nägemiseks. See toimub silmaläätse kumeruse muutmise teel. Läätse kumerus suureneb ripskehas asuva lihase (akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus:
Instrumentaalne diagnostika... Valige üks või mitu: Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon x Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid x Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis Kerning'i katsega hinnatakse:... Valige üks või mitu: lk 22-23 Alumise öesofaaguse sfinkteri toonust Ajutüve pitsumise ohtu Lülisamba lumbaallülide vaheketaste survet närvidele x Meningeaalärritusnähtude olemasolu Mis on kaebus? Valige üks: See, mis patsienti vaevab x See, mida patsient arstile või õele räägib See, milline haigustunnus patsiendil on Koputuskõlal eristatakse kolme põhivarianti, need on... Valige üks või mitu: lk 7, 13 x Tume kõla x Tümpaaniline kõla x Normaalne kopsukõla Karbikõla Kroonilisele bronhiidile on pigem iseloomulikud: ..
veresoonte toonuse regulatsioonikeskus, seedetalitluse toonuse regulatsioonikeskus Milliseid reflekse teostab piklik aju? Imemis-, mälumisrefleks, neelamine, oksendamine, aevastamine, köharefleks, pilgutamine, refleksid, mille bail toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas. Nimeta keskaju funktsioonid. Kuulmisfunktsioon, nägemisfunktsioon, kontrollib pead ja silmi liigutavaid lihaseid, Millest koosneb ajutüvi? Keskaju + piklikaju = ajutüvi Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? STAATILISED REFLEKSID võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis Jagunevad: Asendirefleksid ja paigaldusrefleksid STAATILIS-KINEETILISED REFLEKSID on seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? Ajutüve retikulaarformatsioon koosneb eri suurusega ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. Tähtsus:
(akommodatsioonilihase) kokkutõmbumisel ja väheneb sama lihase lõõgastumisel. 2 Akommodatsioon on seega silma võime tugevdada valguskiirte murdumisjõudu, mis on vajalik lähedalasuvate esemete nägemiseks. 9. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 10. Millised kesknärvisüsteemi osad moodustavad ajutüve? KESKAJU + PIKLIKAJU = AJUTÜVI 11. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? Staatilised refleksid Võimaldavad säilitada kindlat asendidt ruumis Staatilis-kineetilised refleksid On seotud keha ümberpaiknemisega ruumis Pea ja silmade nüstagm 12. Mis on ajutüve retikulaarformatsioon ja tema tähtsus kesknärvisüsteemis? koosneb eri suurust ja tüüpi närviraku kogumikest ning on tihedalt läbi põimitud mitmes suunas kulgevate närvikiududega. 13
eferentseid juhteteid. Aferentsed juhteteed edastavad infot siseelunditest, mingil määral võib info ka aistinguks muutuda, näiteks siseelundivaluks. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi keskuste, ajutüve ning hüpofüüsiga reguleerib organismi autonoomseid funktsioone. Kesknärvisüsteemi osi, mis reguleerivad autonoomseid funktsioone, ei saa anatoomiliselt närvisüsteemi ülejäänud osadest eristada. Autonoomse närvisüsteemi keskuses tekkiv erutus peab läbima kaks neuronit, esimese neuroni keha, mis paikneb kesknärvisüsteemis ning teise neuroni keha, mis paikneb autonoomse närvisüsteemi ganglionis. Termini võttis kasutusele Inglise füsioloog John N
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine,
eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju. Ajutüvi ühendab pea- ja seljaaju, seal paiknevad kraniaalnärvide tuumad. 12-st kraniaalnärvist 10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad Anne-Ly Padrik HT-16 põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas
4. tagaaju ajusild (ja väikeaju) 5. piklik aju 3. VÄIKEAJU väikeaju poolkerad (2) uss Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, kusjuures KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga. Ajutüves paiknevad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis. Funktsioonilt on ajutüve tuumad tingimatute reflekside keskuseks, mille vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon - hingamise, südametegevuse, seedimise jm. autonoomne regulatsioon
- agressiivsus - valud hammustuse kohal 3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium - Entsefaliitiline marutõbi 80% - Paralüütiline marutõbi 20% Entsefaliitiline: 1-7 päeva Segasus Palavik Hallutsinatsioonid Rahutus, ebaadekvaatne käitumine Autonoomne düsfunktsioon: - hüpersalivatsioon - ülemäärane higistamine - kananahk - pupilli dilatatsioon - priapism Hüdrofoobia ajutüve haaratus Aerofoobia kooma 1-14 päeva surm Paralüütiline: 2-10 päeva Astsendeeruv paralüüs Sümmetriline kvadroparees Tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste halvatused Mõõdukad tundlikkushäired Laboratoorsed uuringud Haiguse alguses ebaspetsiifilised Kliiniline veri korras Liikvoris pleotsütoos (mononukleaarid), valgu tõus Pleotüstoos > 1000 rakku/l otsida teist põhjust CT korras, MRT ja EEG-s ebaspetsiifilised muutused
reguleerivate eesajupõhimiku koliinergiliste rakkude aktiivsust. Öö hakul domineerib aeglane uni (3. staadium). Öö edenedes hakkab sügava une staadiumite kestus vähenema. Hommikupoole ööd domineerib REM uni . Öl edenedes REM une episoodid pikenevad. REM und seostatakse enim unenägude nägemisega, kuigi inimesed näevad und ka aeglase une faasis. Virgatsained une ja ärgastuse regulatsioonis Atsetüülkoliin – ajutüve koliinergilised neuronid on ärkveloleku ja REM une ajal aktiivsed, aeglase une ajal pärsitud Noradrenaliin ja serotoniin – ärkveloleku ajal monoamiinergilised tuumad aktiivsed, sügava une ajal nende aktiivsus väheneb, REM une ajal puudub. Histamiin – soodustab ärkvelolekut (antihistamiinsed ravimid põhjustavad unistust); histamiinergiliste neuronite vigastamine posterioorses hüpotaalamuses suurendab magamist;
teised krampidega seotud seisundid. Trankvillisaatorid on ained,mis vähendavad negatiivseid emotsioone(ärevus,hirm,paanika) avaldades seega rahustavat toimet psüühikasse.Trankvillisaatorite põhitoimet võimet pärssida emotsionaaltet pinget,ärevust ja hirmu seostatakse nende pidurdava toimega emotsioonide integratsioonimehhanismidele eesaju limbilistes struktuurides,taalamuses ja hüpotaalamises.Terapeutilistes annustes mõjustavad trankvillisaatorid ajutüve retikulaarformatsiooni ja ajukoore aktiivsust minimaalselt.Märgatav võib see tome olla eakatel patsientidel.Vanuritel pärsivad bensodiasepiini derivaadid esimestel päevadel juba väikestes annuste orientatsiooniaktiivsust,tähelepanu,motoorset aktiivsust (kukkumised)ja mälufunktsioone.Eakad patsiendid taluvad trankvillisaatoreid halvasti.Seoses maksa ensümaatilise alanemisega pikeneb tunduvalt aeglaselt elimineeruvate trankvillisaatorite poolväärtusaeg ja väheneb kliirens.Selline
KRANIAALNÄRVID KIUD INNERVEERIVAD STRUKTUURID FUNKTSIOONID AJUTÜVE TUUM (närvierutusi edasi andma) I 1.paar n. olfactorius, haistmisnärv Sensoorsed Kraniaalnärv algab haistmisepiteelist ninaõõne Haistmine ------------------------- limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv ...
•Väliskesk adekvaatne peegeldamine ning org kui terviku talitluse ja käitumise 1 reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele KNS on peamine info töötlemise , org adekvaatse vastureaktsiooni välja töötamis ja algatamise ning vaimse tegevuse (mõtted, emotsiooni jne) keskus. *Peaaju – peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. Keskaju ja sild mood ajutüve, mis ühendab pea- ja seljaaju. *Seljaaju – paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks, koosneb: *närvirakkude kogumitest – hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhteteedest – valgeainest. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd. Perifeerne närvisüsteem: (2.1.2) Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; *edastada KNS käsud
Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Naha tundlikkust juhitakse vastavates seljaaju segmentides. Selle järgi saab kindlaks teha kahjustatud piirkonna (tundlikkuse kontrollimise kaudu) Peaaju seljaajuga vahetus kontaktis, osad piklikaju (medulla oblongata), sild (pons), mis koos väikeajuga (cerebellum) moodustab tagaaju. Järgmine on keskaju, mis koos piklikaju ja sillaga moodustab ajutüve, milles on mitmeid elutähtsaid keskusi. Vaheaju hüpotalamus ja taalamus ( e nägemiskühm) Ostaju suurem osa peaaju kor (kortex), mille alla jäävad aju põhimiku tuumad e basaalganglionid närvirakukogumikud, igal tuumal iseloomulik funktsioon; otsajus on ajuvatsakesed tühimikud ajus, kus paikneb ajuvedelik liikvor. Ajuvatsakesi on 4 (ajutüves, vaheajus ja külgmised e lateraalsed vatsakesed) 4.vatsake on ühenduses seljaajukanaliga.
- hüpotaalamus - põlvikkehad KESKAJU - kateeplaat e nelikküngastik AJUTÜVI - suurajujalakesed TAGAAJU - ajusild ja väikeaju PIKLIKAJU VÄIKEAJU - poolkerad - uss Ajutüve hulka kuuluvad: ● PIKLIK AJU ● AJUSILD ● KESKAJU ● VAHEAJU ➔ arenguliselt vanim ajuosa ➔ enamus selle moodustistest on sarnased seljaajuga Ajutüves paiknevad: ● peaajunärvide tuumad - osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis Funktsioonilt on ajutüve tuumad ● tingimatute reflekside keskuseks - nende vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon:
Riisilt oli eemaldatud nii ensüümid kui vitamiinid, mis tegutsevad koos ja ilma milleta inimese rakud toimida ei saa Beriberi on on B1- vitamiini puudusest või omastamise häirest tulenev ainevahetushaigus, mille korral koguneb verre liigselt piimhapet ja püroviinamarihapet. Eristatakse: kuiv beriberi - stress, rasedus, alatoitumus märg beriberi – närvisüsteemi haigusest, aga ka Alkohoolikutel võivad tekkida seisundid nimega: Wernicke entsefalopaatia, mis ilmneb eluohtli ke ajutüve, väikeaju ja suuraju oimusagarate kahjustustena (tunnused on segasus, koordinat sioonihäired, silmade liikumispuuded). Teatud staadiumis leevendab või isegi ravib neid häireid tiamiini süstimine. Korsakovi psühhoos, mis on tugevasti seotud tiamiini puuduliku tarbimise ja/või vaegimendumisega, mida iseloomustab operatiiv mälu ja püsimälu nõrgenemine, tiamiini manus tamine enam ei aita. Arenenud maades esineb beriberit harva, kuid see võib kujuneda ühenduses kroonilise alkoholismiga
b) parema kõrva info edastatakse ainult paremasse ajupoolkerasse c) parema kõrva info edastatakse võrdselt paremasse ja vasakusse d) parema kõrva suurem osa laheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise 6)Gaglion on a) Närvirakkude kogum b) Eriline närvisüsteemi osa, mis paikneb väljaspool aju c) Närvisüsteemi osa, mis vahendab retseptoritest saadud informatsiooni peaajusse(tegelikult rangelt võttes mitte, aga ta siiski luges ka selle õigeks) 7)Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast a) kuulmisinfoga heliallikate paiknemise kohta ruumis b) lihastoonust koordineeriva süsteemiga c) asendimotoorikat koordineeriva süsteemiga d) silmaliigutusi koordineeriva süsteemiga 8)Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest a) on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid b) On palju liigeseid c) sama eesmärgi saavutamine on võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades
Püramidaalsüsteem, direktne süsteem juhib tahtele alluvaid, sihipäraseid liigutusi. Tractus corticospinalis ‒ keha ja jäsemete lihastele (seotud spinaalnärvidega). 1. Ülemise, tsentraalse neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es. 2. Aksonid moodustavad ühinedes tractus corticospinalis’e, mis kulgeb läbi capsula interna tagumise sääre. 3. Laskub alla läbi ajutüve ventraalosade ‐ pedunculi cerebri (mesencephalon), pars ventralis pontis, pyramis (medulla oblongata). 4. Pikliku aju alumises osas kiud ristuvad vastaspoolele ‒ (kontralateraalsed) moodustades decussatio pyramidum’i, seejärel laskuvad alla seljaaju külgväädis kui tractus corticospinalis lateralis (75‐90% kiududest). Ristumata kiud kulgevad alla eesväädis, moodustavad tractus corticospinalis
töötlus võib olla täpsem kui teadvustatud töötlus. 4. Mida on teada saadud tähelepanumehhanismide kohta kasutades tähelepanueelseid vihjeid kasutavate katsetega? 5. Too näited, mida teame tähelepanu neutraalse mehhanismide kohta tänu primaatidel läbi viidud katsetega. tema töö põhineb sisemistel kehalistel signaalidel. Need on universaalsed bioloogilised seadused 6. Millised on tähelepanuprotsesside baasiks olevad ajumehhanismid? Keskused: ajutüve retikulaarformatsioon(üldine virgutusaine), taalamuse mittespetsiifilised rakutuumad(üldine teadvustavus ja valmisolek), ajukoore otsmikusagar kui tegevust suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud
kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus.
INIMESE MOTOORIKA JUHTIMISE ÜDPRINTSIIBID · Motoorika juhtimine on liikumisaparaadi ja seda juhtiva kesknärvisüsteemi kooskõlastatud talitlus liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel TUGI- JA SIHTMOTOORIKA - Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni kehahoiakut ja liigutustegevust - Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: - spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena - kõrgemat motoorikat, mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED
lähtuvat informatsiooni. Antakse edasi puudutuse täpne lokalisatsioon, puute ja rõhu inensiivsus, vibratsioon ja üle naha liikumine. Ventrolateraalväädisüsteemi moodustavad väiksema läbimõõduga müeliniseeritud kiud (erutusjuhtivkiirus on mõnest meetrist sekundis kuni 40 m/s), mis lähevad pärast seljaajunärvide selgmiste juurte kaudu seljaaju sisenemist üle vastaspoolele, astsendeeruvad 1...6 segmendi ja destsendeeruvad 1...4 segmendi ulatuses. Ülenevad liud lõpevad ajutüve kõikidel tasanditel ja talamuses. Selle tee kaudu juhitakse ruumiliselt ebatäpset infot ja antakse edasi lai spekter sensoorseid modaalsusi nagu valu, sooja, külma, ,,jämedat", puutetundlikkust, sügelemist ja kõdi. Dorsaalväädisüsteemi kaudu edastatud informatsioon lülitakse ümber piklikaju õrn- ja talbtuumas. Keha vasak pool on esindatud paremal ja parem vasakul pool! Taktiilse tundlikkuse esindus ajukoores: I somatosensoorne piirkond paikneb posttsentraalkäärus
· Neelamine · Oksendamine · Aevastamine · Köharefleks · Pilgutamine · Refleksid, mille abil toimub orienteerumine ümbritsevas maailmas 30. Nimeta keskaju funktsioonid. · (keha automaatsed liigutused, nende reguleerimune) · Keskajus paiknevad ülaküngaste tuumades koorealused nägemiskeskused ning orienteerumisrefleksid 31. Millest koosneb ajutüvi? · Piklikaju · Sild · Keskaju 32. Kuidas jagunevad ajutüve toonilised refleksid? · Staatilised refleksid (võimaldavad säilitada kindlat asendit ruumis) o Asendi refleksid (saavad alguse vestibulaaraparaadi retseptoritelt ja kaelalihaste proprioretseptoritelt ja annavad kehale kindla asendi e poosi) o Paigaldus e püstumisrefleksid (kindlustavad keha pöörlemise mitteloomulikust asendist loomulikku. Nende sooritamisest võtavaad osa labürindi, kaelalihaste ja naharetseptorid)
Silma probleemid, mida põhjustab silma ebapiisav sulgumine, võib esile tuua keratiidi ja konjuktiviidi, sarvkesta haavandid ja abrasioon on harvem esinevad. Silmade jaoks on ülioluline hügieen ja korralik niisutus. Kaasasündinud jäsemete amputatsioonid või muud lihaskonna anomaaliad võivad olla arengus oluliseks takistuseks. Kasutatakse lahaseid, proteese ning süvaveeni trombooside vältimiseks profülaktilist ravi. Üsna mitmel põhjusel on need patsiendid avatud infektsioonidele. Ajutüve anomaaliad võivad muuta nad vastuvõtlikuks kopsupõletiku tekkele, mis võivad raskenduda kopsuinfektsioonide mõjul. Kui isikul on kõrva struktuurseid anomaaliaid, siis võib see mõjutada tema ravikulgu. - Kirurgiline Kirurgiline ravi on sümptomaatiline või kosmeetiline, kuid sellega ei ole võimalik sündroomi ravida. Komppöiad, mis on sagedasti kahepoolsed, esinevad pea 1/3 patsientidest. Enamus juhtudel on võimalik seda kirurgiliste või konservatiivsete
tasakaalunärv. Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Karvarakke on tasakaalu-organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades, kusjuures * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor.Toimub parietaalsagaras. Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Mida me aistime tasakaaluorganiga? Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis!
Silma reetina bipolaarsete rakkude ülesandeks on Saavad info paljudelt fotoretseptoritelt, annavad edasi ganglionirakkudele Valguse intensiivsusele on koige tundlikum reetina piirkond ~1520º nägemisnurga ala ümber fovea Ajukoorde edastatav nägemisinformatsioon ilma lisatöötluseta Liikumine Orientatsioon Piirjooned Kuulmine on seotud ajuga järgmiselt suurem osa läheb ühte ajupoolkerasse ja väiksem osa teise Juba ajutüve tasemel seotakse tasakaaluinformatsioon sisekõrvast lihastoonust koordineeriva susteemiga asendimotoorikat koordineeriva susteemiga silmaliigutusi koordineeriva susteemiga Inimese liigutuste (motoorika) programmeerimine on keeruline, sest on palju üksteise suhtes liigutatavaid luid On palju liigeseid sama eesmärgi saavutamine võimalik erinevaid liigutusemustreid kasutades sama liigutusmuster võib olla kasutatav erinevate eesmärkide saavutamiseks.
märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks
psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED
Raipelõhn meelitab juurde teisi kiskjaid. Suuremad rühmad aitasid kiskjaid eemale hoida – suurendas suhtlemise arengut - Tööriistad võimaldasid purustada luid ja kkätte saada luuüdi mis on väga toitev - Toitvam toidus võimaldas energiat ümber jaotada ja suunata aju arengut sest aju on muidu ’kallis’ ülal pidada. Siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud Ontogeeniline areng …. KNS kujunemine Neuraaltoru – neuraalplaat paendub kokku ja sulgub ajutüve kohal, edasi sulgub nii rostraalses kui ….. - 20ndal embrüo päeval Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude 1. Rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. Rakkude migreerumine 3. Rakkude diferentseerumine 4. Rakkude küpsemine 5. Sünapsiete teke 6. Rakkude surm ja sünapsite harvenemine 7. Müeliinkihi teke Neuro- ja gliogenees - Neuraaltorus on tüvirakud mis pidevalt jagunevad
neerupealised, sugunäärmed. · Vaheaju kaudu saadakse infot meeleelunditest. Vaheaju juurde Närvisüsteem kuulub ka ajuripats tähtis hormoonide ja närvisüsteemi · Jagatakse kaheks: reguleerimiseks. 1)kesknärvisüsteem; 2)piirdenärvisüsteem. · Ajutüve moodustavad keskaju, väikeaju ja piklikaju ning ajusild. · Kesknärvisüsteem jagatakse kaheks: 1)peaaju; 2)seljaaju. · Väikeaju reguleerib tasakaalu ja kordinatsiooni. · Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust. Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused. · Ajusild on täidetud vedelikuga ja
· Otsaaju on kõge suurem aju osa ja koosneb kahest poolkerast. · Ajupoolkerad koosnevad valgainest, aga aju pinnal on hallaine. · Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; 2)meeleelundite info töötlemine; 3)mälu ja õppimine; 4)oskus tulevikku või tegevust kujundada. · Vaheaju kaudu saadakse infot meeleelunditest. Vaheaju juurde kuulub ka ajuripats tähtis hormoonide ja närvisüsteemi reguleerimiseks. · Ajutüve moodustavad keskaju, väikeaju ja piklikaju ning ajusild. · Väikeaju reguleerib tasakaalu ja kordinatsiooni. · Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust. Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused. · Ajusild on täidetud vedelikuga ja sisaldab toitaineid.
· DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist) Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega · Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika
kiirendusele 65 Karvarakke on tasakaalu- organis kahte tüüpi, I ja II, mis * paiknevad erinevates piirkondades, kusjuures * mõlemad saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Neil võib olla erinev funktsioon 66 Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaar-tuumad ajutüves (info lahkneb veidi) poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor parietaal- sagaras info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid 67 Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega
- Nucleus mesencephalicus nervi trigemini (AB2) kolmiknärvi mesentsefaaltuum - Strata grisea colliculi superioris (A3) ülakünka hallainekihid -> moodustavad koorealune nägemiskeskuse - Nucleus colliculi inferioris (B4) alakünkatuum -> koorelaune kuulmiskeskus - Nuclei pretectales väikesed tuumad kesk-vaheaju piiril (nucleus interstitsialis jne) PEDUNCULUS CEREBRI TEGMENTUM MESENCEPHALI - ajutüve vana aksiaalne osa, hõlmab basaalplaadi derivaate - sisaldab hall- ja valgeainet Hallaine: - Kraniaalnärvide tuumad (AB III, IV) III närvi tuumad on ülaküngaste kõrgusel IV närvi tuumad on alaküngaste kõrgusel - Retikulaarformatsiooni hallaine -> nuclei tegmenti - Nucleus ruber (A5) punatuum -> roosakas -> sisaldab rauda uus väikeserakuline ja alumine vana suurerakuline osa - Substantia nigra mustaine
süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess. · Poole seljaaju läbilõike sündroom samapoolselt võib esineda spastilist pareesi/halvatust, segmendi ulatuses lõtva halvatust, süvatundlikkuse häiret. Vastaspoolel valu- ja temperatuuritundlikkuse häiret. · Seljaaju ristläbilõike sündroom spastiline paraparees ja tundlikkuse häire (kõik kvaliteedid), lisanduvad põie talitluse häired. Põhjustavad: spinaalsed traumad, kasvajad, müeliidid, vaskulaarsed haigused. · Ajutüve kahjustus ristuvad sündroomid. Tundehäire kõikide kvaliteedide osas. Samal poolel kraniaalnärvide kahjustus. Vastaspoolel tsentraalne halvatus. Põhjustavad: insult, kasvajad. · Taalamuse kahjustus - kõigi tundlikkuse liikide hemianesteesia. · Sisekihnu kahjustus hemianopsia, hemipleegia, hemianesteesia. ·Ajukoore kahjustus kombineeritud tundlikkuse liikide häirumine. Häiritud
Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.) -32 paari tuumi -Hormonaalse süsteemi vahejaam. Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelad, mille impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad ärkvelolekut (näiteks külm duss) Limbiline süsteem - seotud emotsionaalse motivatsiooniga, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid (rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm,) OTSAJU EX koosneb 2-st ajupoolkerast ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest.
5 2. Inimese psüühika ja käitumine Inimese käitumist juhib teadvustatud psüühika, mille tööprintsiibid määratakse nii looduslike- evolutsiooniliste tegurite kui ka kultuurilis-sotsiaalsete teguritega. Inimteadvus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrgema närvitegevuse funktsiooniks ning eeldab aju suurte poolkerade lateraalset spetsialiseerumist, kuid lisaks kindlasti veel ka ajutüve, keskaju ja vaheaju mittespetsiifiliste närvikeskuste aktiveerivat mõju ajukoorele. Võrreldes loomadega on inimese teadvuse esimeseks oluliseks tunnuseks võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, mis on võimalik abstraktsete informatsiooni kodeerivate süsteemide abil ja vahendusel. Inimteadvuse teiseks tunnuseks on eesmärgilisus. Inimene on võimeline planeerima ning ette nägema enda ja teiste inimeste käitumist, tagajärgi ja vastavalt sellele
● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks ● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus 4 18. Selgitada mõiste AJUTÜVI ★ Ajutüve moodustavad piklik aju, ajusild, keskaju ja vaheaju, võrkmoodustis e retikulaarformatsioon, mis aktiveerib või pärsib NS talitlust. ★ Ajutüvi innerveerib enamikku siseelunditest ja meeleelunditest. ★ Ajutüvi on tingimatute reflekside keskuseks. 19. VAHEAJU osad ja nende funktsioon 1. TAALAMUSED ehk tundekühmud ● Koorealune sensoorne keskus: kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) keskus.
jaguneb kaheks sarnaseks progenitorrakuks). Alates E42 asümmeetriline jagunemine tekib üks progenitor ja üks närvirakk. Närvirakk migreerub, progenitor jaguneb omakorda. Nihe sümmeetriliselt asümmeetrilisele jagunemisele toimub järk-järgult. Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. Passiivne migratsioon rakud tõugatakse eemale oma tekkekohast uuemate, värskelt tekkinud rakkude poolt. Nii toimub aju keskstruktuuride moodustumine (talamus, ajutüve regioonid). Aktiivne migratsioon uued noored rakud liiguvad vanematest ette välimistesse piirkondadesse (ronivad mööda radiaalseid gliiakiude). Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Dendriitide ja aksonite kasv Neuronid, mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Kõige suurem
reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Võib-olla on neil ka erinev sensoorne funktsioon (Muuseas miks on kuulmine ja tasakaalumeel koos ühes organis?) Sissejuhatus psühholoogiasse 29 Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaartuumad ajutüves (teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse) ülenevad ja alanevad teed (peaju ja seljaaju poole) info ka tagasi mõjutamaks retseptoreid Info, mida edasi antakse: * liikumise suund * kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) * pea asend ruumis Olulised seosed ajutüves silma- ja kehaliigutustega seotud süsteemidesse: Sissejuhatus psühholoogiasse 30
· Oimusagar- interpersonaalne sümboolne suhtlus (keel, viipekeel) Une tsirkadiaanne rütmika- une-ärkveloleku faasid vahelduvad u 24-tunnise perioodilisusega ka siis, kui pole infot öö/päeva vaheldumise kohta. Sisemine kell: sümp NS vahendusel mõjutab melatoniini süntees epifüüsis (käbikeha) tsüklit, valguse võjul melatoniini süntees väheneb. Seda omakorda mõjutavad võrkkesta neuronid, mis sünkroniseerivad sisemist kella muutuvate keskk.tingimustega. Ärkvelolekut tagab ajutüve retikulaarformatsiooni aktiveeriv süsteem, une tekke tagab hüpotalamuse ventrolateraalne preoptiline tuum. Eristatakse 2 uneseisundit: REM-uni (kiired silmaliigutused, südame löögisagedus, vererõhk, kudede aktiivsus, kehatemp tõusevad, suurte lihaste halvatus, väiksemad tõmplevad, elavad unenäod) ja non-REM uni (unenägusid vähe, lihastoonus madal). Emotsioonid- afektiivne, vegetatiivne, miimiline komponent Mälu
tõus, hüpertermia - Kokaiin – dopamiini ja noradrenaliini toime tugevnemine Ohtlikkus: meeleoluhäired, psühhoos, kopsude kahjustus, ajurabandus, südame seiskumine, seksuaalhäired, loote kahjustamine - Ecstasy – serotoniin ja dopamiini Mõju: sensuaalne eufooria, suhtlemisvõime paranemine, kohmakus, mälupuudulikkus, ärevus ja hirm, kehatemp tõus, meeleoluhäired - LSD – ajutüve ajukoorte projitseeruvate monoamiineuronite talituse puutmine Toime: taju moondumine, vererõhu tõus, sünteesia, kiirenenud pulss, ise-taju muutmine, psühhoos, hallukad, meeleolude vaheldumine, hirm, mõttekäikuide pidetus, enesekontrolli kadumine - PCP – erutusvirgatsainete toime moduleerimine Toime: muutunud kehakujutlus, üksilduse tunne, tunnetusprotsesside häiritus,
DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt.
ühenduses lülineuronitega. Viimased omakorda omavad sünapseid sekundaarsete neuronitega seljaaju hallaines. Sekundaarsete neuronite aksonid siirduvad seljaaju vastaspoolele eespoolt tsentraalkanalit ning suunduvad spinotalaamkulgla koosseisus üles, ulatudes talamusse. Ajutüves ühinevad selle kulglaga ka kolmiknärvi harud, mis juhivad aju suunas näo piirkonnast ja hammastest lähtuvaid temperatuuri- ja valuaistingutena tunnetatavaid signaale. Ajutüve tasandil siirduvad spinotalaamkulglast kõrvalharud ka retikulaarformatsiooni tuumadesse. Tertsiaarsete neuronite kehad paiknevad talamuses, nende aksonid siirduvad suuraju koorde, peamiselt primaarsesse somatosensoorsesse korteksisse. Sire- ja talbkimp juhivad talamuse kaudu suuraju koorde proprioretseptoritelt lähtuvaid signaale, samuti puudutustest, survest ja vibratsioonist põhjustatud närviimpulsse keha erinevates piirkondades paiknevatelt retseptoritelt.
Kesknärvisüsteemi (KNS- pea ja seljaaju-) töö on organiseeritud minimaalsete kulutuste ja maksimaalse paindlikkuse printsiibil, olulsel kohal on funktsionaalne hierarhia. Oma arengult varasemad kesknärvisüsteemi osad alluvad hilisematele, nn kõrgematele ajuosadele. Juhtivataks kujuneb peaajukoor, mis täiuslikem on inimesel. Ilma ,,kõrgemate ajuosade" osavõtuta on teatud ulatuses võimalikud mõningad elutähtsad funktsioonid. Seljaaju ja ajutüve ning vegetatiivse närvisüsteemi osavõtul juhutakse hingamis-, toitumis-, seedimis-, eritumis-, vereringe- ja soos jätkamise funktsioone. Madalamate ajuosade kaudu teostuvad ,,automaatsed" reaktsioonid ei pruugi olla kaugeltki täiuslikud ega täita antud liigi seisukohalt oma bioloogilist ülesannet täies ulatuses. KNS-is töödeltakse sensoritelt saadavat infot, võrreldakse seda varem mällu salvestatuga ja võetakse vastu otsuseid, mis
Halvasti toimiva limbilise süsteemi puhul on neis valdkondades probleeme. Retikulaarses aktiveerivas süsteemis - retikulaarne aktivseeriv süsteem (RAS) on kogu läbi aju ulatuv süsteem, mis tagab vajaliku ärkveloleku ja tähelepanu ümbritsevale. See on justkui aju “sisse/välja lüliti”. Retikulaarne aktiveeriv süsteem on seotud seljaajuga, kust ta saab sisenevaid impulsse, mis on otseselt seotud ülenevate närviteedega. Ajutüve retikulaarne aktiveeriv süsteem ulatub kuni keskajuni. Teatud mõttes ühendab RAS ajutüve ajukoorega. (www.ath.ee). 2. ATH RAVI JA KASULIKUD NÕUANDMED 2.1. ATH ravi ATH raviks on erinevaid võimalusi. Üldiselt ollakse arvamusel, et ATH-ga teismelistele mõjub kõige paremini tablett-ravi ja käitumisteraapia kombinatsioon. 8 Medikamentoosne ATH ravi. Paljusid ATH-ga noori ravitakse edukalt ravimitega
ja serotoniini. Kui kaks viimati mainitud kemikaali on pärsitud, võimaldab atsetüülkoliin elektriliste signaalide saatmist ajukoorde. (Norepinefriin ja serotoniin on vajalikud ka informatsiooni jäädvustamiseks pikaajalisse mällu, mis võib seletada, miks me suurema osa unenägudest unustame. Et need kaks kemikaali on unenägude nägemise ajal pärsitud, ei saagi unenägusid pikaajalises mälus säilitada.) Ajutüve neuronid alustavad hipokampuses ka siinuslainet (sarnaneb siinuskõverale), mida tuntakse teetarütmi nime all arvatakse, et see merihobukujuline ajustruktuur salvestab ka mälestusi. Sel ajal lõpetavad töö närvid, mis tavaliselt kannavad informatsiooni välismaailmast. (Guiley 2009: 7-8) 1.2. Miks me näeme und Enamik teadlasi on ühel meelel, et unenägudel - vähemalt REM-unenägudel on roll õppimisprotsessis (Guiley 2009: 8).
värvinägemispiirkonnad, ka mustvalge pildi näitamisest, nii nagu oleks näidatud värvipilti. Ajupiirkondade aktiveerumine oli erinev ka näiteks intensiivsest enesesisendamisest. Turu Ülikoolis tehtud välisärritaja mõju uuringus leiti, et hüpnoosi tagajärjel muutus katseisiku ajus signaali käsitlemine, isegi sellisel moel, et välise helisignaali tõlgendamine ja ülekanne muutus ajutüve tasandil ning ei teata ühtegi teist psühholoogilist ilmingut, millel oleks sarnane muster. Muudes neurofüsioloogilistes uuringutes on näiteks leitud hüpnoosi valuvaigistava mõju tagajärjel tekkinud muutusi spinaalrefleksides ja peaajust mõõdetavates elektrilistes mustrites. Esmaseid tulemusi on saadud hüpnoosi soodsast mõjust immuunsüsteemile stressi tingimustes (H. Lauerma, 2002). 1. Hüpnoosi kliinilised rakendused
tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines Basaaltuumad paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust. · Sekundaarsed (assotsiatsiooni-)alad on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete alade kaudu,analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust.
annaabi.ee 
