Seespoolne tsirkulaarkiht (silelihasrakkude kimbud) Veresoonterikas vaskulooskiht (eriti väljendunud koeral, kassil) Välimine longitudinaalkiht (silelihasrakkude kimbud) Perimeetrium on emaka välimine serooskest Koosneb mesoteelist, väljaspoolsest kollageensete kiudude kihist, vahepealsest elastsete kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast
kaltsitoniin. Sekreteeritakse: endogeensed - sapphappe soolad, oksalaat, uraat, kreatiniin, prostaglandiinid, epinefriin, hippuraat. Lisaks ravimid ja toksiinid: AB (penitsilliin G, trimethoprim), diureetikud (chlorothiazide, furosemide), viirusvastased (acyclovir, ganciclovir), anesteetiline morfiin ja selle derivaadid, herbitsiid paraquat jpt * Henle ling (alanev osa ja peen/ ülenev jäme osa). ülenev peen osa: - uurea läheb toru valendikku, vesi tuleb torust välja, teeb U-ringi, seejärel läheb NaCl torust verre. Säilitab torus hüpertoonilisuse. ülenev jäme osa: - imenduvad Na+,K+, Cl. vesi ei liigu läbi „lahjendav segment“. Vesi jääb torru. Veri muutub hüpertooniliseks. – furosemide sekreteeritakse (diureetikum) * distaalne vääntoruke- imenduvad Na+, Cl-, Ca+2, Mg+2 – 90% sooladest lõpuks imendub tagasi (koos jämeda osaga arvestades). vesi ei liigu läbi „lahjendav segment“
Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast Sisesekretoorse (endokriinse) osa moodustavad Langerhansi saared Pankrease välissekretoorne osa on näärmeline organ, mis viimasüsteemi abil väljutab oma sekreedi duodeenumi valendikku Pankrease aatsinused Pankreas on sagarikulise ehitusega, iga sagarik koosneb lõpposadest - aatsinustest Aatsinused koosnevad sekretoorsetest pankreotsüütidest, aatsinuserakkudest Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoossed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa Pankrease viimasüsteem Viimasüsteem algab juba aatsinustest, kus tsentroatsinoossed rakud moodustavad lülijuha intra-atsinaarse algusosa - vooderdab ühekihiline kuupepiteel Maks Hepar Maksa verevarustus
• Fosfaadi sekretsiooni reguleerib kõrvalkilpnäärme hormoon–inhibeerides fosfaadi tagasiimendumist ning suurendades väljutamist. AmmooniumI väljutamine •• NH4+ genereeritakse glutamiinist proksimaalses torus. • Esmalt glutamiin deamineeritakse ja tekib glutamaat ja • Glutamaati deamineeritakse edasi glutamaatdehüdrogenaasi poolt ning tekib ja alfa ketoglutaraat. • Tehes vahetust naatriumiga, viiakse neeru toru valendikku. • Järgneb alfa ketoglutaraadi metabolism läbi krebsi tsükli ja NADH läbi elektron-transport-ahela. Seotakse kaks prootonit. Glutamiini deamineerimine. Ammooniumi väljutamine proksimaalsesse torru. Pocock G. Human Physiology: The
selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool.) Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus
kord 5 aasta tagant. Normaalne üldkolesterooli sisaldus veres < 5,0 mmol/L Mõõdukalt kõrgenenud üldkolesterooli sisaldus veres < 5,0-6,5 mmol/L Oluliselt kõrgenenud üldkolesteroolisisaldus veres > 6,5 mmol/L Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame-veresoonkonna haigusi. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust. Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel.
transpordiks …………………………………………………………………………………………………………… ………………………………………………………………… Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikud silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet seljaajus Nimeta kude, mile rakud vooderdavad kapillaari valendikku Nimeta 3 kudet maksas ja nende kudede ül? Nahk täidab kaitsefunktsiooni sest tema kihtides sisalduvad….(nimeta ja selgita) Selgita mis on osmoos? Missuguses nahakihis on kõige rohkem veresooni? Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ül? Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust Missugust ül täidab kare endoplasmaatiline retiikulum
Lümfisüsteemi kaitsevad lümfisõlmed, mis on lümfirakkude ehk lümfotsüütide tootmis- või varupaigad Südame-veresoonkonna haigused Levinumad haigused on: Ateroskreloos Hüpertensioon Isheemiatõbi Stenokardia Südamepuudulikkus Ateroskreloos Ateroskreloos on arterite kõvastumine Kõige tavalisem vorm on tingitud rasvaühendite ladestumisest arterite seintele Ateroomid ahendavad arteri valendikku ja selle tõttu võivad need isegi täielikult sulguda Kui ateroomid tekivad südamelihast toitvatele soontele ja südamelihas ei saa piisavalt verd, võib tekkida rinnaangiin Viimane tagajärg võib olla infarkt Ateroskreloosi riskitegurid Riskiteguriteks on: Suitsetamine Emotsionaalne pinge Suhkurtõbi Tüsedus Vähene liikumine Kõrge vererõhk Rasvarikas toit Pärilik eelsoodumus Hüpertensioon
seedeensüüme sisaldavat vedelikku. Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 17. Peensoole motoorika
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt...
REFERAAT Loote areng. Keijo Treima Kuusalu KK 2012 Viljastumine ja lootemuna areng Viljastumine. Viljastumine on munaraku ja spermatosoidi tuumade ühinemine. Selle tulemusena tekib sügoot ehk lootemuna. See toimub munajuhas, tavaliselt kohas, kus munajuha laienenud osa muutub kitsamaks. Munajuha narmad haaravad valminud munaraku ja suunavad selle munajuha valendikku. Seemnepurske ajal satub tuppe 200-300 miljonit spermatosoidi. Kui spermatosoidid kohtavad munarakku, koonduvad nad tema ümber. Nende päid ümbritsev kile lõhkeb ja vabanevad munaraku kesta pehmendavad ained. Niipea kui esimene spermatosoid on tunginud munarakku, muutub munarakku ümbritsev kest läbitungimatuks teistele spermatosoididele. Nii ühineb ainult ühe spermatosoidi tuum munaraku tuumaga. Sellest momendist saab alguse uus elu. Lootemuna edasine areng.
Iseenesest on kanamunades väga palju kolesterooli. Samas ei mõju need munad mõõduka tarbimise korral ka halvasti ning lisaks: me ei söö valdavat osa kolesterooli sisse suu kaudu, vaid see sünteesitakse maksas. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks:
Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur. Kolesterooli normväärtustest veres ehk tasemetest, mille puhul pole veel tegemist haigusega. Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja. Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud, mis takistavad vere voolamist soontes. Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame- veresoonkonna haigusi. Pildil on veresoon, mille seinale on tekkinud naast - selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool. Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib
so veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga tekib patoloogilistes tingimustes liigub verevooluga ühest kohast teise ummistab veresoone valendikku 9/20/2013 13 9/20/2013 14 Emboolia 2 /Embolia/ eristatakse: - trombemboolia - rasvemboolia - õhkemboolia - gaasemboolia - kudeemboolia, rakkemboolia - bakteremboolia - võõrkehaemboolia
- ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda - paremat bronhi ületab vena azygos - vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis - facies medialis - facies diaphragmatica - margo anterior + posterior + inferior Pulmo dexter
neutraalrasvad ja sterool- kolesterool. Triglütseriidid e. neutraalrasvad on olulised just liigse rasvumise puhul nahaaluses koes ja siseelundites (rasvtõbi) . Organism vajab paljusid erinevaid rasvu, mille seast üks on kolesterool. Kolesterooli liigne omastamine toiduga või liigne produktsioon organismi enda poolt on aga siiski kahjulik. Ülemäärane kolesterool ladestub arterite seintele rasvakogumitena. Aastate jooksul hakkavad need kogumid arteri valendikku ahendama, nii tekib arterite lubjastumine ehk ateroskleroos. Ateroskleroos on oluline faktor südameinfarkti, ajuvereringehäirete, südameisheemia kujunemisel. Veres mõõdetav üldkolesterool koosneb LDL-kolesteroolist, HDL-kolesteroolist ja triglütseriididest Hüprelipideemia vastased ained Hüperlipideemia on lipiidide kõrgenenud tase veres. Hüprelipideemia vastased ained on ained, mis normaliseerivad veres patoloogiliselt suurenenud lipiidisisaldust
Endotsütoos – raku väliskihi lähedal olevad ained ümbritsetakse välismembraaniga nii, et moodustuvad transportervesiikulid, mis sisenevad rakku. Eksotsütoos – jääkained pakitakse membraani vesiikulitesse, mis sulavad kokku raku välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. Sekretoorsed valgud – sekretoorsed valgud sisaldavad oma N-terminaalses otsas (aminoterminuses) lühikesi järjestusi, mis suunavad nende valkude sünteesitava ahela tsütoplasmavõrgustiku valendikku (luumenisse). Topogeensed järjestused – valkudes olevad lõigud, mille järjestus, arv ja paigutus määravad erisugustesse klassidesse kuuluvate membraaniläbivate valkude sisenemise ja paigutuse tsütoplasmavõrgustiku membraanis. Membraanivalkude topoloogia – membraanivalkude orientatsioon membraanis ning mitu korda polüpeptiid membraani läbib; topoloogia määratakse ära Eris sünteesi käigus.
Immuunoglobuliinid imenduvad terve molekulina esimese 24-36 h jooksul. Piima süntees piimanäärme epiteelis Enamik orgaanilisi piima komponente sünteesitakse alveooli epiteelirakkudes. Prekursoritena kasutatakse glükoosi, AH, rasvhappeid, mis on pärit ekstratsellulaarsest vedelikust. Epiteeli rakkudes on palju mitokondreid. Need toodavad ATP-d, mida kasutatakse * sünteesiks * piimakomponentide prekursorite võtmiseks rakku sisse * piimakomponentide transport epiteelirakust alveooli valendikku. Epiteeliraku karedapinnalises endoplasmaatilises retiikulumis sünteesitakse proteiine, siledapinnalises fosfolipiide ja triglütseriide. Seejärel transporditakse piimaproteiinid vesiikulites ERist Golgi kompleksi, seal pakitakse need sekretoorsetesse vesiikulitesse. Need sisaldavad nüüd ka laktoosi, mida Golgi kompleksis sünteesiti. Osmoosi teel satub vesiikulisse vett ja vesiikul paisub. Vesiikulid vabastatakse alveolooli valendikku eksotsütoosil. Triglütseriidid
t muutub rebenevadõhk millest võtavad osa ahenemine alveoolide liigessüsteemi, · Venoosn siooni o hüpereemiliseksli pääseb alveooli peamiselt: valendikku satub Lk urogenitaaltrakti, e staas puudulikkusverre g maskesta suhteliselt hästi, · Nuumrak ja Er. Gaasivahetust lümfisõlmi, · Verehüü liigselt e atroofiabronhide väljapääs ud ei toimu. närvisüsteemi jt. bimishäi süsihappegaasiha
mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Astma Astma on bronhide põletikuline haigus, millega kaasneb bronhide ahenemine. See on bronhide suurenenud tundlikkusest tingitud reaktsioon mitmesugustele teguritele. Miks mõnede inimeste hingamisteed nii reageerivad, ei ole päris selge, kuid oma osa on siin pärilikult eelsoodumusel. Bronhide ahenemise põhjuseks on - bronhide seintes olevate lihaste kokkutõmme (spasm) - bronhide valendikku vooderdava limaskesta turse - limaerituse suurenemine bronhides Selle tagajärel on takistatud õhu liikumine hingamisteedes (eriti väljahingamisel), millest tekivad astmale iseloomulikud haigusnähud: kuiv köha, vilisev hingamine, hingamisraskus. Astma kulg võib olla erinev: vähesest köhatamisest raskete hingeldushoogudeni, paarist korrast aastas igapäevaste sümptomiteni, astmahoole võib eelneda vesine nohu, nina või naha sügelus , peapööritus või
vett. KOPSUD- eraldub väjahingatud õhuga süsinikdioksiid ning vesi. Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE:
1. Millised nimatatud ainetest soodustavad sekretsiooni a) mõruained b) masindool c) etanool d) kloorfentermiin e) toiduainete vürtsid f) kofeiin g)histamiin 2. Selgita, kuidas avaldavad toimet mõruained (nt teelehe mahl koirohu tinktuur, võilille tinktuur jne). Kuidas neid vahendeid tuleb patsiendile manustada ja millised on kõrvaltoimeid? Mõruaineid kasutatakse söögiisu, maomahla ja sapisekretsiooni suurendamiseks, peensoole peristaltika parandamiseks. Need (emajuure tinktuur, võilille tinktuur) toimivad suu ja keele limaskesta retseptoritesse. Maitse- ja lõhnaretseptorite ärritus vallandab reflektoorselt maosekretsiooni. Manustamine: Reflektoorse tõime tõttu ei ole vajalik mõruaineid seespidi manustada, piisab sellest kui vesitõmmise või lahjendatud alkoholitõmmisega loputatakse suud. Enne sööki 20-30 minutit. Kõrvaltoimetest ei ole teatatud. 3. H2-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel peamiselt ... a) allergiliste seisundit...
Hormoonisarnaseid eritavaid rakke esineb ka teistes elundites nt magu, neerud, süda. 38. Kilpnääre. Glandula thyreoidea. Koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest. Kilpnääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi sagarikeks. Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul. Iga Iga sagariku parenhüüm moodustub kilpnäärme follikulitest. Folliikul on põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid. Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu. Kilpnääre toodab kolme hormooni: türoksiin ja trijoodtüroniin - reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi (follikulaarrakud sekreteerivad) ja kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset (parafollikuliaarrakud). 39. Seljaaju ehitus. Medulla spinalis. Seljaajukanalis paiknev KNS osa. Koosneb hall- ja valgeainest. Seljaaju koosneb 2 sümmeetrilisest poolest, mida ühendab komissuur. Seljaaju komissuur jaguneb kaheks.
Enamik maomahlast toodetakse maokehas ja maopõhjas. HCl omadused: * muundab proensüümi pepsinogeeni pepsiiniks * hapendab mao sisu (vaja pepsiini tööks) * lagundab side- ja lihaskudet, aitab suuremaid tükke väiksemateks lagundada * tapab mikroorganisme, mis tulevad allaneelatud toiduga kaasa HCl sekretsioon - parietaalrakkudes tekib H+ H2CO3 dissotsiatsioonil (H2CO3 ↔ H+ + HCO3-). H+/ K+ ATPaasi pump pumpab H+ parietaalrakust näärme valendikku ja samal ajal pumbatakse rakku K + vastu. Samal ajal HCO3- läheb verre. Ehk pärast sööki tõuseb venoosse vere pH. Toimub just siis, kui süüakse valgurikast toitu (sekreteeritakse rohkem HCl). Pepsinogeeni sekretsioon – pearakud sünteesivad ja hoiustavad pepsinogeeni proensüümina. Kui pepsinogeen puutub kokku happelise maosisuga, siis muutub aktiivseks pepsiiniks. Neil on autokatalüütiline aktiivsus st. pepsiin aktiveerib ise järgmise pepsinogeeni pepsiiniks. Proensüüm – et
Nimeta kaks kudet ja koe ülesannet südames. 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2.Sidekude verena, liigub kehasse laiali. Nimeta kaks kudet seljaajus: Närvikude (neuronid aksonid), sidekude (veri), kohev sidekude vooderdab veresooni, gliiakude (tugi ja kaitse, isolaator KNS ja perifeerses NS, närvid kaetud müeliiniga ning jätked sxhwanni rakkudega) Nimeta kude, mille rakud vooderdavad kapillaari valendikku Ühekihiline lameepiteel – endoteel Nimeta kolm kudet maksas ja nende kudede ülesanded. 6p Sidekude - hoiab organil vormi / veri Silelihaskude - tagab automaatse toimimise, "töö" Epiteelkude – kuju, kaitse, barjäär Näärmed - sekretsioon Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes: 2 sorti epiteelkudet: ülesanne 1. näärmeepiteelil - sekreedi eritamine 2. epiteelkude - kate ja vooderdus.
Tractus vestibulocerebellaris, lõpeb flocculus´es ja nodulus´es. FORMATIO RETICULARIS – RETIKULAARFORMATSIOON Neuronite võrgustik vaheajust ja keskaju tegmentum´ist kuni piklikajuni, omavad ülenevaid ja alanevaid aksone. Saavad kollateraale kõikidelt sensoorsetelt ja motoorsetelt traktidelt. Formatio reticularis mõjustab kõiki eluliselt tähtsaid keskusi – hingamis‐, kardiovaskulaarset – südame rütmi, veresoonte valendikku. Reguleerib käitumuslikke väljundeid – une‐ärkveloleku tsükklit, väsimust, ärevust, emotsioone, motivatsiooni. Ülenevad ühendused mõjutavad aju kui aktiveeriv süsteem – unetuse ja väsimuse puhul. Retikulaarformatsioon on seotud ka valuga (nüri, difuusne valu) – tractus
1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid? Varjatud e latendi e peiteperiood, prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. ...
KILPNÄÄRE Kompaktne organ, koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest (vaheosa – puudub vanadel koertel ja kassidel) Sagarate parenhüümi moodustavad kilpnäärme folliikulid ja sidekude Nääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi ebakorrapärasteks sagarikeks Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul – põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu Toodab kolme hormooni: türoksiin (tetrajoodtüroniin - T4) ja trijodotüroniin (T3) reguleerivad rakkude ja kudede metabolismi, kaltsitoniin langetab vere kaltsiumi taset Kilpnäärmes eristatakse kahte tüüpi epiteelirakke: Follikulaarsed endokrinotsüüdid e türeotsüüdid (follikulaarrakud, vooderdavad folliikuleid)
tagasi organismi. Olulist rolli vee tagasiimendumises distaalses torukeses ja kogumistorus etendab ADH (antidiureetiline hormoon) ADH muudab väänilise torukese ja kogumistorukese epiteeli veele läbitavaks nii muutub uriin kontsentreeritumaks ja organism peab vee kinni. Lõpliku e. sekundaarse uriini hulk on 1-1,5 liitrit ööpäevas. 3) sekretsioon Tubulaarse sekretsiooni tulemusena tuuakse torukese valendikku tagasi aineid torukesi ümbritsevatest veresoontest või ained, mida toodetakse torukeste enda rakkudes (nt. orgaanilised happed, alused, ravimid jne.). Neerude regulatoorsed funktsioonid. Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon Füsioloogilistes tingimustes võib organismi ekstratsellulaarse vedeliku osmootne rõhk tõusta või langeda. Osmootne rõhk tõuseb, kui organism kaotab erituselundite kaudu
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hi...
häbemeliidusest kõrgemale. Keha on elundi keskmine kõige suurem osa. Kusiti –Uriini perioodiline väljutamine. Kusiti kaudu toimub kusepõie tühjendamine. Kusitit ümbritseb vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Sisemine sulgurlihas ei allu tahtele; Välimine allub tahtele (suudab kinni hoida) Urineerimine - põielihaste kokkutõmme, sulgurlihaste lõõgastumine. Uriinitekke 3 protsessi Ultrafiltratsioon – valguvaba vereplasma neerupäsmakesest kihnu valendikku – moodustub esmasuriin (ööpäevane hulk: ca 160 l) Resorptsioon e tagasiimendumine – kõik organismile vajalikud ained ja 99% vett – tulemuseks: lõpliku uriini kogus ca 1,6 l. ->liigub vaikselt põide kusejuha kaudu Sekretsioon – mõningad ained viiakse uriini otse läbi neerutorukeste epiteeli ATP abil. Et neerud reguleerivad vee hulka veres, tekib uriini rohkem siis, kui inimene on palju vedelikku joonud, aga ka külmade ilmadega, kui vett ei kaotata higistamisega
Lõplik uriin valguvaba Kusiaine 99% esmasuriinis olnud veest imendub. Seega muutub uriin kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tõttu difundeerub osa uureast verre tagasi Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st. 5. Sekretsioon Tubulaarse sekretsiooni tulemusena tuuakse torukese valendikku tagasi aineid torukesi ümbritsevatest veresoontest või ained, mida toodetakse torukese enda rakkudes (orgaanilised happed, alused, ravimid) 6. Neerude regulatoorne funktsioon Vererõhu langus Ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas 7. Neerude verevarustus Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasruiini teke ja jääkainete eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis 8
sekundaarne spermatotsüüt 22+X/Y (meioos II) -> spermatiidid -> spermid Spermiogenees (millised muutused toimuvad) - protsess, kus spermatiidist moodustatakse sperm. Lisatakse vibur ja rakk saab lõpliku kuju. Spermi tuum lamendub ja kondenseerub, üleliigne tsütoplasma eemaldatakse. Histoonid asendatakse protamiinidega, transkriptsioon peatatakse. Sperminatsioon - sperm vabaneb Sertoli rakkudest ja satub väänilise seemetorukese valendikku. Spermiatsioonil jääb spermi keskosaga seotuks veel väike tsütoplasmatilgake, mille sperm kaotab lõplikult alles munandimanusejuha läbides. Viimases kaetakse sperm veel mitmete ühendit, mis on vajalikud efektiivseks viljastumiseks. Munandimanuses (epidiidium) toimuv järelküpsemine - munandimanuses teevad spermid läbi rea biokeemilisi ja morfoloogilisi muutuseid, mille käigus muutuvad liikumis- ja
E. Aneurüsm: veresoone seina väljasopistus, eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel F. Veenilaiendid e. vaariksid e. veenikomud (varicosis): veenide (eriti alajäsemetel!) seinte väljavenimisest tekkinud laiad kohad veenidel G. Ateroskleroos (atherosclerosis): otsetõlge – “pudrutaoline kõvastus”; haigus, mille puhul veresoone (arteri) seina hakkab ladestuma rasva, valke ja hiljem kaltsiumi, tekkinud aterosklerootiline naast ahendab arteri valendikku ja muudab arteri vähem elastseks, lõpuks võib naast arteri hoopis sulgeda või lagunedes lõhkuda endoteeli ja panna aluse trombi tekkele. Ateroskleroosi põhjused pole selged, kindel on kõrge vererõhu soodustav toime (suitsetamisest, stressist, ülekaalulisusest jne.) Suure vereringe arterid. Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud! Aordi suuremad osad: A.aordikaar, B. rinnaaort ja C. kõhuaort. A.Aordikaar (arcus aortae) : 1. Südame pärgarterid e
SÖÖDALISANDID PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH HOBUSTE) JA LINDUDE SÖÖDARATSIOONIS Mõiste Söödalisandid ehk söödapreparaadid on ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu...
1) ER-seoselised 2) vabad (tegelikult on suur osa neist ribosoomidest seotud tsütoskeletiga, nii et päris vabad nad siiski ei ole) Kotranslatsiooniliselt ER-i membraaniga seonduvad valgud. 1) Transmembraansed valgud. Need on sellised, millel on üks või mitu hüdrofoobsetest aminohapetest koosnevat transmembraanset domääni, mistõttu nad jäävad ER-i membraani kinni. 2) Valgud, mis läbivad ER-i membraani ja satuvad ER-i luumenisse e. valendikku. Need transporditakse edaspidi Golgi kompleksi või lüsosoomi või hoopis eksotsüteeritakse rakust. kui sünteesitav valk on juba seondunud ER-i membraaniga, lõigatakse liiderjärjestus valgu küljest ära, seda toimetab ER-i valendikus leiduv ensüüm signaalpeptidaas. Valkude läbiminek ER-i membraanist toimub spetsiaalsete valguliste translokaatorite kaasabil ja läbiminev valk ei saavuta oma õiget konformatsiooni enne, kui ta on jõudnud ER-i valendikku. Siledapinnaline TV.
hallaine(substantia alba et grisea). Hallaine sisaldab närvirakke, valgeaine moodustub närvikiududest. Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valedniku. Seedetrakt, hingamisteed, kuse ja suguteed, vere ja lümfisooned. Neil on 2 alatüüpi: välismaailmaga ühenduvad torujad organid, iseloomikuliks on 3 kesta: limaskest, lihaskest, serooskest. Seede- ja hingamisorganid. Limaskesst(tunica mucosa) epiteel, paikneb vastu valendikku. Sellest allpool päriskiht e. propria, selle moodustab sidekude. Limaskestas on veel oma lihaskiht, sellest allpool on lõpetav ja järmisega ühendav submukooskiht. Lihaskest(tunica muscularis) sisemine lihaskiht, mis on tavaliselt tsirkulaarne e. ringlihaskiht ja välimine, taaliselt pikilihaskiht, moodustub silelihasrakkudest. Tunica serosa / tunica adventitia välimine kiht. Suletud süsteem Tunica intima endoteel, subendoteliaalikht, sidekoeline
sama vahekord nagu veres). Tavaliselt eelneb valge trombi teke, mis põhjustab vere hüübimise. Thrombus combinatus kihiline e. segatromb. Valge ja punase trombi kombinatsioon. Esmalt tekkinud ja tugevalt liitunud valgele trombile ladestub punase trombi kiht. Hiljem võib sinna peale tekkida uuesti valge tromb ning lisanduda punase trombi kiht. TROMBIDE JAOTUS VERESOONES ASUKOHA JÄRGI 1. Seinapidised e. parietaalsed trombid ei sule täielikult veresoone valendikku 2. Tsentraalsed trombid ei sule veresoone valendikku täielikult - trombi mass ühendab veresoone vastaspoolseid seinu, jättes vabaks mõlemal pool trombi osa veresoone valendikust 3. Ummistavad e. obtureerivad trombid suleb täielikult trombi valendiku ning katkestab verevoolu TROMBOOSI KULG 1. Trombi organiseerumine trombi läbikasv soone seinast lähtunud sidekoega. Tulemuseks tugevalt veresoone seina külge kinnitunud verevoolu takistav tihke tromb. 2. Aseptiline lagunemine
koostisosad (molekulid, mille diameeter on väiksem kui 0,01 tsentromeetrit), välja arvatud valgud. Valkudel on suur molekulmass, mistõttu nad filtrit ei läbi ja nii hoiavad nad oma osmootsele rõhule vastavalt ka vett päsmakese kapillaarides. Nii tekib ultrafiltraat, mis satub neerukehakese kihnu valendikku. Ultrfiltraat on koostiselt valguvaba vereplasma sarnane ning seda kutsutaksegi esmasuriiniks. 1/5 plasmast surutakse suure rõhu all läbi päsmakese kapillaari seina Bowmani kihnu valendikku. Filtreerumise eeldusena peab kapillaari hüdrostaatiline rõhk ületama vere kolloidosmootse rõhu ning Bowmani kihnu siserõhu. Tekib esmasuriin. Filtratsiooni soodustab: sümpaatilise süsteemi aktivatsioon (treening) 22 • Filtratsioon sõltub vererõhust päsmakese kapillaarides. kui nt suure verekaotuse tulemusena vererõhk seal langeb, uriini tekke lakkab
Na+ resorptsioon on väga ulatuslik. Peensooles on aktiivsed ja passiivsed Na+ resorptsiooni mehhanismid: a) Elektrogeenne Na+ transport: Na+ toimetatakse läbi basolateraalse membraani intertsellulaarruumi Na+- pumba abil, mis saab energiat Na+- K+ATPaasi tööst. 21 Gradiendid põhjustavad vee liikumise valendikust rakku. Kuna tiheühendused on suhteliselt läbilaskvad, voolab Na+ pärast resorptsiooni osaliselt valendikku tagasi. b) Na+- sümpordi abil liiguvad koos Na+-ga ühise kandja abil rakku ka D-heksoosid (glükoos), L- aminohapped, veeslahustuvad vitamiinid ja sapphapped. c) Neutraalse NaCl transpordi korral liiguvad Na+ ja Cl- rakku sümpordi teel; protsess kulgeb elektriliselt neutraalselt. d) Teine mudel NaCl neutraalse transpordi jaoks oletab kahekordset vahetust: Na+ H+ vastu ja Cl- HCO3- vastu, kusjuures H+ ja HCO3- moodustuvad karboanhüdraasi toimel
Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool
- Regio cutanea karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed adventitsiaalkest PEABRONHID BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - vars petiolus kinnitub kilpkõhrenurga sisepinnale - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all ÜHENDUSED KEELELUUGA - kiil trahhea valendikku carina tracheae -> jaotab sissehingatavat - sidemed + musculus thyrohyoideum õhuvoolu - Sidemed: - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja membrana thyrohyoidea + ligamentum thyrohyoideum medianum et jätkab rohkem trahhea suunda laterale
Lihasrakkude vahel jäävad elastsed membraanid. 3. Adventiitsia koosneb kollageensete kiudude peamiselt piki kulgavatest kimpudest. Adventiitsia läheb üle ümbritsevaks kohevaks periadventitsiaalseks sidekoeks, milles on ohtrasti rasvrakke. Adventiitsias ja meedia välimises osas on väikesi veresoone enda seina toitvaid soontesooni. Veresoonteseinas leiduvaid närve nimetatakse soontenärvideks. 32. Kapillaaride ehituse kirjeldus ja alaliigid Kapillaarid koosnevad veresoone valendikku ümbritsevast endoteelirakkude ainsast kihist, basalmembraanist ja väljastpoolt ümbritsevatest adventitsiaalrakkudest ning peritsüütidest. Kapillarid jaotuvad: 1. Hemokapillaarid (vasa haemocapilaria). Tavalised kapillaarid, esinevad kõikides organites ja praktiliselt kõikides kudedes. Moodustavad kudedes peene- või laiasilmalise, tihedama või hõredama võrgustiku, vastavalt organspetsiifilisele verevarustuse intensiivsusele. 2
antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur. Kontroll: Ösofagoskoopia 10 p möödudes, radiograafia 1,3,6,12 kuu järgselt. Sondeerimine pehme sondiga vajadusel10-12 p pärast söövitust,vajadusel nasogastraalsond,et hoida valendikku. dilateerimine 15 p intervall radiaalne jõud striktuurialale. Striktuur on väänlev,rigiidne. Arvesta dilateerimisel,buzeerimisel. Arvatakse, et kui suudetakse hoida söögitoru lahti 6-24 kuud siis saab vältida hilisemat striktuuri. Dilatatsioonil oht refluksi tekkeks ja perforatsioonioht. Peptiline striktuur omeprasool. Lastel refluks tihti dgn-ta. Koe venitumist soodustab:steroidi süstimine armkoesse
antioksüdante seleenipreparaadid, sukralfaate (vaja prostaglandiinide sünteesis elastiiniks). Üldseisundi stabiliseerimine ,kontroll. Peale ägeda stm. möödumist näilise heaolu periood,mille kestel võib hakata kujunema striktuur. Kontroll: Ösofagoskoopia 10 p möödudes, radiograafia 1,3,6,12 kuu järgselt. Sondeerimine pehme sondiga vajadusel10-12 p pärast söövitust,vajadusel nasogastraalsond,et hoida valendikku. dilateerimine 15 p intervall radiaalne jõud striktuurialale. Striktuur on väänlev,rigiidne. Arvesta dilateerimisel,buzeerimisel. Arvatakse, et kui suudetakse hoida söögitoru lahti 6-24 kuud siis saab vältida hilisemat striktuuri. Dilatatsioonil oht refluksi tekkeks ja perforatsioonioht. Peptiline striktuur omeprasool. Lastel refluks tihti dgn-ta. Koe venitumist soodustab:steroidi süstimine armkoesse
Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär) Distaalne vääniline toruke Uriini teke: Ultrafiltratsioon-Vere ultrafiltratsioonil lähevad läbi neerukehakeses olevast päsmakese kapilaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist kõik vereplasma koostisosad,va valgud(tekkiva osmootse rõhuga vastavalt ka vett päsmakese kapilaarides)Tekkinud ultrafiltraat satub neerukeha valendikku,koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik- esmauriin.Esmauriini tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides olevast rõhust,vereplasma valkude osmootsest rõhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes ja neerutorukestes.Esmauriin tekib aint siis kui vererõhk päsmakese kapilaarides ületab vedelku väljutamist takistavaid rõhke(onkootne ja kihnuõõne rõhk) Tagasiimendumine-esmauriinist imendub tagasi organismile
Proksimaalne vääniline toruke Henle ling (alanev säär, ülenev säär) Distaalne vääniline toruke Uriini teke: · Ultrafiltratsioon-Vere ultrafiltratsioonil lähevad läbi neerukehakeses olevast päsmakese kapilaaride seinast ja Bowmani kapsli sisemisest lestmest moodustatud filtrist kõik vereplasma koostisosad,va valgud(tekkiva osmootse rõhuga vastavalt ka vett päsmakese kapilaarides)Tekkinud ultrafiltraat satub neerukeha valendikku,koostiselt valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik-esmauriin.Esmauriini tekkimine oleneb:päsmakeste kapilaarides olevast rõhust,vereplasma valkude osmootsest rõhust ja vedeliku hüdrostaatilisest rõhust kihnu õõnes ja neerutorukestes.Esmauriin tekib aint siis kui vererõhk päsmakese kapilaarides ületab vedelku väljutamist takistavaid rõhke(onkootne ja kihnuõõne rõhk) · Tagasiimendumine-esmauriinist imendub tagasi organismile vajalikud ained ja 99%
Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Skleroos-ahenemine. Natokinaas- puhastab veresooni (hiina oma) Veresoonte lupjumise mehhanism: LDL ühineb raku jääkainetega, Ca ioonide ja fibriiniga ( valk verehüübimiseks). Ladestused kleepuvad veres seinale, vähendades valendikku. Keha kasutab veresoone sisepinna põletikust tingitud mikrovigastuste ,,parandamiseks" kolestorooli koos eelnevate ainetega. Veresoone elastsus väheneb, diameeter väheneb ja võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse
Soolenõre on aluselise reaktsiooniga, seega peensoole alguses (kaksteistsõrmiksooles) maohape neutraliseeritakse Sooleepiteeli pinnal toimub seedimise membraanifaas Lõplikule lõhustamisele järgneb kohe imendumine! Ensüümid: maltaas, isomaltaas, laktaas, sahharaas, peptidaasid Imenduvad aminohapped, monosahhariidid, monoglütseriidid ja rasvhapped Seedimisprotsessi käigus sekreteeritakse peensoole valendikku suures koguses vett, mis imendub tagasi koos toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool
eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni (kitiin, tselluloos). 29. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Tsütoplasmavõrgustiku moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. Omavahel ühenduses moodustavad nad võrgustiku. Võrgustiku sisse jäävat valendikku nimetatakse ER luumeniks. Luumen moodustab sageli rohkem kui 10% raku ruumalast ning raku tsütosoolist eraldab seda ERi membraan. Tsütoplasmaatilise retiikulumi ühekihiline membraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi. Karedapinnaline ER Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
