Mg(OH) -üheprootonilised (1H) Liigid: Cu-vask -vask(2)oksiid (n.HCL) ·Lihtsoolad metall CuO vask(1)oksiid -kaheprootonilised (2H) (n. happejääk (n.CaCO HS) ·Liitsoolad vesiniks NB! Tugevad happed: HCl , [n.Ca(HCO) -kaltsi HNO , HSO(hapete vesinikkarbonaat] kuningas) NB!Muutuva o.-a. metallid. FeSO-raud(2)sulfaa Fe(SO) - raud(3)s Rooma number peab seal olema vask(2)oksiid nii ka teistel
Ooker, mida leidub ka Eestis sh(seal hulkas) Hiiumaal. Ookrit on kasutatud peamiselt ,,värvimullana" keeduvärvides, näitkes majada vävimiseks. Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. Rauarikkas vees leiduvad FeII ühendid oksüdeeruvad õhuga kokku puutudes FeIII ühenditeks. `Vabanevat energiat kasutavad ära rauabakterid, kes tekitavad veetorudes limajaid ja niitjaid kogumikke ja põhjustavad ummistusi. Soolad Fe(HCO3)2 raud(II)vesinikkarbonaat, leidub looduslikes vetes, muudab katlakivi pruunikaks. FeSO4*7H2O raudvitriol (raud(III)sulfaat-vesi) - kasutatakse taimekaitsevahendina seenhaiguste tõrjeks - kasutatakse peitsina riide värvimisel - kasututakse keeduvärvide valmisstamisel FeCl3 raud(III)kloriid on punakaspruun väga hügroskoopne aine. Kasutatakse metallide söövitamisel. Raua keemilised omadused
1. Mööduv karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg-bikarbonaadid ning - karbonaadid, mis sadenevad välja ja muutuvad lahustumatuteks ühenditeks vee keetmisel. 2. Püsiv karedus. Seda põhjustavad Ca- ja Mg-sulfaadid, fosfaadid, kloriidid ja nitraadid (osaliselt ka karbonaadid), mis vee keetmisel välja ei sadene. 3. Üldkaredus. See on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees. 4.Karbonaatset (arvutatav vesinikkarbonaat- ja karbonaatioonide sisalduse järgi) 5.Mittekarbonaatset karedust(üld- ja karbonaatse kareduse vahe); viimast põhjustavad peamiselt sulfaadid ja kloriidid. Vee karedust mõõdetakse: 1. Milligrammekvivalentides (mg-ekv liitri vee kohta). 1 mg-ekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees (Ca ja Mg ekvivalentkaalud = poolega nende aatomkaalust). Vesi üldkaredusega kuni 3,5 mg-ekv/l on pehme vesi. Vesi üldkaredusega 3,5-7 mg-ekv/l on
intratsellulaarruumist interstitsiaalsesse. · Elektrolüüdid Soolad, happed ja alused, mis vesilahuses suuremal või vähesel määral dissotsieeruvad vabadeks liikuvateks ioonideks. Ioonid on elektriliselt laetud osakesed, mis elektrolüütide dissotsiatsioonil vesikeskkonnas muutuvad liikuvateks. Organismi põhilised katioonid: naatrium, kaltsium, kaalium, magnesium; Organismi põhilised anioonid: kloor, vesinikkarbonaat, fosfaat, sulfaat. Milliekvivalent 1 milliekvivalent on elektrolüüti kogus, mis on ekvivalentne tema positiivse või negatiivse laenguga. Katioonide ja anioonide ülesanned: Ekstratsellulaarsed elektrolüüdid: Na, Cl ja vesinikkarbonaat Intratsellulaarsed elektrolüüdid: K, Mg ja fosfaat. Ülesanded: - Tagavad kehavedeliku osmolaarsust - Moodustavad bioelektrilisi membraanipotentsiaale
Mg2+, K+, Na+ ja NH4+. Nende katioonide vesilahused on värvuseta. IV rühm eraldatakse viiendast rühmast rasklahustuvate karbonaatide moodustumisel (BaCO3, SrCO3, CaCO3 ) rühmareaktiivi (NH4)2CO3 toimel. Nõrga aluse ja nõrga happe soolana hüdrolüüsub ammooniumkarbonaat vees peaaegu täielikult. NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ CO32– + H2O HCO3 – + OH– (NH4)2CO3 + H2O NH4HCO3 + NH3 H2O Kuna hüdrolüüsil tekkinud vesinikkarbonaat-ioon ei anna katioonidega rasklahustuvat sadet, lisatakse lahusele ammoniaakhüdraati, et nihutada tasakaalu karbonaatiooni tekke suunas. Liigaluselises keskkonnas sadestub ka MgCO3. 2Mg2+ + CO32– + 2OH– → Mg2(OH)2CO3 ↓ Selle vältimiseks lisatakse lahusesse ammooniumkloriidi, et saada pH ≈ 9. NH3 H2O NH4 + + OH– IV-V rühma katioonide lahus
Raud keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi. Omadustelt on raud metall.Normaaltingimustel on raua tihedus 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi.Raud esineb nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist.Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores teine metall alumiiniumi järel. Fe(HCO3)2- raud(II)vesinikkarbonaat Raud oksiididest on püsivaim tavatingimustes raud(III)oksiid Fe2O3. Raud(III)hüdroksiid on ebapüsiv, kokkupuutel õhuhapnikuga oksüdeerub ta kergesti raud(III)hüdroksiideiks (FE(OH)3). FeSO4*7H2O-raudvitriolina FECL3- raud(III)kloriid
Soolad on liitained, milles metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Soolad on ioonsed ühendid, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Liigitus 1. Tavasoolad (lihtsoolad) : NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4 ... 2. Vesiniksoolad happe vesinikioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliiooniga Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol
loeng Karbonaatsete segude tiitrimine.Potentsiomeetria. Karbonaatne segu Na2CO3 + HCl = NaHCO3 + NaCl NaHCO3 + HCl = H2CO3 + NaCl Arvutused CO32- + H2O = HCO3- + OH- HCO3- + H2O = H2CO3 + OH Koostada tiitrimiskõver kui tiitritakse 25,00 ml 0,1000 M Na2CO3 0,1000 M HCl-ga. I puhverala 5-95% CO32- Et pH selles alas sõltub ainult CO32- ja HCO3- suhtest, saab lahuse pH arvutada Henderson- Hasselbalchi valemit kasutades Esimene ekvivalentpunkt Proovis esineb vesinikkarbonaat ioon. Ekvivalentpunkti pH arvutamiseks saab kasutada alljärgnevat valemit: Teine ekvivalent punkt Praktiliselt kogu proov on muudetud H2CO3-ks, oletame et [HCO3-] on ülivähe. Tiitrimise alguses oli 25 ml proovi ja oleme lisanud 50 ml titranti, nii et kogu karbonaadi kontsentratsioon on 0,0333 M. Karbonaatide segud Elektrokeemilised meetodid 4tüüpi 1. potentsiomeetria- mõõdetakse elektroodi potentsiaali, kasutatakse Nernsti võrrandit, mis annab
5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse Moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale On ainevahetuse katalüsaatoriteks Määravad kehavedelike pH Stabiliseerivad teatud kudesid Moodustavad energia depoosid Osalevad vere hüübimissüsteemis SOOL Koosneb 40% naatriumist ja 60% kloorist. Soovitatav kogus ööpäevas on 5g. Liigne keedusoola tarbimine võib põhjustada: vererõhu tõus
15. Nimetage 12-sõrmiksoolde suubuvad seedenõred Kõhunäärmenõre Soolenõre Sapp 16. Sapi ülesanded seedeprotsessis Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fermendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs Sapihapped emulgeerivad rasva Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi 17. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis Kõhunääre on oluline seedenääre, mille nõre sisaldab HCO3- ja ensüüme kõikide toiainete lõhustamiseks. Vesinikkarbonaat tekib pankreasejuha rakkudest pärineva CO2 ja vee ühinemisel. Kõhunõrenäärmes on ensüüme kõikide toitainete lõhustamiseks: proteaasid lõhustavad valke, lipaasid lipiide ja amülaasid süsivesikuid. Eraldab kõhunäärmenõret, mis koosneb: Trüpsaiin - lõhustab valke Amülaas - lõhustab süsivesikuid Lipaas - põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment 18. Seedimine peen- ja jämesooles. Soolenõre sisaldab maltaasi, mille ülesandeks on lahustada disahhariidid
ml ehk 1 l). Hingamisel hemoglobiin oksüdeerub, kui raud hapniku seob, tekib nn oksühemoglobiin. See on pööruv protsess. Hemoglobiini hapnikuga küllastatus oleneb ka CO 2 osarõhust, temperatuurist, vere pH-st jm: CO2 osarõhu ja temperatuuri tõus ning pH langus viivad hemoglobiini väiksemale võimele hapnikku omastada. CO2 lahustub veres paremini kui hapnik. CO2 esineb veres kolmel kujul: a) vesinikkarbonaat-ioonina (HCO3-) vereplasmas ja punalibledes (ca 80%). CO2 üleminekut vesinik-karbonaatiooniks katalüüsib ensüüm (karboanhüdraas; CO2 + H2O H2CO3 H+ + HCO3-). b) lahustunult vereplasmas ja punalibledes, ca 10 % c) hemoglobiiniga seotult (ca 10%) 1 liitris arteriaalses veres on ca 520 ml CO2 (5 liitris seega ca 2600 ml ehk 2,6 l). Hingamise regulatsioon ...toimub nii närvisüsteemi vahendusel (neuraalselt) kui hormoonide vahendusel (humoraalselt).
pidevalt kasvavad pumpamiskulud. · Mõnel juhul võib see rannikualadel põhjustada ka soolase vee sissetungi põhjavette. Ringniisutus Niisutamine Kesk-Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni Araali mere põhi Araali mere põhi Muldade sooldumine · Sooldumine on vees lahustuvate soolade kogunemine mullas. Sellised soolad on kaalium (K+), magneesium (Mg2+), kaltsium (Ca2+), kloriid (Cl-), sulfaat (SO42-), karbonaat (CO32-), vesinikkarbonaat (HCO3-) ja naatrium (Na+). · Soolad lahustuvad ja liiguvad vees. Kui vesi aurustub, jääb järele sool. · Esmane sooldumine hõlmab soola akumuleerumist looduslike protsesside kaudu algmaterjali või põhjavee suure soolasisalduse tõttu. · Teisest sooldumist põhjustab inimsekkumine, nagu ebasobivad niisutustavad, näiteks soolarikka niisutusvee kasutamine ja/või ebapiisav drenaaz. Fotol: Liigsest naatriumist põhjustatud mullastruktuuri kahjustus (Allikas: Soil
3) tursed 4) väsimus 9. Mis on: Isotooniline lahus – rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga Hüpotooniline lahus – vereplasmast madalama osmootse rõhuga Hüpertooniline lahus – vereplasmast suurema osmootse rõhuga 10. Selgitage mõisted: Anabolism – sünteesimisprotsessid Homöostaas – elutegevuseks vajalikud sisetingimused Katabolism – lõhustumisprotsessid 11. Nimetage katioonid: Na K Ca Mn Nimetage anioonid: kloriid vesinikkarbonaat sulfaadid fosfaadid Nimetage põhibioelemendid: C H N O P S Nimetage organismis leiduvad makroelemendid: süsivesikud, lipiidid (10-20%), valgud (15%), vesi Nimetage organismis leiduvad mikroelemendid: vitamiinid, mineraalained 12. Milles seisneb: 1) süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? :
aine happelisuse/aluselisuse. Kui näiteks aine NH 3·H2O 0,01M märkis universaalne indikaator happeliseks, kuid tegelikult on tegu aluselise lahusega. Kuid kuna mp märgib lahuse kollaseks, kui viimase pH on > 6,2 , ei saa ka selle järgi lahust aluselisek märkida (kuna neutraalne on alles pH 7). Seetõttu on aine katseliselt happeline. Samas võib see tingitud olla sellest, et õhu süsihappegaas reageerib aktiivselt vesilahusega, tekitades vesinikkarbonaat hapet lahusesse. Samuti võivad lood olla destilleeritud veega (mis tegelikult peaks olena pH 7 ehk neutraalne) Katse 4 : Soolade hüdrolüüs Töö eesmärk: Uurida milliste sooladega toimub hüdrolüüsreaktsioon Reaktiivid : NaCl, Na2CO3, NH4Cl, NH3·H2O Töö käik : Uurida, milliste sooladega toimub hüdrolüüsireaktsioon. Kirjutada vastavad molekulaar- ja ioonvõrrandid. Millega on seotud lahuse pH muutumine hüdrolüüsireaktsiooni tagajärjel? NaCl + H2O NaOH + HCl
mis sõltub eelkõige pinnases olevate pooride hulgast, suurusest ja ühendatusest. (Liiva ja kruusa filtratsioonimoodul on sadu või tuhandeid kordi suurem kui väga väikestest osakestest koosneva savi oma). 27.Millest sõltub puurkaevu mõjuraadius? veejuhtivusest, konstruktsioonist ja filtri materjalist, kaevu töötava osa pikkusest ja paiknemisest veekihis, puurimise meetodist. 28.Enamlevinud ioonid põhjavees: kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatioonid. 29.Kus Eestis avanevad aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. 30.Kambriumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Kambriumi ladestu avamus on Põhja-Eestis klindi jalamil, leviala üle kogu Eesti, välja arvatud Mõniste kerkel. Ladestu koosneb liivakividest, aleuroliitidest, aleuriitsavidest ja savidest. 31.Ordoviitsiumi lade Eestis, avamus ja kivimid: Ordoviitsiumi lademete avamused paiknevad Põhja-Eestis. Ladestu moodustavad
lahust. divesiniksulfiid (H2S). Sulfiid S 2- Lisada lahusele Tekib mustjaspruun sade(CuS). pliietanaadi lahust. Sulfit SO3 2- Lisada lahusele Valge sade, mis lahustub baariumkloriid lahust. lahjendatud vesinikkloriidhappes. Vesinikkarbonaat HCO3 a)Lisada lahusele Eraldub süsinikdioksiidi. - lahjendatud vesinikkloriidhapet. b)Püüda lahustada ainet Lahustub,indikaatori roheline vees,millele on lisatud laus värvub keetmisel universaalindikaatori lillakaspunaseks. lahust. Anioonide kvalitatiivne määramine
ning jõuab maapinnalähedase põhjaveeni. Hiliskevadelsuvel ning talvel võib 4 hoolimata sademetest põhjavee toitumine olla väike (joonis 4), enamik sademeveest suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjavee keemiline koostis Sademete osa põhjavee koostise kujunemisel. Vihm ja lumi sisaldavad samu ioone, mis esinevad pinna ja põhjavees: kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatiooni jt. Naatrium-, kaalium- ja kloriidioon, osaliselt ka sulfaatioon satuvad atmosfääri merelt õhku paisatavate veepiiskadega. Kaltsium-, magneesium- ja karbonaatioon satuvad atmosfääri koos tolmuga. Valdav osa atmosfääris leiduvast sulfaat- ja nitraatioonist on paisatud atmosfääri tööstusheitmetega, milleks on tehaste suits ja muud gaasilised ning tahked heitmed.
1,0 l veekadu. Vedeliku kadumisel mao-sooltrakti kaudu (kõhulahtisus, oksendamine, fistulid, aspiratsioonisondid) tuleb eriti jälgida teatud elektrolüütide defitsiidi tekkimist: · maomahla kadumisel eriti Cl- ja H+ (metaboolne alkaloos), · sapi ja pankreasesekreedi kadumisel eriti HCO3- (metaboolne atsidoos) · K+ kaotamine ELEKTROLÜÜDID Organismi põhilised elektrolüüdid: Katioonid: Na K Ca Mn (+) Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid (-) Elektrolüüdid täidavad organismis olulisi funktsioone: tagavad kehavedelike osmolaalsuse moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale on ainevahetuse katalüsaatoriteks määravad kehavedelike pH stabiliseerivad teatud kudesid (nt luukude) moodustavad energia depoosid (fosfaadid-ATP) osalevad vere hüübimissüsteemis DEHÜDRATATSIOON ISOTONILINE HÜPOTOONILINE HÜPERTOONILINE
uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen. -> O2 äraandm. kudedele, süsinikdioksiidi trans. verega -- peam. vesinikkarbonaadina, CO2 ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk. Cl ja osal. vesi eripärad: kõva toes -- ninaõõs, neel - luud; kõri, hingetoru, bronhid - kõhred; => hingamisteed ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda; sisepinnal limaskest, ripsepiteel; puud. lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs
unetus, peavalu, rahutus, higistamine, maitsetundlikkuse häired. Raseduse ajal vastunäidustatud 6.2. Lipaaside tugevatoimeline, spetsiifiline ja pika toimeajaga inhibiitor (orlistat), toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. 7. Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained. Pankrease ensüümid (lipaas, amülaas, proteaas) Kasutamine. PANKREASE SEKRETSIOONI MÕJUSTAVAD AINED: Pankreas toodab: ensüüme (proteaasid, lipaasid, amülaasid), hormoone (insuliini ja glükagooni) ja vesinikkarbonaat. Pankrease ensüümid muutuvad aktiivseks alles soolde jõudes. Kui ensüümid aktiviseeruvad juba näärme sees, hakkavad nad pankreast hävitama ning tekib äge pankreatiit. Kõige sagedamini tekib äge pankreatiit sapikivitõve või rohke alkoholi tarvitamise, harvemini viirushaiguse, kõhupiirkonna traumade või mõnede ravimite tõttu. Krooniline pankreatiit algab ägeda pankreatiidina, kuid põletikud hakkavad korduma. Pankrease kude hävib pikkamööda, asendub armkoega ning häirub
vähemal määral dissotseeruvad vabadeks ioonideks - anioonideks ja katioonideks. Keemiliselt on enamus organismis leiduvatest vees lahustuvatest ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Meditsiinis on ainult osa aineid klassifitseeritud elektrolüütideks. Need on nn füsioloogilised elektrolüüdid. Organismi põhilised elektrolüüdid: 1. Katioonid: Na K Ca Mn 2. Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Elektrolüütide jaotumine erinevate vedelikuruumide vahel on erinev: Rakuvälises ruumis on katioonidest valdavalt naatrium, anioonidest kloriidid ja bikarbonaat, samas on rakusiseses vedelikus valdavalt kaalium, magneesium, sulfaadid ja fosfaadid. Erineva valgusisalduse tõttu esinevad väikesed kõikumised ioonide osas rakuvaheruumi ja soonesisese vedeliku vahel: valguvaene rakuvahevedelik sisaldab pisut rohkem Cl- kui valgurikas vereplasma
Neid ioniite, mis vahetavad katioone, nimetatakse kationiitideks ja neid ioniite, mis vahetavad anioone, nimetatakse anioniitideks. Juhtides looduslikku vett läbi kationiidi asenduvad vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumioonid näiteks naariumioonide vastu, mille tulemusena lahusesse satuvad kaltsium- ja magneesiumioonide asemel naatriumioonid. Viimased ei põhjusta vee karedust ja nii saadaksegi pehme vesi. Kui looduslikku vett juhtida läbi anioniidi, siis asenduvad vees sisalduvad vesinikkarbonaat-, kloriid-, sulfaatioonid ja teised negatiivsed ioonid hüdroksiidioonide vastu. Seega on ioniitide abil võimalik saada täielikult sooladest vabastatud vett ehk demineraliseeritud vett. Lisaks kasutatakse ioniite näiteks veel merevee muutmisel joogiveeks, mereveest metallide ja isegi sealt kulla eraldamiseks, taimemahladest mürk- ja raviainete kättesaamiseks, reovee puhastamisel kahjulikest ühenditest jne. 2.8 II A rühma elementide biotoimed
Immuunsus. Kui organism on võimeline mingit võõrainet oma kaitsesüsteemi abil kahjutuks tegema ilma patoloogilise reaktsioonita, siis on ta selle aine suhtes immuunne. Erituselundkond (neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti) Neerud. On paarilised. 10-12 cm pikad, kaaluvad kokku ca 300g. Vasak natuke suurem. Neerude funktsioonid: · Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon. · Reguleerivad vereplasma ioonide kontsentratsiooni, nendest olulisemad: Na +, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat (HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. · Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ eritumisega, kui on happelisuse liig ja HCO3- eritumisega, kui on aluselisuse liig. · Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. · Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. · Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina. · Elimineerivad ravimeid ja mürke.
Immuunsus. Kui organism on võimeline mingit võõrainet oma kaitsesüsteemi abil kahjutuks tegema ilma patoloogilise reaktsioonita, siis on ta selle aine suhtes immuunne. Erituselundkond (neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti) Neerud. On paarilised. 10-12 cm pikad, kaaluvad kokku ca 300g. Vasak natuke suurem. Neerude funktsioonid: · Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon. · Reguleerivad vereplasma ioonide kontsentratsiooni, nendest olulisemad: Na +, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat (HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. · Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ eritumisega, kui on happelisuse liig ja HCO3- eritumisega, kui on aluselisuse liig. · Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. · Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. · Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina. · Elimineerivad ravimeid ja mürke.
reaktsioonivalmiduseni. Immuunsus - kui organism on võimeline mingit võõrainet oma kaitsesüsteemi abil kahjutuks tegema ilma patoloogilise reaktsioonita, siis on ta selle aine suhtes immuunne. NEERUD On sojakujulised vüi aedoakujulised. Neerud on paarilised, 10.12 cm pikad, kaaluvad kokku ca 300 gr. Neerude funktsioonid - Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon - Teguleerivad vereplasma ioonide konsentrarsiooni, nendest olulisemad: Na +, K´+, Ca2+ , Cl- , vesinikkarbonaat-(HCO3-), fosfaat- ja sulfaatioon. - Reguleerivad aluse-happe tasakaalu H+ sekretsiooniga, kui on happelisuse liig ja HCO3- sekretsiooniga kui on aluselisuse liig. - Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu. - Regullerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu. - Elimineerivad valkude katabolsimi ääkprodukte kusiainena ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina.
soolad, millena neil hea imenduda – Kaitsefunktsioon: toiduga kaasa tulnud bakterid ei talu nii happelist keskkonda Maohappe teke parietaalrakus (клетка желудка, секретирующая соляную кислоту и внутренний фактор Кастла) • Verest difundeerub parietaalrakku CO2 • CO2 ja H2O reageerivad, moodustub süsihape • Süsihappe dissotsieerub, tekivad H+ ja vesinikkarbonaat • Vesinikkarbonaat viiakse rakust interstitsiaalvedelikku (vahetatakse Cl- vastu) • H+,K+-ATPaas kasutab ATP hüdrolüüsil saadud energiat, et viia H+ välja, tuua K+ sisse • Samaaegselt viiakse maovalendikku ka Cl- (K+, Clsümport) • Koos Cl--ga väljavisatud K+ siseneb rakku H+,K+- ATPaasi abil 48 Maonõre: muud komponendid • Proteolüütilised ensüümid e pepsiinid – Sekreteeritakse pearakkude poolt pepsinogeenidena
Glutamiin, CO2, aspartaat ja energiaallikana 1 ATP. 10. Selgitage karbamoüülfosfaadi rolli pürimidiinide biosünteesis ja võrrelge eukarüootse raku kahe karbamoüülfosfaadi süntetaasi funktsioone. Kõik pürimidiini tsükli aatomid pärinevad 2 molekuli, karbamoüülfosfaadi ja aspartaadi koosseisust. Esimese reaktsiooni käigus pürimidiinide sünteesi rajas kondenseeritakse glutamiinist pärineva lämmastikuga vesinikkarbonaat, nii et formeeruks karbamoüülfosfaat. 11. Aspartaadi transkarbamoülaasi reaktsioon ning orotaadi moodustumine. UMP süntees orotaadist lähtudes. 12. Nukleosiid -monofosfaadi ja -difosfaadi kinaasid. Monofosfaadi kinaasid (NMP) aluse spetsiifika. Pentoosi suhtes spetsiifikat pole (riboos, desoksü-). 4 klassi: Adenülaadi kinaas fosforüülib AMP ja dAMP Kinaas, mis kasutab GMP ja dGMP Kinaas, mis kasutab CMP, UMP ja dCMP dTMP kasutav kinaas.
läheb läbi ja jõuab alveooli kapillaaridesse ning sealt hingatakse CO2 jälle välja. Daltoni seadus-iga gaas avaldab gaasisegus osarõhku, mis vastab selle gaasi osale koguruumalas. CO2 transport verega-CO2 lahustuvus veres on parem kui hapnikul. Vereplasmas on teda 10%. Transport vereplasmas:CO2 ja veest tekib punalibledes süsihape, mis dissotseerub vesinikiooniks ja vesinikkarbonaatiooniks. Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas ensüüm karboanhüdraas, vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. Arteriaalses veres on 1l 520ml, CO2 sisaldus sõltub osarõhust kudedes. Verevoolu ja ventilatsiooni regulatsioon Kopsude ventilatsioon ehk minutimaht on hingamissageduse ja hingamismahu korrutis(KP). KP=alveolaarventilatsioon(AV)+surnud ruumi ventilatsoon. AV- õhu hulk mis jõuab ühes minutis alveoolidesse. AV ja kopsude verevoolutuse suhtes sõltub vere arterialiseerumine. Verega loovutatakse läbi just neid alveoole, kus toimub
puhul mineraalsuseks, mere- ja riimvete puhul soolsuseks (mõõdeti kaua promillides). Mg/l. Merevees on ioonvahekord väga püsib, piisab kloriidede hulga mõõtmises ja selle korrutamisest nn kloorarvuga (1,807). Eesti siseveekogude mineraalsuse määravad Ca++ ja HCO3-. Soolaroos- ioonkoostise graafiline väljendus. 4 põhikatiooni: · Kaltsium Ca2+ · Magneesium Mg2+ · Naatrium Na+ 4 · Kaalium K+ 4 põhianiooni: · Vesinikkarbonaat HCO3- · Karbonaat CO32- · Sulfaat SO42- · Kloriid Cl- Konservatiivsete ioonide (Mg2+, Na+, K+ ja Cl-) hulk veekogus ületab väga tugevasti nende bioloogilise tarbe ja nende kontsentratsioon vees on seetõttu sesoonselt vähemuutuv (mõjutab pH muutuse kaudu) Dünaamiliste ioonide (Ca2+, HCO3-, CO32-, SO42-) kontsentratsioon vees on elustiku poolt nimetamisväärselt mõjutatav. Mageveed <3 g/l(promilli). See on ühtlasi ka kaltsiidi sadenemise kontsentratsioon. Vesi
See konstantsus on keharakkude ainevahetuse korrapärase kulu säilitamise oluliseks tingimuseks, kuna kõikide ainevahetuses osalevate ensüümide aktiivsus oleneb pH väärtusest. Patoloogilistes tingimustes mõjustavad pH muutused erinevaid ensüüme erinevas ulatuses, mille tagajärjeks võivad olla ainevahetushäired. Vere puhversüsteemid ja nende toimimise põhimõtted. *Karbonaatpuhver süsihape, mis tekib O2 hüdratsioonil, on suhteliselt nõrk hape ja vesinikkarbonaat selle korrespondeeriv leelis. Hingamise poolt reguleeritud CO2 osarõhk hoolitseb puhverdavates reaktsioonides osalevate komponentide kõrge konsentratsiooni eest. Sellele lisandub veel soodne olukord, et selles "lahtises" süsteemis saab ventilatsiooni muutmise teel varieerida CO2 osarõhku ja sellega reguleerida pH väärtust. *Fosfaatpuhver selle süsteemi moodustavad anorgaanilised fosfaadid, milles ühealuseline fosfaat (H2PO4) on happeks ja kahealuseline (HPO4)
transferriiniga Puhverlahused -lahused, mis säilitavad oma pH stabiilsena vaatamata teatud koguse happe või aluse lisamisele, *Veri toimib puhverlahusena, *Vere puhversüsteemid muundavad tugevad happed ja alused nõrkadeks, vältides seega ulatuslikke vere pH nihkeid Vere puhversüsteemid ja nende toimimise põhimõtted. *Karbonaatpuhver süsihape, mis tekib O2 hüdratsioonil, on suhteliselt nõrk hape ja vesinikkarbonaat selle korrespondeeriv leelis. Hingamise poolt reguleeritud CO2 osarõhk hoolitseb puhverdavates reaktsioonides osalevate komponentide kõrge konsentratsiooni eest. Sellele lisandub veel soodne olukord, et selles "lahtises" süsteemis saab ventilatsiooni muutmise teel varieerida CO2 osarõhku ja sellega reguleerida pH väärtust. *Fosfaatpuhver selle süsteemi mood anorg fosfaadid, milles ühealuseline fosfaat (H2PO4) on happeks ja kahealuseline (HPO4) korrespondeerivaks leeliseks
Elektroluutide ja teiste lahustunud ainete transport labi tubulaarsusteemi rakkude (liikumine labi nefronitorukeste seina). On kolm pohiprotsessi: Filtratsioon Reabsorptsioon Sekretsioon Neerude funktsioonid : 1.Reguleerivad koevedeliku hulka Na+ ja vee väljutamise kaudu 2.Kehavedelike osmootse rõhu regulatsioon 3. Reguleerivad vereplasma elektrolüütide kontsentratsiooni, nendest olulisemad : Na+, K+, Ca2+, Mg2+, Cl-, vesinikkarbonaat-, fosfaat- ja sulfaatioon 4. Reguleerivad aluse-happetasakaalu H+ sekretsiiooniga, kui on happelisuse liig ja HCO3- sekretsiooniga, kui on aluselisuse liig 5. Reguleerivad arteriaalset vererõhku Na+ väljutamise ja reniini sünteesi kaudu 6.Sünteesivad erütropoetiini 7. Elimineerivad valkude katabolismi jääkprodukte kusiainena ehk uurea ja kusihappena, lihasainevahetuse jääkprodukte kreatiinina 8. Elimineerivad ravimeid ja mürke.
väga täpselt konstantsena. See konstantsus on keharakkude ainevahetuse korrapärase kulu säilitamise oluliseks tingimuseks, kuna kõikide ainevahetuses osalevate ensüümide aktiivsus oleneb pH väärtusest. Patoloogilistes tingimustes mõjustavad pH muutused erinevaid ensüüme erinevas ulatuses, mille tagajärjeks võivad olla ainevahetushäired. Vere puhversüsteemid ja nende toimimise põhimõtted. *Karbonaatpuhver süsihape, mis tekib O2 hüdratsioonil, on suhteliselt nõrk hape ja vesinikkarbonaat selle korrespondeeriv leelis. Hingamise poolt reguleeritud CO2 osarõhk hoolitseb puhverdavates reaktsioonides osalevate komponentide kõrge konsentratsiooni eest. Sellele lisandub veel soodne olukord, et selles "lahtises" süsteemis saab ventilatsiooni muutmise teel varieerida CO2 osarõhku ja sellega reguleerida pH väärtust. *Fosfaatpuhver selle süsteemi moodustavad anorgaanilised fosfaadid, milles ühealuseline fosfaat
reageerib veega (nuuskpiiritus), sisaldab kuni 25 massi-% NH 3 Nõrgalt alusel. omadustega. Kasut. keemiatööstuses, väetisena, laborites, meditsiinis jm. Ammooniumisoolad (valged, tahked, vees lahustuvad ja dissotsieeruvad → NH 4+) NH4Cl – ammooniumkloriid – metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt patareides jm. (NH4)2SO4 – ammooniumsulfaat – väetis, keemialaboris jm. NH4NO3 – ammooniumnitraat – väetis, lõhkesegude komponent (NH4)2CO3 ja NH4HCO3 (karbonaat ja vesinikkarbonaat) – kondiitritööstuses taigna kergitusvahend (küpsetuspulbrid): NH4HCO3 ↔ NH3 + CO2 + H2O Ammoniaagi biotoime Ärritav, mitte väga mürgine (väikestes kogustes), ärritav toime ületab tunduvalt mürgisuse. Organismi ainevahetussaadusena eritub kohe peale tekkimist (kui seda ei juhtu, on organismisisene NH3 äärmiselt mürgine). Taimedele – efektiivne väetis (taval. kasut. vesilahusena)
annaabi.ee 
