Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"minutis" - 501 õppematerjali

minutis on hapnikulaest suurem, sooritavad lihased tööd hapnikupuuduse tingimustes.
thumbnail
5
docx

Võistlustantsu ajalugu Eestis alates esimesest maailmasõjast

Seltskonna-sambast hoopis erinev on Brasiilia karnevalidel tantsitav samba, millest on kujunenud palju eri stiile, nt samba no pé, samba de gafieira, samba pagode, samba axé. Samba de gafieira on kõige keerulisema koreograafiaga ning seda õpetatakse ka arvukates sambakoolides. Võistlustantsus on samba Ladina-Ameerika tantsude seas avatantsuks, tempo on u 50-52 takti minutis . CHACHA: Ehk cha-cha-cha on 1940. aastate lõpus Kuubal sündinud 4/4 taktimõõdus Ladina-Ameerika tants. Cha-cha-cha kirjeldati algselt kui "rumbat ühe lisalöögiga" ja "mambot guiro rütmiga". On arvatud, et cha-cha-cha sulatas kokku elemente kahest varasemast Kuuba tantsust - danzonist ja montunost, kuid teise versiooni järgi on cha-cha-cha edasiarendus kolmesest mambost, kus ühel taktil tehakse viis sammu. Cha-cha-cha loojaks on peetud Enrique Jorrini...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Bioloogia (12. klass)

4. Mis on humoraalne regulatsioon? Humoraalne regulatsioon on elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. 5. Mis on neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon on närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon. 6. Mida sisaldab endas energiabilanss? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. 7. Mitu lööki minutis teeb süda puhkeseisundis olles? Süda teeb puheseisundis olles ligikaudu 75 lööki minutis. 8. Nimeta 4 maksa ülesannet! *vere glükoosisisalduse regulatsioon *vitamiinide varu säilitamine *rasvade sisalduse regulatsioon *punaste vereliblede süntees lootel 9. Mitu mg glükoosi sisaldub terve inimese veres? Terve inimese veri sisaldab 80-90 mg glükoosi 100 cms3 kohta. Õ. lk. 80-86 1. Mis on inimese lämmastikuvahetuse jääkproduktiks...

Bioloogia
365 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Esmaabi kursus

Elustamine ­ on esmaabi andmine südame seiskumisel · Südame seiskumisel lakkab vereringe · Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired ­ inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11...

Esmaabi
60 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elulised näiitajad

Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg. Vererõhu väärtus kõrgem kui 140/90 nim...

5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Süda

Koosneb 4 osast: 2 koda ja 2 vatsakest. Hõlmased klapid (kodade ja vatsakeste vahel) ja poolkuuklapid (vatsakeste ja veresoonte vahel) tagavad veresoonte ühesuunalise liikumise. Elektrogardigramm on südamelihaste graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südamelihaste tööd ja seisundit. Südamelöögid on kodade ja vatsakeste kokkutõmbed; 60-70x minutis . Südame vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, seepärast sisaldab südame vasak pool alati hapnikurikast verd. Südame paremasse kotta suubuvad kehaveenid, seega on südame paremas pooles hapnikuvaene veri. Parema koja ülesandeks on pumbata hapnikuvaest verd paremasse vatsakesse, mis pumpab hapnikuvaese vere arteritesse. Vasaku koja ülesandeks on pumbata hapnikurikast vasakusse vatsakesse, mis pumpab selle edasi arteritesse. Ehmatuse korral südametegevus kiireneb, aeglustub aga äkilise...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maks/Neerud - spikker

Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon ­ kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis . Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

23. Keha, mis on visatud horisondi suhtes 60 o nurga all tõusis maksimaalselt 28 meetri kõrgusele. Leida kui kaugele keha lendas. 24. Kaks lennukit lendavad vastas suundades kiirusega 210 m/s. ühe lennuki pardal olevast kuulipildujast tulistatakse risti lennu suunaga teist lennukit. Kui kaugel üksteisest asuvad kuuli augud teise lennuki keres, kui kuulipilduja teeb 600 lasku minutis . 25. 200 meetri kõrgusest tornist lasti horisontaalselt püssiga ning kuul lendas 1 km kaugusele. Leida kuuli kiirus. 26. Pall visati 40o nurga all ja see pall tõusis maksimaalselt 10 meetri kõrgusele. Leida kui kaugele pall lendas. 27. Arvutada vabalangemise kiirendus Kuu pinnal teades, et Kuu mass on 7,3·10 22 kg. Ja Kuu raadius on 1740 km. 28. Poiss massiga 50 kg kiigub kiigel. Kiige nööride pikkus on 3,2 meetrit. Kui suure jõuga rõhub poiss...

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kuulamine

5. KUULAMIST SEGAVAD FÜSIOLOOGILISED BARJÄÄRID Kurnatuna või mingi isikliku probleemi tõttu on meilraske pikemaks ajaks tähelepanu koondada. Kaasa mängib ka erinevus info läbitöötamise kiiruses kuulaja ja rääkijana. Teisi kuulates võib infot läbi töödata kiirusega 300-500 sõna minutis , harilikult jääb rääkija kõne tempo poole väiksemaks, 150-200 sõna piirimaile. Selle vahe tõttu hakkab kuulaja mõte uitlema omaradu. Ka kõneleja ise võib luua enda arusaamise tõkkeid järgmisel viisil: · Ta ilmutab oma seisukohtade väljendamisel tagasiheidutavat agarust, tänapäeval ei lase inimesed enamasti varjamatuil kihutuskõnedel endale mõjuda. · Rääkija pajatab zeste ja kehakeelt ning emotsioone appi võtmata iseenesest ehk vägagi...

Psühholoogia
248 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema. Moodsa kõvaketta pöörlemissagedus on tavaliselt vahemikus 4500 - 10000 pööret minutis . Mida suurem pöörlemissagedus, seda kiiremini saab andmeid kettalt lugeda. Teoreetiliselt, sest see sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult pöörlemissagedusest. Nii et suurem number ei pruugi alati just näidata kiiremat kõvaketast. Kettad ise on kas metallist või klaasist ning kaetud üliõhukese (kuni 0,000001 mm) magneetuva kihiga NB! Magnetkettad kardavad kuumust, vett, painutamist, tolmu ja magnetvälju....

Arvutiõpetus
145 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kas kehaline kasvatus on vajalik

Mõiste "tervise aluseks olev kehaline võimekus" rõhutab lihtsat tõde, et tarvilik pole mitte lihtsalt liikumine, vaid eesmärgistatud harjutuste valik. Üksikasjadesse laskumata meenutagem siinkohal, et tervise loomiseks ja kindlustamiseks on vaja vähemalt 3, parem aga 5 korda nädalas 20-30minutist kehalist koormust, mille vältel südame löögisagedus on üle 140 löögi minutis . Nooremates klassides on mõeldav vahelduv tegevus, mis koosneb lühiaegsetest intensiivsetest pingutustest vahelduvalt vähem intensiivse harjutamisega. Alates 12-14 aasta vanusest peab vahelduv tegevus üle minema katkestamatuks kestusharjutuseks. Tütarlastele on hästi vastuvõetav aeroobvõimlemiseks nimetatud rütmivõimlemise variant, poistele sobib ringtreening (pidev liikumine ja harjutamine küllaldase intensiivsusega!)....

Kehaline kasvatus
100 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Ürgajakunst

Eesti esiaja kunst. Kalmed, kangrud. Luunikerdus, keraamika, metallehistöö. Koopamaalid. Megaliitilised monumendid. * ramapiteekus 14-9 milj.; lohuke sarnaluus - inimeseks arenemise teel. 4-5 miljonit aastat vahele * australopiteekus 5-1 miljonit aastat tagasi Aafrikas Kivikirves hominiidid - kõrgemad ahvid; ahvinimesed II Homo erectus (püstine inimene, sirgeinimene) 2 miljonit - 200 000 aastat tagasi: Aafrikas, Aasias ja Euroopas. 1 miljon aastat tagasi lahkus Aafrikast ja hakkas levima. * sinantropus * pitekantropus * Heidelbergi inimene - 500 000 aastat tagasi Tuli ­ süüdata ei osatud, alal hoida osati. Toit, soojus, vaenlased PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroop...

Kunstiajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Katastroofid, kliimamuutused

1952. aasta detsembris hukkus tugevas sudus Londonis ligi 4000 elanikku. Ei jätkunud matustel ei kirste ega lilli. Sama õnnetus kordus täpselt kümme aastat hiljem, ainult et surnuid oli vähem. · 1907. aasta jõulukuu oli Tartus väga külm (­11,7 ºC!) ja kuiv (10 mm). Päevalehes kirjutati ilmaelust: · Määratu tulepurtskamine päikese peal. Leegisarnane kogu kasvas 10,000 inglise penikoorma kiirusega minutis . Viis minutit hiljem kadus nähtus jälle ära ja päikese pinnale jäi ainult väike arm järele. · *Voroneshist. Kolmat päeva möllab juba lumetorm. Sajad reisijad ootavad raudteejaamas liikumise jaluleseadmist. · *Tallinnast. Raske torm on mineval nädalal Läänemeres , iseäranis aga Põhjameres ja Kanalis möllanud, mille tagajärjel väga palju laevasi udus kokku on põrganud. · *Pärnust. Viimane sulailm on Pärnu lahe äärest jõe jää ära viinud ja ka rohkesti kalapüüniseid....

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Mida me unes näeme?

Lisaks tuleks tegeleda aktiivselt keha liigutamisega (sportimine, jalutuskäik jne) · Erutunud inimene hingeldab, seepärast katsu oma hingamine korda saada. Hoia hinge kinni, loe viieni. Hinga aeglaselt välja, ütle "rahunen" või mõni muu rahustav sõna. Hinga 3 sekundi jooksul sisse. Hinga 3 sekundi jooksul välja ja ütle oma sõna. Tee nii 10 korda minutis . Iga minuti lõpul hoia jälle hinge kinni, loe viieni. Jätka 3+3 tsüklit. Tee harjutust 5 minutit. · Kui enne magamaminekut pikema aja vältel regulaarselt juua klaasitäis leiget piima, kaovad hingamishädad ja ka uni muutub heaks. Mitmed uuringud kinnitavad, et piim on hea ravim unetuse vastu. Eriti kasulik vanematele inimestele, kes kannatavad hingamisteede haiguste all. · Kui oled sooja piima meega või rahustava taimetee ära joonud, tuba on pime,...

Psühholoogia
146 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

Hea on kuu leiad omale võrdsete võimetega jooksusõbra. Jooksu alusta kodu või kooli juurest. Jooksu lõppedes katsu ennast pesta sooja veega, selle võimaluse puudumisel vaheta märg pesu kuiva vastu. Väga soovitav on peale jooksu kas palli mängida või võimelda 3040 minutit. Algkursuse läbimisel on sinu jooksukiiruse määrajaks pulss, mis peab lööma 130160 lööki minutis (2327 lööki 10 sekundi jooksul). Pulssi mõõda jooksu alustades, jooksu ajal ja peale jooksu. Kui sa pole varem jooksuga tegelenud, siis tuleb alustada nii, et 12 nädalat jooksed 3 korda, 34 nädalat 4 korda, siis edasi juba 5 korda nädalas. Jooksu kiirus peab olema selline, et sa suudad jooksupartneriga rääkida. Jooks tuleb lõpetada siis, kui pead ennast tõsiselt jooksma sundima. Nii jookse senikaua kui suudad järjest läbida: 10aastased poisid 4 km; tüdrukud 3 km...

Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koolibrid

Seda häält kutsutakse inglise keeles "wing whistle" ehk "tiiva vile". Koolibrid lakuvad nektarit oma keelega. Paljud inimesed arvavad, et koolbri keel on seest õõnes, aga see ei ole nii. Koolibri keele äärtel on väikesed rennid, selleks et püüda õhust ja taimede lehtedelt putukaid. Üks isend võib päevas käia 1000 õie peal. Nende süda lööb päeval 1260,kuid öösel vaid 50 korda minutis . Koolibrid elavad ainult Ameerikas. Koolibridega on seotud palju legende. Vanasti arvati, et nad toovad armastust ja romantikat ning nende topised olid müügil amulettidena. Selliseid amulette on müügil tänapäevalgi. Teine legend räägib, et dinosaurused ei surnud välja, vaid arenesid koolibrideks. Peruus kaevati välja hiiglaslik koolibri kujutis. See on nii suur, et sellest aru saamisekt tuleb seda vaadelda kilomeetri kõrguselt. Kasutatud : http://www.miksike.ee/referaadid/koolibri...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis

ja nii võib olla juhtunud juba mitmeid kordi meie maa ajaloo jooksul. Oma referaadis kavatsen tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas on inimesel võimalik muuta tektoonilisi protsesse või kuidas on tal võimalik neid isegi põhjustada ja mis see kõik endaga kaasa toob. 3 2. Maavärinad Eestis Maailmas toimub igas minutis keskmiselt kaks maavärinat, seega aastas kokku üle miljoni, kuid õnneks on enamus neist nii nõrgad, et see on ainult eriaparatuuri abil registreeritav. Maavärinate poolest oli eriti silmatorkav 1976. Aasta. Kaheteist kuu jooksul leidis aset 162 tugevat maavärinat (Raukas, 1988), sealhulgas 12 purutavat ja 2 ülivõimsat. Võiks ära mainida juulikuise Põhja-Hiina maavärina, kus hukkus 700 000 inimest. Samast ajast pärineb ka viimane Eestis teadaolev tugevaim maavärin...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tervist tagavad spordialad

· Tervisesportlane peaks jälgima, et enesetunne pärast käimist oleks meeldiv ja hea. Tempost olulisem on käimise kestvus. 4.4. Kuidas hinnata käimistreeningut · Käimistreeningu lõppedes on hea enesetunde kõrval oluline osata end ja oma tulemusi hinnata. · Harjutamine oli jõukohane, kui pulss lõi koormuse ajal 120 ­ 130 korda minutis (algajal harjutajal 170 korda miinus vanus aastates, pideval harjutajal 13 190 ­ 200 korda miinus vanus aastates), nahk oli kergelt higine ja harjutaja hingeldas veidi ning kui pärast tervisetreeningut säilub soov taas harjutama minna. · Harjutamine oli raske, kui pulss pärast lõpetamist 10 ­ 15 minuti jooksul ei taastu harjutamise eelsele tasemele, lihased jäävad valuliseks ning järgmisel...

Kehaline kasvatus
85 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

NB! Laeva tsirkulatsiooni diameeter mõõtmed ei olene laeva kiirusest vaid jäävad muutumatuks iga kiiruse juures. Kuid laeva süvise ja trimmi muutmine muudab ka tsirkulatsiooni elementide suurust. Andmed tsirkulatsiooni elementide kohta peavad olema laeva sillas nähtaval kohal välja pandud. Laeva kursilpüsivust hinnatakse selle järgi mitu rooli ümberpaigutamist ühelt poolt teisele poole diametraaltasandit on vaja teha minutis , laeva hoidmiseks otsekursil. Harilikult on see arv 4-6 ümberpaigutust 3-5o ulatuses. Tahvlid Teema 5 juurde. Tahvel 5.I 15 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tahvel 5.II Tahvel 5.III 16...

Laevaehitus
232 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kepsud, väntvõll, kolvid

Teiseks suurendab pikem kolvikäik küll väga efektiivselt pöördemomenti (suureneva töömahu ja pikeneva jõuõla tõttu), kuid pöörete ja võimsuse arendamisel tuleb mängu see, et mida pikem on kolvikäik, seda suurema maa peab kolb mingi kindla mootori töökiiruse juures läbima. Näiteks, kui oletada, et mootor teeb 5000 RPM (revolutions per minute, pööret minutis ) ja kolvikäik on 3 tolli, siis läbib ta ühe pöördega 2x3=6 tolli (allaüles), minutis seega 30000 tolli, tunnikiiruseks annab see 46 km/h, 4tollise kolvikäigu puhul oleks kiirus juba 61 km/h, mida polekski nagu eriti palju, kuid see on keskmine kiirus maksimumkiirus on palju suurem ning vahepeal peab kolb ka suunda muutma. Näiteks kui auto liiguks ühel hetkel kiirusega 61 km/h ja sajandiksekund hiljem sama kiiresti vastassuunas, oleks selles autos tõenäoliselt reisijate asemel kompott....

126 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia (üleüldine)

Mis on tsunaami- okeanis toimunud maavärina tagajärjel tekiv mega suur laine. Suur nõlva kalle ja intensiivne murenemine. Libisemine, voolamine, nihkumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine väliskeskonna mõjul. Vee liikumine, kulutab ja viib kaasa. Vesi lahustab aineid, naatrium, caalium Bioloogilist murenemist teostavad elusorganismid. Sündimus ja suremus Maailmas sünnib 230 last minutis . Viljakas eas naiste arv. Religioon. Pere planeerimine ja meditsiin Suremust mõjutavad tegurid Meditsiin Õnnetused Haiguste ennetus Stress Rahvastik Linnad hakkasid tekkima põllumajanduse tekkides. Tekkisid turud ja kaubandus hakkas linnas arenema. London, Pariis ja NY ületasid esimesena miljoni elaniku piiri 19sai. Rahvastiku tihedus On inimeste arv teatud piirkonnas....

Geograafia
110 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun