjulikkus inimese tervisele ja perekonnasuhetele.

Loomulikult lagunes perekond, mille tulemusel sattus katuse alt räästa alla. Alates antud hetkest käis ta samm-sammult umbes aasta juba manalateed. Viimased kolm kuud oma elust viibis hooldekodus, milest ühe lamava haigena. Mehe elupäevad lõppesid haiglas, kus paar nädalat põetas teda tütar. Surma põhjuseks diagnoositi ajutüve insult. Kokkuvõte Tänapäeval on väga levinud uimastavad ained. Neist räägitakse iga päev nii ajakirjanduses kui televisioonis. Alkohol, tubakas ja narkootikumid on tänapäeval väga aktuaalsed teemad ning seetõttu tuleks inimesi hoiatada nende ohtude eest. Tutvudes teemakohase kirjanduse ning internetiallikatega sai autor teada, milline on nende osatähtsus tänapäeva maailmas ning avastas palju uut informatsiooni nende ainete kohta.Sellega on...

Teadus tööde alused (tta)
260 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Närvisüsteem

Viimased omakorda omavad sünapseid sekundaarsete neuronitega seljaaju hallaines. Sekundaarsete neuronite aksonid siirduvad seljaaju vastaspoolele eespoolt tsentraalkanalit ning suunduvad spinotalaamkulgla koosseisus üles, ulatudes talamusse. Ajutüves ühinevad selle kulglaga ka kolmiknärvi harud, mis juhivad aju suunas näo piirkonnast ja hammastest lähtuvaid temperatuuri- ja valuaistingutena tunnetatavaid signaale. Ajutüve tasandil siirduvad spinotalaamkulglast kõrvalharud ka retikulaarformatsiooni tuumadesse. Tertsiaarsete neuronite kehad paiknevad talamuses, nende aksonid siirduvad suuraju koorde, peamiselt primaarsesse somatosensoorsesse korteksisse. Sire- ja talbkimp juhivad talamuse kaudu suuraju koorde proprioretseptoritelt lähtuvaid signaale, samuti puudutustest, survest ja vibratsioonist põhjustatud närviimpulsse keha erinevates piirkondades paiknevatelt retseptoritelt....

Psühholoogia
188 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Koed

· Otsaaju on kõge suurem aju osa ja koosneb kahest poolkerast. · Ajupoolkerad koosnevad valgainest, aga aju pinnal on hallaine. · Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; 2)meeleelundite info töötlemine; 3)mälu ja õppimine; 4)oskus tulevikku või tegevust kujundada. · Vaheaju kaudu saadakse infot meeleelunditest. Vaheaju juurde kuulub ka ajuripats ­ tähtis hormoonide ja närvisüsteemi reguleerimiseks. · Ajutüve moodustavad keskaju, väikeaju ja piklikaju ning ajusild. · Väikeaju reguleerib tasakaalu ja kordinatsiooni. · Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust. Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused. · Ajusild on täidetud vedelikuga ja sisaldab toitaineid....

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füsioloogia töö

2 Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. 9. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 10. Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve ? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI 11. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm 12. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. 13...

Anatoomia
74 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat teemal hüpnoos

Ajupiirkondade aktiveerumine oli erinev ka näiteks intensiivsest enesesisendamisest. Turu Ülikoolis tehtud välisärritaja mõju uuringus leiti, et hüpnoosi tagajärjel muutus katseisiku ajus signaali käsitlemine, isegi sellisel moel, et välise helisignaali tõlgendamine ja ülekanne muutus ajutüve tasandil ning ei teata ühtegi teist psühholoogilist ilmingut, millel oleks sarnane muster. Muudes neurofüsioloogilistes uuringutes on näiteks leitud hüpnoosi valuvaigistava mõju tagajärjel tekkinud muutusi spinaalrefleksides ja peaajust mõõdetavates elektrilistes mustrites. Esmaseid tulemusi on saadud hüpnoosi soodsast mõjust immuunsüsteemile stressi tingimustes (H. Lauerma, 2002). 1. Hüpnoosi kliinilised rakendused...

Õiguse psühholoogia
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun