Huntingtoni tõbi Denis Kotov · Kesknärvisüsteemi mõjutav geneetiline häire · Põhjustab ajurakkude süvenevat taandarengut · Halvenevad motoorsed oskused ning tekivad käitumisraskused · Esineb 7 kuni 10 inimesel 100 000st · Oma nime on saanud dr. George Huntingtoni järgi, kes aastal 1872 haigussümptomeid esmakordselt kirjeldas Huntingtoni tõbi · Meeleolumuutused ja ärritused · Depressiooin · Tõmblevad sundliigutused · Kaob kordinatsioonivõime · Kõne muutub ebaselgeks · Esineb neelamisraskusi Sümptomid · Kõige sagedamini täiskasvanutel, vanuses 40 kuni 50 eluaastat · Haigus võib avalduda ka 1 aastastel kui ka 80 aastastel · Pole ravitav Kestvus · https://www.youtube.com/watch?v=5DaLlKi9exc Video · "Maailm on nagu peegel, põrnitse seda ja see põrnitseb vastu naerata ja see naeratab samuti." H. L. Samuel
Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Eoseid kannavad tuul, loomad- linnud ja ka inimesed kergesti suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leiduvate pragude kaudu. Majavammi mõju tervisele Majavamm võib kahjustada tervist. Majavamm võib tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Majavammist vabanemine Tänapäeval on majavammiga võimalik edukalt võidelda ja päästa sellest isegi tugevasti kahjustatud hoone (väga kulukas). Majavammi tõrje koosneb tavaliselt kolmest etapist: *mehaaniline puhastus, mille käigus likvideeritakse kõik seene struktuurid *termiline töötlus, mille käigus põletatakse üle kõik mittesüttivad ja -sulavad materjalid
Näiteks 2002. aastal USA´s Pittsburgh´i ülikoolis tehtud in vitro katse tõestas, et metüülisotiasolinoonil on neuronitele toksiline efekt juba (4) väikestes kogustes. See tähendab, et metüülisotiasolinooni sisaldavate ampoonide ja kehahooldusvahendite kasutamine pikka aega võib põhjustada närvisüsteemi häireid. Kuidas aru saada kodukeemiast tingitud kahjstustest? 1. Allergiad jm naha- ning limaskestade ärritused. Paljud keemilised ühendid kodus kasutatavates vahendites põhjustavad, allergilisi nähtusid. Oluline on, et nahale punnikeste, ärrituse, sügeluse või muu ilmnemisel selgitataks kohe välja otsene põhjus ja ohu allikas. Mõnikord on võimalik koheselt aru saada vahendi kahjustavast toimest, kui näiteks nahaärritus ilmneb mõned minutid peale vahendi kasutamist või nahale sattumist. Pahatihti
mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) · Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) Tugevuse järgi: · Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. · Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. · Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni Erutuvus on: · talitluslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihastekontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. · tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele ( näiteks valgus,
kokkupuudet ainega . Allaneelamisel tekib suu, neelu seedetrakti põletus, kudede raske kahjustus kuni surm. Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad. Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada. Naatriumhüdroksiid lagundab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid. NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust. Kahjustused ei pea koheselt ilmnema, vaid mõni aeg hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega. Kokkupuutel veega lahustub aine soojuse tugeva eraldumisega. Aine reageerib mitmete metallidega (nt. Al, Mg, ...) plahvatusohtliku gaasi H2 eraldumisega
· Sissehingamisel Terviseohtlikkus : Aine on tugevalt söövitav. · Nii aine kui tema vesilahus on sööbiv, tekitab naha, silmade, lihasmembraani ja hingamisteede ärritust ning põletust. Kahjustused võivad ilmneda hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega . · Allaneelamisel tekib suu, neelu seedetrakti põletus, kudede raske kahjustus kuni surm. · Nahaga kokkupuutudes võivad tekkida põletused , naha ärritused ja mõningad naharakud surevad. · Silmadel tekib tugev ärritus, võib nägemise kaotada. · NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust. Füüsikalised ja keemilised omadused: · Olek : Tahke , värvus : Valge või sinine , granuleeritud või helbeline. · Lõhn : lõhnatu , pH : leeliseline , keemispunkt : 1378 oC. · suhteline tihedus : 2,13 g/cm3. · lahustuvus vees : 107 g / 100g vees 20oC juures.
Vanasti oli pärmipott perekonna aare ja pruut viis pärmipoti oma uude koju. Me tegeleme pärmi kui toiduga, aga pärm on üks väärtuslikum vastumürk happelise või toksilise sapi puhul. B-grupi vitamiinide allikana on ta ületamatu. Pärm parandab süsivesikute seedimist ja hoiab ära mittetäielikult oksüdeerunud rasvhapete kuhjumist, nagu pürodruuv-, piim- ja äädikhape, mis on kahjulikud organismi kudedele. Pärm, olles aluseline, neutraliseerib ärritused sooles ja on võimeline taastama normaalseid sooleliigutusi, kuid teda ei lii-gitata lahtistite hulka. Pärmil on hea toime nahale ja teda on kaua aega tarvitatud vinnide ja vistrike vastase vahen- dina. Vitamiinid pärmis aitavad haiget maksa oksüdeerida rasvu toidus õigesti. Mittetäielikult oksü-deeriv rasv põhjustabki vinne ja nahalöövet. Ehkki pärmi söömine ravib löövet ja vistrikke, on vaja siiski toidust välja jätta rasvad, eriti või, koor ja rasvased juustud. Vähese
mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained, happed, leelised, soolad) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne). 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. 5. Pidurdus funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut, kulgeb organismis erutusega paralleelselt ja on sageli erutuse poolt esile kutsutud. Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse konsentratsiooni
mehhaanilised mõjutused / rõhk, soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) 2. Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 25. ÄRRITAJATE JAGUNEMINE TEGEVUSE JÄRGI: 1.Läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 2. Alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad. 3. Ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni 26. PIDURDUS: Perifeersete organite või närvikeskuste talitluse aktiivne allasurumine. Omapärane tegevuslik seisund, mis on sageli erutuse poolt esile kutsutud ja esineb viimasega koos. ÜL: piiratakse erutuse irradiatsiooni kesknärvisüsteemis; on tähtsaks mehhanismiks
temperamenditüüp. Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. ( Juhan Sõerd. 1992. ,,Psühholoogia kõigile") Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid nn
Põhjamaade teadlased ja arstid otsivad abi erinevate sõltuvuste vastu. Olgu selleks siis sokolaadi söömine, joomine, hasartmängud või seksiga liialdamine. Taustaks on uurijail teadmine, meelehead pakkuvad asjad toimivad sama bioloogilise mehhanismi kaudu. Kõigi sõltuvuste ravim "Välised ärritid, nagu näiteks õlleklaasi nägemine, põhjustavad ärrituse närvivõrgus. Organism vabastab endorfiini. See tugevdab närviimpulsse ja järgmisel korral toimivad ärritused tugevamini ning endorfiini vabaneb rohkem," selgitab uurija Hannu Aho. "Kõik: alkohol, maiustused, seksisõltuvus, mänguhimu, uimastid, ravimid ja ka amfetamiin toimivad sedakaudu. Kes on konksu otsa juba jäänud, neile piisab vaid ahvatluse nägemisest, et seda haarama hakata." Kuna protsess on ühesugune, on arstid hakanud proovima ühe sõltuvuse ravi puhul aidanud naltreksoni kasutamist ka teiste puhul. Soomes on selle kasutamine
Niisama ei lagune ega mädane majas midagi. Puit mädaneb vaid seenete elutegevuse tulemusena. Tekkida võivad terviseprobleemid Kui sind kimbutab juba pikemat aega mõni allnimetatud terviseprobleem ja elad majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel kahjustada niiskusest, tasub kontrollida, kas majja pole pugenud majaseen või hallitus. Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Paljudes hariliku majavammi poolt kahjustatud hoonetes on asukad kurtnud kroonilise nohu ja köha üle, ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. Silmaga nähtav viljakeha on märk juba kaugele arenenud majavammist LÕHN – rõske, terav seenelõhn, mis peale tuulutamist kiiresti taastub. NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele, nurkadesse, põrandale jne.
ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist) 5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot) TRIKROMAATILINE NÄGEMINE – hämaras või väga valges nägemine, kolm põhivärvust DISPARAATSUS – tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis (kahelt erinevalt positsioonilt vaadates näeme asjade sügavust, kolmamõõtmelisust) KEELEL on erinevates piirkondades maitsenäsad, mis reageerivad erinevatele maitsetele (mõru, hapu, soolane, magus)
soojus /, keemilised ained/happed, leelised, soolad/) Spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? Läviärritus e. künniärritus minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. Alalävised ärritused kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad. Ülelävised ärritused tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastureaktsiooni. 5. Pidurdus. · On funktsionaalne protsess, mis takistab erutuse teket ja levikut. · Piirab erutuse kaootilist levikut soodustades erutuse kontsentratsiooni. · Lülitab välja antud momendil mittevajalike elundite talitluse.
C. R. Jakobsoni nimeline Gümnaasium Rasestumisvastased vahendid Referaat Koostaja: Siim Malmre Juhendaja: Katrin Hommik Viljandi 2008 2 Sisukord Hormoonspiraal...........................................................................................................................4 Meeste kondoom.........................................................................................................................5 Progestiinisüstid..........................................................................................................................6 SOS-pillid....................................................................................................................................7 Vaginaalrõngas............................................................................................................................8 Ras...
Suurem tõenäosus esinemiseks parasvöötme suurlinnades (Londonis ei esine enam. Miks?) 14. Los Angelesi sudu (fotokeemiline udu) tekib ebasoodsa ilma (päikesepaiste ja tuulevaikus) ja õhu saastumise korral süsivesinike ning lämmastikuühenditega ( autotransport, naftatöötlemine), Fotokeemiliste protsesside tulemusena tekivad peroksiidid ja O. Liigne osoon troposfääri alumistes kihtides kahjulik. Tekivad limaskestade ärritused, kahjustab taimi ja loomi. Suurem tõenäosus esinemiseks on troopilistel laiuskraadidel paiknevates suurlinnades. 15. Kasvuhooneefekt, peamised kasvuhoonegaasid, nende suurenemise allikad. Kasvuhooneefekti suurenemise võimalikud tagajärjed Maal. 16. Osoonikihi hõrenemine stratosfääris, millal tekib, tekkimise põhjused ning võimalikud tagajärjed. 17. Vaata üle ka TV ül.-d.
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR 14 MUST PÄHKLIPUU Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 I.Puuliigi üldkirjeldus............................................................................................... 3 Kasvutingimused................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused....................................................................................... 4 Kuivatamine........................................................................................................ 4 Töödeldavus...................................................................................
näiteks, naeratust, puudutust või sülelust, tunneb ta end turvaliselt. Laps teab, et ta võib lõõgastuda ja mängida rahulikult. Sellisel moel, võimaldab side ühendada lapsele tervisliku arengu. Kui laps ei saanud vastureaktsiooni, siis võib ta tunda hirmu ja ärevust. Ta võib muutuda vaenulikuks teiste inimeste suhtes, võivad tekkida probleemid õppimisel, samuti suure tõenäosusega võivad tekkida psühhilised ärritused hilisemas vanuses. Ärevust võivad lapsel esile kutsuda kolm tegurit: · Laps ise: näiteks haigusest või väsimusest · Keskkond: kavandatav oht või hirm · Kiindumus: ebakindlus kiindumuses Ainsworth ja Bell 1970.aastal viisid läbi väga huvitava eksperimendi, mis on baseerunud ühele kõige põhilisematest inimeste emotsioonidest: hirmul. Seda nimetatakse: Veider situatsioon. Eksperiment seisnes järgnevatest etappidest: 1
rippumist (perifeersete liikumisega seotud närvide kahjustust). Samuti võivad tekkida neerukahjustused, millest tekkib aneemia ja lihaste halvatus. Mangaani kasutatakse peamiselt lisandina legeerteraste tootmisel, sest ta suurendab tunduvalt terase kõvadust ja tõmbetugevust. Mangaan võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi, suurte koguste korral võivad esineda pneumooniasarnased sümptoomid. Allergiline kontaktdermatiit ja hingamisteede ärritused võivad järgneda nikli mõjule. Niklit kasutatakse sageli eriteraste tootmisel ja hõbemüntide valmistamisel. MIG- ja TIG-keevitusel ning samuti ka alumiiniumi, roostevaba terase või vase keevitamisel võib tekkida gaasiline osoon, mis moodustub hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus esineb alati ülalnimetatud keevitusprotsessidel. Osooni sissehingamine võib ärritada silmi ja hingamisteid ning põhjustada peavalu ja isegi kopsuturset.
Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. Temperamenditüübid on niisiis sangviinik, melanhoolik, koleerik ja flegmaatik, kuid
Ühed inimesed lihtsalt reageerivad välisärritustele intensiivsemalt ja energiliselt, teised aga vastavad igasugustele ärritustele loiult ja väheenergiliselt. Üks inimene tajub ja mõtleb kiiresti, tema pea töötab tempokalt, teisel toimuvad needsamad protsessid aeglaselt, ta ei suuda läbi seedida kiiresti vahelduvaid probleeme. Ühe inimese tundmused on sügavad ja tugevad, teisel aga pinnapealsed ja nõrgad. Sellega seoses võivad ühed ja samad ärritused mõnedel inimestel esile kutsuda tugevaid tundmusi, teistel aga vaevumärgatavaid meeleolusid. Ka tundmuste väline avaldumine on temperamenditi üsna erinev: ühtedel inimestel on tugev ja väljendusrikas miimika, teistel on see vaene ja väheütlev, ühtede inimeste tundmused avalduvad selgelt nende sõnades ja liigutustes, teistel mitte. TEMPERAMENDI TÜÜBID: 1. sangviiniline - elav ja aktiivne, lõbus, elurõõmus (Toots) 2
impulsside üle, planeerib oma tegevusi ette, viib kavatsused ellu Ekstravertsuse bioloogilised teooriad · Miks inimesed erinevad? · Hans Jürgen Eysenck (1916 1997) · Ekstravertide ja introvertide üks ajuosa ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem (ARAS) töötab erinevalt · ARAS aktiveerib ajukoort, kontrollib une- ärkveloleku tsüklit · Introvertidel on ajukoore aktiivsus suurem, seetõttu mõjuvad keskkonna ärritused neile tugevamini Optimaalne aktivatsioon Milliseid järeldusi saaks sellest teooriast teha? · Introverdid peaksid eelistama vähem stimuleerivaid ja ärgitavaid olukordi · Ekstraverdid peaksid aktiivselt otsima põnevamaid, stimuleerivamaid olukordi · Introverdid eelistavad keerata raadio natuke vaiksemaks kui ekstraverdid · Ekstraverdid õpivad paremini olukorras, kus nad saavad olla aktiivsed, kõige kohta ise küsida ja avaldada arvamust
Tingitud reflekse juhib aju, mille talitsus on seotud erinevaid liigutusi üksteisega täpselt kooskõlastavate refleksidega. Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ehk suuraju koore tegevusega, tingimatud refleksid aga madalama närvitalitlusega. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nii-öelda puhkeseisundis ning lihased või muu seesugune, mida nad juhivad, ei tööta. Pidurdusel on kaks varianti kas see on üldine või osaline.
Vesi Elatustaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tarbeveeks sobivat magevett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Põhjavee kvaliteet on hea, kuid tuleb arvestada ammendumist, sest varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapn...
3. Seeneniidistik - vammist nakatunud puidul on näha valget seeneniidistikku - mütseeli. Alguses katab seeneniidistik kasvupinnase tiheda valge võrguna, mis meenutab vatti. Hiljem on majavammi seeneniidistik pruunikas. 4. Seene viljakehad - majaseene viljakehasid esineb ainult kaugele arenenud juhtudel. 5. Majavammi-kahjustuse korral laguneb puit rombikujulisteks tükkideks. 5. KAASNEVAD TERVISEPROBLEEMID Hallitus- ja majavamm võivad tekitada järgmisi tervisehäireid: -limaskestade ärritused (nohu, köha, silmaärritused jne) -väsimus -peavalu -jõuetus Tundes ära ülaltoodud tervisehäired ning elades majas, milles on rõskeid või halvasti ventileeritavaid kohti või mis on saanud mingil ajahetkel kahjustada, tasub kontrollida, kas majja pole pugenud majaseen või hallitus. Paljudes hariliku majavammi poolt kahjustatud hoonetes on asukad kurtnud kroonilise nohu ja köha üle ning kaevanud teisi hingamisteede vaegusi, kuid mis pärast majavammi tõrjet on kadunud. 6
Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaz. Ravimisel võib kasutada ka tingitud reflekse - inimesel kujundatakse refleks, et üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. NÄRVIPROTSESSID Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 vastandlikku närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. 1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. 2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla: · üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele;
Referaat Filosoofiast Willard Van Orman Quine Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat on kirjutatud filosoofist, kes oli meist kõigest mõne generatsiooni võrra vanem. Suur osa tema filosoofilistest ideedest on ehitatud üles ühiskonna toimimisele. Kuna tema elutee lõppes alles üksteist aastat tagasi, võib teda nimetada vägagi kaasaegseks filosoofiks, kelle ideed haakuvad ehk tänapäeva ühiskonna teemadega paremini. Hiljuti leidis aset hääletus, kus Quine arvati viie tähtsaima viimase kahe sajandi analüütilise filosoofi hulka. Referaadis tutvume tema elulooga ja räägime ta vaadetest küll kohati üldjoontes, kohati sügavamalt. Referaadi eesmärk on teha õpetajale rõõmu, anda ülevaade filosoofi elust ja uurida lähemalt tema peamisi vaateid filosoofias. Mõtteviisilt oli Quine empirist, seetõttu tuleb pikemalt juttu ka tema traditsioonilise empirismi vaadetest ning ka tema ...
Kõige kiirem on vöötlihas. Kogu tsükkel kestab alla poole sekundi. Südamelihas kestabki ühe sekundi. Silelihas 5 sekki. Südamelihase omapära: rekraktaarsuseks – erutumatus. Ilma selleta võib juhtuda et organism jääb vereta. Tetaaniline kontraktsioon – kramplik kokkutõmme. Tetaanilist kontraktsiooni võib olla kahesugust: 1. Hambuline teetanus – meenutab saehambid, tekib üksikärrituste summeerumise tõttu. 2. Sile teetanus – üldine pidev kokkutõmme, kui ärritused väga tihedalt, siis ei jõua lihas üldse lõõgastuda ja on pidev kokkutõmme. 3. Kontraktuur – kokkutõmme (kontraktsioon) kestab, kuigi ärritus on lakanud. Koolnukangestus. Kontraktuur võib tekkida ka pärast sile teetanust. Liigutuste koordinatsiooni areng? ÕISIS, AJAKAVAST, ÕPPEMATERJALIDE VAATAMINE, ARENG
maitsmisaisting (soolane, hapu, magus, mõru). Ärritajad võib jagada adekvaatseks ja mitteadekvaatseks. Mitteadekvaatse ärritaja tagajärjel ei teki reaktsiooni (aistingut). 11. Retseptorite klassifikatsioon Retseptor- meeleelundi spetsiifiline osa, mis reageerib erinevatele ärritajatele (stiimulitele). Retseptoriteks võivad olla närvirakud või elundid, mis reageerivad keskkonna teatud mõjutustele ning muudavad ärritused spetsiifilisteks erutusprotsessideks s.o. aktsioonipotentsiaalideks. Retseptorid jagunevad: · fotosensitiivsed retseptorid (silma võrkkestas paiknevad kepikesed ja kolvikesed); · mehhaanosensitiivsed retseptorid (nahas, veresoontes, tasakaaluelundi ja kuulmisretseptorid); · kemoretseptorid (kõikjal organismis); · termoretseptorid (nahk, suu, keele limaskest). Aistingute modaalsuse järgi võime rääkida nägemis-, kuulmis-, haistis maitsmis-,
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre.Maksal on palju funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga.Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ.Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel.Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ.Nahk kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks.Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks.Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja...
assotsiatsioonide kulg: tehete sooritamine küll õige veidi kiireneb, kuid tehetesse ilmub rohkesti vigu. Tähendab, kvantideedi mõningane tõus toimub kvaliteedi arvelt. Pikemate arvutusülesannete korral ilmneb, et alkoholi toimel väsib vaatlusalune kiiremini kui tavaliselt, järelikult on ajukoore töövõime vähenenud. Lihtsate motoorsete reaktsioonide uurimisel selgus, et juba väikese annuse alkoholi toimel aeglustub reageerimine signaalidele. Kõrvalised ärritused, samuti kui pidurdussignaalid, avaldavad märgatavat järelpidurdavat toimet, neil puhkudel pikenevad reaktsiooniajad veelgi. Ilmenb liigutusi juhtivate ajukoore osade suurenenud kalduvus välispidisele pidurdumisele. Seega aeglustub alkoholi kasutanud inimesel motoorne reageerimine ümbruse vahelduvatele ärritajatele, muutudes ühteaegu ebatäpseks. Kokkuvõtvalt tähendab see, et alkohol avaldab difuusset pidurdavat mõju ajukoore funktsioonidele.
Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Kinnituvad hambasompudesse ning nende ülesandeks on toidu haaramine ja peenestamine. Koosneb dentiinist,emailist ja tsemendist. Veri-kinnises soonestikus asetav alati voolav punase värvusega vedelik,mis kosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest-vereplasmast.
atsetüülkoliin) Duodeenumi täitumisel sümpaatilise NS aktiivsus tõuseb ja parasümpaatilise NS aktiivsus väheneb mao tühjenemine aeglustub Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP, madal pH peensooles, peptiidid ja rasv peensooles pidurdavad motoorikat 10. Oksendamine ja seda põhjustavad faktorid. Ärritavast maosisaldisest vabanemine Muud ärritid sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid, Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine Keskus piklikus ajus Tavaline koeral ja kassil Hobusel, rebasel raskendatud 11. Seede peensooles: protsessid ja seedenõred. Peensool - keemiline seede ja imendumine Seedenõred: Sapp Pankrease nõre 12. Pankreasenõre koostis ja sekretsiooni regulatsioon. Pankreasenõre toimub peensooles, see on keemiline seede.
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s
verevarustust. Suureneb hingamiselundite kohanemisvõime väliskeskkonna muutustega. Neerud. Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks. Närvisüsteem. Naha, lihaste- ja veresoonte närvilõpmeist lähtuvad rohked ärritused kustutavad kesknärvisüsteemi erutuskolded - ununevad mured, paraneb tuju ja enesetunne. Tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset füüsilist koormust. Saunas tekivad küllaltki ulatuslikud muutused organismi talituses. Seetõttu on mõõdukuse piiresse jäädes saunal kindel koht meie tervise säilitamisel. ____________________________________________________________________________ Massaa. 1
MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD. ● ANALÜSAATOR - meeleelundid koos närvide, juhteteede ja ajukoorekeskusega. Meeleelundid on: 1. nägemiselund SILM OCLULUS 2. kuulmis-ja tasakaaluelund KÕRV AURIS 3. haistmiselund - ninaõõne haistepiirko...
Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaz. Ravimisel võib kasutada ka tingitud reflekse - inimesel kujundatakse refleks, et üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. Närviprotsessid Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 vastandlikku närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. 1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. 2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla:
Manustamine: süstimine, insuliinipump (oraalset manustamist veel ei ole). Insuliini analoogid jaotatakse: kiiresti absorbeeruvateks (5-15 min): pikema toimega insuliinideks (kuni 24 tundi); mõlemat efekti omavateks insuliinideks. Peamised modifikatsioonid aminohapete vahetus: tasakaal nihutatud aktiivsete insuliini monomeeride suunas kiire toime, isoelektrilise punkti nihke tõttu lahustuvus halvem pikem efekt Peamised probleemid: süstimisest tulnud ärritused, hüpoglütseemia. Kokkuvõte 1. Insuliin on oluline glükoosi taseme kontrolliks organismis. 2. Probleemid insuliini sünteesiga organismis toovad kaasa diabeedi. 3. Diabeedi raviks on tänaseks päevaks välja töötatud insuliini analoogid - rekombinantsed insuliinid, millel on olemas insuliini efekti suurendavad modifikatsioonid. 4. Insuliini analoogid jagunevad kiire- ja/või pikatoimelisteks - enamasti on selle taga muudatused insuliini aminohapetes. 5
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid. Ref...
Kui näidati, kuidas teised ahvid madu kardavad, hakkasid ka nemad madu kartma. Kui püüti neid lille kartma panna, siis seda nad ei teinud. 10. Pilk käitumise vallandumise uurimisse. Uuritakse, millised tegurid vallandavad millise käitumise. Siin kattuvad mitmete erialade huvid. Uurimismeetodeid on kaks: neurobioloogiline (konkreetsete närvitee ja füsioloogiliste mehhanismide uurimine) ja musta kasti meetod (looma uuritakse kui musta kasti, mille sisu ei teata/ uuritakse kuidas ärritused avalduvad looma käitumisest, ilma protsesside põhjust teadmata). 11. Erinevate erialade uurijate huvide kattumine, selle põhjus. Siin kattuvad zooloogide, psühholoogide, füsioloogide, neurobioloogide huvid (1) Käitumine on mõjutatud väliskeskkonna ärritajatest, millest informeerivad loomi meeleelundid. Käitumise mõistmiseks oluline tunda nende funktsioneerimist, looma tajumisvõimet (2) Käitumine on mõjutatud organismi sisekeskkonna seisundi muutustest. On vaja tunda
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
limbiline süsteem · informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk ajukoore tagapool asuvad piirkonnad (kukla-, kiiru- ja oimusagarad) · tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk aju suurte poolkerade eesmised osad (laubasagarad) Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub konkreetses situatsioonis üheaegselt kolmest eri allikast pärinevate erutussignaalide töötlemine: sisemised ärritused, konkreetse situatsiooni poolt antud välisarritajad, mälujälgede aktualisatsioon. Tunnetusprotsessid (Lisaks: Bachmann, T., Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo lk. 82 193) Suund, mis vaadeldava käitumise uurimise asemel suunas tähelepanu tunnetusprotsessidele (aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia). Kognitiivse psühholoogia kui iseseisva suuna teke on mõjutatud olnud nt. biheiviorismi kriisist,
kaudu venoosse e. hapnikuvaese vere tagasitoomisega südamesse, kust see läbib väikese vereringe. Aordis eristatakse ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Ülenevast aordist saavad alguse koronaararterid. Aordikaare eespinnalt saab alguse õlavarrepeatüvi ehk brahhiokefaaltüvi. Alanev aort jaguneb kõhu- ja rinnaaordiks. 45. Meeleorganid Meeleorganid on vahendajaks organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Nende poolt vastuvõetud ärritused põhjustavad aistingute teket. Meeleorganid töötavad ainult kõikide oma alaosade töövõime säilitades – nägemisvõime kaob mitte ainult silmamuna vigastumise korral, vaid ka nägemisnärvi läbilõikamise korral. Meeleorganid jagunevad nägemis-, kuulmis-, maitsmis- ja haistmisorganiteks. 46. Silm Silm on nägemisorgan ning on meeleorganitest üks olulisemaid selle kaudu saadava informatsioonihulga tõttu. Silm annab valguskiirte vahendusel
erutusseisundisse. Jagunevad: 1) Üldised – kutsuvad ärrituse esile paljudes erinevates kudedes (elektrivool, mehhaanilised mõjutused, rõhk, soojus, keemilised ained) 2) Spetsiifilised e. adekvaatsed – põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.) 4. Kuidas jagunevad ärritajad tugevuse järgi? 1) Alalävised ärritused – kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastureaktsiooni saamiseks piisavad. 2) Läviärritus e. künnisärritus – minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma. 3) Ülelävised ärritused – tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastureaktsiooni. Mida tugevam ärritus, seda tugevam vastuärritus. --- Elusorganismi funktsionaalse aktiivsuse kolm taset:
Ärritajaks võib olla ükskõik mis liiki energialiiki. Ärritajad jag. Üldised-kutsuvad esile üldisi muutusi, valgus, soojus, kem ainete muutused. Spetsiifilised-kutsuvad esile spetsiifilisi muutusi, valguse muutus, silmavõrkkestad, helimuutus sisekõrvas. Tugevuse järgi. Läviääritus. Kõik mis tugevamad ülelävised ärritajad-mida tugevam on ärritaja seda tugev on ka vastusreaktsioon. Kõik mis nõrgemad-alalävised ärritajad-reaktsiooni ei teki. Erituse tekkel peab koes toimuvad ärritused jõudma kriitlise punktini. Mida nõrgem seda kauem peab mõjuma, et ärrtus tekib. Mida tugevam, seda vähem peab mõjuma. Koe erutuvust iseloom. Kronaksia, mõõdetakse ajaliselt. Mõõdetakse kronaksimeetritega. Labiilsus. Näitab koerituvuse võimet. Max sagedus, millele kude on võimeline vastama eritusele 1 sek jooksul. Rütmi transformeerimine- rütmi muutmine. Sisse ja välja peab tulema sama kogus impulsse. Muutub sõltumata koe seisundist
Suureneb hingamiselundite kohanemisvõime väliskeskkonna muutustega. · Neerud Kuumuse toimel neerude tegevus aktiviseerub, hiljem eritub suur hulk vedelikku higina ning neerud saavad veidi puhata. Kui arvestada mitmesuguste mürkide, ravimite või alkoholi hulka, mis meie neerudest läbi käib, tuleb selline puhkus neile kindlasti kasuks. · Närvisüsteem Naha, lihaste- ja veresoonte närvilõpmeist lähtuvad rohked ärritused kustutavad kesknärvisüsteemi erutuskolded - ununevad mured, paraneb tuju ja enesetunne. Tekib loomulik väsimus nagu pärast intensiivset füüsilist koormust. Saunas tekivad küllaltki ulatuslikud muutused organismi talituses. Seetõttu on mõõdukuse piiresse jäädes saunal kindel koht meie tervise säilitamisel. VESIRAVI Vesiravi on tõhus vahend pingesoleku, seedehäirete ja valu leevendamiseks. Enne
Hormoonid, mis inhibeerivad tühjenemist (peensoole proksimaalses osas sekreteerivad endokriinrakud) on sekretiin, CCK ja GIP. Kõrge rasvasisaldus - tugevaim inhibeeriv stiimul, sest rasva seede on aeglane ja piiratud 12sõrmikus. Kõrge pH – kui liiga palju soolhapet tuleb 12sõrmiku, siis see inhibeerib 12sõrmiku ensüüme. 10. Oksendamine ja seda põhjustavad faktorid. Ärritavast maosisaldisest vabanemine. Muud ärritid – sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid. Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine. Okserefleksi kontrollib piklikus ajus asuv oksekeskus. Tavaline koeral ja kassil, inimesel, seal. Hobusel, rebasel raskendatud. Oksendamise põhjus võib olla psühhogeenne(vastikustunne, tugev erutus või ehmatus) või orgaaniline(tingitud seedekulgla haigusest, nagu äge kõhunäärmepõletik, äge maolimaskestapõletik, mao- või
Aktsioonipotentsiaal – käitub „kõik või mitte midagi“ kohaselt, kui stiimul on piisaval tugev AP vallandamiseks siis vallandub. AP on alati sama tugevusega, kui signaal ei ole piiavalt tugev siis AP ei vallandu. Puhkeolekus on raku potentsioon -70mV. Kui impulss ületab lävendi - Osadel närvirakkudel pole aksoneid, need on vaheneuronid kes hoiavad teistega ühendust ja üritavad koordineerida mingit rütmi. Seal on vaiksed ärritused, mis aksoniga närvirakule edasi kanduvad. Neuron peab otsustama, aksonid saadavad igasuguseid signaale. Mõned pidurdavad mõned erutuvad. - Impuss „hüppab“ üle müeliini ühelt sooniselt teisele. - Keha reaktsioonid on aeglasemad sest vahelülitused võtavad hoo maha, vahepeal läheb neurotransmitteritele üle Neuronite vaheline suhtlemine, sh neurotransmissioon sünapsis - põhimõtted.
soojus / keemilised ained / happed, leelised, soolad/) · spetsiifilised e. adekvaatsed ärritajad - põhjustavad ärrituse ainult nendes retseptorites, mis on kohanenud kindla energialiigi tajumiseks (valgus silma võrkkestale, heli sisekõrva teo retseptoritele jne.). Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: · läviärritus e. künnisärritus - minimaalne ärritustugevus, mis on suuteline erutusprotsessi esile kutsuma · alalävised ärritused - kutsuvad koes esile vaid kohalikke väikesi muutusi, mis ei ole vastusreaktsiooni saamiseks piisavad · ülelävised ärritused - tugevamad kui läviärritus ja kutsuvad esile tugeva vastusreaktsiooni. Ärritus - ärritaja mõju elusale koele. Erutus tekib organismi rakkudes füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. Erutus on talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaste kontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne.
Teatud tingimustel kasutatakse ka keemiaravi preparaate, sõltuvalt haiguse kulust ning vormist. On eluaegne haigus, kus keskne tähendus on psüühilistel teguritel. Oluline on omaste toetus, taastusravi ja rehabilatsioon. Alternatiivravi soovitused: lülitada välja kõik allergia võimalused, et ei tekiks autoimmuunsust. Allergikule alati ka parasiidikuur nr1. Siis saab organism alles ära puhastada. Soovitused: välistada IMS ärritused (allergiad, parasiidid), tuvastada raskemetallide intox(juuste spektran), verest ER membraani rasvhapete määramine, detoksikatsioon, rakutoitmine, nõelravi, kaaniravi, manuaalteraapia, massaaz. PARKINSONI TÕBI: basaalganglonite(närvirakud) kahjustusest tingitud kliiniline süsteem. Peamisteks avaldumisteks on liigutuste aeglustumine (hüpo ja bradükineesia), lihasjäikus, peenamplituudiline värin ja püstipüsimise häired. Algab hiilivalt ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
