Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Esmas- ja lõpliku uriini teke. 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg
lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed. Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon. Uriini teke Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi. · Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis. · Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese) filtratsiooni teel läbi kapilaari seina ja läbi kihnu sisemise lestme kihnu õõnde. · Päsmakesse jõuab kogu veri, päsamakese sein on nii tihe, et vere vormelemendid ei saa filtreeruda, ei pääse läbi. Plasma läheb aga läbi. · Läbi ei pääse suuremolekuraarse molekulidega valgud- albumiinid ja globuliinid. · Esmasuriin on plasma miinus albumiinid/globuliinid.
Väga väikeste aineosakeste puhul ei ole füüsikaline filtreerimisprotsess piisavalt efektiivne . Sel puhul kasutatakse membraanfiltreid, kus nii aine molekulid kui ka ioonid eemaldatakse. Ioone saab eemaldada ka ioonvahetusega. Filtreerimisel läbi keskmise suurusega filtermaterjalist on tavaliselt laminaarne ja vool on rahulik, vees ei teki turbulentsi. Aineosakeste filtreerimine koosneb sõelumisest, settimisest, kinnihoidmisest ja difusioonist. Filtratsiooni toimumiseks peab olema kontakt ning adhesioon (seotus) aineosakese ja filtrimaterjali (tera) vahel. . Märkus*: nn. Browni liikumine on olulise rolliga ainult väga väikeste osakeste puhul (< 1/1000 mm). Vähemalt kolm mehhanismi on määratletavad: 1. Molekulaarsed jõud (van der Waalsi jõud so elektroneutraalsete ja valentsküllastatud kovalentsete sidemetega molekulide vastastiktoime ) 2. Molekulaarsed sidemed (vesinikside ); 3
Mis on hüdraulika? Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Mis on hüdrogeoloogia? Hüdrogeoloogia uurib maakoores e. litosfääris esinevat vett, ehk on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Mis on filtratsioon? Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste. Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk?
• Loodusliku jõe korral pinnase veed liiguvad läbi kalda jõkke kogu jõe pikkuses. Paisu korral tekib uus nähtus – filtratsioon paisu alt ja läbi kallaste alumisse bjefi. • Seda mõjutab hüdrosõlme survekõrgus H. Filtreeruv vesi liigub mööda pinnase poore ja pragusid. Sellega kaasneda ebasoovitavad nähud: • Tekib veekadu ülemisest bjefist alumisse • Filtreeruv vesi avaldab paisule alati üleslükke jõudu. Surub paisu vertikaalselt üles (ehk filtratsiooni vasturõhk, mis vähendab ehitise stabiilsust) • Filtreeruv vesi võib lahustada pinnases olevaid soolasid nõrgestades sellega pinnase mehhaanilist tugevust ehk pinnase keemiline sufosioon. • Filtreeruva vee toimel võib esineda aluspinnase osakeste edasikanne ehk pinnase mehhaaniline sufosioon, mis nõrgestab samuti pinnase mehaanilist tugevust. • Läbi paisu aluspinnase filtreeruv vesi väljub alumises bjefis läbi jõe põhja.
Lõimise määramiseks on mitmeid erinevaid metoodikaid. Laialt levinud on pipettmeetod, aga kasutatakse ka sõelanalüüsu, optilist analüüsi. Praktikas piirdutakse tihti nn sõrmeprooviga. Muld tehakse niiskeks, aga ei tohi läikida, ning seejärel hakatakse seda sõrmede vahel voolima. Sõltuvalt plastilisusest määratakse lõimis nt rõngasse keeramisel raske liivsavi praguneb, keskmine liivsavi praguneb ja murdub ning kerge liivsavi murdub kohe. 17. Filtratsiooni põhiseadus e darcy seadus ja filtratsioonimoodul Filtratsiooni põhiseadus ehk Darcy seadus kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Darcy seadus - põhjavee kogus, mis läbib ajaühikus kivimit, on võrdeline rõhu langusega ning veevoolu ristlõike pindalaga ja pöördvõrdeline vee liikumise tee pikkusega. Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja sõltub eelkõige lõimisest. 18. Nimetage seitse enamlevinud iooni Eesti põhjavees.
(toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lubjakivi, moreen, muld *vettpidavad kihid- savi, kristalsed kivimid 1.Mineraalvesi- asub sügavamal põhjavees, kuj. kohtades, kus on vees lah. kivimeid, kus vesi on seisnud pikemat aega. Kaevandatakse Kambriumi liivakivikihtidest 500m sügavuselt
Uriini moodustumine Uriini tekemehhanism selgitati 1917.a. Uriini tekkes osaleb 3 protsessi 1) ultrafiltratsioon selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin 2) resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre A. Vahtramäe 2012 3 3) sekretsioon vastupidine protsess resorptsioonile 1) Kõigepealt tekib nefronis filtratsiooni teel esmasuriin. Tänu kapillaarvõrgustiku iseäralikule ehitusele ja selle seinas olevatele avadele on esmasuriin oma koostiselt sarnane vereplasmale, kuid ei sisalda valku ja vere vormelemente - nende suurte mõõtmete tõttu ei suuda nad basaalmembraanis olevaid poore läbida. Vabalt ja piiramatult filtreeruvad väikesemolekulaarsed ained molekulmassiga kuni 5500. Nende ainete kontsentratsioonid on vereplasmas ja esmasuriinis võrdsed. Molekulmass 80 000 on absoluutse läbitavuse piiriks
Veehoidla pindala ja maht määratakse sügavuskihtide planimetreerimise ja osamahtude liitmise teel, tulemuste põhjal koostatakse pinna- ja mahukõver Veehoidla täitumiseks kuluv aeg ööpäeva ·kus V on veehoidla maht, Qd ööpäevakeskmine kasutatav juurdevool m3, s.o tegelik juurdevool miinus paisust läbi lastav vesi (mille määrab sanitaarvooluhulk), ning Wk veekadu veehoidlast ööpäeva kestel. Veekadu veehoidlast ·Wk = Wf + Wa Veekadu veehoidlast Wk on filtratsiooni- ja aurumiskao summa Veekadu veehoidlast ·Ööpäevane aurumiskadu m3, kus Ak on veehoidla keskmine pindala aurumisperioodi kestel m2, Zv aasta jooksul veepinnalt auruva vee kiht m ning Zm aasta jooksul maapinnalt auruva vee kiht m. ·Filtratsioonikao läbi väikese veehoidla põhja Wf = 2,5 k A hk m3 aastas, ·kus k on veehoidla põhja pinnase filtratsioonimoodul m/d (vt Hüdraulika ja pumbad, lk 235), A veehoidla pindala m2 ning hk veehoidla keskmine sügavus m.
väikesed neerukarikad, kusejuha, neerusambad Neeru ehituslik-talituslik üksus, 1 miljon nefronit. Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid Neerukehakestes moodustub arteriaalsest verest filtratsiooni teel esmane uriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmauriini Spermide teke ja kulg mehe organismis muutumine lõplikuks uriiniks. Asub väikevaagnas. Sein koosneb limaskestast, selle all paiknevast
diureetikumid diureetikumid viivad välja umbes 5% Na-ioonist. Diureetikumide näidustused aluseks vttes nende toime aktiivsust on järgmised. Mdukalt toimivad keskmise mjuajaga on kasutusel hüpertoonia ravil, kui ei ole tegemist neerupuudulikkusega. Ka sobivad need kroonilise vereringe puudulikkuse, glaukoomi ja suhkruta diabeedi korral. Vimsad, kuid lühikese vi ka keskmise toimekestvusega diureetikumid on kasutusel hüpertoonia korral, kui kaasneb neerupäsmakestes filtratsiooni vähenemine. Ka tugevate tursetega kulgeva kroonilise südame- ja vereringe puudulikkuse korral, aju- ja kopsutursete ning mürgituste puhul kasutatakse nn. vimsaid diureetikume. Kaaliumi säästvad diureetikumid kui suhteliselt nrgatoimelised on kasutusel hüpertoonia ja kroonilise vereringe puudulikkuse korral, sagedamini koos mnega eelpool nimetatud diureetikumidest. Krvaltoimed, mis on arvestatavad kolme olulisema diureetikumide rühma kasutamisel:
Vees esinevad PAH-id kinnitunult näiteks setetele, tahketele osakestele või humiinainetele(polümeerid). PAH-e on leitud isegi komeetidest, meteoriitidest. PAH-e eraldub keskkonda ka looduslikult: vulkaanipursete ja metsatulekahjude kaudu. Kaks kolmandikku pinnaveekogudesse sattuvatest PAH-idest seonduvad seal tahkete osakestega ning neid on võimalik eemaldada veest sedimentatsiooni, flokulatsiooni ja filtratsiooni teel. Osa PAH-e, mis jõuavad veekogudesse, lahustuvad vees ning nende eemaldamiseks kasutatakse oksüdeerumisreaktsioone. PAH-id on ühed kõige enam levinud orgaanilised saasteained maakeral: igal aastal paisatakse keskmiselt 43 000 tonni PAH-e atmosfääri ning umbes 230 000 tonni PAH-e jõuab veekogudesse. Lisaks sellele, et fossiilsed kütused sisaldavad PAH-e, moodustub PAH-e isegi diisli, tubaka, viiruki, rasva mittetäielikul põlemisel. Erinevat tüüpi
Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru. Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte päsmakesekihnust. 99. Esmane ja lõplik uriin Neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast atreriaalsest verest filtratsiooni teel esmasuriin. Nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks. See liigub kogumistorukestesse ja nende kaudu neeruvaagnasse, millest lähtuv kusejuha viib uriini kusepõide. 100. Kusepõie asend ja seina kihid Asetseb väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I limaskest, mis sisaldab palju
viimane aste – kaltsitriool – tekib just neerudes. c) Reniin – reniini mõjul käivitub RAAS-süsteem (reniinangliodensiinaldosteroon süsteem?) Uriini teket jagatakse kaheks: a) esmasuriini teke b) lõpliku uriini teke Need kaks protsessi kulgevad paralleelselt (samaaegselt, pideval, ööpäevaringlselt). Mehhanismi selgitamiseks on otstarbekas jagada protsess kaheks osaks. See ei tähenda, et ühe t Esmasuriin tekib glomerulis filtratsiooni teel. Veri filtreerub veresoonte päsmakesest kihnu õõnde. Ööpäevas läbib veri päsmakesi korduvalt. (Verd 5 liitrit, sh plasmat 3, vormelemente 2l) Kogu veri filtreerub ööpäevas umbes 60 korda. Vormelemendid ei filtreeru, vaid ainult plasma. Vormelemendid ei filtreeru, kuna on liiga suured – kihnu sisemine leste (mille omakorda 3 kihti)poorne ruum liiga kitsas – erütro-, leuko- ega trombotsüüt sealt läbi ei pääse). Filtreeruda
Survelist põhjavett nimetatakse ka arteesiaveeks. Kaevu rajamisel survelisse põhjaveekihti tõuseb veetase kaevus tunduvalt kõrgemale vettandva pinnase lasumissügavusest. Sügavamates ja survelistes veekihtides levib survetaseme langus kaugemale. Survelises põhjaveekihis rõhumuutuse tulemusel vabanev veekogus sõltub vee ja vettandvate kivimite elastsusest. 25.Darcy seadus- Eksperimentaalselt tuletatud võrrand, mis kirjeldab vedelike voolamist läbi poorse keskkonna. Ehk Filtratsiooni põhiseadus, selle kohaselt on ajaühikus läbi pinnase filtreeruv veehulk Q võrdeline pinnase veeläbilaskvust iseloomustava filtratsioonimooduliga K, filtreeruva voolu ristlõike pindalaga A ja veetaseme või survetaseme langusega H ning pöördvõrdeline filtratsiooniteekonna pikkusega L. Q=KA*H/L. 26.Filtratsioonimoodul- pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus, mis sõltub eelkõige pinnases olevate pooride hulgast, suurusest ja ühendatusest
(K+ tavatingimustes eritatakse uriini). * välimine säsi kogumistoruke - reguleerib happe, ammoniaagi, Na +, K+ ja vee eritamist * sisemine säsi kogumistoruke - reguleerib vee, uurea ja happe eritamist. - lisaks eraldi ka jukstaglomerulaar aparaat (distaalne vääntoruke läheb glomeeruli juurest aferentse ja eferentse arteriooli vahelt läbi – moodustab kompleksi, kus toimub filtratsioon ja reabsorptsiooni reguleerimine). Ehk glomerulaatse filtratsiooni määra regulatsioon ja süsteemse vererõhu regulatsioon. 3.2. Uriini moodustumise põhifaasid. Filtratsioonil juhitakse vedelik glomerulaarsetest kapillaaridest neerutorukeste algusesse. 25% vereplasmast siseneb glomeerulisse ja filtreeritakse. Glomerulaarne filter on proteiinidele läbimatu ja seega proteiinide kontsentratsioon filtraadis on väga madal. Filtraat on samasuguse kontsentratsiooniga nagu plasma. Imendumine. Reabsorptsioonil tehakse vahet väärtuslikul ja jääkproduktidel
Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud). Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne - ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest. 15. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nõue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades, kasutatakse ruutvõrrandit.
Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud)Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine Kriidi lõpus, kui kadusid kõik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest. *(8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid.Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne) Darcy seaduse kasutuse piirid.Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud.Turbolentse voolamise korral, näiteks lôhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades,kasutatakse ruutvôrrandidt
nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. 101. Kusiti ehitis, kusiti sulgemine, soolised iseärasused
üleminekualad. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast?. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos (parandavad õhu kvaliteeti). Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Puittaimedega kaetud alad on tuult takistava mõjuga. Rohealad on olulised juhtimaks tiheasulasse uut ja värsket õhku ning suunamaks saastunud õhku tiheasulast välja. Suuremad rohealad (filtratsiooni- ehk puhveralad) puhastavad saastunud õhku nii füüsilistest tolmuosadest kui ka keemilistest lisanditest. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete ja pinnavett 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest.
(korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. 101. Kusiti ehitis, kusiti sulgemine, soolised iseärasused
Väikese veeringe korral aurustub vesi mere pinnalt ning langeb sinna ka tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Mis on põhjavesi? Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Mis on veereziim? Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Keskkonna seire ül-d. Eesti keskkonna seire struktuur. tegeleb keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidevate jälgimisega
Esmauriin erineb uriinist, sest seal pole suuremolekulaarseid valke. Läheb 60 korda ööpäeva jooksul läbi. U 3 l plasmat. 60x 3 ööpäevas, uriini tekib u 180 l lõplikult ainult 1,5 l. Et esmasuriin saaks tekkida, on vaja filtratsioonirhõku F ja selle suuruse määravad 3 erinevat rõhku. F= A-(B+C)= F=70- (30+15)=25 mmHG (normaalne filtratsioonirõhk, et esmasuriin saaks tekkida), kui madalam, siis neerupuudulikkus Filtratsiooni rõhu suureks on seega umbes 25mmHg, normaalne ongi 20-25. Juhul kui filtratsioonirõhk neerudes langeb alla 20, saab filtratsioon häiritud, kui alla 15, siis esmasuriini ei teki neerupuudulikkus. Madal vererõhk alla 70ne, nt siis. Sõltub üldisest rõhust ales siis, kui süsteemne vererõhk langeb alla 80-70ne. Kui rõhk 100 süstoolne, siis neerud hoiavad enda rõhku ise stabiilsena suudavad seda kaua teha. Shokk ei ole ehmatus -.- Shoki tekkepõhjus nt suur verekaotus
esmasuriini. Ultrafiltratsiooni toimumiseks peab glomerulis olev filtratsioonirõhk ületama 18-20 mm Hg. Filtratsioonirõhk (F) on tekitatud järgmistest rõhkudest: F=A(B+C), kus A=70 mm Hg ja tähistab vererõhku päsmakeses, B=30 mm Hg ja tähistab vereplasma valkude osmootset rõhku ehk onkootset rõhku, C=20 mm Hg ja tähistab vedeliku rõhku Bowmani kihnu õõnes. Tänu neerusisestele regulatsioonimehhanismidele säilitatakse nefronis vajalik filtratsioonirõhk (20 mm Hg) ja filtratsiooni suurus konstantsena ka siis, kui arteriaalne vererõhk väljaspool neere (süsteemne vererõhk) muutub vahemikus 80-200 mm Hg. Filtratsioon toimub nefronis ööpäev läbi ja on 125 ml minutis ehk 160 180 l õöpäevas. Kuna täiskasvanud inimesel on veres ligikaudu 3 liitrit vereplasmat, siis järelikult filtreerub inimese vereplasma ööpäevas umbes 60 korda. Niisiis tekib inimese neerudes ööpäevas 160 180 liitrit esmasuriini.
Esmane uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. (Tekib ligikaudu 100 liitrit ööpäevas). Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse I imendub tagasi kogu glükoos II valikuliselt võetakse tagasi vesi ja mineraalsoolad III täielikult eraldub karbamiid Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (Ca 1,5 liitrit ööpäevas) · tv joonis 14 99. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie seina kihte. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Team ette jääb häbemeliidus. Põie taga asuvad naisel tupp ja emakas, mehel pärasool ja seemnepõiekesed. Kusepõie sein koosneb: · Limaskest selle all paikneb submukooskiht
Vaherusfunktsiooniga on seotud veresoonte võrgustik, kuhu kuuluvad kapillaarid, prekapillaarid ja veenulid, mis moodustavad mikroringeid. Need on vajalikud erinevate koealade varustamiseks toitainete ja hapnikuga ning CO2 ja teiste jääkainete äraveoks. Vere voolamine seal on aeglane. Kapillaaride suure üldpindala ja õhukese seina tõttu on seal parimad tingimused ainete vahetuseks kudede ja vere vahel. Ainete vahetus rakkudevahelise vedeliku ja vere vahel toimub difusiooni ja filtratsiooni teel. Difusiooni teel iigutekse kõrgema konsentratsiooniga lahusest madalama konsentratsiooniga lahusesse. Filtratsioooni suuna määrab keskkondade hüdrostaatilise ja osmootse rõhu resultant. ainete vaetus vere ja kudede vahel Aineid kantakse verest koerakkudeni ja koerakkudest verre erinevalt. transpordiviisid: 1. ainete veresoonesisene konvektiivne transport 2. ainete transport läbi veresoone seina ja intersiitsiumi 3
planeeritakse ja kindlustatakse peenrad - vee juhtimiseks piki profiilis kasutatakse külgkraave. - põikkalle peaks olema minimaalne, võimalik mille puhul on veel tagatud vee ära juhtimine(1,5-4%), peenardel antakse suurem põikkalle kui kattele (1,2-2% suurem) 26)dreenkihi ülesanded on muldest vee ära kuhtimine ja külma kerke vähendamine.Dreenkiht täidab ka madal drenaazi ülesannet. dreenkihina kasutatakse jämedat või kesk liiva mille poorsus on ja filtratsiooni moodul on suured. Dreenkiht ei tohi olla õhem kui 0,2m dreenkihi ühepoolse kalde puhul kui filtratsioonitee pikkus on üle 10m tuleb ehitada pikifilter torudeta dreenkiht 27) pikifilter toru paigutatakse 30cm sügavusega kraavi mis asetseb sõidutee serva kohal 28) on kahte tüüpi katendeid -jäigad katendid (paks suure tugevusega tsement betoon kiht katab seotud stabiliseeritud kihti) -looduslikest materjalist elastsed katendid(ülemised kihid on suurema tugevuse saavutamiseks seotud)
Sugukond: Cyprinidae Levik: Hiina Pikkus: 25 cm või rohkem Toitumine: kõigesööja Vee omadused: temp. 10-20°C, pH 6,5-7,5 Ujumistasand: kõikjal Paljunemine: heidab marja hajusalt Märkused: Kõige vanem kodustatud liik. Sigib meelsasti.Vajab head filtratsiooni ja korrapärast vee vahetust. Alaliigid: Komeet-tugevalt läikivad uimed, pikenenud sabauim. Teleskoop-mustad, pundunud silmad. Loorsaba-tugevasti aretatud sabauim, võivad olla nii tavalised kui ka teleskoop silmad. Oranda- vaarikasarnane kasvaja peas ,,müts'' pikad ja õrnad uimed. ,,Punamütsikesel'' on hõbedane keha ja punane ,,müts''. Puna-Valge komeet-kuplikujulised pärjad soomused. Keha kerajas. Subunkin- sini-valge keha, mustad tähnid, uimed pärlmutrised või läiketud. 8.9
Firn ehk sõmerlumi Eksaratsioon- jääpurustus Jääkünne- jää kulutus Sandur- fluvioglatsiaalne liivatasandik Jääjärve abrasioon- jääjärv tasandab järvepõhja Kaar ehk orvand- mäestikuliustiku süvend Ruhiorg ehk troog- liustikupoolt süvendatud sälkorg 13. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Darcy seadus- filtrit läbiva vee hulk on võrdeline veetasemete erinevusega filtri erinevates otstes ning pöördvõrdeline vooluteega. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhuga (∆H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades kasutatakse ruutvôrrandit Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi
2. Põhjavett, mis peitub maapõues Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks. Kõige ülemist põhjavee horisonti kutsutakse pinnaseveeks. Sügaval lasuv põhjavesi on enamasti surveline tänu peal lasuvate kivimite kaalule ja tektoonilistele pingetele maakoores. Surveline ehk. artesiaalne vesi võib mööda lõhelisi kivimeid tõusta mitusadad meetrit kõrgemale oma algupärasest lasumissügavusest. Vee liikumist maakoores nimetatakse filtratsiooniks. Kivimite filtratsiooni omadust iseloomustatakse vee liikumiskiirusega ajaühiku vältel ja seda nimetatakse veejuhtivuseks ehk filtratsioonimooduliks, mõõdetakse cm/sek, m/ööpäevas. Ineenergeoloogia ülesandeks on rakendada geoloogia andmeid ehitustõõdel, uurib pinnaste ja kivimite füüsikalis-mehhaanilisi omadusi, tugevust, kokkusurutavust. Geoloogiline kaardistamine on geoloogiliste uurimistööde ja maavarade otsimise peamiseks meetodiks,
Soosates oludes ülmumisel tulemusel pinnase paisub 2-3 % külmumisügavusest, eriti halbaddes 15 20 % . vee tõus pinnases suureneb, kui tera läbimõõt on alla 0.125 mm. Mida peenem on pinnas , seda suurem on vee tõus pinnases. Ühtlasi väheb ka pooride läbimõõt, millega suureneb vee liikumistakistus ja vee tõus aeglustub. Seepärast on väga peened savipinnased vähem külmaohtlikud võrreldes möllpinnastega. Pinnaseed, milles pole alla 0,125 mm teri on hea filtratsiooni tõttu täiesti külmakindlad. Neis oleva vesi külmub umbes 0.c juures täies ulatuses ja maht suureneb ligikaudu 9 % Ühendatud pooride tõttu surutakse paisunud jää ja vesi muldes ja liikuse koormuse allapoole ja pinnase paisumist. Külmakerkeline pinnas. Külmakerkeline pinnas on külma ja kapillartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht veesisalduses suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab seetõttu kõndevõime.
c. linnaosa (asumi) spordirajatised ja lähimatkaalad; 3) puhkealad ehk vabaõhurekreatsiooni- ja väljasõidualad (kasutusel pikema vabaaja olemasolul) tiheasula elanikkonnale; 4) teised avalikud alad (kalmistud, kooliaiad, aiamaade alad, mitmesugused avalikkuse juurdepääsuga kaitsealad); 5) kergliikluse teedesüsteem, mis liidab eelnimetatud alasid 65. 1) tuulekaitsetsoon 2) ventilatsioonitsoon 3) värske õhu tekke alad 4) filtratsiooni ehk puhveralad 5) stagnatsiooni ja ohualad 66. Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete-ja pinnavett; 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest. 67. 68. Kui üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine, siis teiseks ja tõsisemaks ohuks on
loomaarsti või seemendaja vahendusel levivad nakkused. Näiteks on saastunud kirurgilised instrumendid, nõelad, söödad, joogivesi. Osmootse rõhu tekitajad rakusisese ja rakuvälise ruumi vahel- Osmootne rõhk on ekstra- ja intratsellulaarses ruumis ühesugune, olenemata sellest, et kehavedelikes on ioonide sisaldus erinev. Peamised osmolaarsuse reguleerijad, veesisalduse ja vedeliku mahu säilitajad on neerud. Vee ja/või elektrolüütide hulga muutused korrigeeritakse neerudestoimuva filtratsiooni, tagasiimendumise või aktiivse sekretsiooni abil. Peamised osmootse rõhu tekitajad: *Vereplasmas - Na+ koos teda saatvate anioonidega (Cl- , HCO3 - ). *Rakusiseses ruumis - K+ . K+ transporti rakuvälisest ruumist rakku stimuleerivad mitmed hormoonid insuliin, mineralokortikoidid, katehhoolamiinid. Na-ioonidest enamus asub rakuvälises ruumis -144 mmol/l (rakusisesi vaid 10 mmol/l). Glükoneogenees-
Vereplasmas lahustunud O2 difundeerub koevedelikku ja sealt rakkudesse. Seda põhjustab pO2 erinevusvere ja rakkude vahel. Difusiooni tulemusena hakkab vere O2 osarõhk langema. Vastavalt pO2 vähenemisele kasvab O2 äraandmine hemoglobiini poolt. Eemaldunud O2 molekulid lähevad erütrotsüütidest üle vereplasmasse, sealt aga kudedesse. Seoses sellega langeb vere pO2 üha enam. Gaasivahetust läbi kapillaaride seinte soodustab ka vere vedela osa filtratsiooni vererõhu mõjul. Koos filtratsioonivedelikuga lahkub kapillaaridest ka veres lahustunud hapnik. Suure vereringe kapillaarveri ei anna kudedele kogu O2 ära. Kui arteriaalses veres on O2 mahuprotsent 19, siis kudedest äravoolavas venoosses veres langeb see 11%-ni. Järelikult anti kudedele hapnikku 8 mahu%-di ulatuses. O2 mahu% vahet kudedesse voolavas arteriaalses veres ja äravoolavas venoosses veres nim. Arteriovenooseks diferentsiks
eristagi (loogiline:D:D) 1. Nefron ja tema ehitus Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu väänilised (distaalsed) torukesed ja kogumistorukesed. 2. Uriini teke URIINI TEKE JAGUNEB : 1. Esmase uriini teke toimub filtratsiooni teel, kusjuures veri filtreerub päsmakeste veresoontest kapsli e kihnu õõnde. Kihnu õõs jääb kihnu e kapsli sisemise ja välimise lestme vahele. Uriin erineb vere poolest selle tõttu, et ei sisalda vormelemente (punalibled, valgelibled, erütrotsüüdid). Filtratsiooni rõhk(F) : F= A-(B+C) 25=70-(30+15) A vere rõhk päsmakese veresoontes (inimesel on see u 70mmHg) neerupuudulikkus tekib, kui rõhk alla 60 mmHg. Glomeerul veresoonte päsmake ja Bowmani kapsel kokku
kapillaaridesse voolavas veres. Vereplasmas lahustunud O2 difundeerub koevedelikku ja sealt rakkudesse. Seda põhjustab pO2 erinevusvere ja rakkude vahel. Difusiooni tulemusena hakkab vere O2 osarõhk langema. Vastavalt pO2 vähenemisele kasvab O2 äraandmine hemoglobiini poolt. Eemaldunud O2 molekulid lähevad erütrotsüütidest üle vereplasmasse, sealt aga kudedesse. Seoses sellega langeb vere pO2 üha enam. Gaasivahetust läbi kapillaaride seinte soodustab ka vere vedela osa filtratsiooni vererõhu mõjul. Koos filtratsioonivedelikuga lahkub kapillaaridest ka veres lahustunud hapnik. Suure vereringe kapillaarveri ei anna kudedele kogu O2 ära. Kui arteriaalses veres on O2 mahuprotsent 19, siis kudedest äravoolavas venoosses veres langeb see 11%-ni. Järelikult anti kudedele hapnikku 8 mahu%-di ulatuses. O2 mahu% vahet kudedesse voolavas arteriaalses veres ja äravoolavas venoosses veres nim. Arteriovenooseks diferentsiks. Näitaja iseloomustab seda,
2) tööstus kasutab umbes 7% veevarust 3) igapäevaelus kasutab inimene umbes 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi Suur osa sademetena maapinnale langevast veest imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Seda protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste, nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas. Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale. Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett. Maapinna boorsetes kivimiskihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nim vett kandvateks. Vett kandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivi jne. Vett kandvad kihid asenduvad vett pidavate kihtidega. Tuntuim on savi
tühjendatavad tiigid ja veehoidlad, kus asustustihedus ja toodang sõltuvad sellest, mida ja kui palju söödetakse. Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 1020 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,51 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,52 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks. Talvitustiikides, kus kalade asustus on väga tihe, on veetarve ka palju suurem. *Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest. Näiteks hapnikusisaldusetaluvuse alampiir
45 Karpkala kasvatatakse suurtes tiikides 46 Karpkalakasvanduse veetarve Karpkalakasvanduse veetarve sõltub tiikide kasutamise otstarbest, kalade asustus tihedusest ja vee kvaliteedist. Kolmesuvise, umbes kilose kaubakarpkala suviseks tiigis pidamisekson ühe kala kohta vaja 10–20 m3 vett. Veetaseme säilitamiseks (veekadu tiikidest toimub aurumise või filtratsiooni kaudu) peetakse vajalikuks vee juurdevoolu 0,5–1 l/sek. Läbivooluta tiikides peaks kaladele sobiva keskkonna loomiseks vee sügavus olema 1,5–2 m, et veetaseme langus veevaesel perioodil neid ei ohustaks. Talvitustiikides, kus kalade asustus on väga tihe, on veetarve ka palju suurem. 47 Tiigid täiesüsteemilises karpkalakasvanduses. Täiesüsteemilises kalakasvanduses kasvatatakse
Neerud täidavad organismis järgmisi funktsioone: · eritavad ainevahetuse lõpp-produkte ja võõraineid · reguleerivad organismi veesisaldust · reguleerivad vere mineraalainete kontsentratsiooni ning happe ja leelise tasakaalu, seega ka organismi vedelike osmootset rõhku ja aktiivset reaktsiooni · sünteesivad ja eritavad mõningaid aineid · moodustavad ühendeid, mis mõjuvad aktiivselt veresoonte toonusele. Uriini tekkimise esimeses faasis väljub filtratsiooni tulemusena päsmakese kapillaarides esmasuriin, mis koguneb Bowmani kihnu õõnde. Edasi läbib esmasuriin neerutorukeste ja Henle lingu süsteemi, kus toimub vee, glükoosi, ioonide ja mõningate teiste ainete tagasiimendumine ning lõpliku uriini tekkimine. Esmasuriin sisaldab kõiki vereplasma koostises leiduvaid aineid peale valkude. Uriin tekib ainult siis, kui vererõhk veresoonte päsmakese kapillaarides on kõrgem kui 30-35 mmHg. Ööpäevas moodustub ligikaudu 100 l esmasuriini.
Vereplasmas lahustunud O2 difundeerub koevedelikku ja sealt rakkudesse. Seda põhjustab pO2 erinevusvere ja rakkude vahel. Difusiooni tulemusena hakkab vere O2 osarõhk langema. Vastavalt pO2 vähenemisele kasvab O2 äraandmine hemoglobiini poolt. Eemaldunud O2 molekulid lähevad erütrotsüütidest üle vereplasmasse, sealt aga kudedesse. Seoses sellega langeb vere pO2 üha enam. Gaasivahetust läbi kapillaaride seinte soodustab ka vere vedela osa filtratsiooni vererõhu mõjul. Koos filtratsioonivedelikuga lahkub kapillaaridest ka veres lahustunud hapnik. Suure vereringe kapillaarveri ei anna kudedele kogu O2 ära. Kui arteriaalses veres on O2 mahuprotsent 19, siis kudedest äravoolavas venoosses veres langeb see 11%-ni. Järelikult anti kudedele hapnikku 8 mahu%-di ulatuses. O2 mahu% vahet kudedesse voolavas arteriaalses veres ja äravoolavas venoosses veres nim. arteriovenooseks diferentsiks. Näitaja
See näitab poorsusteguri ja filtratsioonimooduli logaritmi lineaarset sõltuvust, mida kirjeldab valem 3.10. 2,0 Proov 1 1,9 Proov 2 Proov 3 1,8 1,7 1,6 e 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 10 log k cm /sek (x10 -9 ) Joonis 3.4 Pärnu viirsavi filtratsiooni- mooduli sõltuvus poorsustegurist. 3.1.4 Veejuhtivuse tüüpilised suurused Filtratsioonimooduli suurus kõigub pinnastel väga laiades piirides. Filtratsioonimooduli suurus antakse mingi kiiruse ühikuga. Enamlevinud on cm/s, m/s, m/ööpäevas, m/aastas. Euronormides on soovitatud m/s vi m/aastas. Tabelis 3.1 on toodud pinnaste liigitus veejuhtivuse järgi, k väärtused enamlevinud pinnaste kohta ja võimalikud määramismeetodid. Tabel 3.1
Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul.Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi. 98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes) Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus) 99. kusepõis Asend- väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele Kihid: Limaskest- mood. arvukalt kurdusid, põie täitudes tasanduvad Submuskooskiht Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin
Umbes 1/7 lingust ulatub sügavale säsisse.Mitme nefroni distaalsed väänilised torukesed suubuvad ühistesse kogumistorukestesse,mis väljuvad neerupüramiidide tipul.Verekapillaaride päsmakesse suubub veri mööda toomasoont,milles on neeruarteri haru.Päsmakesest väljub viimasoon.Viimasoon hargneb kapillaarideks,mis ümbritseb neerutorukesi. 98. esmase ja lõpliku uriini tekke paik, tekke põhimõte Esmane-neerukehakestes moodustub päsmakese kapillaarides voolavast arteriaalsest verest filtratsiooni teeel(neerukehakestes) Lõplik-nefroni teistes osades toimub tagasiimendumise teel esmase uriini muutumine lõplikuks uriiniks(väänilistes torukestes ja lingus) 99. kusepõis Asend- väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele Kihid: Limaskest- mood. arvukalt kurdusid, põie täitudes tasanduvad Submuskooskiht Lihaskest- 3 kihiline(kaks pikutist ja nende vahel ringlihaskiht),mille kokkutõmbel uriin
Kileveena - kivimi- ja mineraalosakeste paljumolekulaarse kihina Kapillaarveena - täites osaliselt või täielikult peeneid lõhesid või kapillaare vaba veena e gravitatsioonilise veena - mis vabalt liigub raskusjõu toimel tahkes olekus - jääna ja kirsjääna (esineb kuni 400-500 m sügavusel) kristallisatsiooniveena - mineraalide koostises Vee kujunemine pinnases ei toimu mitte ainult filtratsiooni teel vaid võib pärined ka: juveniilveena, magmast reliktveena, endiste ookeanide pealetungist (kust meri taandub tuleb see) kondensatsioonil, veeaur (nt. kõrbetes) Kivimite veeläbilaskvus: vett läbilaskvad - liiv, kruus, lõhelised kivimid vett poolläbilaskvad - löss, saviliiv 4
3. Igapäeva elus(umbes 3%mageveest). Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal. Ning 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. Põhjavesi: Suur osa sademetedane maapinnale langevast veest imbub raskus jõu mõjul läbi pinnase. Seda protsesi nimetakse infiltatsiooniks. Osas kivimites näiteks liivas ja kruusas liiguv vesi kiiremini, teistes, näiteks savikates kivimites, aeglasemalt vee liikumis kiirus pinna sees mõõdetakse filtratsiooni mooduliga mille ühikuks on cm/sec või meeter/ööpäevas läbides erinevaid sette- ja kivimi kihte puhastuv vesi saaste ainetest ning lahustab mineraale läbides erinevaid kihte. Põhja veeks nimetataksegi maakoore ja kivimite ja settete poorides lõhedes ja tühikutes olevat vett maapinna poolsetes kivimittes liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nimetatakse vettkandvateks. vettkndvad kivimid on näiteks liiv, liivakivi, lõhjenunud lubjakivid jne
Nendel savidel on suure kokkusurutavuse tõttu suurem tugevus ning väiksem veesisaldus. 17. Darcy- seadus. Pinnaste veejuhtivus. Pinnase- ja põhjavesi, pealisvesi ja ülavesi. Darcy-seadus: Põhjavee kogus (Q), mis läbib ajaühikus kivimit, on võrdeline rõhu langusega (h) ning veevoolu ristlõike pindalaga (A) ja pöördvõrdeline vee liikumise tee pikkusega (L). h Q = KA , kus Q vooluhulk, [m3/d] L K filtratsiooni moodul, [m/d] A ristlõike pindala, [m2] h =h2-h1rõhkude vahe L vee liikumistee pikkus, [m] h/L hüdrauliline gradient (tähistatkse tavaliselt l ) Laminaarse voolamise korral saab läbi pinnaühiku ajaühikus filtreeruva vee hulga leida empiirilise Darcy valemiga: q = Ik ,
piirkondades. Sest filtratsioon saab toimuda vaid läbi rakukesta pooride, aga need on ülipeened. Raviaine imendumises filtratsioon ei ole tähtis, tähtis on aga raviaine jaotumises, sest kapillaarid, mis jaotumise seisukohalt on olulised, omavad oma seintes hulgaliselt poore ja väiksemad molekulid on võimelised kapillaaride poore läbima. Eriti oluline on filtratsioon raviaine või tema metaboliitide sattumisel uriini. See protsess toimub suures osas vaid filtratsiooni teel. Pooride dimeetrid on nii suured, et ka suured molekulid on võimelised neid läbima ning uriini filtreeruma. Difusioon võrreldes filtratsiooniga on difusioon tähtsam protsess. Difusiooni iseloomustab Selleks et matemaatiliselt jälgida protsesse organismis on vaja luua teatud mudelid. Need ei väljenda organismi füsioloogilist olemust, vaid on vajalikud selleks, et seletada ja välja arvutada biofarmatseutilisi kriteeriume. Mudelid jaotatakse järgmiselt:
närvikoest • Hüpotalamuse neuronite närvikiud kulgevad läbi varre ja lõpevad tagumises ajuripatsis. • Närvivarre ülemine osa laieneb hüpotalamusse ja nimetatakse seda eminentia mediana’ks. Hüpotalamus ja tagumine ajuripats Keskjoone vaade näitab, et paraventrikulaarse ja supraoptilise tuuma Magnotsellulaarsed neuronid saadavad oma kiud otse ajuripatsi tagumisse osasse, kus nad väljutavad oksütotsiini ja vasopressiini (ADH) •Kui vere maht suureneb, siis neerude filtratsiooni seadistatakse ümber moel, et rohkem vedelikku filtreeritakse minutis • Tavalises olukorras ADH ei kontrolli neerude funktsiooni ja vesi järgneb ioonidele kui need kulgevad mööda neerutorukesi • ADH puudumisel on neerude kogumistorukeste rakumembraanidel vaid üksikud akvaporiini molekulid. Nad on talletatud põiekestesse raku sees Eesmine ajuripats: adenohüpofüüs • Eesmist ajuripatsit ühendab hüpotalamusega ülemine hüpofüüsi arter.
väljavool on täielikult takistatud. Lõikekatse tuleb teha sedavõrd kiirelt, et poorivesi ei jõua välja voolata. 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. Pinnas sisaldab suuremal või vähemal määral veega täidetud poore. Lisakoormus pinnasele põhjustab pinnase tihenemise (kokkusurumise). Esialgu toimub see pooride mahu vähenemise arvel. Kui poorid on veega täitunud, sõltub pinnase tihenemine vee filtratsiooni kiirusest pinnases. Selliselt käitub pinnas tihenemis-staadiumis. Selles staadiumis sõltub vajum koormusest lineaarselt (vt lisa p. 2.3.1.) Koormuse suurenedes pinnasele tekivad aluses nihkepinged, mis püüavad osakesi vastastikku nihutada. Pinnase nihketugevus sõltub osakestevahelisest hõõrdest, savipinnaste puhul ka veel nidususest (kohesioonist). Kui tekkivad nihkepinged ületavad pinnase nihketugevuse, algab pinnaseosakeste nihkumine.
annaabi.ee 
