patogenees • Hüpogonadismi definitsioon ja jaotus • Hüpogonadism meestel – etioloogia ja patogenees • Amenorröa – etioloogia ja patogenees • Hüperandrogenism – etioloogia ja avaldused Haigusjuht 1 14 aastane poiss, kes on senini olnud terve pöördub puberteedi tunnuste Hüpotaalamus GnRH ↑ N ↓ puudumise tõttu. Ta on alati olnud lühike, aga tema kasvukiirus on viimasel ajal võrreldes klassikaaslastega aeglustunud. Tema pikkus on 146 cm (<3 protsentiil), kehakaal 37 kg (<3 protsentiil). Tema isa,
· Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju · Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju Keskaju · Automaatsete liigutuste keskus · Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral · Info liikumine aju eri osade vahel vahel Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest · Taalamus Info edastus ajukoorde · Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp. Seksuaalne käitumine Vedelikutarbimine Hormonaalne regulats Emotsionaalne kontroll Vaheaju · Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest Vaheaju osad · Taalamus · Hüpotaalamus Vaheaju Limbiline süsteem · Emotsioonide ja naudingukeskus · Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga · Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi Limbiline süsteem-
Neerude töö Esmase uriini teke: Veresoonte kapillaaridest imendub vesi koos lahustunud jääkainetega neerutorukestesse. Esmasne uriin sisaldab vett, glükoosi, sooli, vitamiine, uureat. Uurea-Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel. Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust. 2)Asub ajus olevat käbikeha sünteesima antidiureetilist hormooni (ADH). (antidiureetiline- ei lase uriinil erituda) Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre.
Meestel põhjustab hormooniks (meestel) androgeenide moodustumist. Koos LHga põhjustab kollakeha hormoonide sekretsiooni. Stimuleerib Laktogeenne hormoon e. PR prolaktiin == Hüpofüüs (eessagar) piima teket pärast sünnitust. Hüpotaalamus. Stimuleerib emakalihaste kokkutõmbeid sünnituse ajal ja piima sekretsiooni Oksütotsiin == Salvestub hüpofüüsi pärast sünnitust. tagasagaras. Hüpotaalamus. ADH (antidiureetiline hormoon) e.
Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta. Selline info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda ja tundes kuuma või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojusbilanss Soojust võib saada või kaotada neljal viisil:
○ keskmine inimene sisaldab 40 kg vett (enamus rakusisene) ○ siseneb: ■ toiduga ■ joogiga ■ metaboolselt ○väljub: ■ uriiniga ■ naha kaudu ■ kopsudest ■ fekaalselt ● NEERUD ON PEAMISED VEEBILANSI REGULEERIJAD ○ jääkainede eraldamine keharakkudest- eritamine ○ neerude tööd reguleerib hüpotaalamus (kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmauriinist imendub vett tagasi verre) ● ULTRAFILTRATSIOON NEFRONIS ○ kapillaaridest liigub vereplasma neerutorukestesse (rõhkude erinevus) -> esmauriin ○ vajalikud ained (Na, K, Cl jne) tagasi verre ○ kahjulikud ained jäävad neerutorukesse, väljuvad uriiniga 3. Inimene kui tervik, homöostaas, neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Negatiivne ja positiivne
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike...
_ Koosneb suuraju poolkeradest ja nende alla jäävast vaheajust _ Tunnetus, tahtlikud liigutused, kõne ja abstraktse mõtlemise juhtimine Suuraju koor _ sotsiaalne käitumine _ kohanemine keskkonnaga _ Tähelepanu ja keskendumine _ Tahtlik liigutamine _ Mõtlemine 12. Väikeaju, mõju käitumisele Tagaaju (metencephalon) _ Koosneb ajusillast (pons) ja väikeajust (cerebellum) ja seljaaju kraniaalsetest närvidest _ Hingamise reguleerimine _ Liigutuste koordineerimine, tasakaalu hoidmine 13. Hüpotaalamus ja seal produtseeritavad hormoonid, mõju käitumisele Hüpotaalamus _ Asub vaheajus _ Reguleerib mitmeid homeostaatilisi mehhanisme ja emotsionaalseid reaktsioone: Kehatemperatuur, nälja- ja janutunne, ainevahetus Seksuaalkäitumine, raev _ Reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja seob seda endokriinsüsteemiga _ Hüpotaalamus reguleerib hüpofüüsi tööd neurosekretoorsete rakkude abil _Kasvu e
Vastikus- Kaasasündinud emotsioon , mis samuti kaitseb eelkõige tervise rikkumise eest. Tänu sellele pelgame me süüa näiteks roiskuma läinud liha, sest tõenäoliselt saaksime me sealt mingi haiguse. Iga emotsiooni komponent valmistab meid erinevalt emotsiooni tundmiseks ette. 7. Olulisemad ajupiirkonnad emotsioonide kogemisel taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor. Emotsioonide lateralisatsioon: Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Vasakpoolne frontaalsagar on seotud positiivsete emotsioonidega, parem negatiivsetega. 8. Damasio Tal oli patsient mandelkeha ehk amügtala kahjustusega, aga kõik muud oli korras. Ta ei suutnud ära tunda hirmu, ei endal ega teistel. See näitab, et inimene ei saa
7. Nimetage ajupiirkondi, mis on olulised emotsioonide kogemises. Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem, mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsioonis. Emotsioonide kujunemisel on oluline osa ka ajukoorel. Olulisemad piirkonnad: taalamus, hüpotaalamus, ajukoor, amügdala, limbiline süsteem. Ajupoolkerade vahelised erinevused: · Vasak ajupoolkera meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon. · Parem ajupoolkera on seotud negatiivsete emotsioonidega; aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt, siis vasak näopool on natuke rohkem hõivatud ka emotsioonide väljendamisega. 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
e verehulk ületab intervalliga eas naistel 80 ml. verejooks. menstruaaltsükli teisel poolel. P Hüpotaalamus, Noorematel Primaarsed ja Orgaaniline viga Emaka Esineb vaid Munasarjade õ hüpofüüsi ja hüpotaalamuse- sekundaarsed. emakas, patoloogia, ovulatoorsete tsükliline talitlus. h munasarjade hüpofüüsi kõrvalsuguelundit põletikud, tsüklite korral. Östrogeenide
vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalkilpnääre - Harkelund tüümus - Neerupealised - Sugunäärmed Hüpotaalamus – hüpofüsaarne süsteem Hüpotaalamuses : - Oksütotsiin - Antidiureetiline h. Adiuretiin(vähendab uriini tekket ) - Statiinid ja liberiinid – reguleerivad hüpofüüsi töd . Hüpofüüsis: - Tagasagar Talletatakse hüpotaalamuse hormoone - Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar)
Nääre Näärme osa Hormoon Toime Hüpotaalamus *Adriuretiin Suureneb vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja väheneb nii uriini taket *Oksütotsiin Emaka ja tupe (efektoorsed) konteahtsioonid, rinna näärmest piima eritumine Liberiinid/ statiinid Vabastab/ takistavad hüpofüülisid hormoonide vabanemist Hüpofüüs -tagasagar ...
Vaheaju etendab olulist rolli ainevahetuse reguleerimises, samuti mõningate teiste füsioloogiliste protsesside kooskõlastamises Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest. Taalamuses toimub peaajju sisenevate närviimpulsside esmane "sorteerimine" ja juhtimine suuraju erinevatesse piirkondadesse. Hüpotaalamus on vegetatiivse närvisüsteemi regulatsioonikeskus. Siis juhitakse organismi tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamus juhib ka hüpofüüsi tööd. Närvirakud ja närvid Nii kesknärvisüsteem kui piirdenärvisüsteem koosnevad ehituslikult närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude ülesandeks on närviimpulsside edasikandmine üle kogu keha. Iga närvirakk koosneb rakukehast, ühest neuriidist ehk viimajätkest ja mitmest dendriidist ehk toomajätkest. Närviraku kehas, nii nagu teistes rakkudes, on rakutuum ja tsütoplasma.
Tooge näiteid ajupoolkerade vahelistest erinevusest ehk funktsiooni lateraliseerumisest. Inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem (emotsioonide aju) , mis reguleerib emotsioone, osaleb autonoomse närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete talitluse regulatsioonis. Inimese emotsioonide kujunemises on oluline osa ka ajukoorel. Emotsioonide teke on seotud samuti virgatsainete ja hormoonide kontsentratsiooniga organismis. Olulisemad piirkonnad taalamus, hüpotaalamus, limbiline süsteem, amügdala, ajukoor Parem poolkera on aktiivsem teiste inimeste emotsioonide töötlemise ajal. Kuna parem poolkera kontrollib vasakut kehapoolt ja vice versa, siis vasak näopool on natuke rohkem hõlvatud ka emotsioonide väljendamises On uurimusi(R.Davidson), mis väidavad, et meeldivate emotsioonide töötlus ja aktivatsioon vasakus ajupoolkeras ja negatiivste emotsioonidega on seotud parem ajupoolkera 8. Kirjeldage A.Damasio patsiendi S. juhtumit
ALKOHOL JA RASEDUS Gisela Kastein, Annetta-Marii Seer, Monika Soodla Tallinna 32. Keskkool Alkohol eritub lootevette ja loode saab selle kuni 4 korda tagasi, enne kui see on täielikult lõhustunud Alkohol kahjustab eelkõige loote ajurakke ja kesknärvisüsteemi Iseeneseliku abordi ja nurisünnituste oht Fetal Alcohol Syndrome (FAS) ehk fetaalne (loote) alkoholisündroom on kogum füüsilistest ja vaimsetest sünnidefektidest, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele FAS-i diagnoosimise kriteeriumideks on välised tunnused näos sünnieelne või järgne kasvupeetus ja kesknärvisüsteemi kahjustus FAS Fetal Alcohol Spectrum Disorder (FASD) ehk alkoholist põhjustatud sünnidefektid on üldtermin vigastustele, mis tulenevad rasedusaegsest alkoholi tarvitamise mõjust lootele FASD korral võivad lapsel esineda vaid üksikud FAS-i nähud Alkoholist põhjustatud sünnidefektid on pöördumatud ja kestavad eluaja Koha...
NÄÄRE HORMOON TOIME Hüpotaalamus Adiuretiin Suurendab vee tagasiimendumist neerude kogumistorukestes ja vähendab nii uriini teket Oksütotsiin Põhjustab emaka kontraktsiooni ja piima eritumist rinnanäärmest Liberiinid Vallandavad hüpofüüsi hormoonide tootmise Satiinid Pidurdavad hüpofüüsi hormoonide tootmist Hüpofüüs Tagasagar Hormoone ei toodeta, Talletatakse oksüdotsiini ja hoitakse adiuretiini Eessagar Glandotroopsed hormoonid- ...
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda soojushulgast
Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon- Normaalne temp. On 37 C. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel(kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine- soojuskadude suurendamine või vähendamine. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus, ta mõõdab vere temperatuuri, tõusu või languse korral aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Hüpotaalamus saab infot nahas paiknevatelt retseptoritelt väliskeskkonna temperatuuri kohta. Tundes sooja või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojust võib saada või kaotada- soojusjuhtivus- ehk soojusülekanne ühelt kehalt teisele, erinevatelt materjalidelt. Konvektsioon- soojuse juhtimine
murdeiga, ent sellel pole sugulise arenguga enam midagi pistmist. Puberteet ehk murdeiga ehk aeg, mil sina arened hormoonidest tingitud muutuste toel lapsest täiskasvanuks. 1 Folliikuleid stimuleeriv hormoon- FSH 2 Luteiniseeriv hormoon- LH 3 Progesteroon 4 Östrogeen 5 Hüpotaalamus 6 Hüpofüüs ehk ajuripats 7 Munasari 8 Rasedus - hCG (Human chorionic gonadotropin) 9 Testosteroon 10 Munand 11 Ergutajad 12 Prolaktiin - PRL TÜDRUKU RINNANÄÄRME ARENG ·I Laps : vaid rinnanibu tõusnud
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguh...
Sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Homöostaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuuri kindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist. Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptorite vahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.- higistamine ja veresooned naha all lainenevad, külmavärinad, karvad püsti. Veresuhkru regulatsioon Keskus: pankreas e. kõhunääre. Pankreas toodab lisaks seedeensüümidele kahte hormooni - glükagooni ja insuliini. Kui veres on palju glükoosi, siis kõhunäärme rakud vabastavad insuliini
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump. Vedeliku saamine ja eritamine: Saamine- söök, jook, ainevahetuses tekkiv vesi. Eritamine- neerud, kopsud, nahk, seedetrakt, muud eritised. NB! Seedetraktis ringleb pidevalt u 7-8l vett. Ööpäevas tuleb u 1l uriini, arbuusi aja...
Ajusilla ja piklikaju kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlulitamine. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on peaajust väljuvad närvid. Spinaalnärvid on seljaajust väljuvad närvid. Somaatilist närvisüsteemi kontrollib KNS läbi kraniaal- (osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente) ja spinaalnärvide (iga seljaaju segment saab
tõuseb - Rasvade sisalduse kontoll - Vitamiinivarude säilitamine - Kolesterooli süntees Eritumine ja veebilanss - Veesisaldus 65 kg inimene o Rakkudes 28l o Koemahlas 9-10l o Vereplasmas 2-3l - Tagatakse o Neerud o Higistamien o Hingamine - Regulatsioon o Sisse 2/3 joogiga ja 1/3 toiduga o Välja neerud, higi, hingamine o Negatiivse tagasiside põhimõte o Hüpotaalamus stimuleerib ajus asuvat janukeskuskust Antidiureetikumi süntees käbikehs imatakse vett neerudest tagasi kontsentreeritud uriin - Neerude töö o Vee ja soolade kontsentratsiooni reguleerimine o Vedelate ainevahetusjääkide eraldamine Maksas ammoniaagi uurea Veri neerud eraldamine o Ammoniak suurendab südametegevust
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele Närviimpluss saabub mediaatoraine liigub sünapstilisse pillu mediaator vabaneb sünaptilisse ilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga ioonkanalid avanevad ja impulss kantakse edasi mediaator laguneb ja ioonkanalid sulguvad. 3. Sidekoe, lihaskoe liigid. ...
Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Põhiline kehatemperatuuri kontrollimine toimub soojuskudede vähendamise või suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus. Soojust võib saada või kaotada 4 erineval viisil: · soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis) · konvektsiooni teel, (toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega) · aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks)
Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS os...
pärssimise kaudu Kuidas on toitainetega seotud inimese seedekulgla seintes olevad retseptorid? - retsepterid reageerivad limaskestade ärritusele, seedekulgte seine venimisele, toitainete ja nende lõhustamisaaduste sisaldusele Mida eelkõige kasutavad rakud energia tootmiseks? - glükoosi Mida inimesele vajalikku toodab pankreas? (3) - insuliin - Glükagoon - Seedeensüüme Kuidas on seotud hüpotaalamus neerude tööga? (2) - hüpotaalamuse rakud registreerivad verekoostise muutuse. - Hüpotaalamuse janukeskus registreerib veehulga vähenemise ja tekib janutunde Kus nefronid asuvad ja mis on nende ülesanne? - Neerus asuv mikroskoobiline osa, milles tekib uriin. Nefronid talitlevad kolmes etapis: filtreerimine, tagasiimendumine, aktiivne eritamine Kui suure % tarbib aju kogu energiast, mis inimese elu jooksul omandab? - ~20% Kui suur on energiahulk 1kalor
Muidugi on ka olemas psühhiaatrid, kes püüavad aidata, kui inimesel endal peab olema piisavalt tahet, et sellest loobuda, ilma pole sellest loobumine võimalik. Pole saladus, et füüsiline pingutus, näiteks jooksmine, tekitab endorfiini joovastuse ehk jooksukaifi. Treeningu positiivseid mõjusid arvestades pühendavad paljud inimesed osa päevast tervisejooksule. Pikema ja intensiivsema jooksu vältel, pärast seda, kui glükogeeni varud on ammendatud, hakkavad ajuripats ja hüpotaalamus vallandama endorfiine, mis annavadki jooksjale «teise hingamise» ja täiendava võhma. Endorfiinide tekitatud tunne, et võid väsimatult joosta päev otsa, on väga sarnane opiaatide valuvaigistavate mõjudega. Kui organism ei saa on kilomeetri normi kätte, langeb tema kehaline ja emotsionaalne seisund, seega on neil vajadus jooksmisele. Teine grupp inimesi on kulturistid. Alguses nad ei tajugi ära, millal peaks piiri pidama
Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Põhiline kehatemperatuuri kontrollimine toimub soojuskudede vähendamise või suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus. Soojust võib saada või kaotada 4 erineval viisil: · soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis) · konvektsiooni teel, (toimub soojuse juhtimine õhu- või veevooludega) · aurustumise teel, (aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks)
15. Termoregulatsioon ehk soojusregulatsioon on organismi, organismide koosluse või isereguleeruva tehnilise süsteemi omadus toimida viisil, mis hoiab tema temperatuurikindlais piirides ja sõltumatuna või vähesõltuvana ümbruse temperatuurist.Temperatuuri homöostaas esineb täiskasvanud imetajatel ja lindudel, vähemal määral ka üksikuil roomajatel ja kaladel (nt. kuukala).Inimese termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus, mis paikneb peaajus, seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotaalamusele naha termoretseptoritevahendusel informatsiooni väliskeskkonna temperatuuri muutustest.Sotsiaalse termoregulatsiooni näiteiks on pesatemperatuuri hoidmine (regulaarse haudumise kaudu) püsisoojastel lindudel, samuti temperatuuri reguleerimine sipelgapesas.Teataval määral on termoregulatiivsed ka ökosüsteemid ja Maa biosfäär tervikuna
Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Neurohormoone toodetakse hüpotaalamuses. Nad soodustavad või takistavad hüpofüüsi hormoonide teket. Steroidsed hormoonid: Valgulised hormoonid: Türosiini derivaadid: HÜPOFÜÜS 1. Hüpofüüs kontrollib teisi näärmeid. ·. Koosneb: ·. a) eessagar ·. b ) kesksagar ja hüpotaalamus. ·. c) tagasagar hüpofüüs ·. Hüpofüüsi tagasagar toodab: §. antidiureetilist hormooni (vee regulatsioon) §. oksütotsiini kutsub esile silelihaste (eriti emaka) kontraktsioone . ·. Kehaline koormus, valu, stress, nikotiin, morfiin soodusatavad hormooni ertumist, seega uriini vähem. Alkohol inhibeerib hormooni eritust, uriini rohkem! home.scarlet.be/~janson01/imgs/hersenen.JPG
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
aitab üleliigset soojust eraldada. · Lisaks toimub soojuskadu nahalähedaste väikeste veresoonte kaudu. · Külmemates oludes aga lõpetatakse higi tootmine ja suuremad veresooned, mis toovad verd väiksematesse veresoontesse tõmbuvad kokku. Selle tulemusena suunatakse suurem osa verest soojemasse kehasisemusse. · Lisaks tõmbuvad kokku karvanääpsu juures olevad karvapüstijalalihased, mille tõttu tekib ,,kananahk". Et sooja toota, saadab hüpotaalamus skeletilihastele käskluse külmavärinate tekitamiseks, mis on efektiivne tahtele allumatu moodus glükoosist sooja toota. · Pikaajalisel külmetamisel kasutab organism ka keharasvu. Vastsündinul aga külmavärinaid ei teki- nende organism toodab sooja pruunist rasvkoest, millest on väga palju mitokondreid. · Rasvkude on hea soojus isolaator. TOIDUPÜRAMIID Keskmiselt vajavad: 14-17 aastased tütarlapsed 2600 kcal; naised 2000 kcal
retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade rikete ja emotsionaalsete häirete korrelatsiooni ning elektroodtehnikas läbiviidud katsete tulemuse alusel jõuti järelduseni, et emotsionaalse informatsiooni peamine koondaja on hüpotaalamus. Hüpotaalamus asub nägemisnärvide ristumiskohal, organismi peanäärmel hüpofüüsil (Pinn, 1975, 11). Teadlased laiendasid uurimisala ning avastati, et hüpotaalamuse kõrval on emotsioonidega seotud mõned teisedki vanad ajuformatsioonid. Tehti kindlaks selliste struktuuride nagu hüpokampuse ja mandeltuuma osavõtt emotsionaalsetest reaktsioonidest (Lunge, 1980, 53). Mandelkeha on emotsionaalsete küsimuste spetsialist. Kui mandelkeha ülejäänud ajust eraldada, on tulemuseks jahmatav
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad: ● neerude vee-eritumist mõjutavad hormoonid: antidiureetiline hormoon ● janu ● organismi veesisaldust jälgivad VAHEAJU OSMORETSEPTORID ● Na- ja K-tasakaalu mõjutab eelkõige aldosteroon, mille eritumist reguleerib angiotensiin II 4) Happe-leelistasak...
Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses · Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb · Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb · Reguleerib ka janukeskuse tööd 7. Termoregulatsioon Endotermsed püsisoojased Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine · Temperatuur langeb külmavärinad (vastsündinul pruun rasvkude) · Temperatuur tõuseb - veresoonte laienemine nahas · Temperatuur langeb - veresoonte ahenemine nahas · Tahteline tegevus Kriitilised temperatuurid
Lisatakse ained, mis vajavad eemaldamist. Nii eemaldatakse valikuliselt vett ja selles lahustunud aineid, tagades vee ja selles lahustunud ainete sisalduse stabiilsuse. Osmootne kontsentratsioon see on kehavedelikes lahustunud ainete kontsentratsioon. Osmoregulatsioon on kehavedelikes lahustund ainete reguleerimine.Neerud reguleerivad lahustunud soolade ja vee hulka veres. Teevad seda hüpotaalamuse kontrolli all ultrafiltratsiooni põhimõttel. Hüpotaalamus on vegetatiivse e autonoomse närvisüsteemi kõige kõrgem regulatsioonikeskus. Sealt reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Hüpotaalamuses asuvad osmoretseptorid, mis reageerivad osmootse kontsentratsiooni muutustele. Kui osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis see näitab, et org. veekadu on olnud suurem kui vee saamine. Hüpotaalamus reageerib 2 viisil. 1. Stimuleerib janukeskust 2. Stimuleerib antikiureetilise hormooni sünteesi
hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Bioloogia Page 164 Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevatelt temoretseptoritelt saab hüpotaalamus infot ka väliskeskkonna temperatuuri kohta. Selline info jõuab tahtelist tegevust kontrollivasse aju piirkonda ja tundes kuuma või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojusbilanss
1.4 Inimese termoregulatsiooni mehhanism Hoiab inimese keha temperatuuri ühesugusel tasemel, olenemata välistingimustest. Inimese keha tuuma (siseorganite) temperatuur on 37º C, kõikumine sellest 4º piires. Hüpertermia on keha ülekuumenemine, 6º võrra on see juba eluohtlik. Hüpotermia keha allajahtumine ei ole samuti normaalne, kuid 10º võrra allajahtumist talub organism mõnda aega kahjustusteta. Termoregulatsiooni juhib hüpotaalamus (teatav piirkond vaheajus), mis reguleerib vere- varustust, higistamist ja keha soojatoodangut, et säilitada normaalset temperatuuri. Keha pinna temperatuur külmas ruumis võib olla: 31º- jäsemetel 34 º- reitel 28 º- sõrmedel 32 º- küürarnukkidel 36 º- õlavarrel 37 º- tuumas. Inimese kehas toimuvad toitainete hapendumise protsessid, mis on eksotermilise iseloomuga: 80-85% eralduvast soojusenergiast antakse üle väliskeskkonda;
2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs.
- Sild – ajukoore üldise aktiivsuse regulatsioon, tähelepanu ja une-ärkveloleku rütm - Piklikaju – hingamine, vereringe, tasakaal. Limbiline süsteem - Emotsioonide modifitseerimine ja töötlus, õppimine ja mälu - Vöökäär e tsingulaarkäär – sarnaselt taalamusele palju sisendeid-väljundeid, emotsionaalsed reaktsioonid valule - Amügdala e mandelkeha – kiired emotsionaalsed reaktsioonid - Hippokampus – õppimine, mälu, ruumitaju - Hüpotaalamus – homöostaas, söömine, joomine - Närviraku e. neuroni osad ning funktisoonid; Neuron – STAAR! vastutab selle eest et närviimpulss kuhugi jõuaks, teised rakud toetavad närviraku tööd. - Tekitavad müaliinikihti - Tagavad ainevahetuse, öösel on puhastustööd närvirakkude vahel - On neuroni keha – jätked – üks pik akson mida möööda signaal liigub. Signaal läheb >lihaskiud tõmbab kokku.
2. Kui aga hormoon toimib rakusisesele retseptorile, siis mõjutab see rakutuuma, kus on DNA, edasi tekib mRNA, selle vastava raku spetsiifilise mRNA mõjul käivitub sellele rakule iseloomuliku valgu süntees. Erinevad hormoonid ja valgud toimivad raku siseselt ja raku väliselt. Steroidhormoonid toimivad rakusiseselt, lähteaineks on kolesterool- suguhormoonid, kaltsitriool. Hüpotaalamo hüpofüsaal süsteem Süsteem, ühe osa moodustab hüpotaalamus, teise osa hüpofüüs. Hüpofüüs on hüpotaalamusega ühenduses hüpofüüsi varrega, hüpofüüsil on eessagar ja tagasagar-kaks alasüsteemi. 1. Esimese alasüsteemi moodusatavad hüpotaalamuse hüpofüsiotroofne ala ja hüpofüüsi eessagar ehk adenohüpofüüs (näärmehüpofüüs). 2. Teise alasüsteemi moodustavad hüpotaalamuse neorosekretoorsed tuumad (neid on 2- n supraopticus, n paraventricularis.) ja hüpofüüsi tagasagar ehk neurohüpofüüs.
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
IX. ERITUMINE 1. Neerude ehitus ja funktsioonid. Nefroni ehitus. Eritumiselundite hulka kuuluvad neerud(paariselundid)(ld. K ren) , kusejuhad e ureter (paariselundid) ja kusepõis ning kusiti e urethra. Erituselundite hulka kuulub tegelikult ka nahk oma higi ja rasunäärmetega. Neer koosneb koorest(cortex) ja säsist(medulla). Neerud on väga hea verevarustusega, sest kogu keha veri läbib neere pidevalt ja puhastub veres sisalduvatest ainetest just neerude abil. See puhastumine jääkainetest leiab aset neeru funktsionaalsetes ühikutes ja selleks ühikuks on nefron. Nefroneid on kummaski neerus umbes miljon. Palja silmaga neid neerudes ei eristagi. Nefroni moodustab veresoonte päsmake koos teda ümbritseva Bowman'i kapsliga ja teine osa on torukeste süsteem. Torukesed jagunevad: esimese järgu ehk proksimaalsed (ülemine) väänilised torukesed, Henle link (millel on alanev ja ülenev säär), teise järgu ...
Peaaju jaotub topograafiliselt 3 osaks, arenguliselt 5 osaks. Topograafiline jaotus Arenguline jaotus Ajuosad 1. SUURAJU 1. otsaju suuraju poolkerad (2) 2. vaheaju taalamused hüpotaalamus põlvikkehad (2) 2. AJUTÜVI 3. keskaju katteplaat e. nelikküngastik suurajujalakesed 4. tagaaju ajusild (ja väikeaju) 5. piklik aju 3
- katteplaat e. nelikküngastik. - nägemis ja kuulmis keskused -orienteerumis keskus - silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n) Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud - vahepealne (koorealune) sensoorne keskus - seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused -nägemis ja kuulmiskeskused Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.) -32 paari tuumi -Hormonaalse süsteemi vahejaam. Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelad, mille impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad ärkvelolekut (näiteks külm duss)
minutis 125 cm3, sisaldab vett, suhkruid näiteks glükoos,soolasid,kusiainet ehk uureat sisaldab peaaegu kõiki aineid mis vereplasmaski väänilistes kusetorukestes ( umbes 80 km) tõmmatakse organismile vajalikud ained tagasi s.t. suurem osa veest, suhkrud, osa soolasid. LÕPLIK URIIN sisaldab vett,kusiainet ja sooli, tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas, 1cm3 minutis VEEBILANSS vee saamine veekadu Uriini teket kontrollib peaajus asuv hüpotaalamus, mille osmoretseptorrakud on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes.Kui osmootne rõhk tõuseb, on see märk, et veekadu on suurem kui vee saamine. Käbikeha toodab ANTIDIUREETILIST hormooni,mille peale imetakse esmasuriinist rohkem vett organismi tagasi Osmoteseptorrakud tunnevad ära,kui veri läheb lahjemaks,kui vett on palju. Antidiureetilist hormooni tuleb siis vähem, seda vähem vett imetakse esmasuriinist tagasi. Kehast väljutatava uriini hulk kasvab.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
