6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest;
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid.
nimetatakse maapinnalähedaseks põhjaveeks ning see on surveta põhjavesi. Põhjavett, mis asetseb piiravate veepidemete vahel olevas veelademes, nimetatakse kihtidevaheliseks veeks. 7. Setteosakeste valdavad transpordiviisid vee- ja õhukeskkonnas. (1)Voolusängi põhjal veeretades (bed load) või saltatsioonilises liikumises. (2)Kaasa haaratud hõljumina (suspended load). (3)Lahustunud ainetena (dissolved load) 8. Setendite erosioon, transport ja settimine voolusängis (sh mõisted tasakaaluprofiil, alluuvium, terass, soot jn). Setete erosiooniks loetakse nii tahkete osakeste kui ka lahustunud komponentide (füüsikalist) eemaldamist algsetest kivimi-/settekehadest. Voolusängi oõhjas veeretades liiguvad kõige jämedamad osakesed. Tasakaaluprofiil - jõe voolusängi pikkiprofiil, kus sängi erosioon ja setete akumulatsioon jõesängis on tasakaalus. Sisuliselt erodeeritakse igas
dreenimine. Tehismärgalade positiivsed omadused: koormuste kõikumiste suhtes vähetundlikud, väikese energiatarbega, väikeste hoolduskuludega, ehitatavad kohalike ressurssidega, võimalik toota lisaressurssi, ökoloogilised lahendused. Tehismärgalade negatiivsed omadused: suure pindala vajadus, puhastustulemus pole hästi kontrollitav, vale hoolduse korral võib muutuda sekundaarseks reostajaks. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades- fosfori osakeste settimine ja keemiline sadenemine,
Eksogeensed protsessid Risti: 2. Mis toimub reljeefiga nende protsesside tulemusel tasandumine 4. süvakivimite rabenemisel ja porsumisel tekkinud murendi nimetus murendmaardla 9. Eksogeensete protsesside liikumapanev jõud Päikeseenergia Alla: 1. Üks murenemise tüüp on ... murenemine biokeemiline 3. füüsikaline ja keemiline... on üks eksogeenne protsess murenemine 5. eksogeensed protsessid ... maakoort kulutavad 6. mitmesse rühma jagatakse eksogeensed protsessid kolme 7. eksogeensete protsesside vastandiks on ... protsessid endogeensed 8. ...ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine settimine 9. Üks murenemise tüüp on ... porsumine
savi jt setete kuhjumisega. Liivakivi,lubjakivi. MOONDEKIVIMID:maakoore,kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks.Kilt,gneiss. Kivimiringe: SETTEKIVIMID (liivakivi,lubjakivi) kulutus,murenemine, kulutus,murenemine, settimine settimine mattumine,kivistumine mattumine,kivistumine sulamine,tardumine soojus,rõhk TARDKIVIMID MOONDEKIVIMID (graniit,basalt) sulamine soojus (kilt,gneiss) tardumine rõhk 8.Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskonnaprobleemid:
3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine Võib tuua kaasa veeloomade hukkumise, väheneb veeläbipaistvus, kiire muda settimine Pildid põisadru Niitjad rohevetikad Kokkuvõte 1. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki 2. Pruunvetikaid umbes 1500 liiki 3. Punavetikaid umbes 4000 liiki. Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org 2. http://bio.edu.ee 3. http://www.miksike.ee 4. 8 klassi bioloogia õpik
nõrgfiltrid biorootorid looduslähedaste reoveepuhastite klassifikatsioon Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad. tehismärgalades toimuvad puhastusprotsessid Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades hõljuvainete eemaldamine tehismärgalades- Settimine, keemiline sadenemine orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades orgaanilise aine eemaldamine tehismärgalades- Mikroobne lagundamine ja higamine, keemiline sadenemine ja settimine lämmastiku eemaldamine tehismärgalades lämmastiku eemaldamine tehismärgalades- mikroobne muundamine gaasilisteks ühenditeks, taimne sidumine, mikroobne immobiliseerimine ja ladustamine mullas orgaanilise lämmastikuna, ammooniumi lendumine. fosfori eemaldamine tehismärgalades
ORUND piklik,laiuv,raskesti piiritletav org. Balti klintH=ontika, 56m. voor:tri,saadjrv;liustiku kuhjav tegevus, pudedad setted. Moreenitasandik:krg,kagu est.Otsamoreen:vaivara sinimed, pudedad vallid.jsulamisvee uuristatud.Oosid:krvemaal;kruusast veeristikust, pikliku kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps. uhtmaterjali settimine maasred:sre tipp saaremaal. Rannavall: osmussaar, merephjast liiv mis on les heidetud. Salajed karstitekkeline erra langatuslehter: karstitekkeline lne est. Luited: nva, lahtise liiva kuhjumine, sinisavi-joosu-keraamika;fosforiit-maardu-vetised; plevkivi-harju-keemiatstus;paekivi-phja est-ehituskivi;liiv-piusa- klaas;turvas-oru-kte.
Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahelate esimeseks lüliks. Fotosünteesides rikastavad vetikad vett hapnikuga, mida vees elavad organismid hingamiseks vajavad. Rannikumeres esinevad vetikatihnikud on toitumis-, sigimis- ja elupaigaks mitmesugustele veeloomadele. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist veekogudes nimetatakse veeõitsenguks. Selle tagajärjel väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, paljud organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Mõningaid merevetikaid kasvatatakse Idamaades toiduks. Vetikatest saadakse mitmesuguseid aineid. Üks neist on agar. Seda kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitööstuses ning uurimislaborites.
kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest. Nendesse veekogudesse sissekantud fosfor jääbki funktsioneerima süsteemisiseses aineringes. Suur osa järve sattuvast fosforikoormusest koguneb veekogu põhjasetteisse, kust ta võib anaeroobsete keskkonnatingimuste korral uuesti lülituda aineringlusse. Meie järved jäävad looduslike protsesside tõttu järjest madalamaks ja väiksemaks. Peamiselt põhjustab seda orgaaniliste ainete settimine ja järvede kinnikasvamine, samuti veetaseme alanemine, maapinna tõus ja teised tegurid. Kinnikasvamisprotsess on järve arengu algstaadiumis aeglane, kuid kiireneb hiljem pidevalt, saavutades lõpuks väga kiire tempo. Äntu Sinijärv · Eesti kõige selgema veega järv kus oletatav vee läbipaistvus ulatub kuni 15 meetrini. · Suurim sügavus on 8 meetrit ja järve pindala 2,4 ha. Sukeldujate seas väga populaarne tänu oma suurepärase
kujunevad rannavallid ja rannabarrid, tänu sellele võib kujuneda maasäär. Kuidas on omavahel seotud kliima ja jõe äravool? Mis on soot? Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast üleujutusest. Milline on põrkeveer ja milline on laugveer? Põrkeveeru tegevuseks on jõgedes intensiivne kulutamine. Laugveeru tegevuseks on jõgedes settimine. Millest sõltub vee liikumise kiirus maa sees? kivimite veejuhtivusest ja pinnase kallakust, mida suurem on kihi kallakus, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda. Kuidas tekkib põhjavee reostus ja millised on tagajärjed? Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide liigne kasutamine. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinna kattega aladel. Mida aeglasemalt liigub veist maapinnalt põhjavette
punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline kulutamine. Eesti mandriosa rannajoone pikkus narva-jõesuust iklani on umbes 1240 km, ülejäänu ca 2/3 langeb saarte arvele. Oma naaberriikidest oleme vaid lätist ja leedust märksa pikema ja käänulisema rannajoonega. RANNATÜÜBID: Rannatüüpide eristamine toimub põhiliselt randla veepealse osa ehk ranna iseloomu alusel. Seetõttu on ka selguse tõttu kasutatud terminit rand, mitte randla
tagajärjel. Kaldal olevad kõrgemad pinnavormid on kulutuse toimel paljandund. Tegemist on kulutusrannikuga. Laugrannik. Protsessid: Merevee lainete ja tõenäoliselt ka tuulte mõjul on tekkinud rannikuosa, mis veepiirilt on madalam ja kõrgem kalda poole minnes. Tegemist on olnud valdavalt purustava tegevusega, kus on toimunud lainetuse abrasioon, lahustamine ja hoovuste erosioon. Aga on toimunud ka pinnase edasikanne ja settimine. On näha, et vesi on mõjutanud kõrgemal asuvat pinnast, seda uuristanud ja muutnud erinevalt, olenevalt, kui pikka aega on lained mingit pinnaosa mõjutanud. Protsesside puhul mõjutavaks teguriks on olnud suund, kuhu poole hoovus on tulnud. Suund on tekkinud tõenäoliselt tuulest. Mõjutavaks faktoriks võivad kindlasti olla ka laevad, mis läheduses sõidavad. Sest laeva liikumise tulemusena tekivad lained, mis jõuavad mereranda välja.
Iseloomustab: · Liigiline koosseis · Liigirikkus · Dominant · Biomass · Produktsioon · Toitumissuhted TOIDUAHELAD TOOTJA e. produtsent-> TARBIJAD e. konsument-> LAGUNDAJAD e. destruent Taim taimetoiduline ÖKOLOOGILISE PÜRAMIIDI REEGEL AINERINGED C-ringe peamised protsessid: · Fotosüntees · Hingamine,lagundamine · settimine,põlemine. Süsiheppegaasi molekul->taim->toimub fotsüntees->tekib glükoos ja tärklise molekul->tärklis jõuab mugulasse->siga sööb mugula ära->kehast jõuab väljaheidetesse->hea väetis,viiakse põldudele->bakterid lagundavad süsiniku. N-ringe peamised protsessid: · äike · N2 sidumine( mügarbakterid) · Korjuste,taimejäänuste,väljaheidete lagundamine. BIOSFÄÄR Biosfäär hõlmad: · Atmosfääri alumist osa kuni 25 km
Kivimite liigitus: Settekivimid- tekkinud setete kivistumisel; lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maa sees või maapinnal; graniit, basalt Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temp. ja rõhul; gneiss, marmor Kivimringe: Ainte liikumine litasfääri ja Ma sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: * Magma tardnumine tardkivimiks * Murenemine ja settimine veekogudesse * Setete tihenemine settekivimiks * Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks Maa siseehitus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor maakoore paksus 0-80km 5-10km tihedus kergem raskem
kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon pilved on maapinnast kõrgel võib leida veekomponente, kuid kontsentreeritud väävelhappe näol Veenuse uurimine pinnaehitust on uuritud radaritega kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon kihiline pinnas meenutab settekivimeid settimine toimub atmosfääris, mitte vees 1962 Mariner 2, USA lähedane möödalend 1970 Verena 7, NSVL laskumine Kasutatud kirjandus Enn Pärtel, Jaak Lõhmus ,,Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum" http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus Rein Veskimäe ,,Universum" David McNab ja James Younger ,,Planeedid"
Vetikate tähtsus Looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik toiduahelaid · Eritavad elukeskkonda hapnikku (90 % atmosfääri hapnikust) · 500-600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks · sümbioos (samblik=seen+rahevetikas) · veeõitseng (N, P; hapnikupuudus, kiireneb muda settimine) · ränivetikatest võimsad kivimite lademed (CaCO3) Inimese elus · punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel · Idamaades toiduks · orgaaniline väetis · kilpnäärme raviks (suur joodisisaldus) · aitavad vältida südamehaigusi (võib muuta hormoonide tasakaalu, vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust)
Rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabajärv https://et.wikipedia.org/wiki/Raba#/media/File:Hommi kune_udu_Kakerdaja_rabas.jpg Koosluse püsima jäämiseks vajalikud tingimused: Sademed ületavad aurumise Hapnikuvaesus vees Turba pidev settimine alumistes turba kihtides Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Kliima kui sademete hulk ületab aurumise maapinnalt (nn efektiivne niiskus); Pinnamood vee äravool on takistatud; Hüdrogeoloogia aluspinnas ei lase vett läbi või filtreeruvus on halb. Happesus kõrgsoo turba happesus 4,5 pH Päikesevalgus päikesekiirguse hulk on suur, kuna rabas on palju lagedat pinda Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad?
Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, millest koosneb, vanus Pealiskord kurrutamata platvormi osa, katab aluskorda (nt liiva-, lubjakivi, savi, dolomiit) Vanus 550- 250 mln aastat 9. Pinnakate, millest koosneb, vanus Pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa (nt liiv, kruus) Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti Moreentasandik: Kesk-Eesti Oos e. vallseljak: Kesk-Eesti Küngas mõhn: Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti Sandur: Põhja-Eesti 13.Vooluveetekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik
· Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks. Litosfäär Maa tahke kivimikes, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast. On liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas ookenaide all umbes 50 km, mandrite all umbes 200km
Vesine muld Raba tekketingimused Liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Raba teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. (Kasvutingimuste alusel jaotatakse sood 2 suurde rühma: rohusood ja rabad.) Koosluse püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Sademed ületavad aurumise. Hapnikuvaesus vees. Turba pidev settimine alumistes turbakihtides. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed. Raba hakkaks kuivama. Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal. Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega? Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all.
1) Kirjelda vee ringet maal. Sademed toidavad jõgesid ja järvi. Osa sademeveest imbub maasse ja annab lisa põhjaveele. Lõpuks jõuab kogu vesi ookeani, mille pinnalt see päikesekiirguse mõjul aurustub ja kõrgel õhus uuesti pilvedeks muutub. 2) Järjesta ookeanid pindala järgi. Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Lõuna-Jäämeri, Põhja-Jäämeri 3) Miks on merevesi soolane? Merevette suubuvad jõed kannavad sinna ained, mis on nende teekonnal kalda- ja põhjakivimeist lahustunud. 4) Kuidas muutub merevee temp. laiuse ja sügavuse muutumisel? Laiuste muutumisel: Ekvaatorile lähemal on temp kõrgem, kaugemal aga madala. Põhjapoolkeral langeb merevee temp. Aeglasemalt kui lõunapoolkeral. Sügavuse muutumisel: pinnakihtides on vesi soojem ja liikudes allapoole see langeb. 5) Kuidas tekivad hoovused? Hoovused tekivad püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul. 6) Mis põhjustab loodeid? Maa ja Kuu, natuke ka Maa ja Päike...
Põllumaa hävimine Erosiooni tõttu on 1960. aastast alates kadunud kolmandik maailma haritavast maast Suurenenud on põllumajanduse tootlikkus See võimaldab suurema saagi tootmise pindalaühiku kohta Üha enam liigutakse viljakama mullaga alale Veekogude ummistumine Vihma või tuulega veekogudesse uhutud pinnas võib põhjustada nende settimise Oluline tamestik, mis hoiaks pinnast veekogu kaldal kinni Settimine põhjustab tõsist kahju magevee-ja mereeluapaikadele Sellest sõltuvad paljud looma-ja taimeliigid Erosioonist põhjustatud üleujutused Metsade raiumisega kaasnev erosioon võib tekitada ka üleujutusi Puudub pinnas, mis suudaks sealset vett endasse imeda Näiteks banaaniistandustes Reostus Põllumajandus üks suurimaid reostusallikad Taimekaitsevahendid, väetised ja muude agrokeemiatooted Kemikaalid ei jää pidama põldudele, kus neid rakendati
ehitusmaterjalid Sisukord Y Sissejuhatus Y Looduskivid Y Lubjakivi 3.1.Eelised 3.2.Puudused Y Graniit 4.2.Eelised 4.1.Kasutusalad Y Kaljukivi(kvartsiit) 5.2.Eelised 5.1.Kasutusalad Y Marmor 6.1.Kasutusalad-ja võimalused 6.2.Eelised 6.3.Puudused Y Kiltkivi 7.1.Eelised 7.2.Puudused 7.3.Kasutusalad Y Liivakivi 8.1.Puudused 8.2 Kasutusalad Y Looduslik savi 9.1.Eelised 9.2.Kasutusalad 9.3.Savi ehituses Y Kruus Y Liiv 10.1.Settimine 10.2.Liiva kasutamine Y Kokkuvõte Y Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Looduslikud mineraalsed ehitusmaterjalid on:lubjakivi, graniit, kvartsiit, marmor, kiltkivi, liivakivi, looduslik savi, kruus, liiv. .Neid leidub ka Eestis.Siin referaadis tutvustangi kõige levinumaid looduslikke mineraalseid ehitusmaterjale. Looduskivid Looduskivi, mille struktuur, mustrid ja värvitoonid on välja kujunenud loodusjõudude
protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule, vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Kõrgemal kulub rohkem. Transport- tuule kanne, mida pikem on transpordi tee, seda peenemaks, ümaramaks ja paremini sorteerituks muutub materjal. Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Allpool settib rohkem. 17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav tegevus, edasikanne ja akumulatsioon-tekivad tuulevired ja luited. Transpordi käigus osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Tuuleerosioon-seenkaljude teke. Deflatsioon ehk setete ärakanne tuule poolt. 18.Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid: Kulutus ehk murrutus, Transport, Akumulatsioon, settimine. Rannajärsakutelt lahti
Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teineteisest mööduda. Laamade servades on sügavad praod, ning sealt tungib maapinnale vahevöö sulakivim. Seepärast on laamade servades palju maavärinaid & vulkaanipurskeid. Laamade servadesse tekivad mäed & nende vahele tekib süvik. Laamade keskel on maakoor paks, pragusid ei ole. Ei ole vulkaanipurskeid ega maavärinaid. Settimine mitmesuguse pudeda materjali ladestumine. Kurdmäestik mäestik, mis tekib kivimite kurdumisel ( kujuneb seal, kus ookeaniline laam sukeldub mandri alla). Noor mäetik lühikest aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millele on iseloomulikud sügavad orud, järsud nõlvad & teravad tipud. Vanad mäestikud - pikka aega välisjõudude mõjule allunud mäestik, millel on iseloomulikud ümarad tipud, lauged nõlvad & laiad orud.
hilinemise. Suurem on kiirgushulk ja päikesepaiste kestus. Põhja-Eesti paekallas kaitseb rannikut sisemaiste õhumasside eest. 5 Veestik Soome lahe veiskonnas on liigestatud rannajoon ja rannikumeri. Enamasti kuuluvad jõgede alamjooksud Soome lahe vesikonda näiteks: Keila,Pirita,Vääna,Valgejõe,Loobu.Vesikonda kuuluvatel järvedell on nõrk läbivool,tugev eutrofeerumine,kiire kinnikasvamine ning muda settimine. Suuremad järved on Harju,Lohja ja Käsmu järv. Allikad esinevad peamiselt astangulis-astmelise reljeefiga aladel. 6 Muld Soome lahe rannikumadalikul on kiviste leetunud muldade piirkond, kus valitsevad gleimullad.Leede ja leetunud mullad.Lõimimiseks enamasti liiv. Põlluharimiseks need mullad enamasti ei sobi. 1-rähk muld;2,3-leetunud muld;4-leede muld;5,6-glei muld; 7- madalsoo;8-Siirdesoo ja raba. Taimkate
suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. SAABUVAD HÄDAOHUD Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga
Vetikad võivad olla üherakulised, mikroskoopilised või hulkraksed. Nad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas, kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele, on mullas, puutüvedel, polaaralade jäävälajdel, jääkaru karvades jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk Planktoni. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse Veeõitsenguks Väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus. Organismid hukkuvad ja kiireneb muda settimine. Vetikad jagatakse värvuse järgi 3 rühma: Rohevetikad Neile annab värvuse Klorofüll. Rohevetikad moodustavad kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna. Nad võivad olla üherakulised, koloonialised või hulkraksed. Värvuselt puhasrohelised. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised rohevetikad, kuid nad erinevad ehituse, eluviisis ja paljunemise poolest. Pruunvetikad Ainult hulkraksed, Värvus võib olla Oliivrohelisest-Tumepruunini
Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. BIOSFÄÄR: Maa sfäär, kus elavad organismid. Atmosfäär <=> Hüdrosfäär | sademed, aurumine Atmosfäär <=> Litosfäär | vulkaanipursked (õhku CO jne) Atmosfäär <=> Biosfäär | hapnik, süsihappegaas Litosfäär <=> Pedosfäär | kivimite murenemine, mineraalained Litosfäär <=> Biosfäär | Settimine, kivistumine Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis
võivad vees muutuda elutingimused mõnele liigile ebasobivaks. Sel puhul on vetikatel soodsad tingimused paljunemiseks (palju valgust, vesi sobivalt soe ja palju toitaineid.). Järvedes on veeõitseng veeelustikule ohtlik. Kui vetikatel pole enam piisavalt toitaineid, hakkavad nad surema ning bakterid (lagundajad) paljunema, paljunemise tagajärjel pole enam piisavalt hapnikku ning vees elavad kalad hukkuvad ning vesi roiskub. Samas kiireneb muda settimine. Veeõitsengut soodustab inimene, juhtides reovett veekogudesse. Lisaks vetikatele põhjustavad veeõitsengut sinikud. · Inimesed kasutavad vetikaid toiduks (lehtadru, porfüüra), põlluväetiseks, loomatoiduks, meditsiinis, ilmastiku ennustamiseks, tööstuses agarit ( maiustusi nt marmelaad, pastilaa, drazeekompvekid jne., paberi valmistamiseks, tekstiilitööstuses viimistlemiseks), katseobjektidena (fotosünteeesi uurimiseks).
org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk'd c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel *MOONDEKIVIMID- tekkinud tard-, sette- ja moondekivimitest kõrgerõhu ja temp. all (kõrgrõhk. ja temp ongi moondumine) *Moone saab ainult toimuda laamade subduktsiooni piirkonnas (sukeldumis piirkonnas). [graniit >t>gneiss lubjakivi>t>marmor liivkivi>t>kvartsiit] *KIvimite ringe: TARDKIVIMID>murenemine, erosioon, settimine> SETTEKIVIMID>moone>MOONDEKIVIMID>maa siseenergia>MAGMA>kristall. kivistumine>TARDKIVIMID *Astenosfäär- kõrge rõhu ja temp all oleva poolvedela kivimass, mille peal liiguvad maakoore loomad. *Litosfäärpealisp kuju nim reljeefiks e pinnamoeks. *Pinnamood- koosneb erineva suurusega kuju ja koostisega pinnavorm. *Mägi- pos. pinnavorm, mille suht kõrgus on üle 200m PINNAVORMIDE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI 1)Strukt.pv- tek
parasvöötmes, hiljem troopikas. Kliima muutub soojemaks ja kuivemaks.) Ordoviitsiumi alguses u 480 kuni 435 milj a t oli Eesti aladel osaliselt hiliskambriumi mere vahetu järglane, kuid suuremas osas valitsesid siiski maismaalised tingimused. Varaordoviitsiumis olid madalaveelised rannikulähedased tingimused, millele viitavad terrigeensed setted. Seoses mere jätkuva pealetungiga algas ja sai ülekaalu karbonaatne settimine (karbonaatsete välisskelettidega merefauna). Eristatakse kahte fatsiaalset (kivimi tekketingimuste kompleks) vööndi): põhjavöönd, milles ordoviitsiumi karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu. Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid;
erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu "Venera 14"le näha ei olnud. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine atmosfääris, mitte vees. Veenuse atmosfäär Teleskoobist vaadates paistab Veenus alati sirbikujulisena. Veenuse pinda ei saa vaadelda, kuna Veenusel on teavas kogu aeg pilves. 50-65 kilomeetri kõrgusel pakneb kõige tihedam pilvede kiht. Hõredaim pilvede kith asub umbes 72 kilomeetri kõrgusel. Pilvekihtide vahel puhub tugev tuul. Tuule kesmine kiirus on umbes 300 400 meetrit sekundis. Temperatuur Veenuse pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast
Ordoviitsiumi - kambriumi põhjaveelade Häädemeeste jaVärska mineraalvesi tuleb kambriumi kihistustest ja valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel (Lontova savil) lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. ORDOVIITSIUMI ladestu 480-443 milj. a. tagasi. Eesti ala kattis jätkuvalt madalaveeline rannikulähedane meri. Kliima muutus kuivemaks ja merre settis üha vähem terrigeenset materjali (liiva, aleuroliiti), ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks - lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva koostisega ja värvusega põhja pool hallid, lõuna pool punakad. Varem settinud setted muutusid dolomiitideks jne. Rannalähedases meres settinud fosfaadirikastest karpidest on tekkinud oobulusfosforiit (fosforiidisõja põhjustaja, põlluväetise tooraine). Fosforiidirikas liivakivi argilliit e
parakivimid – settekivimite moondumisel (nt. lubjakivimarmor) 3 Settekivimid purdkivimid – moodustuvad mureneud lähtekivimi tükkidest (nt. liivakivi – koosneb kvartsist) kemogeensed biogensed Kivimiteringe: kulutus SETTEKIVIMID kulutus murenemine murenemine settimine settimine mattumine, kivistumine tardumine mattumine, kivistumine sulamine soojus TARDKIVIMID rõhk soojus rõhk tardumine
Saltatsioon-põhja mööda hüpetega liikumine. Kuju järgi ümaraid veeretatakse, lapikuid libistatakse. Suuruse järgi: Savi suspensioonina 13 Liiv saltatsiooniga Kruus saltatsiooniga, veeretades Veerised jms veeretades, libistades Hjulströmi diagramm voolu kiiruse ja setendite suuruse järgi tehtud graafik, mis näitab mis juhul toimub erosioon(kaasa haaramine), transport(liikumise säilitamine) ja settimine. Väga peene savi puhul on erodeerimiseks vaja väga suurt voolukiirust(väga peened savilibled on omavahel seotud pinnalaengute kaudu), kuid juba erodeerituna see enam ei setti. Savi on kõige kindlam voolusängi või kanali materjal. Settimine. Stokes'i seadus. Osakeste settimise kiirus sõltub sette tera suurusest. Teatud suurusega osakestel tekib aga langemisel osakese taha turbulents, ja nad langevad aeglasemalt kui Stokes'i seadus ennustab.
Siiski on haloformide tekke negatiivsete tagajärjede roll kloreerimise positiivsete joontega võrrel- des üsna tühine. Kloori keemilisest aktiivsusest tuleneb ka võimalik positiivne kõrvalefekt. Nimelt põhjustab kloor tarvitatava vee mitmete füsiko-keemiliste parameetrite muutumise sood- sas suunas, sealhulgas ka mõnede looduslike lõhnade ja maitse ärastamise. Isepuhastumine reservuaarides Üks odavamaid viise hõljuvainest vabanemiseks on selle settimine vee seismisel ehk siis isepuhastumine. See loo-mulik ja iseeneslik protsess eeldab aga suurte välissaaste eest kaitstud reservuaaride rajamist, samuti on see väga aeganõudev. Siiski on tegemist ühe odavaima ja naturaalse (ei mõjuta muid vee füüsikalis-keemilisi omadusi) võimalusega vabaneda suurest osast vee hägusust põhjustavast materjalist, mis teataval määral hõlmab ka vees leiduvate osakestega seotud mikroobe.
Produktsioon e toodang – kogutud energia. Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C). Rakuhingamine on kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks. See on astmeline toitainete molekulide (näiteks glükoos või rasvhapped) lagunemine, mis lõpuks vabastab energiat adenosiintrifosfaadi (ATP) näol. Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. Settimine on protsess, mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Soojusenergia ehk soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia. Lühemalt öeldes on see aineosakeste kineetiliste energiate summa. Mida kiirem see liikumine on, mida sagedasemad on põrkumised, seda suurem on aine (sise)energia - soojusenergia. Konkreetse aine hulga juures iseloomustab energia taset aine temperatuur.
maavärinad, maakoor pakseneb, kurdmäestik, kivimite moondumine Himaalaja mäestik. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Koosneb peamiselt ränirikkastest kivimitest. Algselt on maakoor, siis litosfäär, siis astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis tardumine tardkivimiks, sealt edasi murenemine setteteks, sealt edasi settimine settekivimiteks, sealt edasi t* rõhk abil moondumine moondekivimiks, sealt edasi sulamine magmaks uuesti. Vahepeal tardkivim moondumine t* rõhk abil moondekivimiks. Settekivimite juurde lubjakivi. Moondekivimi juurde graniit ja marmor, tardkivimite juurde vulkaaniline klaas. Mandriline maakoor: paksem, u kuni 35km keskmiselt, vanem, on peamiselt kihtvulkaanid, suurem osa on inimesed uuritud kui ookeani maakoort pole nii palju uuruitud. Ookeaniline maakoor: õhemik kuni 15km,
T E A D U S Balti jääpaisjärve peeneteralised setted Muike karjääris (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) Fluvioglatsiaalne delta: Sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites M (analoogia nii kuivamaauhtekooonuste kui ka veeliste deltadega) A A T E A D U
koostisega mineraalide kogum maakoores, valdavalt on maakoorest tard ja moondekivim. Tardkivim- on tekkinud maakoores , esinenud magma diferentseerumisel ja kristalliseerumises, maapinnale tekkinud laavast mis tardub.(purskekivim-magmaj jahutamisel, süvakvim-tekivad maaootres oleva magma aeglasel jahtumisel.) moondekivimid-on maapõues kõrgel tempe ja rõhul moodustunud sette ja tardkivimid. Settekivimid-eksogeensed protsessid, erinevate setete settimine ja kivistumine. Sete-on pudiaine, kivimite murenemisel. Vulkaanid-koonuse kujuline mägi, selle sees on lõõrilaadne lõhe. Seda mööda liigub magma ja kivimid ja gaasid. Vulkaanid purskavad sest magma ssatub rõhu alla, vulkaane esineb laamade piirialadel, plahvatuslikud, ja rahulikud. Kihtvulkaan-vahelduvad tardunud, tekivad gaasitest laavavoolud, lühikesed ja harvad, magma tardub sageli vulkaani lõõris,tekitades korke. Kilpvulkaanid-räni ja gaasivaesest magmast, magma
Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimelised organismide rühm. Vetikad hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk planktoni. Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades. Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. Vetikaid kasutataksejärgnevalt: · Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet. · Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses. · Hiinas ja Jaapanisoiduks (lehtadru ja porfüüra). · Põlluväetiseks. · Lehtadru sisaldab ioodi, kasutatakse ravimina. · Veekogude puhtuse hindamisel. · Loomasöödana - värsked, kuivatatud, silo. · Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides. Ehitus
Käsijalgsed Limused Käsnad Okasnahksed Vetikad Väljasuremine 70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium 488 443 mln a.t. Soe kliima Mereelustiku mitmekesistumine Lubjakivi ja põlevkivi settimine Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine Merest 100 perekonda Üle poole sammal- ja käsijalgsetest loomadest Silur
pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud."Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas."Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. Veenust on nimetatud Maa õeks, kuna ta on oma suuruselt Maaga sarnane. Aga tegelikult on Veenus maast väga erinev. Ta erineb Maast oma temperatuuri, kliima jms. poolest. Veenus on põrgulikult palav. Tal on palju vulkaane ja ta pinnal pole vett. Veenusel on ka paks pilvkate. Veenuse pinnale on ka saadetud sonde ja tehiskaaslasi. Aga siiski võib öelda, et Maa ja Veenus on õed. Kasutatud kirjandus http://et
vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. SAABUVAD HÄDAOHUD Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee
lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Venera 13, mille kaamera lahutusvõime oli 4 5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. Venera 14 nägi tasaseid kihte paksusega 110 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on jälgida Veenuse atmosfääri, mõista selle kui ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada kliimamuutustest ka Maal. KASUTATUD KIRJANDUS: http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html http://www.taskutark
Vetikate õitsemine Planktonvetikate ajutine vohamine veekogus, tuntud veeõitsenguna on kahjulik nähtus. Veeõitsend tegib tavaliselt inimtegevuse tulemusena kui satub veekogusse palju toitaineterikast reovett ja siis võivadki vetikad vohama hakata. Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine. Suure hulga taimede lagunemisel tekib hapnikupuudus sest muutub veekogu gaasireziim, väheneb vee hapnikusisaldus ja läbipaistvus, kiireneb muda settimine. Kasulikkus inimesele Mererohelise kõige tähelepanuväärsemaks omaduseks on selle suur joodisisaldus. Vetikad sisaldavad rohkem joodi kui ükski teine looduslik toiduaine, sellepärast nimetatakse neid vahel ka supertoiduks. Inimese kilpnääre vajab joodi selleks, et toota türoksiini-nimelist hormooni, mis ergutab närvisüsteemi ja mõjutab oksüdeerumisprotsessi rakkudes. See hormoon reguleerib ainevahetust ning aitab organismil muuta valke, rasvu ja süsivesikuid energiaks.
pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni viiesentimeetriste kividega kaetud kaljust tasandikku. Kivide vahelt paistis tumedate tolmuse aine laikudena planeedi pinnas. "Venera 14" nägi tasaseid kihte paksusega 1 kuni 10 cm ja horisondini ulatuvaid murtuid kiviplaate. Tolmu polnud näha. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. ATMOSFÄÄR Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär laseb läbi suure osa
annaabi.ee 
