II põlvkonna antihistamiinikumid on: 1) loratadiin 2) tsetirisiin Eeliseks on see, et II põlvkonna antihistamiinikumid ei läbi HEB-i ja ei oma kolinoblokeerivat toimet (vt kõrvaltoimed). Seega on nende kasutamine allergiliste reakstsioonide ravis eelistatud. 3. Soolemotoorikat mõjustavad ained 3.1. Soolemotoorikat aktiveerivad ained (lahtistid). Lahtistite klassifikatsioon, võrdlev efektiivsus Lahtistid ehk soole motoorikat soodustavad ained: • M-kolinomimeetikumid (vt eespool) • Antikoliinesteraassed ained (vt eespool) • Mehhaanilise toimemehhanismiga lahtistid • Neuromuskulaarse toimga lahtistid LAHTISTITE KÕRVALTOIMED: Pikaajaline kasutamine põhjustab harjumust (sool harjub ära:P), kahjustab plexus myentericust, jämesoole atoonia ehk pingsusetus. Tihti kasutavad lahtisteid noored
.. a) tagasihaare presünaptilisse osasse b) haare postsünaptilisse osasse c) lammutumine MAO toimel d) kammutumine KOMTi toimel 10. Otsese toimega M- ja N-kolinomimeetikumid ... a) langetavad silma siserõhku b) tõstavad silma siserõhku c) tõstavad süljenäärmete sekretsiooni d) langetavad süljenäärmete sekretsiooni 11. Parasümpatomimeetilised ained ehk m- ja n-kolinomimeetikumid a) laiendavad bronhe b) tõstavad seedetrakti motoorikat c) intensiivistavad eksokriinnäärmetes sekretsiooni d) põhjustavad müdriaasi e) põhjustavad bradükardiat 12. Kaudse toimega kolinomimeetikumid (nt füsostigmiin, neostigmiin) toimivad ... a) soodustades atsetüülkoliini vabanemist b) takistades atsetüülkoliini lammutumist c) takistades atsetüülkoliini tagasitransporti d) soodustades atsetüülkoliini seostumist retseptoritega 13. Atsetüülkoliini esteraasi (AK)inibiitorid toimivad ...
Mis teadus on farmakoloogia ja mida see uurib?On teadus farmakonidest uurib ravimite toimet inim-ja loomorganismidele Nimeta ravimite klassifikatsiooni põhimõtted (5)! 1. Farmakoterapeutilised toimed 2. Farmakoloogilised toimed 3. Molekulaarne toime lokalisatsioon ja mehhanism 4. Keemiline iseloom 5. Päritolu Mille alusel ning kuidas jagatakse seedeelunditesse toimivad ained 2.jagatakse sekretsiooni ja motoorikat mõjustavateks aineteks Mis funktsioon on mao limal?kaitsefunktsioon Mis on ravim? Defineeri! Farmakon , mis on ette nähtud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Mis on ravimvorm?Defineeri! ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Originaalravim on:. on esimesena leiutatud ja kasutusele võetud uut
· vähendab ajutiselt väsimustunnet, · parandab seljaaju reflekse, · süvendab hingamist, · suurendab uriini teket, · tõstab vööt- ja südamelihase toonust , · parandab vereringvoolu kehas. Sage kohvijoomine väikestes annustes aitab töövõimet ja virgust paremini hoida kui harv suurtes annustes tarbimine. + · Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat. · Kofeiin laiendab veresooni, suurendades sellega neerude verevarustust ja uriini moodustumist = · Suureneb südame löögisagedus · Lühiajaliselt tõuseb vererõhk · Väheneb veresoonte toonus südames, ajus ja kopsudes, samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus = · Vererõhk ei tõuse aga verevarustus paraneb + · Suuremad kofeiiniannused suurendavad veresoonte toonust, tõstes mõõdukalt vererõhku - kasulik migreenihaigetele
TUGI- JA SIHTMOTOORIKA - Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni kehahoiakut ja liigutustegevust - Vastavalt sellele eristatakse kahte motoorika vormi tugi- ja sihtmotoorikat - Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt - Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: - spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena - kõrgemat motoorikat, mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED Inimesel saavutas liikumisfunktsioon suurima keerukuse seoses järgmiste asjaoludega: · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega
inimesel erinev. Mõne pihul on tavapärane 2-3 korda päevas, teisel 2-3 korda nädalas, kusjuures kummalgi juhul pole tegemist sooletegevuse häirega, kui see ei põhjusta lisavaevusi. KIUDAINED VÕIVAD OLLA ABIKS: Kiudaineterikas toit soodustab seedimist ja aitab ära hoida hulgaliselt haigusi Anda rohkem vedelikku. Eelistatud on vesi , mahlad , mis muudavad soolesisu vedelamaks . Sobivad ka keefir , hapupiim ja probiootilised piimatooted. füüsiline aktiivsus suurendab soole motoorikat Ravimite tarvitamisel tuleb arvesse võtta, et osad neist võivad põhjustada pikemaajalisel kasutamisel sooleloidust ja seepärast võib kõhukinnisus muutuda krooniliseks. Kõhulahtisus Kõhulahtisus ei ole omaette haigus, vaid ainult haigusnäht. Kõhulahtisuse korral on roojamissagedus üle kolme korra ööpäevas. Roe on vedel ja sageli rohke, võib sisaldada palju lima, harva isegi verd. põhjustavad ägedat kõhulahtisust soolenakkused, mille võib saada bakterite,
Maltoos(linnasesuhkur) 3. Polüsahhariidid ehk polüoosid kõrgmolekulaarsed süsivesikud; Glükogeen loomne päritolu, glükoosi lühiajaline reserv organismis, talletub maksas, lihastes, südames jne; Tärklis peamine toidu süsivesik, taimne päritolu, lahustub külmas vees. Ei lahustu kuumas vees kliister Tselluloos vaadeldav ka kui kiudaine, taimede rakukesta põhikomponent, ei lõhustu organismis, organism ei omasta, aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat. Süsivesikute ainevahetus * Peab rahuldama 55-60% kogu organismi energiavajadusest * tagab veresuhkru taseme hoidmise normi piirides * süsivesikute häired ainevahetuses avalduvad mitmesuguste haigustena suhkrutõbi, rasvumine ... Ainevahetuse regulatsioon *muutused kajastuvad glükoosi taseme muutustes veres * oluline osa kesknärvisüsteemis Süsivesikute seedimine Suuõõs(sülje amülaas, hüdrolüüs) -> magu (happeline keskkond peatab seedimisprotsessi) ->
Laps õpib tegema plaane ja kavandama algosakestest terviku kokkupanekut, kui palju ja milliseid osakesi üheks või teiseks tervikuks vaja läheb ning kuidas neid osakesi omavahel kombineerida nii, et loodetud tulemust saada. Samuti on konstrueerimine abiks püsivuse treenimisel, soovitud eesmärgi nimel tuleb lapsel teinekord pikalt pusida ja erinevaid lahendusvariante katsetada. Kas harilikud, eri värvi klotsidega, Lego-sarnased konstruktorid on rohkem poiste või tüdrukute mänguasjad? Motoorikat ja mõtlemist arendavad mänguasjad, millega toimetades lapsed õpivad midagi looma, on igati universaalsed ja sobivad mitte ainult erinevast soost vaid ka erinevas vanuses lastele, vanuse kasvades on arenguks vaja keerukamaid konstruktoreid. Kui rääkida soolistest erinevustest mängudes ja mänguasjades, siis sootüüpilised mänguasjad on rohkem seotud rollimängudega, kus tüdrukud jäljendavad mängides naiselikke rolle hoolitsedes näiteks nukubeebide eest, kasutades mängus rohkem
1. SISSEJUHATUS Selle teema me valisime selle aktuaalsuse pärast, mis kasvab iga aastaga. Teiseks põhjuseks on see, et juba lapsepõlvest meil oli võimalus mängida arvutimänge, seda võimalust me ei jäta vahele praegugi. Tänapäeva tehnoloogiate kiire kasvu tõttu on mängud väga realistlikud, mis meelitab noori mängima. Uued mängud nõuavad ka häid arvuteid, mille ostmisele kulutab rahvas suuri rahasummasid. Arvutimängud arendavad mälu, motoorikat ja ka mõtlemist. See on hea võimalus keelt õppida; koht, kuhu sa saad oma negatiivseid emotsioone jätta. Praegu on mänge, mille süžee on põnevam kui filmis, samas saab leida mängu igale maitsele. Loomulikult on ka miinuseid, näiteks raha. Kõik mängud on tasulised ja mõned maksavad palju. Et mängust kõik eriefektid saada, peavad sul olema ka head arvuti lisaseadmed. Mõnedes mängudes on ka niisugune funktsioon nagu "donate", mis tähendab lisaobjekti või midagi muu ostmist
- Beeta rakud produtseerivad insuliini. Mõlemad hormoonid on valgulise ehitusega. Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkrutõbi. Veresuhkru sisaldus tõuseb mitmekordseks glükosuuria. - Suur janu, suureneb diurees ( 6-10 liitrit ööpäevas ) - Lihastes ja maksas väheneb glükogeeni hulk, töövõime langeb. D- rakud produtseeriva SOMOSTATIINI, mis inhibeerib e. takistab, pärsib, aeglustab insuliini ja glükagooni sekretsiooni. Pärsib ka mao ja soolte motoorikat, seedenõre eritamist, vähendab seedimise aktiivsust ja väldib sel teel veresuhkru sisalduse suurt kõikumist. NEERUPEALISED ehk ADRENALISED. Neerupealised paiknevad neerude peal, rasvkihis, jagunevad 2 iseseisvaks endokriinnäärmeks neerupealise KOOR ja neerupealise SÄSI. Neerupealiste eemaldamine põhjustab surma, kuid kui eemaldada ainult säsi, surma ei tule. Neerupealise KOOR hormoonid on KORTIKOSTEROIDID mis jagunevad : - mineraalkortikoidid - glükokortikoidid
mäleta pärast sellest midagi. 9. Uimastid: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid – toime ja mõju • Simulandid- kofeiin, nikotiin, kokaiin, amfetamiin, ecstasy – tõstavad südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tähelepanuvõime tõus ja reaktsiooniaja pikenemine. • Depressandid- alkohol, barbituraat, opiaadid – pärsivad närvisüsteemi talitlust, tekitavad eufooriat, alandavad tundlikkust, pikendavad keha reaktsiooniaega, pärsivad motoorikat, segane kõne, teadvusekaotus. • Hallutsinogeenid- marihuaana, LSD, meskaliin. 10. Virgatsained Keemiline aine, mille kaudu neuron annab läbi keemilise sünapsi teisele närvirakule edasi närviimpulsi • Dopamiin- mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon • Adrenaliin – kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset • Serotoniid – meeleolu, söögiisu, uni • Atsetüülkoliini – skeletilihaste kokkutõmme 11. Aju uurimise meetodid
aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest. Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude. Serooskest. Väliskatteks siseelunditele ja vooderdab kõhuõõneseinu. Ta on õhuke, sile, niiske elastne kate mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid. Seedeelundkonna ELUNDID.
mis olid piimas, aga sappi lapse maks esimestel aastatel produtseeritakse vähe või üldse mitte, peale piima ei lõhustatakse loomseid rakke siis. b) Sapp aktiveerib kõhunäärme lipaasi lipiide lõhustav ensüüm c) Sapp tänu sisalduvatele HCO3-ioonidele (vesinikkarbonaatioonidele) aitab neutraliseerida happelist peensoolesisaldist d) stimuleerib soole motoorikat 2) Glükogeeni deponeerimine glükogeen tekib maksas glükoosist, see on glükoosi talletamise tagala. Glükogeen saab vajadusel uuesti glükoosiks smutuuda energia saamiseks. Glükogeeni varyd maksas 200-300 gr öö jooksul kasutatakse ära, hommikul otsas. (TULEB KINDLASTI HOMMIKUL SÜÜA) 3) Glükoneogenees - süsivesikute (glükoosi) teke aminohapetest glütseroolist, pürovaadist (viinamarihape) ja laktaadist (piimhape)
Tagasiside on regulatoorse funktsiooni tulemuse otsene või kaudne ülekanne reguleerivasse ossa tagasiinformatsioonina. Negatiivse tagasiside mehhanismi korral vastus ise tingib enda eemaldamise või inhibeerimise. Positiivse tagasiside korral põhjustab initsieeriv stiimul sama protsessi intensiivistumist. Autonoomne närvisüsteem ja endokriinne/ parakriinne süsteem seedekulglas interakteeruvad ja kontrollivad sekretsiooni, absorptsiooni ja motoorikat. Sihtmärkrakkudel, olgu nad sekretoorsed, absorptiivsed või silelihasrakud, on retseptorid, millede kaudu saab nende rakkude tööd kontrollida nii neuraalset (toimub neuronite vahendusel. Aksonit mööda leviv aktsioonipotentsiaal põhjustab neurotransmitteri vabenemise) kui humoraalselt (Hormoone tootev näärmerakk salvestab toodetu granulaarsel kujul, ühes graanulis on palju hormoonimolekule) vallandatud keemiliste ühendite abil.
Kiskjatel mao tühjendamine mitteseeduvatest jääkidest oksendamise teel Regulatsioon: Närviregulatsioon Uitnärvi vahendusel kahesugune toime; mao proksimaalses osas lõtvumine (mediaatoriks VIP) ja distaalses osas peristaltika stimulatsioon (mediaatoriks atsetüülkoliin) Duodeenumi täitumisel sümpaatilise NS aktiivsus tõuseb ja parasümpaatilise NS aktiivsus väheneb mao tühjenemine aeglustub Humoraalne regulatsioon Gastriin stimuleerib motoorikat Koletsüstokiniin, sekretiin, GIP, madal pH peensooles, peptiidid ja rasv peensooles pidurdavad motoorikat 10. Oksendamine ja seda põhjustavad faktorid. Ärritavast maosisaldisest vabanemine Muud ärritid sisekõrva ärritused, emotsionaalsed tegurid, Sügava sisehingamise järel kontraheeruvad kõhulihased, kõhuõõne rõhu tõus, maosisaldise väljalükkamine Keskus piklikus ajus Tavaline koeral ja kassil Hobusel, rebasel raskendatud 11. Seede peensooles: protsessid ja seedenõred
Ei lahustu külmas vees, kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. On ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Kõige tärkliserikkamad on kartuli, bataadi ja kassaava mugulad ning teraviljade terad. Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer olles taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan H e t e r o p o l ü o o s i d ehk heteropolüsahhariidid Koosnevad reeglina korduvatest disahhariidsetest "plokkidest", need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest. Võivad sisaldada ka teisi, mitte süsivesikulisi aineid, näiteks orgaanilisi happeid, lämmastikaluseid. Organismis on nad kompleksis valkudega (glükoproteiinid) ja rasvadega.
suuri nõudmisi, kus mängutehnilise meisterlikkuse kõrval on sama oluline ka trompetimängija filigraanne kõlataju. Jaan Rääts 15. Jaan Räätsa looming on peamiselt instrumentaalne. Helilooja muusikat iseloomustavad üsna selged vormiproportsioonid ning klassikaliste vormiskeemidega arvestamine. See annab põhjust rääkida ilmsest neoklassitsistlikust kallakust. Rääsa muusikale on iseloomulikud energilise rütmiga, liikumise motoorikat rõhutavad muusikalised kujundid, helilooja orkestrikäsitlus on reeglina selge ja läbipaistev. Muusikaline tematism on isikupäraselt lakooniline ning kuulajale rütmierksalt mõjuv. 16. Rästal on kolm lemmikzanri: instrumentaalkontsert, sümfoonia ja kammermuusika. 17. Rästa tegi tihedat loomingulist koostööd maineka pianisti Kalle Randaluga, kes on olnud mitmete Rästa klaveriteoste esmaesitajaks. Raimo Kangro 18
segment lõõgastub. Segmentliigutused segavad. Pendelliigutused toimuvad pikilihaste kokkutõmbe abil. Korraga lüheneb mõnevõrra pikem lõik kui oli seda segment või peristaltika ajal (nt. 5cm pikkune soolelõik tõmbub pikilihaste abil kokku sool lüheneb sellest kohast). Nüüd ta siis lõõgastub ja pärast lõõgastumist see sisaldis nihkub soole seina suhtes (liigub teise kohta). Parasümpaatiline närvisüsteem stimuleerib soolte motoorikat ja sümpaatiline aeglustab soolte motoorikat. 5. Kõhunääre ehk pankreas: nõre koostis (eraldi lehel), omadused ja eritumise regulatsioon. Kõhunääre on seganääre, st tal on väline kui ka sisesekretoorne osa. Välissekretoorne osa produtseerib kõhunäärme nõret, mis osaleb toitainete lõhustamises. Sisesekretoorne osa produtseerib hormoone. Kõhunäärme eritumise regulatsioon. Eritumist reguleeritakse nii närvisüsteemi kui hormoonide vahendusel.
Lõpliku uriini hulk on ... ööpäevas: 1-1,5 liitrit Somaatiline närvisüsteem: teadlik ja tahtlik, reguleerib skeletilihaste tegevust, tsentraalne osa peaaju ja seljaaju. Vegetatiivne närvisüsteem: tahtele allumatu, jaguneb sümpaatiline ja parasümpaatiline. reguleerib siseelundite talitlust. Aferentne: sensoorne, ehk tundenärv - külm kuum. tunnen katsudes Eferentne: efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul Milliseid reflekse nimetatakse tingitud refleksideks? Omandatakse elu jooksul(käimine, jooksmine, ujumine) Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе. Mis keskused asuvad piklikajus? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus, vasomotoorsed keskused, tingimatute reflekside keskus(seedimine, imendumine), kaitserefleksid(köhimine, oksendamine, aevastamine) Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon
toonus südames, kopsudes ja ajus. Samal ajal väheneb naha ja siseorganite verevarustus. Kokkuvõttes vererõhk ei tõuse, kuid vereringe paraneb. · Kofeiini silelihaseid lõõgastav toime on lisaks veresoontele oluline ka kopsudes, kus kofeiin (aga eriti teofülliin) lõõgastab hingamisteid. · Mõõdukate annuste korral soodustab kofeiin toidu seedimist, stimuleerides maomahla eritumist ja soolestiku motoorikat. · Suuremad kofeiiniannused aga võivad põhjustada seedetrakti vaevusi, nagu kõrvetised, näriv valu ja kõhukorinad. · Kuna adenosiin tekitab väsimustunnet, alandab mõõdukalt vererõhku ja laiendab peaaju veresooni, võib kofeiini võõrutusperioodil esineda uimasust, peavalu ja iiveldust. · Kofeiini toimel viiakse organismist välja kaltsiumi, magneesiumi, D-vitamiini ja teisi mineraalaineid.
Sekmentaalsuse loovad näiliselt närvid, mis teatud vahemike tagant seljaajju sisenevad ja sealt väljuvad. Segmendid jagunevad: 1)Kaelasegment, 2)rinnasegment, 3) nimmesegment, 4)ristluusegment Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku keha, valgeolluse aga närviraku jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust juhtivate närvirakkude kehad. Eesmistes sarvedes paiknevad motoorikat ehk liigutusi juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa- motoneuronid juhivad tahtlikke liigutusi. Gamma-motoneuronid juhivad lihaste toonust. Motoneuronite närvikiud väljuvad seljaajust eesmiste seljaaju juurte kaudu. Eesmiste sarvede kaudu siseneb aga tundlikkus seljaajju. Esimene sensoorse neuroni keha asub väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivate neuronite kehad aga segmendis spinaalganglioni
probiootilised bakterid,Omega- 3. 5. Pankrease ja maksa tähtsus seedeprotsessis (kôhunäärmenôre- ja sapi ülesanded). – Maks on sapi tekke koht ja lisaks sellele täidab olulisi ül. toitainete lõhutsumisproduktide ümberehitamisel, säilitamisel ning mitmete ainete sünteesil. Sapi ül: emulgeerib lipiide, aktiveerib lipiide lõhustavaid lipaase, osaleb lipiiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib motoorikat. Maksas toimub glükogeeni glükogenolüüs-> glükoos verre vastavalt vajadusele. Maksas toimub aminohapte desamiinimine ja transamiinimine ning paljude vajalike ainte süntees( nt. fibrogeen, albumiin, protrombiin, hepariin) Kõhunäärme( Pankrease) tähtsus seedeprotsessis: toodab kõhunäärmenõre, mis sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme ja vesinikkarbonaati: trüpsaiin lõhustab valke; amülaas süsivesikuid,
- idust. 17 18 Väline kest: - katab tera, - pole seeditav, - eemaldatakse terast. Endosperm (tuum): - tera suurim osa, - koosneb peamiselt tärklisest, - polüsahhariidist (hüdrolüüsub seedetraktis glükoosiks, tekitab täiskõhutunde). 19 Tuuma kattev aleuroonkiht – koosneb kiulistest kihtidest, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid. • Need kihid: - ergutavad seedeelundkonna motoorikat, - aitavad vältida kõhukinnisust. Idu – asub tera alumises osas. • Idust saab alguse uus taim. • Idus leidub kõige rohkem toitaineid – näiteks rasvu (muudavad idu kiiresti rääsuvaks). 20 Oder 21 Mais 22 Kaer 23 Rukis 24 Nisu 25 Rukis Kaer Oder Nisu 26 Nisu, oder, kaer, rukis 27 Teraviljade keemiline koostis • Nisu – proteiinirikkaim • Rukis – tärkliserikkaim,valgusisaldus kõige madalam.
· Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Ganglionid on närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal kulgev mediaanvagu (sulcus medianus posterior) ja kõhtmisel pinnal kulgev mediaanlõhe (fissura
oli sel ajal muusikamaailmas üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul valmis orkestripala ,,Perpetum mobile", mis on pühendatud Luigi Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontsertlavadele. ,,Perpetum mobile" oli eesti muusika avangardi ava- ja läbimurdeteos. Pärt ei järginud ühte kindlat avangardi suunda, vaid ühendas igas teoses helikõrgusliku reastruktuuri kõlavärvimuusika vahenditega, unustamata ka neoklassitsistlikku motoorikat. Kiiresti kujunes Pärt noorte heliloojate põlvkonna liidriks, ta oli kõige uuendusmeelseim ning säravaim. Tema uusi teoseid oodati suure põnevusega. See muutus aga 1968. aastal, mil esiettekandele tuli Pärdi ,,Credo". Esiettekanne oli väga menukas, kuid pärast seda keelati teos selle vaimuliku teksti tõttu. Ka kriisi jõudnud Pärt jäi vaikima. Algas pikk otsinguteperiood, mil mees süvenes õppis tundma keskaja muusikat ning ei kirjutanud
aktiveeritakse duodenumis (2p) Kõhukelmesisesed elundid on täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Kõhukelmesisesed elundid on (nimeta) magu täielikult ümbritsetud peritoneumiga (1p) Suure lima nõrisrava näärmeväljana, milles on palju karikrakke, jämesoolekrüpte ja ei produtseerita seedeensüüme, on iseloomustatud (nimeta elund) jämesool? Rütmilised segmentatsioonid, pendelliigutused, peristaltilised liigutused ja hattude kontraktsioonid iseloomustavad motoorikat (nimeta elund) peensool (2p) Sinusoid on maksas asuv verekapillaar Sinusoid on suure läbimõõduga ja õhukuse endoteeliga B1 vitamiin talletatakse maksas ja imendub (nimeta elund) peensooles. Aktiivne D vitamiin toodetakse (nimeta elund) maksas ja neerudes ja talletatakse maksas (nimeta elund) 16 Vitamiin D suurendab Ca resorptsiooni läbi peensoole ja vähendab Ca ja fosfaadi eritumist
Silmadelt päriv info Naharetseptorid 4. Seljaaju ehitus ja funktsioonid Seljaaju jaguneb neljaks osaks: kael, rind, nimme, ristluu. Seljaajust väljuvaid närve nimetatakse spinaal närvideks. Tagumised juured toovad erutust seljale sensoorsed, kuna juhivad tundlikkust. Eesmised juured juhivad erutust seljaajust välja, lihastele motoorsed, kuna nende kaudu saadetakse närviimpulsse lihastele, mis põhjustavad motoorikat. Seljaaju koosneb valge ollusest ja hall ollusest (seljaaju ristlõikel on näha). Hallolluse tagumised juured on paksemad kui esimesed. Hallolluse moodustavad närvirakkude kehad ja valgeolluse moodustavad jätked. Hallollusel eristatakse eesmini, külgmisi ja tagumisi sarvi. Tagumistes sarvedes paikneb tundlikkust juhtivate teiste närvirakkude keha. Tagumisi kutsutakse ka sensoorseteks. Eesmistes sarvedes olevaid kutsutakse motoneuronid
ühises ringis. Ring kui vorm mõjub lapsele jätkuvalt ja kindlalt, seega turvaliselt. Hommikuringis on olulisel kohal laulumängud, millega kaasnevad kindlad rütmi- ja näpumängud, mille abil vaadatakse, kes on lasteaias kohal ja keda ei ole. Vaba mäng täielikku, tõsist ja segamatut pühendumist nõudev tegevus. Esmalt õpib väikelaps tundma omaenese keha, koolitab sellega silma-käe koordinatsiooni ja hakkab valitsema oma motoorikat. Kui ta on õppinud suunatult haarama, tegeleb ta hea meelega asjadega, mis asuvad tema ümbruses või täiskasvanud talle pakuvad, keerab ja pöörab neid, kompab ja uurib kõigi meeltega, enne kui ta uue objekti poole pöördub. Kui laps saab juba ruumis vabalt liikuda ja on juba jälginud paljusid täiskasvanute igapäevategevusi, siis võtab mäng teise, fantaasiarikka pöörde: silmapaistmatust asjast oskab laps teha mänguasja, sellega
Isa rangus ja ema leebus tõid tihti tüli ja väikesest Mariast sai vanemate lepitaja. Teda kutsutigi rahutoojaks. Pere ainuke tütar pandi tavalisse kooli. Näiteks Montessori lasteaedades/koolides võimaldatakse lastel teha igapäevaseid toimetusi: koristada, põrandat pesta, süüa teha, lauda katta jne. Igapäevakseks eluks on ettevalmistavad tegevused kasvatavad arusaama iseendast ja ümbritsevast, iseseisvust ja enesekindlust, usku iseendasse, vastutustunnet ja abivalmidust, arendavad motoorikat ja koordinatsiooni, keskendumisvõimet ja korraarmastust. Sellised omadused on vajalikud nii kodus, koolis kui ka lasteaias. Väikestele lastele meeldib rollimäng. Montessori-pedagoogika põhimõtetest võiks lähtuda iga õpetaja ja lapsevanem. Montessori pedagoogilised põhimõtted on järgmised: · Ärge õpetage last, laske neil õppida. · Looge lapsele võimalusi, et tema arengu potentsiaal saaks täiel määral avarduda: · Armastage last sellisena nagu ta on.
produktide eritamine väliskeskkonda Süsivesikute ainevahetus. Loomorganismidele peamised energeetilised materjalid. Ööpäevasest energiakulust ~60%. kergesti oksüdeeritavad, annavad lõpproduktiks süsinikdioksiidi ja vee. 1 g SV 4,o kcal/16,7kJ Toidus leiduvad SV: Tselluloos, kui inimese seedetraktis seedumatu polüsahhariidi tähtsus toidus. Annab soolestiku täitematerjali. Stimuleerib soolestiku motoorikat, kiirendab soolepassaazi, säilitab väljaheite pehme konsistentsi. Soovitav kogus 30g/ööpäevas. *Toidus põhiliselt tärklis, aga ka glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos, laktoos, *Suus ja põhiliselt kaksteistsõrmiksooles lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos jt), mis imenduvad verre, *Olulisim eesmärk: vere glükoosi kontsentratsioon peab olema püsiv, *Varusahhariidid glükogeenina lihastes ja maksas, *Lõpp- produktid: H2O ja CO2
a) kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b) rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c) nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d) ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb 1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse - eesmisi - külgmisi - tagumisi sambaid
a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d. ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse: eesmisi külgmisi tagumisi sambaid
Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad (motoneuronid). Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik.
patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega
Siin on palju mängulisi lahendusi, mis võimaldavad laste erinevatel oskustel esile tulla ning teineteiselt õppida. Loodus on ammendamatu allikas ja lastele kõige enam mõistetav. Lastega saab kuulata loodushääli nii maal, kui linnas ning matkida neid liigutuste ja sümbolitega. Muusika saatel liikumine aitab tunnetada muusikat ja avastada oma keha väljendusvõimalusi. Seetõttu muusika saatel erinevate kehaosade rütmiliste liigutuste sooritamine kujundab motoorikat, koordinatsiooni ja rütmitunnet. Kui nooremad lapsed jäljendavad algul vaid õpetajat, siis kogemuse kasvades saavad lapsed lasta oma fantaasial lennata ning igaüks ise saab olla liigutuste ettenäitajateks. Muusika meeleolude ja karakterite väljendamine liigutuste ja liikumisega annab võimalusi fantaseerimiseks ja loovmänguks. Luues liikumise ja muusika abil kujutluspilte, kaasavad lapsed oma loomevõime ning nad võivad esitada väga erinevaid liikumisvorme
· Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. · Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. · Parasümpaatikus domineerib kui kogutakse jõudu: magades ja toitu seedides. Parasümpaatikus aeglustab südame löögisagedust, kiirendab seedetegevust ja eritamist ning mõjutab osaliselt ka kusepõie tühjenemist. Soole närvisüsteem.
SÖÖGITORU KESKOSAST SILELIHASKOEST (tahtele allumatu). 2 ● 2 teineteisega ristuvast kihist: välimine pikikiht, sisemine ringkiht - ringkiht kohati pakseneb, moodustades SULGURLIHASE e SFINKTERI: takistab teatud kohtades sisaldise edasiliikumist või eritumist. - lihaskihtide vahel on vere- ja lümfisooned j a motoorikat reguleeriv närvipõimik (vegetatiivne NS) PLEXUS AUERBACHI ● reguleerib valendiku läbimõõtu ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu 3. SIDEKEST/SEROOSKESTTUNICA SEROSA (välimine) ● 1-kihiline lameepiteel koos sidekoese toesega ● kõhukelme üks osa ● õhuke, niiske, sile, elastne - vähendab elunditevahelist soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist
Õde peab arvestama, et seljaaju kaela piirkonna kahjustusega patsientidel võib olla oma isiklik päevaplaan ja õde peab alati mõtlema kuidas tema tegevused võivad mõjuda tema harjumustele. Õde peab alati arvestama kuidas võivad mõjuda manustatud ravimid patsiendi soole tegevusele, näiteks antikolinergeetikud, vitamiinid, raua preparaadid, 5 opioidid ja anesteetikumid võivad pidurdada soole motoorikat, mis võib põhjustada kõhukinnisust. Antibiootikumid võivad põhjustada kõhulahtisust. Õde peab rääkida patsiendiga ja jälgida patsiendi eest, et uurida võimalikke tüsistuse ohud ja vältida neid. (Gibson jt 2003; 41) Tähtis on aru saada patsiendi probleemidest ning toetada sel määral, et ta suudaks oma mõtetes selgusele jõuda. Õde peab oskama kuulata patsiendi isikliku murestest, sest tavaline kuulamine ja emotsionaalne toetus võib tõsiselt parandada inimeste elu. Väga
Pikaaegse verekaotuse tagajärjel võib tekkida aneemia ehk kehvveresus. Fistlite korral esineb mädaeritus pärakuümbruses paiknevatest avadest. 32. Mida nimetatakse Hirschprungi tõveks? Hhirschprungi tõvi on kaasasündinud seisund, mis põhjustad kõhukinnisust, valu ja letaalset soole blokeerimist. Kaasneda võib ka aneemia, verine väljaheide ja kõhulahtisus. Haigusest on haaratud jämesool, kus puuduvad närvirakud. Imikutel ei teki soole motoorikat esimeste päevad jooksul. Raviks on operatsioon, mille käigus eemaldatakse osa jämesoolest, mis ei tööta korralikult. 33. Mis on malabsorptsiooni sündroom? Malabsorptsioon on toitainete imendumishäire soolest. Toitainete imendumine on nende algosadeks lõhustunud osade tungimine läbi peensooleseina verre või lümfi. Lümfi imendub rasv, kõik teised toitained lähevad verre. Kui mingis eelpool mainitud osas tekib takistusi, tekib malabsorptsioonisündroom.
◦ Tärklis - taimede polüsahhariid, koosneb glükoosijääkidest, mis ei lahustu külmas vees, kuid kuumas vees tekib kolloidne lahus - kliister. Ta on ülekaalukalt meie toidu peamine süsivesik. Süües tärkliserikkaid produkte, toimub inimese seedetraktis selle biopolümeeri ensümaatiline hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. ◦ Tselluloos on eluslooduse enimlevinud biopolümeer, mis on taimede rakukesta põhikomponent. Aktiveerib mao ja soolestiku motoorikat, seedemahlade eritumist ja loob täiskõhu tunde. Ei lõhustu, organism ei omasta. Siia võib tuua ka kitiin, inuliin, agar-agar, dekstraan POLÜSAHHARIIDID EHK POLÜOOSID Heteropolüoosid ehk heteropolüsahhariidid. koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide "plokkidest" ja need plokid koosnevad omakorda erinevate monooside derivaatidest. Võivad sisaldada ka teisi, mitte süsivesikulisi aineid, näiteks orgaanilisi happeid, lämmastikaluseid
vahesid ei ole. Seljaaju on üks tervik, aga selle sarnase sekmentaarsuse annavad närvikiud, mis seljaajju paariti sisenevad ja väljuvad, siis neid närviaju paare saab kokku 31 üksteise peale. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Hallolluse moodustavad närviraku kehad, valgeolluse (ümbritsev) moodustavad aga jätked. Hallollusel eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Tagumistes sarvedes asetsevad tundlikust juhtivate närvirakkude kehad . Eesmistes motoorikat juhtivate närvirakkude kehad(motoneuronid).Alfa-motoneuronid juhivad tahtelisi liigutusi. Gamma-motoneuronid hoiavad lihaste pikkust. Motoneuronite närvikuid väljuvad seljaajust eesmiste seljaajujuurte kaudu. Tagumiste sarvede kaudu siseneb tundlikkus seljaajju. Esimese sensoorse neuroni kena ei ole seljaajus, vaid väljaspool seljaaju. Kokku moodustavad tundlikkust juhtivad kehad spinaalganglioni ehk närvikäigu. Radikuliit (radix) on seljaaju närvijuurte põletik.
sooladest ja sisaldab ka sapipigmente – kivirubiini (?) Sapp on vajalik: a) lipiidide emulgeerimiseks (piimas – kõhunäärme lipaas saab lõhustada ainult eelnevalt emulgeeritud lipiide); b)kõhunäärme lipaasi enda aktivatsiooniks (sapi happed on vajalikud lipiidide lõhustusproduktide lõhustumisel ja rasvhapete imendumisel – moodustavad kompleksühendeid, mida kutsutakse mitsellideks) – sapi happed stimuleerivad soolte motoorikat 2) Glükoosi muutmine glükogeeniks ehk varuglükoosiks – niimoodi maks deponeerib varuks glükoosi ja vajadusel kasutab glükogeeni jälle glükoosi saamiseks 3) Maks deponeerib (salvestab) vitamiine – B12 (vereloomeks vajalik), A, D, E, K – vajaduse korral võtab neid kasutusele. 4) Maksas toimub vereplasma valkude süntees (albumiinide ja brodumiinide vms) – osa neist valkudest vajalikud vere hüübimisel, seega maksa funktsioon seotud ka vere hüübismisega!
Eesmised sambad jäävad eesmiste sarvede vahele, tagumised tagumiste sarvede vahele, külgmised eesmiste ja tagumiste vahele. Need, mis juhivad infot peaajust seljaaju suunas, on alanevad- destsentreeruvad.. Vastupidi on ülenevad astsenteeruvad. Ülenevad juhteteed juhivad tundlikkust seljaaju siseselt alumistelt segmentidelt kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes. Puutetundlikkus: nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse. Teise neuroni keha. Edasi juhitakse tundlikkus mööda ülenevaid juhteteid peaajju, talamusse (nägemiskühmudesse). Kolmanda neuroni jätked lähevad peaajukoorde. Peaajukoores tundlikkus
postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained- atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gamma aminovõihape, glutamaat. Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku. Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat, motivatsiooni ja emotsioone. Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega. 3 Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator.
· võtta aega põdemiseks · pesta käsi eriti hoolikalt Kui tegemist on vanuri, väikelapse või mõnda rasket kroonilist haigust põdeva inimesega, siis lisaks jälgida eriti tähelepanelikult urineerimist · kõhulahtisuse püsimisel kontakteeruda arstiga paari päeva jooksul Ägeda kõhulahtisuse ravis ei ole soovitav kasutada adsorbente (aktiivsüsi) ja soole limaskesta katvaid aineid (diosmektiid),sest bakteritele-viirustele ei avalda need mingit toimet, soole motoorikat pärssivaid aineid (loperamiid). 9 10 Kasutatud kirjandus https://www.kliinik.ee/uudised/nadala_teema/aid-37642/lapse-kohukinnisuse-4- pohjust?utm_campaign=Kliinik_n %C3%A4dal_9_16&utm_medium=email&utm_source=sendsmaily http://www.kuivaks.ee/public/files/Mida_peab_teadma_kohulahtisusest_CPC_1e3.pdf http://www.kliinikum.ee/attachments/article/104/kohukinnisus_LK.pdf https://haiglateliit
· õuetegevused 1.4.1 Kunstikeskus julgustab lapsi arendama ja avastama oma loovust, lõbustama end uute materjalide katsumise ja kasutamisega. Selles keskuses võib olla värve, paberit, kääre, rasvakriite ja muud materjale liimimiseks ja lõikamiseks. Võib lisada palju looduslikke materjale, nagu puitu, lehti ja liiva. Keskus ergutab loovust, suhtlemist, arendab motoorikat ja intellektuaalseid oskusi. 1.4.2 Kirjaoskuskeskuses on raamatud ja võimalus kuulata ning kirjutada. Vaikne nurk, kus lapsed saavad vaadata raamatuid, üksteisele ette lugeda või paluda õpetajal ette lugeda. 1.4.3 Lauamängukeskuses on mänguasjad, mida lapsed saavad lahti võtta ja kokku panna, nagu näiteks pusled ja väiksed klotsid. Mängud, mis õpetavad
Soovitatav on peale iga istet anda lapsele juua. Võimaldada suuhügieen. Hoida ruumi õhk värske ning lõhnatu. Jälgida imikul dehüdratatsioonile viitavaid tunnuseid: suure lõgeme sissetõmbumine, limaskestade kuivus ja vähenenud urineerimine. Kaaluda riietamata last iga päev samal kellaajal sama kaaluga. Oluline on järgida kätehügieeni nõudeid. Last hooldades kanda kindaid. Õpetada perekonnaliikmeid käsi pesema. Vältida soole motoorikat ärritavaid toite. Vältida pärasoole limaskesta ärritavaid lahuseid. Puhastada õrnalt mähkmepiirkond sooja vee ja lasteseebiga peale igat roojamist. Jälgida, et ei vigasta nahka hooldusega. Mitte kasutada hüdrokortisoonkreemi korral kilemähet, kuna see vähendab ravimi imendumist. Enne salvi peale määrimist teha õhuvanni. Kasutada niisutavaid kreeme. Hoida lapse voodipesu ja riided kuivad. Õpetada vanematele lapse naha hooldust vedelikukao
Homunkulus inimesekene. 2) Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke Wernicke näitas, et oimusagaras asub piirkond, milla kahjustusel ei saada kõnest aru, aga rääkida suudetakse. Sensoorne afaasia! Kõne on spontaanne. Paikneb kuulmiskeskuse vahetus naabruses. 3) Sekundaarne ehk teisane motoorne ala (kutsutakse ka kõne vokaliseerimise piirkonnaks). Ta paikneb eesmises tsentraalkäärus. Seal, kus juhitakse keele motoorikat kõnelemisel. Kõne on organismi liitfunktsioon, mis koosneb Fonatsioonist ehk hääle moodustamisest ja artikulatsioonist ehk häälikute ja nende kombinatsiooni moodustamisest. Fonatsioon toimub kõrilihaste osavõtul ja õhusurve muutmise teel (kui liigub läbi häälepaelte). Osalevad keel, suulae lihased, mälumise lihased. Nende lihaste talitlused juhitakse teisasest motoorsest keskusest
poolkerade abil aga tahtelisi liigutusi Väikeaju talitluse häired Asünergia – võimetus täpselt doseerida lihaste kontraktsioonijõudu liigutustegevusel Tegevus- ehk intentsionaaltreemor, mis ei avaldu rahulolekus, vaid ilmub tahteliste liigutuste korral Lihaste alanenud ehk hüpotoonus Nüstagm ja kõnehäired Suuraju ehk otsaju Inimese suuraju jaguneb kaheks mõhnkehaga ühendatud poolekeraks, mis koosnevad motoorikat juhtivatest põhimiktuumadest, haisteajust ja mantlist Poolkerad moodustavad ca 4 / 5 kogu peaajust Suuraju poolkerade pind liigendub sagarateks ja sagarikeks (lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagarad) Haisteaju asub laubasagara alumisel küljel (10000 lõhna) Põhimiktuumad ehk koorealused tuumad Asetsevad valgeaine sügavuses vaheaju lähedal Põhimiktuumade hulka kuuluvad: Juttkeha (sabatuum ja läätstuum) Kahvakera Mustaine Talamisealune tuum Põhimiktuumade funktsioonid
kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne., Vaheaju: - 4 suurt osa: 1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid. 2.Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd. 3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs, mitmeid funktsioone. 4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi. Keskaju:
annaabi.ee 
