NEUROMUSKULAARSE SÜNAPSI TÖÖPÕHIMÕTE Sünaps kahe raku vaheline seos. Närvi- ja lihasrakud ei ole omavahel aga kontaktis, mistõttu antakse signaal edasi neurotransmitteri ehk vahendusaine ehk ülekandja abil. (Bogovski 1996: 301, Nienstedt 2001: 70). Närvilõpmes on rohkelt mitokondreid ja väikeseid sünapsipõiekesi. Lihasraku membraanil on retseptorid ehk vastuvõtjad, mis haaravad endasse sünapsipilusse pääsenud põiekeste sisu. (Nienstedt 2001: 71). Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71).
Lokaalselt manustatud hüdroksüamfetamiini kasutatakse pre-ganglionaarsete ja post- ganglionaarsete kahjustuste eristamiseks. Hüdroksüamfetamiin põhjustab noradrenaliini vabanemist post-ganglionaarsetest närvilõpmetest. Kui närvikahjustus on pre-ganglionaarne, esineb pupilli dilatatsioon ning kui kahjustus on postganglionaarne pupilli dilatatsiooni ei esine. Test võib anda vale-negatiivseid tulemusi ägeda Horneri sündroomi puhul, kuna sellisel juhul närvilõpmes puudub noradrenaliin. Hüdroksüamfetamiini testi soovitatakse teha vähemalt 3. päeval peale kokaiini testi läbiviimist. 4. Fenüülefriini test (1) Fenüülefriin on α-adrenergiliste retseptorite agonist. Horneri sündroomi diagnostikas kasutatakse lokaalselt 1% lahust. Fenüülefriini test aitab eristada, kas kahjustus on pre- või post- ganglionaarne. Selle manustamisel Horneri-pupill(juhul kui kahjustus on post-ganglionarne) dilateerub u 2mm, normaalne pupill aga u 0,5mm.
Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib impulsi omakorda edasi lihastesse ja õpilane reageerib ärritusele. Alles siis jõuab info ajju. Eristatakse tingimatuid ja tingitud reflekse. Tingimatud refleksid sünnipärase vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida ning nad on tahtmatud. Tingimatud refleksid on näiteks toitumisrefleks ja kaitserefleks. Tingimatute reflekside
3 Elukogemused ja närvisüsteem Närviimpulss ehk tegevuspotentsiaal { Aju on plastiline organ, tema struktuur { Närviimpulss on elektrokeemiliste muutuste muutub elu jooksul närvirakkude ja ahel, mis tipneb närvilõpmes asuva nendevaheliste ühenduste tasemel virgatsaine (kemikaali) vabanemisega { Närvikude on erutuv kude - erutuvus tuleneb { Stress, nüanssiderikas elukeskkond, närviraku membraani füsioloogiast
·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele
·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega(pankreaseD rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankreaseA jaB rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega(somatostatiini toime enda sekretsioonile). Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul(mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südamenärvilõpmetes ja ta toimib südamelihaserakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptiliselneuronil). Endokriinne mõju hormoon on veres lahustunud ja seondub sihtrakkudele
keemilist või elektrilist signaali. Sünapsis läheneb signaalisaatja neuroni membraan (presünaptiline neuron) vastuvõtja-neuronile (postsünaptiline neuron), millel mõlemil on molekulaarsed vahendid membraanide ühendamiseks ning signaliseerimiseks. Närviimpulsi ülekanne sünapsis Närviimpulss kutsub esile närvilõpme membraani depolarisatsiooni, avanevad Ca2+ kanalid ja rakuväline Ca2+ suundub närvilõpmesse. Selle tagajärjel vabanevad närvilõpmes vesiikulitest neurotransmitterid, mis satub sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtja-neuroni retseptoritega. Kompleksi moodustamise tagajärjel avanevad retseptoriga seotud ioonkanalid ning tekib ioonide vool läbi ioonkanali, mis kutsub ka postsünaptilises rakus esile membraanipotentsiaalimuutuse - postsünaptilise potentsiaali. Agonisti, antagonisti ja osalise agonisti toime retseptorile Agonist - seostub ja aktiveerib - peavad olema õiged keemilised rühmad
- Autokriinne üks võimalikke mehanisme, mis on aluseks nn. kooperatsiooni efektile varajases arengus. See seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile. - Endokriinne teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele - Neurokriinne - närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmoleku, mis liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud? Humoraalne regulatsioon põhineb inimese endokriinnäärmete ehk sisenõrenäärmete tööl. Nendeks on ajuripats, kõrvalkilpnääre, kõhunääre, käbikeha, sugunäärmed, neerupealised ja kilpnääre. 9. Inimorganismi ainevahetus. Glükolüüs.
·Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub retseptoritega (pankrease D rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A ja B rakkudele). ·Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega (somatostatiini toime enda sekretsioonile). ·Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil). Keemilise olemuse ja toimemehhanismide järgi jaotatakse hormoone: ·Steroidhormoonid ·Kilpnäärme hormoonid
närvierutust, rakukeha poole, akson aga viib närvierutuse teiste närvirakkudeni tavaliselt närvilõpmete kaudu. Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks, koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet. Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkude vahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks.
31.Millised on rakkude vahelise signalisatsiooni variandid? Endokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul seostub märklaudraku retseptoriga. Parakriinne-endokriinrakus sünteesitud interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoriga Autokriinne-endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga. Neurokriinne-närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni ja seostub retseptoriga. 32.Millised on inimese endokriinorganid? Pankreas, munasari, munandid, hüpotalamus, käbikeha, kilpnääre, ajuripats, neer ja harkeelund 33.Kuidas hormoone klassifitseeritakse? Steroidhormoonid(moodustuvad kolesteroolist), aminohapete derivaadid(kilpnäärme hormoonid, katehhoolamiinid, teised monoamiidid) ja peptiidhormoonid 34
retseptoritega. (somatostatiini toime enda sekretatsioonile.) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neoronil.) Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige
retseptoritega. (somatostatiini toime enda sekretatsioonile.) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega. (noradrenaliini sekreteeritakse südame nüdame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele; atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neoronil.) Kogu seedekulgla on võimas hormoone tootev organ. Täiskasvanud inimese seedekulglas on hulgaliselt endokriinrakke, mis on afiinsed kroomisoolade suhtes, seepärast nimetatakse neid ka enterokromafiinrakkudeks. Enterokromafiinrakud asuvad diffuusselt kogu seedekulgla limaskesta ulatuses, rohkesti leidub neid ka pankreases(kõhunäärmes). Seetõttu peetakse seedesüsteemi õigustatult kõige
2.parakriinne toime - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub seal retseptoritega ( pankrease D-rakkudes toodetav somatostatiin toimib pankrease A- ja B-rakkudele ) 3.Autokriinne signalisatsioon - Endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoritega ( somatostatiini toime enda sekretsioonile ) 4.Neurokriinne signalisatsioon : Närvilõpmes sünteesitud ja rakuvälisesse ruumi sekreteeritud signaalmolekul (mediaator, transmitter ) liigub sünaptilises vedelikus märklaudrakuni, seostudes seal retseptoritega (näiteks noradrenaliini sekreteeritakse südame närvilõpmetes ja ta toimib südamelihase rakkudele, atsetüülkoliin vabaneb presünaptilises närvilõpmes ja seostub retseptoritega postsünaptilisel neuronil ) Hormoonide toime ülekandmisel rakkudele ja kudedele peetakse oluliseks : 1
tavaliselt närvilõpmete kaudu. · Närvilõpmed on aksoni hargnemused teiste närvirakkudeni. Tavalisel närvirakul on ühendus tuhandete teiste närvirakkudega. · Närvirakkude omavahelise kontakti kohta nimetatakse sünapsiks. · Sünaps koosneb presünaptilisest närvilõpmest, sünaptilisest pilust ja postsünaptilisest rakust, mis võib olla kas närvi- või lihasrakk. · Presünaptilises närvilõpmes sisalduvad säilituspõiekesed, milles talletatakse keemilist ülekandeainet e. virgatsainet e. transmitterit. · Närviimpulsi jõudmisel ühe närviraku närvilõpmetesse vabaneb virgatsaine rakkudevahelisse ruumi ja seondub teise närviraku membraanil paiknevate retseptoritega valkudega, mis seovad virgatsaine molekule, käivitades rakus signaali edastamiseks biokeemiliste protsesside ahela. · Sellist närviimpulsi ülekannet kutsutakse sünaptiliseks.
annaabi.ee 
